Olulised kirjutised

 

Muretsegem oma emakeele pärast!

Ühe Vene lingvisti, Sergei Starostini arvates kõneldakse tuhande aasta pärast teie kodukohas sellist keelt, millest tänane inimene inimene üldse aru ei saa.

Tuhat aastat on väga pikk aeg, kuid ükskord möödub ka eesolev tuhat aastat, nii, nagu tuhanded aastad enne meid.

Kuid oma emakeele, oma kodukeele kadu võib tulla hoopis kiiremini. Võibolla kõnelevad ja kirjutavad eestlased juba saja aasta pärast mingit imelikku segakeelt. Aga kas on need siis enam eestlased?

Väga paljud tänased inimesed tunnevad arvutiprogramme paremini, kui eestikeelsete sõnade õigekirja ja lauseehitust. Hulk noori – ja diplomi järgi justkui haritud inimesi ei oska oma emakeeles korralikke lauseid moodustada.

Olen kohanud selliseid hakkajaid ettevõtjaid, kes kirjutavad vigadega nii inglise kui eesti keeles.

Mu vanemad ja ka mina kõnelesin oma kodus kohalikku keelt ehk murret. Kuid meie kodus oli alati mitu riiulitäit eestikeelseid juturaamatuid. Kuigi ma koolis ei osanud alati seletada mingit grammatikareeglit, kirjutasin ometi kontrolltööd ja kirjandid vigadeta. Nõnda ka kõik need koolikaaslased, kes tihti raamatukogus käisid ja hästi palju juturaamatuid neelasid (Siin selgituseks: ei pea ju tuntud kujundeid jutumärgistama. Seda kiputakse tegema küll).

Mis seisus on meie eesti keel siis, kui tänased keelevaevas inimesed vanaisadeks-vanaemadeks saavad? Olen tähele pannud, et nii mitmed täna paberil või digitaalselt ilmuvad raamatud on kirjutatud viletsas keeles ning oma ilusat emakeelt nendest õppida pole võimalik.

Mure oma kodukeele pärast on meid saatnud rohkemgi kui ligi viis sajandit, esimese eestikeelse raamatu ilmumisest saati. Just see mure on eestlastele säilitanud eesti keele.

Muretsegem nüüdki oma väärtuste pärast, oma kultuuri pärast. Muretsemine on armastusest sündinud mõte, mis sunnib tegutsema.

Ilmar Vananurm

 

Aidake säilitada Vana-Tori hobuseid – ehk Eesti kultuuripärandit

Kas mäletate, kuidas lapsena maale vanaema juurde sõites sai põllul näha suuri võimsaid hobuseid? Ei-ei, mitte neid peenikesi soojaverelisi, keda näeb tänapäeva võistlusväljakutel, vaid ikka tõelisi hobuseid, eesti vanatüübilisi tori hobuseid. Kuidas loomade karv päikese käes läikis, kui nende jõulised kaelad rohtu nosima kummardusid, pikk paks lakk laubale langes ja laineline saba kärbseid eemale peletas nagu tuuleveski. Ja kui nad veel jooksma hakkasid, oli see maagiline vaatepilt: loomade maadhaaravad uhked traavisammud püsisid mälus veel pikka aega.

Tänapäeval näeb vanatüübilisi tori hobuseid aina harvem, kui üldse. Hetkepopulatsiooniga alla 150 hobuse (kellest puhasaretatud ca 70) on tori hobune väljasuremisohus ja vajab meie kaitset! Eesti kultuuripärandi väärtuslik osa on hääbumas ning pole välistatud, et tulevikus leiab rahvusuhkuseks peetavaid loomi õnne korral vaid muuseumi piltidelt või vaarisade fotoalbumitest.

Kes on see maagiline olend, keda on vaja kaitsta? Vana-tori hobuseks loetakse puhasaretatud tori hobust, kelle põlvnemisse pole lisatud „võõrverd“ teistest hobusetõugudest pärast 1945. aastat. Populatsiooni väiksuse tõttu ja sugulusaretuse vältimiseks aksepteeritakse ka neid tori hobuseid, kelle põlvnemises on kuni 25% vana-hannoveri veresust, mida lisati 1970ndatel aastatel. Siiski ei saa vana tüübi alla liigitada enamikku tänapäeva tori hobuseid, kelles voolab heal juhul ainult 25% tori verd.

Eesti kultuuripärandisse kuuluv vana-tori hobune on traditsiooniliselt laia kasutusotstarbega. Ta on elava temperamendiga, aga siiski rahumeelne, healoomuline ja koostööaldis, mis võimaldab kasutamist ratsa- ja rakendihobusena. Vana-tori hobuse hea iseloom on legendaarne.

Vana-Tori Hobuse Ühingu eesmärk on säilitada seda jõulise välimiku ja leebe iseloomuga hobust. Proovime taaselustada hääbuva tõu ning kaitsta hävinemast ühte olulist osa eesti kultuurist. Oleme koostanud vana-tori hobuse säilitus-aretusprogrammi puhasaretatud tori hobuste genofondi säilitamiseks.

Ühingu praegune põhieesmärk on luua vana-tori hobusele eraldiseisev tõuraamat, mis lihtsustaks oluliselt aretustegevuse kontrollimist, vana-tori hobuse omanike abistamist ja vanatüübilisi tori hobuste populariseerimist. Kui eesti raskeveo hobusel ja eesti hobusel on eraldi tõuraamat olemas, miks mitte lubada see luua ka vanatüübilistele tori hobustele? Loodame, et meie ühing selleni lõpuks ka jõuab.

Vana-Tori Hobuse Ühing ootab ka Sind oma ridadesse, kui valutad südant vanatüübilise tori hobuse säilimise pärast!

Kärt Kelder, Marge Muna

 


 

Sinu vesi – Sinu tervis

Tervis – see ei ole veel kõik, kuid

kõik ei ole ilma terviseta midagi.

Sokrates

 

Sellist pealkirja kannab pikemat aega MENU kirjastuses olev raamat (lubati lähiajal digivariandina üles panna). Alljärgnevalt  toon lühiülevaate mainitud teose sisust, mis kõneleb vee tähtsusest inimese tervisele, sealhulgas viimaste aastate teaduslike avastuste valguses.

 

Eesti riigi arengu käsitlustes (arengukavades) tunnistatakse tervishoiu parandamise, inimeste heaolu tõstmise ning eluea pikendamise vajadust. Inimarengu aruandes käsitletakse Eesti tervishoiu olukorda ning juhitakse tähelepanu rahva tervise pidevale halvenemisele. Mainitud dokumendist koorus muuhulgas välja, et tervisest rääkides peetakse keskseks abinõuks sporti, ravimeid, kaalujälgimist, toidulisandite kasutamist ning mitmesuguseid harrastusi. Märkamata ei saa jääda, et üsna kõrgel kohal on meie elus kokandus: suure hulga ajakirjandusväljaannete ja raamatute kaudu tutvustatakse erinevaid toite, kusjuures vaka alt on välja võetud mitte ainult vanaemaaegsed, vaid ka teiste rahvaste toidud. Siinjuures kõneldakse paraku üsna tagasihoidlikult toidus leiduvatest konservantidest ja nendega kaasnevast terviseohust. Veel enam, propageerides tervislikku toitu, on kõrvale jäetud kõikide toitude põhikomponent, milleta ei ole võimalik valmistada ühtegi rooga – joogivesi.

Kui palju oleneb veest, mida meie joome? Ja kui oluliselt, teiste tegurite kõrval, mõjutab vesi eluea pikkust – sellest ei räägita.Ega asjata vanad kreeklased kujutanud tervise jumalannat Hygieiat (sõna „hügieen” on tuletatud sellest nimest) kauni noore naisena veekannuga käes (kr k hygienos tähendab ’terve’). Kaudselt võib samastada tervise otsinguga inimeste iga-aastast spontaanset tungi mere ja veekogude äärde.

Ei ole põhjust kahelda selles, et tervis on üle kõige ja seda peab kõikide vahenditega hoidma, pöörates sealjuures suuremat tähelepanu veele – meie igapäevasele joogile. Vee kvaliteedi esmatähtsus inimese tervisele ei ole tühipaljas sõnakõlks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil on 80% haiguste, sealhulgas südame- ja veresoonkonnahaiguste, vähi ning allergiliste haiguste põhjustajaks joogivee halb kvaliteet. USA Keskkonnakaitse agentuuri andmeil suureneb inimestel, kes joovad klooritud pinnavett või kümblevad sellises vees, vähihaiguse oht 50% võrra.

Vee kvaliteedi olukord on meilgi üsna nutune, sellest kirjutatakse ja räägitakse palju. Piisab vihjamast vaid mõnele meedias ilmuvad sellise sisuga loole, nagu 150 000 eestimaalast tarbib mittekvaliteetset vett (PM, juuni 2009, ), teie kraanivesi on terviseohtlik (PM, 20.november 2009), osa eestimaalasi joob kasvajate teket põhjustavate ainetega kraanivett (Tarbija 24, 14.detsember 2010) jne. Arvestades keskkonna seisundit, veeallika omadusi ning veehaarete tehnilist seisundit, võtan endale julguse eeldata, et see arv võib olla märgatavalt suurem. Järelikult on, mille üle mõtteid mõlgutada. Ja mitte ainult mõlgutada, vaid ka tegutsema hakata. Seda juba eile …

Üks on selge, et kui puhta joogivee probleemile ei osutata vajalikku tähelepanu, võib kõikide valitsuse poolt kinnitatud tervishoiukavade, programmide ja projektide täitmise tulemus ikkagi olla küsitav ning mingist eluea pikenemisest ei saa juttugi olla. Need on mõningad paljudest faktidest, mis peaksid panema meie elu korraldajaid mõtlema ja ka tegutsema.. .  ja seda juba eile.

Mida me teame vee tekkest, ehitusest ja tema erilistest omadustest, vee osatähtsusest inimorganismi tegevuses ning tema raviomadustest? Ma ei eksi palju, kui väidan, et üsna vähe. Selgub, et see hariduslik möödalask on üleüldine. Meedikud ei tunne vett, kuna neile ei ole seda ainet ravi tähenduses õpetatud. Veeuurijad ei oska seostada inimeste haigusi joogivee kvaliteediga. Ja nii vaatamegi üksteisest mööda. Seda ei mõista ega seosta elueaga paraku isegi inimarengu aruannete koostajad.

Kuivõrd vähe pööravad meie inimesed  tähelepanu joogiveele, seda kinnitasid ka 2009. aastal korraldatud mõttetalgud „Minu Eesti”, mille käigus tuli välja, et puhta joogivee probleemi elanike poolt praktiliselt päevakorda ei tõstatatudki. Küll jätkub seadusandlikesse aktidesse täiendavate paranduste ja täienduste tegemine, millide eesmärgiks on tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale ja kvaliteedinõuetele vastav vesi ühisveevärgi tarbijatele. Selle ülesande täitmiseks on ette nähtud terve rida abinõusid. Plaanid on kiiduväärt, igal  haldusüksusel, vee-ettevõttel on nad erinevad. Taunitav on kui neid iga võimuvahetusega korrigeeritakse. Vägisi tekib ketserlik mõte, et need kavad on pigem deklaratiivset laadi, – neid ei kavatsetagi tõsiselt võtta.

Teisalt on jutt mõningatest Euroliidu poolt määratud joogivee normi viimise tähtaegade kinnipidamisest. See käib nende vete kohta, mille koostises esineb üksikute komponentide osas ette nähtud normidest kõrvalekaldeid. Sellest lähtuvalt kehtestas Euroopa Majandusühendus (EMÜ) Eestile 12-se aastase üleminekuaja, mis lõppeb jaanuaris 2013. Vastavalt nendele ettekirjutisele ei ole alates 1. jaanuarist 2007. a enam lubatud varustada tarbijaid joogiveega, mille kvaliteet ei vasta kehtestatud nõuetele raua, mangaani, kloriidide, sulfaatide ja organoleptiliste näitajate osas, juhul kui seda tarbib veevärgist üle 2000 inimese. Samast ajast jõustus ka rauasisalduse piirväärtus 0,2 mg/l ja radionukliidide sisalduse piirväärtus 0,1 mk/Sv. 2013. aasta lõpuks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele. Vist palju ei eksi kui eeldan, et selles osas on paljudel  veetootjatel kodutöö veel tegemata.

Kas on oodata uus analoogiline  suhkrukvootidest  mittekinnipidamise  trahv?

Tunnistatud postulaadid – rahva tervis, eluiga, iive mahuvad formaalselt nii Presidendi algatatud rahvuslikku kokkuleppesse, kui ka Valitsuse koalitsioonilepinguga ette nähtud tervishoiupoliitika raamidesse. Tegelikkuses kannavad kõik need kavad pigem deklaratiivset iseloomu. Joogivett need sügavuti ei puuduta. !! Kõik autori püüdlused lülitada puhta joogivee probleem riikliku tähtsusega tegevusprogrammidesse, ei ole paraku vilja kandud. Olgu öeldud, et selline ettepanek oli tehtud Eesti Looduse Fondile, Roheliste erakonnale, Inimarengu aruande koostajatele, Eesti Arengufondile, viimati erakondade valimiseelsetesse programmidesse jpt. Paraku meedia vaikib, pigem ei toeta ja nii ükski poliitiline erakond ei ole pidanud vajalikuks lülitada oma tegevusprogrammi puhta joogivee probleemi, et selle kaudu heaseista inimese tervise eest. Olgu  lisatud, et isegi Venemaal valitsuspartei Ühtne Venemaa peasekretäri ja Riigiduuma eesistujaga Boriss Grõzloviga (Putini toetusel ) on vastu võetud riiklik programm „Puhas joogivesi”ja seda ohtrasti rahastanud.

Lähtudes President Toomas H. Ilvese väitest, et „kui me ei tee midagi, kui me ei tõsta häält, kui leppime sellega, siis see kestab kaua. Mina pean seda pigemini jäänuksovetluseks. See on raske koorem ja küsimus on selles, mis on tema poolestusaeg ? „( EE, 28.dets.06 ).

See andis autorile stiimuli (julgust?) oma nägemuse valgustamiseks ja tegevuse jätkamiseks.

Teada saanud, et esileedi Evelin Ilves on „valinud oma missiooniks tervislikud eluviisid, millest tuleb kunagi raamat ja doktoritöö …“ (Eesti Naine, juuni 2009) tundsin selle üle siirast rõõmu. Kuna joogivett teadusmaailmas peetakse tervise alustalaks, võtsin julguse kokku ja pöördusin tema poole ettepanekuga toetada seda humaanset programmi ning esineda eestimaalastele puhta joogivee tagamise patroonina. Alguses põhjendati keeldumist „tiheda ajakavaga”. Kolme kuu möödumisel saan lõpuks nõunikust erasekretärilt vastuse, et proua Evelin Ilvese eesmärgiks on „rohkem toetada lastega seotud sotsiaal- ja heategevusprogramme ja seepärast ei saa selle projekti patrooniks hakata”. Siit võib järeldada, et meie lapsed ei peagi puhast joogivett saama, vaid piirdugu karastus- ja laialt reklaamitavate energiajookidega.

 

Kas siis laste tervis ei kuulugi sotsiaalse programmi valdkonda? Muidugi ma mõistan, et kitsaskohti on palju ja igale poole esileedi tõepoolest ei jõua. Veelkord on siiralt kahju, et  joogivesi meie  esileedi  prioriteetide hulka ei mahtunud. Kas pr. Ilves tegi selle otsuse Presidendiga arutamata küsimata (arutamata, – küsimus jääb lahtiseks.)?

. . .  Poolteist aastat hiljem, jätkates ikka veel virelemist raamatu kirjastamisega (on kirjastamisel ligi kaks aastat) avastan järgmise proua Ilvese, ma ütleks, et tähendusliku sõnumi: „ Luban olla hooliv, perele, sõpradele, Eestile. Hoian alati meeles, et käegalöömisest võib kõik kokku kukkuda, minnalaskmine tähendab, et läheb allamäge ja ükskõiksus on kõige hullem hingeseisund.“ ( Eesti Naine, veebruar, 2011).

Kuidas seda mõista, – järeldusi tehku iga üks vastavalt oma arusaamale.

Valides samast kirjatükist+märgiga märksõnad, nagu  „kodanikujulgus, iga inimese au ja õiglustunne ning julguse teadvustada inimestele ka seda, mida tavaliselt varjatakse, ei peeta meie ühiskonnas „ heaks tooniks“. Sõnad on õilsad,- aga kas nende põhimõtete järgi ka elatakse, – on iseasi.

Unistada ju võib.

 

Ei enamat. Jääb ainult loota, et tulevikus, kui inimese tervise probleemi hakatakse lahkama laiemalt ja täie tõsidusega, jõuab ükskord ühiskond ka joogiveeni.

 

Täna aga ei jää muud üle, kui ebakvaliteetse joogivee probleemiga kokkupuutumisel hoolitseda ise vee puhtuse eest. Inimesed, kes hoolivad oma tervisest, võtavad kasutusele individuaalsed vee kvaliteedi parandamise vahendid, seadmed. Paraku noorem generatsioon valib ikka veel (õnneks Coca-Cola jookide kahjulikkust on hakatud juba avalikult rääkima) lihtsama ja kättesaadavama variandi – pudelivee tarbimise. Kahjuks ei saa arstidki garanteerida, et pudelivesi on teie organismile täiesti ohutu. Tavatarbija ning suur osa professionaalseid meedikuid ei seostada joogivett, selle kvaliteeti inimese tervisega. Ei osata hinnata, milline vesi või milline selle töötluse tehnoloogia annab kõige parema tulemuse. Selles valguses tuli autoril üle vaadata töö käigus mõned vee kui aine kohta nii enda teadmiste varamu kui ka kompileerimise teel tunnustatud erinevate teadlaste teadmised ning positsioonid joogivee mõjust inimese tervisele.

Ja kuna erilist lootust probleemi lahendamiseks ei paista olevat, – et kraanivee kvaliteet lähemal ajal paranema ei hakka (pudeliveest, kuuldavasti, hakatakse juba mõnel pool loobuma), on raamatus toodud soovitusi kuidas, milliseid abinõusid rakendades saab tagada joogivee kvaliteeti kaevu rajamise käigus, ekspluatatsioonis oleva  ning mida saab teha tarbija ise vee kvaliteedi parendamiseks kodustes tingimustes. Kui muretseda veefilter, siis milline? Valik on suur, tehnoloogilisi lahendeid mitmeid. Aga kuna jutt on lõppude lõpuks „kõigest” meie tervisest, siis ei olegi see kõik nii lihtne!

Põgusalt käsitletakse ka bioenergeetikat, kuna selle rakendamine inimese tervise huvides ilma veeta pole võimalik. Nagu hiljutised vene teadlaste uuringud kinnitavad  toimub  bioloogilise informatsiooni ülekanne vee kaudu, – tänu veemolekuli struktuurile jäänud infole (mälule). Tänu selle avastusele on leiutatud seadmed, mis optimeerides inimese ja keskkonna vastastikust reaktsiooni, kaitseb inimesi ja loomi keskkonnamõjude, sealhulgas informatsioonitulva (raadio, teler, arvuti jm,) eest, aitavad taastada inimese tervist ja suurendada selle reserve. Ka sellest ei saanud mööda minna.

Ja lõpuks võidakse küsida: kas praegusel majandussurutise ajal on üldse kohane pöörata suurt tähelepanu joogivee kvaliteedile? Jõime enne ja jätkame kraanivee joomist. Kui inimene tervisest ei hooli, siis on see küsimus tõepoolest retooriline.

Erna Sepp, põhjaveeteadlane

26.august.2011

ernaee@solo.ee

——————-

Enn Kasak

http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696

Raivo Raave

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/raivo-raave-kellel-on-eestimaal-hea-elada.d?id=63794228

Raivo Raave

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/raivo-raave-valetamise-kunst.d?id=63866192

Andreas Kaju

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andreas-kaju-vaeseid-lapsi-aitab-vaid-raha.d?id=67603678

 

Comments are closed.