SV, Alma päevik- juuni 2014

02.06 Esmaspäev.

Kaunist esimese suvekuu algust meie poolt kõigile! Ehkki juuni kuust oleme uuel lainel, mis puudutab päeviku uuendamist meie kodulehel.

Nimelt, nagu ma eelmisel nädalal ka põgusalt kirjutasin, siis alanud kuust, hakkame ülevaadet andma vaid kord nädalas, reedeti. Erandina ka üritustest, kui nad jäävad mõnele teisele nädalapäevale. Kuna Saagu Valgus keskused teatavasti on loomisel üle Eesti e. meie mudelil hakkavad toimetama erinevad MTÜ-d, siis ühtlustame ka oma kodulehtede tavasid. Üheskoos sai võetud vastu otsus, et nädalas kord päevikut uuendada ja ülevaadet anda on täiesti piisav. Tuleb ilmselt lihtsalt kord nädalas sellevõrra ka veidi pikem lugemine, samas aga sisukam.

Nüüd tekib kindlasti küsimus, et kas ma olen midagi sassi ajanud? On ju teatavasti esmaspäev… Põhjus tänaseks sissekandeks ongi aga täiesti olemas ja kõigest kohe lähemalt nii minu poolt, aga ka Siiri poolt.

Väga varakult alustasime me Siiriga sõitu Narva linna. Olime kutsutud sinna seoses MTÜ Virumaa Heategevuskeskuse projekti Suvesupp 2014 avamisega. Ühtlasi osalesime ka koos sotsiaalministriga visiidil, mille käigus külastasime mitmeid erinevaid Narvas lastega tegelevaid asutusi. Kuna Narva on Raplast tõesti pikk-pikk teekond ja esimene külastuse aeg oli kl 10.30, siis algaski sõit väga varastel hommikutundidel, koju aga jõudsime üsna hilja õhtul. 

Esimene koht, mida külastasime, oli Narva laste varjupaik. Sellele järgnes Narva haigla lasteosakonna külastus, edasi viis tee MTÜ Laste päevakeskuse LAD-i, siis Lastekeskus Luchik-isse ja lõpuks siis MTÜ Virumaa Heategevuskeskusesse, kus pidulik avamine toimus.

Igast käidud kohast jäi palju emotsioone hinge ja võib vist öelda, et eriti minule, kes ma külastasin sealseid asutusi esimest korda. Mulle avanes üsna trööstitu pilt. Võrreldes Raplamaaga tundsin mina, et sealne linn oleks nagu maha jäänud…

Ühest küljest oskan nüüd rohkem hinnata seda, kui heas korras on Rapla tänavad, kui ilus on Rapla haigla, kui heas korras ja kodused on meie asutused. See on asja positiivne külg.

Ent sealne olukord teeb meele kurvaks. Asi ei ole küll katastroofiline, kuid tekib küsimus, et oleme ju sama riik…  Narva on linn, kuid ometi on nagu Eestist visuaalselt hinnates erinev. Tundus, et sealne sotsiaalsüsteem toimiski ainult heade südamete ja positiivse suhtumise najal. Silma jäid minule selles mõttes just haigla ja laste varjupaik. Tõesti, ilma liialduseta, igas asutuses, kus me käisime oli pigem suhtumine see, mis lõi ruumi särama.

Ehe näide oli pensionile liginev lastearst, kellel ei ole töö arstina pelgalt töö kaheksast viieni. Ta peab erinevaid arstiameteid, teeb lisavahetusi, otsib uusi arste, tegeleb haigla väljanägemise parandamisega jne, jne. See proua teeb kõik endast oleneva, et see haigla koos püsiks ja toimiks, et ei kaoks ka see vähene, mis neil seal on. Siiras kummardus selle naise ees, jätkuks ainult veel jõudu jätkamaks seda sama teed veel aastaid.

Kindlasti ei nõustu olukorra hindamisel minuga Siiri, kuna tema on sealseid asutusi varem külastanud, aga küllap ta sellest ise varsti kirjutab. :)

Nüüd aga ka pisut põhiüritusest. Nagu mina aru sain, siis selliseid projekte, mis on mõeldud suviseks hooajaks, kui lapsed koolis ei käi ja sealt sooja toitu ei saa, on sealne heategevuskeskus korraldanud ennegi. Kuna aga ettevõtmine on laienenud ja projekti mahtu suurendatud ning uuendused keskuses käsil, siis paluti abi ka meie SV keskusest. Ja nagu meie majas üsna tihti juhtub, siis saatus astus mängu ja saime võimaluse abi osutada. Nimelt oli Narva keskuse palve, et kui meil oleks neid võimalus nõudega toetada, oleks nad väga õnnelikud. Ja nagu tellitud, saabusid ju teatavasti meie keskusesse Soome restorani nõud. Eile olimegi ühes nõudega kohal ja veetsime sealsete inimestega toreda päeva.

Minu poolt ilusat õhtut, olen väga tänulik tänase päeva eest. Olen kogemuse võrra rikkam. :)

Reedeni!

Siiri:

Tere ka minu poolt ning kaunist algavat suvekuud! :) Peab ütlema – väga, väga kiiresti läheb aeg-ajake…  Juba on minu tomatitel kasvuhoones väiksed viljad peal, ja paprikatel samuti… Imelik lausa. Kevad on olnud pikk sel aastal.. Kuid alles oli ju talv, alles eelmine aasta, alles seegi oli, kui viimati Narvas käidud sai. :) See oli vist nii umbes.. viis aastat tagasi.. Võibolla ka rohkem. Kuid. Kuid. Kuid.

Kuid see, mida Alma trööstituks peab, on minu arust täitsa kenasti nüüd Narvas. :) Sest pilt, mis seal varem avanes ja toimus, oli ikka tõesti nutune, ning kui olla täielikult aus – lausa väga-väga kehv, nö lootusetu. Jah.. Alates teekatetest kuni hooneteni välja. Ja loomulikult, kui ma varem Narvas olen käinud, siis ikka ka samades asutustes – haigla, narkomaanidele võõrutustoad, laste varjupaigad, ühiselamud, hooldekodud, koolid…

Oli hea näha, et on edasi liigutud. Eriti, mis puudutab haiglat. Aga ka puuetega inimeste päevakeskus oli väga armas ja heas korras. Teised asutused aga ikka veel käimatõmbamisfaasis, teisisõnu – oleks tarvis palju veel tööd teha ja investeerida jne, jne. Inimeste heaolusse tuleks alati suhtuda tõsiselt, mis puudutab ühiskondlikke asutusi.. Eriti laste jaoks mõelduid. Sest.. kust see laps siis õpib ja hoolt tunda saab.. Ma arvan, et tõesti – suhtumised algavad siiski lihtsatest asjadest, paljuski kujundab inimest ümbrus. Eksole. Või?

Ses mõttes oli tore, et Supiköök taas avatakse, see toimib ka tegelikult igal muul ajal, kui lapsed koolis süüa ei saa – nädalavahetused, teisedki koolivaheajad samuti. Ja paistab, et sellest vanast nõukaaegsest garaažist ongi saamas kena hubane hoone.. Palju tööd on seal juba tehtud, palju aga veel ka teha. Köök on valmis suures osas, puhas ja kena. Nõuetele vastav. :)

Olid aga puudu neil just see tarvilik kaup, mida taaskord SV imede nimistusse kannetava kokkusattumusena meile just Soomest annetatud ning kohale toimetatud oli. Mitte muidugi iseenesest, vaid Aare Sinijoki ja tema perekonna ettevõtmisel. Restoran, kes Soomes uksed sulges oli suurde Soome restoraniketti kuuluv Sodex restoran. Me oleme väga tänulikud kogu selle kauba eest, oli hea, ja ka mõnevõrra uhke tunne, seda kaupa Narvale üle anda. On ju endalgi tore, kui kellelegi hea uudise viid.. Uudis, mis narvalasi seekord rõõmustas, oli ülimalt kõrgel tasemel…

Nõud, hindega viispluss, minu silmale. Kandikute restid, need mida saab ratastel nihutada ja mida muuski mõttes väga mugav käsitleda on. Siis.. noad, kahvlid, klaasid… Kööki spetsiaalsed nõud – roostevabast terasest ja maailmatasemel kvaliteediga. Ma ei tea… minu arust üsna võimatu oleks olnud neid raha eest soetada, nende eelarvete kohaselt ja võimaluste piires, mis Narva Heategevuskeskusel on, kes niigi veel ka hetkel remonti osast hoones teevad.

Suurim tänu Aarele ja tema perele Soome, ja suurin tänu ning head tervitused ka uksed sulgeda otsustanud restoranile! Ehkki sulgemine kindlasti nii mõnelegi inimesele muret on valmistanud, sai siiski sellest kellelegi ka rõõmu. Narvas konkreetselt käib supiköögis igapäevaselt söömas üle 200 lapse. Ja osalt ka nende vanemad. 

Meie, SV poolt, soovime seoses Narva sõiduga tänada veel ka Enn Kautsi, taaskord. Ikka toosama Enn, kes meile Florast küünlaid on kinkinud ja kes meil nagu hea haldjas kogu oma perega vaikselt aga kindlalt seljataga seisavad. Tänu Ennule saime kaubiku, millega kaup Raplast Narva kohale toimetada. Suur ja soe AITÄH ka Rein Rõgasele, kes selle varahommikuse teekonna siis ette võttis ja kilomeetreid kõiki läbis. :)

Veel päevast. Tore oli ka kohtuda meie uue sotsiaalministri Helmen Kütiga. Saime asjalikke plaane peetud ning arutada kohtumiste käigus ka nii mõnegi tulise üleriigilise küsimuse üle..

Minister aga lubas oma õla alla panna ning aidata lahendada ka mõned Narva supiköögiga seotud pisiasjad. Nt on seal hoovil üks ohtlik poollagunenud garaaž, mis kuulub Narva linnale ja mida ei ole ära lammutatud. See ju nii suur ehitis ei ole, et üle jõu käiks, pealegi lapsed turnivad seal ning ohtlikkuse mõttes polegi see ehitis võib-olla ühel päeval enam “pisiasi”.. Ennetamise tarvis oleks tõesti mõttekas see garaaž sealt nüüd ära viia. Punkt.

Tänaseks on minu poolt vist kõik, mis siin ikka muud lisada… Oli väga tore päev Narvas, ja väga toredad inimesed seal asju ajamas. Lapsed olid samuti nagu ikka lapsed, vahvad ja suhtlemisaltid. Supiköögi pidulikul avamisel saime ka laule kuulda, ainult vene keelseid. Aga loomulik ka.. Pole seal ju eestlaseid. Vähemalt meie ei kohanud ühtki kohalikku eestlast, peale arsti.

Nüüd muust. Laupäeval toimub taas meie kirbuturg. Hommikul kl 9 avame ja nii 15ni hoiame lahti. Nagu ikka, on osavõtt tasuta ja müüa võib enamvähem kõike, peale siivutu kauba – alkohol kaasaarvatud – seda müüa ei või, ega ka sigarette! Mesi, vesi, käsitöö, raamatud ja vanakraam, riided ja jalanõud – seda kõike võib, ka moosi võib müüa. :) Ja lilli.

Laulma tuleb taas legendaarne ansambel “Enelas”, kodukandi paladega kaunistatakse meie kirbukate südameid. :))) Palume siis ikka kohale tulla. Pealegi on meil oma poes 99% kaubast 50% allahindlusega. Vaid mõned eksklusiivsemad asjad jätavad hinnad samaks. On meil üks ilus kasukas, ehtne mägikitsenahk.. See maksab 500 € ja selle hinda ei saa muuta. Sest see on annetaja palve. Sest see kasukas oli uuena üle 1000€, ning kasutatud teda küll on, kuid mitte palju ja väga oskuslikult – mitte äratrööbates.

Ilusat õhtut ja taaskohtumisteni, armsad sõbrad.

Ei, veel üks asi. Neljapäeval kirjutame alla uue lepingu. Ka VÕRUS on nüüd SV!!! :)

Juuni esimene nädal. 

Tervitused meie kõigi poolt! :)

Meie nädal möödus väga töökalt ja lausa lennates. Esmaspäevastest tegemistest te juba saite lugeda, seega jätkame teisipäevaga.

Kuna Ly on puhkusel, siis on keskuses pisut teistsugune töökorraldus. Siinkohal kiidan väga meie vabatahtlikke. Eriti Janet, keda omakeskis kutsume minu paremaks käeks. Tegus ja kõigega saab hakkama. Ma ei kujuta enam ilma temata, meie töökeskonda enam ettegi. Puhas rõõm, et ta meil on!!! Ja ega me ei plaani teda kuskile lasta ka, ilma võitluseta vähemalt kindlasti mitte. :)

Kõik teised meie usinad, Elvi, MM, pereema Tiina ja Kaie on samuti olnud terve nädala jooksul olemas ja kõik asjad ladusalt tehtud. Suured, suured tänud, te kõik olete omad.

Teisipäeval oli kõige rohkem tegemist nõude sorteerimisega jälle, sest Aare ja Seija üle lahe, Soomest olid meid nõudevirnaga külastamas. :) Rapla Kultuurikeskus sai veel oma osa ja samuti mõned pered. Üsna suure hulga nõudega aitasime kahte noormeest, kes avavad varsti Kehtnas oma hubase söögikoha. Leidsime, et on õige noorte tegevusele kaasa aidata. Nagu nad ise ütlevad, siis kuna siinkandis tööd ei ole leida, siis tuleb ise töökohad tekitada. Väga optimistlikud ja ettevõtlikud mehed, kes tööd ei karda. Nagu kokku leppisime, siis kohtume meiegi tulevikus veel, kui lastega seoses vaja abi. Siinkohal ütleme jälle tänud meie Soome sõpradele, tänu neile on saanud paljud inimesed õnnelikumaks. :)

Alates teisipäevast sain taas pühenduda nii kirbuturu, kui väljasõidu organiseerimisele. Minul pole veel seda juhtunud, et kaks üritust samale päevale juhtuvad ja ütleme nii, et vahepeale andis ikka seda pundart harutada. :) Küllap homme saab näha, kuidas kõik laabub, kuid ootused on suured. Iga pisemgi detail nende ürituste osas on vaja läbi mõelda ja kui kõik kuhjub, siis on pisut stressirohke. Lisaks nende ürituste korraldamisele on vaja ka igapäevaste töödega tegeleda.

Selle nädala suurim rõõm oli vast kahel pisikesel tüdrukul, kes said Muumi lastetoa mööbli omanikuks, tänu lahkele perele. Aitäh asjaosalistele, et meid leidsite ja saime teid juhatada õigesse kohta.

Kui ma juba laste teema üles võtsin, siis sellega ka sujuvalt jätkan. Meil keskuses on  liikumas iga päev juba arvukalt lapsi. Ei saa mainimata jätta, et viimased nädalad on toonud meie juurde palju uusi lapsi. Peale kooli oldi kohe meie juures ja eriti uhkelt tuldi just viimasel koolipäeval.

Kuna meie lapsed on taas hästi pingutanud ja sügisel sai lubatud, et tublidele õppuritele teeme taas preemiareisi, siis hakkame sellega juba tasapisi tegelema. Seekord plaanime minna nelja-viieliste lastega Vembu-Tembumaale lustima. Need, kellel hinded kehvemad, seekord kaasa ei saa. Kuid motivatsioon järgmisel õppeaastal paremini õppida on ehk nüüd olemas. Kavatseme muuta selle traditsiooniks. On tõesti näha, et see siiani toimib, sest nii mõnestki kolmest sai neli. :)

Kuna suvi on laste jaoks alanud, siis on meil kilkeid majas alates avamisest, kuni õhtuni välja. Toimetamist ja tegevuse leidmist ning mis siin salata, ka keelamist on meil nüüd rohkem. Aga kogu meie tegevus ongi suunatud nende heaolule ja hinge poeb rahulolu, kui nad ikka ja jälle tulevad ja näeme, kui hea neil on. Teen siinkohal ka üleskutse! Kui keegi tunneb, et tahab tulla suvel meie juurde, et lastele midagi õpetada või kasvõi mängima, siis andke julgelt märku! Te olete oodatud! :) Leidke meid üles, lepime kokku ja teeme suve põnevamaks.

Mis veel nädala jooksul juhtus… Üks tähtis hetk meie Saagu Valguse jaoks, oli neljapäeval. Nagu ka Siiri juba kirjutas, Võrus saab olema Saagu Valgus ning just sellel päeval sai asi ametlikuks. Kirjutati alla kõik vajalikud dokumendid ja leppisime kokku veel pisiasjad, millega meie saame olla toeks ja abiks, siit Rapla keskusest. Äärmiselt tore. Juba teine keskus ning kohe, kohe on tulemas kolmas ja ka neljas. Loodame, et neid tuleb ikka veel ja veel. :)

Täna, reedel, tegime pisut pikema päeva, kuna homme on saabumas tänavu aasta esimene kirbuturg ja samuti väljasõit, siis andsime endast veel nende õnnestumiseks viimast. Lisaks saime pea terve päeva kuulda klaveri häält. Nimelt leidis tore noormees Teodor aja, et tulla ja vaadata üle meie klaver. Tublid tunnid peenet tööd ja õhtuks, nagu ta ise ütles, võis tulemusega rahule jääda. Tänase päeva eest kiidan ma eriliselt lapsi, kõik nad olid nõu ja jõuga abiks kirbuturu organiseerimisel.

Homseni ja pai!

xxxxxxxxxxxxxxxx

Tere!

Eestlane on üks kummaline inimene ja mina ei ole esimene, kes seda on märganud, ta ei luba endale ülimaid emotsioone. Ja kui lubabki, siis püüab ta seda kuidagi või millegagi põhjendada justkui oleks tegu olnud häbiväärne… Millest ma räägin? Eks sellest nädalast :) . Nii palju emotsioone mahtus sellesse nädalasse… Negatiivsed õnneks vähem kui positiivseid. Ühte päeva mahtus seda loksumist nõnda palju, et minul läksid lausa kraanid valla… Ühe inimese kirjutatud sõnad meie külaliste raamatus olid hingematvalt südamlikud, et ma ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Eks ma olen juba selles eas, et vesi kiire tulema :) . Sellised sõnad annavad palju jaksu edasi liikumiseks ja usku, et tegeleme õige ja hea asjaga. Teate kui hea on, kui seda keegi meile ka meelde tuletab, sest ka meie oleme inimesed ja argipäev surub peale…

Tänane, reedene päev algas meie majas üllatusega, sest Theodor, tore noormees, oli otsustanud ette võtta teekonna meie juurde klaverit häälestama. Mäletate, see noormees, kes meie sünnipäevale esimesel aprillil oma vioolaga üllatusesinejaks oli sattunud…. Tookord oli ta andnud lubaduse meie klaver häälde seada, sest selle tööga ta elatist teenibki. Loomulikult oli pakkumine ahvatlev ja nõnda see täna siis teoks sai. Eks see kohalolijate kõrvadele piinav oli, aga nii see käibki. Peab mainima, et Theodor on väga kannatlik inimene :) . Kaupluse poolelegi oli seda plinnimist kuulda, pidin vahepeal igaks juhuks oma arvutist tulevat muusikavalikut kontrollima, ega sellel midagi viga pole… :) . Lisaks lobisesime üsna pikalt Theodoriga ilma asjust ja pean ütlema, et ta on vaatamata noorusele imetlusväärne inimene, keda ei kohta just tihti: ta teab täpselt, mida ta elus tahab ja kuidas seda saavutada. Kuna meie peres kasvab samuti üks noormees, siis loodan, et sama vanalt oskab ta olla ehk sama asjalik.

Et nüüd liiga kauaks niisama lobisema ei jääks, annan üle meie uued annetajad: Piret Paas, Getter Psrkkanen, Karin Lehtsaar, Tiina Koskinen, Reena Rostin, Ermo Brecher, Agnes Vasmann, Erkki Leima, Riia Leedmaa, Maime Raagmaa, Taavi Rehepapp, palun nad meie annetajate nimekirja kanda, aitäh! Aitäh ka kõigile püsiannetajatele, kes meie juurest sel nädala läbi astusid ja annetusi tõid!

Ilma meie vabatahtlike meeskonnata ei jõuaks me ka kaugele: Tiina, Kaie, Elvi, Maret, MM, Jane, maailma suurim tänu, et te meil olemas olete!!! Kui me ka õhtuti unustame teile aitäh ütlemata, siis pidage meeles, et me pole tänamatud ja ei võta teid kui loomulikku asja, teile kuulub koht meie südametes!

Homne, laupäevane päev, saab olema kiire ja tegus, sest meid on selle aasta esimene kirbukas ees ootamas. Ootame ka kõiki kauplusse, seda ei juhtu iga päev, et laupäeviti avatud oleme ja nõnda soodsat hinda pakume!

Kohtumiseni homme!

Anneli.

Kirbuturu-eri.

Tere taas meie poolt! :)

Täna ei teagi, kuidas oma postitust alustada, sest emotsioonid on laes. Päev algas meil väga varakult. Kella seitsmest olime meie Janega SV-s juba toimetamas ja iga tunniga liitus meiega aina rohkem abilisi. Kõik sujus suurepäraselt ja pingevabalt.

Nagu Siirigi ütles, siis esimest korda oli tal võimalus rahulikult naudelda ja ei pidanud muretsema, ega nahast välja jooksma. Tõesti, kui eelnevad kirbuturud on olnud ikka pingelisemad ja virr-varr on igas nurgas, siis täna oli justkui kõik omal moel paika loksunud. Jõudsime Siiriga järeldusele, et meie meeskond oli lihtsalt  supper. Tuhat tänud teile Jane, Anneli, Elvi, Kehtna Tiina ja MM. Loodan, et ma nüüd kedagi ei unustanud, kui juhtus, siis palun ruttu vabandust, sest lihtsalt kõik on veel nii kirev! :)

Laulmisega oli meil täna nii, et paljudel meist olid hinged pisut viltu ja nii mõnigi kord pidin mina isiklikult taevasse vaatama, et pisaraid silmadesse tagasi suruda. Kõigi nende ilusate emotsioonide taga, mis inimestes välja lõid, peitus ühe andeka ja rõõmsa mehe esinemine. Veiko Siniroht, kes Rapla inimestele vast võõras ei ole, leidis aja, et meid oma südamlike lauludega kostitada. Rääkisime temaga veel õhtulgi ja ta ise oli samuti õnnelik, et meie juurde sattus. Ühtlasi koorus täna välja ka, et tema üks unistusi sai täna täidetud. Selleks oli Siiriga koos laulmine. :) See oli tõesti tore. Ekspromt ja nii ehe, kui veel olla sai. Aitäh talle!

Samuti ei puudunud muusikalisest osast meie legendaarne ansambel Enelas. :) Lusti ja rõõmuga lõid nad meie õue särama. Imetlen neid inimesi, kes teevad seda, mida armastavad ja innuga. Nii saab just kõiki meie tänaseid esinejaid iseloomustada. Ei saa mainimata jätte ka seda, et nendel õnnestus samuti Siiri oma ansambliga üheks lauluks liita. Suured tänud ka teile!

Teeme ka pikad, pikad paid Kalju Visnule, kes hoolitses, et laul kõlaks kaugele ja hästi. Ilma temata läheks meil ikka väga keeruliseks. Kõik need mikrofonide seadmed, juhtmed, kõlarid, võimendid jne.. me ei oskaks nendega vist midagi peale hakata, kui need meil ka oleks.

Inimesi liikus meil täna üsna tublisti, alati võiks rohkem olla, kuid nuriseda ka ei saa. On olnud päevi, kus on olnud oluliselt vähem inimesi liikumas. Ilm meid ka õnneks alt ei vedanud, seega võime väga rahule jääda. :)

Siinkohal hõikan ka välja, et järgmine kirbuturg toimub 12. juuli ja samas kohas ning samadel kellaaegadel ehk siis 9.00-15.00. Olete kõik palavalt oodatud.

Täna toimus ka lastel väljasõit Vargamäele. Tean hetkel vaid öelda, et kõik on ilusti ja tervelt tagasi ja emotsioonid vahvad. Loodame, et mõni õpetaja leiab aega, et meile sellest ülevaade anda. Me täname südamest Tallinna Looduskaitse Seltsi orgsniseerimise eest. Erilised tänud retke juhile, Arnele ja Tiiule.

Täname ka Saarioinen Eesti OÜ-d ehk mammat, ettevõte tuli vastu sõbralike hindadega. Samuti Toidupanka, sealt jõudis meieni suurem hulk limonaadi.

Aitäh ilusa päeva eest kõigile osalejatele ja head ööd!

Juuni teine nädal.

Alustuseks tahan öelda, et see päeviku uus süsteem on teinud natukene hinge haigeks. See on olnud mitu aastat kestnud traditsioon, millest loobumine jätab tühja tunde.  Mina saan küll rääkida ainult aastast, kuid selle ajaga jõudis see samuti kinnistuda. Loomulikult on tänu sellele töökoormus vähemaks jäänud, kuid südametunnistus ikka piinab. Proovime mõelda mingi lahenduse, et tundeid tasakaalustada. Võimalik, et jagame igale päevale edaspidi ühe kajastaja, sest päevad on erinevad ja reedel kirjutades ei meenu enam kõik olnud ning päev jääb poolikult kajastatuks.

Aga nüüd siis alustame oma nädala meenutamisega. Peab tõdema, et ei olegi nii lihtne enam meenutada, mis esmaspäeval toimus. :)

Ühiselt nädalat harutama hakates jõudsime järeldusele, et nädala esimene päev möödus üsna rahulikult. Kirbuturu järgne koristamine ja uued mõtted just uueks turupäevaks said hoogu. Lapsi oli meil terve selle nädala keskuses palju liikumas. Päevad algavadki nüüd nii, et tööle jõudes on juba mõni laps hommikul vähemalt ootamas. Üks laps ütles nii toredasti, et tema ema süda on rahul, kui ta teab, et laps siin on aega veetmas. Mis kõige tähtsam, siis lastele meeldib meie juures, küllap nad muidu ei tuleks. Jälle on päevakorral niinimetatud asjade välja teenimine. Igaühel tekib siin soove ja abiks olles on võimalus ise oma soovi täitumise nimel ka vaeva näha.

Käesoleval nädalal on üsna mitu sellist last meie juurde jälle tee leidnud, keda ammu näha pole olnud ja kuulamiseks ning tekkinud murede lahendamiseks oleme pidanud samuti aega varuma. Õnneks pole probleemid olnud ületamatud ja lahendused olemas olnud.  Aktuaalsed on olnud sellel nädalal üldse perede probleemid. Oleme suunanud abivajajaid edasi nii nõustajate, kui juristide poole, sest paraku kõigi seadustega ei ole me kursis ja hingeelu ravimiseks on vaja ka väljaõpet. Me saame küll lähtuda oma südamest ja loogikast ning käsitleda teemat oma vaatenurgast, kuid ei tea meiegi, mis on see kõige õigem lähenemine.

Teisipäeval võttis suure osa päevast Hariva Õhtu organiseerimine. Helistasime nii lapsi, kui nende vanemaid läbi, et kinnitada üle kellaajad. Samuti oli vaja panna paika, mis lõunaks lastele pakkuda ja siis poodlemine ette võtta.

Kolmapäeval käis meie lapsi külastamas teadlane ja loodusajakirjanik Tiit Kändler, kes pidas lastele väga põneva loengu teemal “Loodus on lugu”. Minul ei õnnestunud olla terve aeg loengus kohal, kuid see, mida nägin ja kuulsin, oli väga põnev. Lapsed said palju küsida ja kasutati seda võimalust julgelt ka ära. Siiri pidi vahepeal lausa reguleerima ristküsitlust, et saaks järgmise teemaga edasi minna. Usun, et selline kohtumine oli laste jaoks väga hariv ja jääb eluks ajaks meelde. Me täname härra Tiitu, et tal oli mahti kohale tulla ja lastele selline elamus pakkuda.

Samuti täname ka oma vabatahtlikke, kes usinasti sellel ja ka nädala teistel päevadel tegutsemas olid. Kuna lapsi liigub meil nüüd veel rohkem, siis on ka toimetamist rohkem. Elementaarsed õpetused ja laste suunamised on iga päev olulised, seega aja leidmine iga lapsega tegelemiseks, oleks ilma abilisteta oluliselt raskem. Meie Jane tütar Meribel on lisandunud meie vabatahtlike rivvi ning on juba tunda, kuidas ta meie juurde sisse sulandunud on. :) Lapsed on Jane ja Meribeli väga hästi omaks võtnud ja sorteerimispunktis võib näha mõnel hetkel lausa ummikut. Kõik lapsed ihkavad, et neid hoitakse ja kuulatakse, ilmselt on nemad oma usaldusväärsuse laste silmis juba välja teeninud.

Kuna kolmapäeval oli loeng, siis hispaania keel lükkus edasi neljapäevale. Neljapäev oli meie majas üks tõeliselt kummaline päev. Rahutus ja ärevus, mille tingisid ilmaolud. Nii mõnigi laps kardab äikest ja müristamist ning olukorrad, mis tekkisid olid pisut isegi naljakad. Turvatunde pakkumist ja rahustamist tuli tavalisest ikka rohkem ette. Aga kõik lahenes kokkuvõttes hästi ja kui ilmataat oli kurjustamise lõpetanud, oli meie keskuseski taas naerukilkeid. :)

Nädal oli tore ja täis uusi kogemusi, mille eest tänulik olla. Küllap ongi meie töös just see põnev, et kunagi ei tea, mis homne toob ja millised on need mured/olukorrad, mida lahendama peab asuma.

Me täname kõiki oma toetajaid ja annetajaid, ilma teieta oleks raske.

Kohtumiseni uuel nädalal!

xxxxxxxxxxxxxxx

Hei-hei!

Selle nädala märksõnaks oli küll äike. Seesama loodusnähtus pani kiljuma, nutma ja samas ka õhkuahmivalt imelist vaatepilti jälgima meie lapsed, kes vihma eest peidus huvihariduse poolel parasjagu oma toimetusi tegid. Ja seda kõike ikka õige mitu korda nädala jooksul. Ere elamus :) . Eks me saime lohutada, tähelepanu kõrvale juhtida ja mida kõike veel, et hirm mööda läheks. Justkui koduski. Aga oi seda rõõmu pärast suurtest poriloikudest!!! Ei ole halba heata, eksole? 

Peaaegu sarnane õhustik läbis tervet nädalat ka muus plaanis. Ei tea, kas kogu seda väge näitas 13 kuupäev koos reedese päeva ja täiskuuga või mis, aga võin öelda, et inimesedki käitusid sel nädalal ettearvamatult. Küll unustati asju poodi, küll unustati ennastki poodi ( :)  ) , oldi pisut rohkem närvilised, aga samas oli mõni külaline nõnda lustlik, et naeru jätkus kauemaks. Väga eriliskummaline nädala igatahes. 

Olgu selle nädalaga kuidas on, uusi annetajaid jätkus aga hulgani: Marillis Helm, Kristina Oss, Taivo Kuusing, härra Kalevi Helin Soomest, Margus Roo, Taili Vahesaar, Katre Kibuvits, Merle Veinberg, Elo Heinaste ja perekond Männari, suur-suur aitäh meiega ühte sammu astumast!!! 

Aitäh ka meie rõõmurullidele Elvile, MMile, Kaiele, Tiinale abikaasaga, Maretile, Janele, Meribelile, kes meiega koos iga päev majas toimetavad ja ilma kelleta me elu enam ettegi ei kujuta!!! 

Nüüd aga selline uudis, et uuest nädalast toimetab huvihariduse poolel edasi Ly, kes on värske ja puhanud ja minu asemel on leti taga terve trobikond asjalikke inimesi :) . Ka mina vajan puhkust, et jälle rõõmsal meelel tagasi olla. Teiega kohtume jälle kahe nädala pärast!

Näämi!

Anneli.

Juuni kolmas nädal.

Nädal möödus väga kiiresti. Võrreldes eelmise nädalaga on muutus see, et Ly on saabunud puhkuselt tööle ja kaupluse Anneli on asunud paariks nädalaks ise puhkama. Seega minu ja Jane päevad mööduvad vahetustega kaupluse leti taga olles. Rõõm on näha, et meie kauplust palju külastatakse ja julgen öelda, 90% leiab ka mida koju kaasa osta. Iga päev lisasime ka uut kaupa välja, mis tähendab, et iga päev tasub tulla. :) Olen märganud, et meie püsikliendid nii teevadki ja haaravad silmadega ka koheselt ära, milline on äsja lisatud kaup.

Lapsi käib meil jätkuvalt palju. Hommikul vara saabuvad ja veedavad meie juures ka oma päeva. Õnneks on neil huvihariduse poolel üsna palju tegemist. Nädala alguses palusime lastel 12. juulil toimuva Kirbuturu kuulutusi teha ja väga vahva sai tulemus. Lisaks käib ka meisterdamine, millest kirjutab lähemalt juba Ly.

Õnneks oli meil ka käesoleval nädalal oma vabatahtlike toimekas esindus koos. Suur ja siiras tänu. Kõhud said täis, laod said üle sorteeritud ja koristatud samuti. Tore on olla, kui pere on koos. :)

Kuna kaupluses kulubki enamus aega klientidega suhtlemiseks ja uue kauba välja panemiseks, siis midagi rohkemat mul seekord kirjutada ei olegi. Lisan veel suured tänud meie toetajatele ja annetajatele! :)

Soovime oma meeskonna poolt ka rõõmsat ja tegusat Võidupüha! :)

Annan kirjajärje rõõmsalt edasi Janele ja Ly-le:

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Kiirelt on möödunud esimene töönädal peale puhkust…    

Lapsi on meil olnud igapäev palju. Tänagi tuli üks uus tüdruk meile. Ise olen neid jõudumööda meisterdamistes juhendanud. Huvi ja tahtmist midagi põnevat teha- on lastel suur olnud… Väikesed plaanid  järgmiseks nädalaks on ka juba paika pandud…

Esmaspäeval hakati majatagust tiiki puhastama. Lapsed olid konnade ja kalade päästmisega tõeliselt ametis. Ja uued elupaigad sai neile tõesti leitud…

Kolmapäevases hispaania keele tunnis oli lapsi ka rohkem, kui varasemates tundides. Mõnel lapsel ei õnnestunud kooliajal korralikult tundides käia…nüüd on see võimalik…

Selle nädala uued annetajad- Janne Ahnefer, Maie Kaljumets, Salme Heinsalu, Malle Vassiljev, Tõnu Sarapuu. Suured tänud kõigile.

…ja muidugi suured tänud ka meie vabatahtlikele, kellest on ka sel nädalal väga suur abi olnud.

Abi on saanud 18 pere, kellest 2 uut. Abi on saadud nõelast riidekapini…

Häid saabuvaid pühi kõigile!

Parimate soovidega,

Ly

xxxxxxxxxxxxxxxx

Jane:

See nädal sai nii kiiresti otsa- kui on tegevust, siis ka aeg liigub märkamatult.. Lapsed on meil kogu aeg majas, toimetavad siin ja seal- meisterdavad nohinal meie huviharidusnurga ümarlaua taga või siis asjatavad mängunurgas ja tagahoovis. Selline suure pere tunne on kogu aeg- eriti siis, kui kõik koos pika laua taga lõuna ajal kehakinnitust võtmas, nagu vanasti taluaegadel kohe- isegi peremehe koht laua otsas on täiesti täidetud (MM).

Kuna meie Anneli puhkab, olen Alma’ga vaheldumisi poe poolel ametis olnud kus MM omakorda meile seljasirutuspause käib lubamas. Annetusi tuleb iga päev ja teistpidi liiguvad esemed ka kohe abisaajate kodudesse ning igakordse annetaja lahkel loal ka meie poodi. Annetuste hoiustamise ladu ongi meil praegu väga hästi varustatud, peaks ütlema- kindlasti leiame igale vajadusele ka seetõttu lahenduse.

Lisan veel lõpetuseks uued annetajad meie nimistusse: Birgit Lehtjõe, Kristina Pärg, Kristel Leola, Katrin Velleste, Elen Haasmaa, Liis Vavulski, Tiina Männi ja mitmed annetjad veel, kes aga anonüümseks soovisd jääda- SUUR AITÄH TEILE!

Ja ongi kõik- ilusat ja turvalist jaanipäeva ning minge ikka võimalusel linnast maale, muidu võib ju õnnetoov sõnajalaõis sootuks leidmata jääda!

Jane

Juuni neljas nädal.

Seekordne töönädal oli kõigest kolm päeva. Võib jällegi öelda, et päevade pikkused olid väga lühikesed. Tundide arvestuses ikka sama pikad, kui tavaliselt tööpäevad kestavad, ent tegemist jagus nii palju, et ei pannud tähelegi, kui õhtu juba kätte jõudis. Meie kaupluse müüja Anneli on jätkuvalt puhkust nautimas, seega jagasime taas Jane, Siiri ja MM-iga tööd kaupluse poolel. Ei saa muidugi unustada ka lapsi, kes agaralt kõik päevad nii poe, kui huvihariduse poolel tegusad olid.

Lapsed või pigem öelda juba noored on meil kiitmist väärt. Pole väga enam toimetusi, millega nad toime ei tuleks ja mõnel hetkel peab neile isegi meenutama, et mängiksid ja lustiksid ka ikka. :) Möödunud pühadest rääkides selgus, et kõigil meie lastel õnnestus suurt jaanituld vaatamas käija ja mõnel isegi mitut.

Ebatavaliselt pikad pühad andsid taas aega ka kodudes asjade sorteerimiseks. Seda saan just öelda seetõttu, et meile jõudis päris palju annetusi. Pean siinkohal ikka jälle vana ja kulunud lauset kordama. Palun vaadata asjad kodus kriitilise pilguga ikka üle, kas esemed on terved ja puhtad. Kahjuks saabub meile üsna palju riideid, mis enam kantavad ei ole.

Annetusi saabus meile neljapäeval ka üle lahe, Soomest. Meie sõbrad Nurmijärvilt olid Eestit külastamas ja kogusid meie jaoks oma sõpruskonnalt asju kaasa. Toodi ka jalgrattaid, mille üle lapsed väga suurt rõõmu tundsid. Samal päeval sai juba üks noormees rattaga koju vurada. :) Aitäh! Lisaks leppisime ka kokku selle, et septembris on oodata Nurmijärve noori taas meile Saagu Valgusesse külla. Mis ja kuidas täpsemalt, seda saate järgnevatel kuudel meie päevikust kindlasti lugeda.

Väga suurt rõõmu valmistas meie lastele taas ka Saarioinen Eesti ehk Mamma. Nagu nende reklaamlause ütleb, siis mõnusalt oma! Meie jaoks juba tõesti väga oma. Sellel lühikese nädala jooksul toetasid nad meid kahel korral, et lastel kõhud täis saaksid. Ei liialda, kui ütlen, et väga täis ja koju kaasagi sai võtta. Suur, suur tänu Mammale, eesotsas Merkele, kes meid ikka meeles peab.

Veel toimetasime pisut järgmise kuu üritustega. Plaanis on laager ja väljasõit ning ei saa ka unustada kirbuturgu, mis toimub juba 12. juulil. Võimalik, et sellel suvel saab toimuma kaks laagrit, kuna lapsi, kes osaleda tahaksid on rohkem, kui ühes laagris saame kohti võimaldada. Korraldame traditsiooniliselt laagri, kus on nii Rapla, Märjamaa, Eidapere, Kehtna ja sellest aastast ka Kaiu ringi lapsed, sellest ka laste arvukus. Harivad Õhtud on näidanud, kui väga nad koosolemist naudivad ja ootavad järgmisi kohtumisi.

Õnnestus meil SV-s tähistada ka kahte sünnipäeva nende kolme tööpäeva jooksul. Meie vabatahtlikud MM ja Oleg tähistasid oma pidulikke päevi. Soovime veelkord jätkuvat ja suurt õnne mõlemile. :)

Kaunist ja päikselist nädalavahetust!

xxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Tere!

Sellenädala lühikest töönädalat alustasime ja lõpetasime väikese sünnipäeva peoga… Palju õnne meie vabatahtlikele- MM ja Oleg!
Sel nädalal käidi Nurmijärvilt taas meile annetusi toomas. Suured tänud ka Liisa Kärkäineni sõpruskonnale, kes meile annetusi saatsid.

Kokku sai neil päevil abi 21 pere, kellest 1 uus. Mõni pere külastab meid pea iga päev, teine jälle väga harva.

Ja lapsi on majas palju olnud. Abiks ka erinevates toimetamistes…ja meisterdamisekski on mahti olnud.

Parimate soovidega,

Ly

Kokkuvõtvalt juunist…

Nagu igal kuul on komme, siis lõpetame ka juuni kuu lühikese ülevaatega…

Suuremad ettevõtmised olid möödunud kuul kindlasti minu ja Siiri Narva Heategevuskeskuse külastus, kirbuturg, laste väljasõit Vargamäele ja Tiit Kändleri loeng.

Vargamäe külastuse eest täname veelkord Tallinna Looduskaitse Seltsi, eesotsas Tiiut. Lastele oli see meeldejääv ja silmaringi laiendav kogemus kogu eluks. Samuti oli seda Tiit Kändleri loeng, millest räägitakse tänase päevani. Nii huvitavalt ja lihtsalt oskas ta meie lastele loodusest ja loodusseadusest rääkida. Peale seda Harivat Õhtut on nii mõnigi laps otsustanud samuti teadlaseks hakata. Miks ka mitte? Unistada tuleb suurelt ja astuda julgelt nende täitumise suunas.

Lapsi käis meil juuni kuus iga päev keskuses arvukalt. Ja tundub, et igav neil ei ole, sest õhtuti ei taheta väga koju minna ja hommikul ollakse varakult platsis. :) Rõõmu ja kallistusi jagub meile kõigile… Pole vist päeva, kui kõiki meie töötajaid ja vabatahtlikke kõigi laste poolt ei kallistata. Hommikud algavad kallistades ja lõppevad kallistades. Ma ei saa mainimatta jätta, et see tunne, kuidas lapsed ootavad ja on alati rõõmsad, ongi üks põhjus, miks minu töökoht on imeline. :)

Me täname ikka ja jälle oma annetajaid ja toetajaid. Siinkohal tänan väga Saarioinen Eestit, kelle poolt oli möödunud kuul suur panus laste kõhtude täitmiseks. AITÄH!

Abi sai juuni kuus 49 perekonda ja kaks sotsiaalmaja. Kutsume julgelt kõiki mure korral pöörduma. Oleme selleks, et võimalusel aidata.

Ja siirad tänud meie armsatele vabatahtlikele. Elvi, Meribel, pereema Tiina, Kaie, Natalja, Maret, MM ja Oleg. Suurepärane, et te kõik meil olete. PS! Jane on meil samuti vabatahtlik, aga oleme teda suusõnaliselt sunniviisiliseks vabatahtlikuks nimetanud, mis tähendab, et kohustused on tal suured. :) Veelkord pai kõigile…

Vot selline oli meie vahva kuu… Loodame, et järgmine tuleb samas rütmis. :)

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.