SV, Alma päevik – Juuni 2015

03.06 Kolmapäev

Ehkki siin on peamiselt Alma päevikuga ju tegemist, alustan selle kuu ülevaateid hoopis mina, Siiri. :) Tere õhtust meie lugejaile! Ja alustan ülevaadet hea sõnumiga! Nimelt esmaspäeval, 1. juunil,  avati Kareda valla Peetri alevikus uus SV harukeskus. See tähendab – Järva-Jaani keskus laienes ka Peetrisse. Esialgu ollakse avatud kahel päeval nädalas, hiljem on plaanis, vastavalt kuidas kujuneb, lahtiolekuaegu juurde lisada. Aadress on Välja tn 1, otsapealne paraadna, teine korrus. Nõukaaegne korrusmaja, kus asuvad ka Peetri koguduse ruumid. Ning esialgu saab ühendust SV Peetriga Järva-Jaani keskuse kaudu.

Selle õnnestumise üle tuleb tänada Siiri Tammistet ja tema abikaasat, kes on Peetri koguduse õpetaja, Jaanus Tammistet. Nemad olid eestvedajad, et SV Peetrisse saaks. Sest vajadus selleks on tõsine. Nagu igal pool Eesti maapiirkondades. Ja oli tore, et avamisele olid tulnud ka kohaliku valla ametnikud, ja kooliõpetajad. Ehkki, mida kuulda saime (käisime avamisel SV poolt koos Maarja Neiveltiga), oli kurb.. ja ausalt öeldes mõnevõrre õõvastav. Kui mitte hirmutav koguni. 

Üks probleem, millest kurdeti, oli see, et vanematel ei ole aega lastega rääkida. Lapsed seetõttu vajavad koolis täiskasvanute tähelepanu, ja lihtsalt – asjade lahtirääkimist. Seda siis algklassilaste puhul. Vanemate lastega ilmnevad hoopis kurvad suhtumised: “Milleks mul vanemaid üldse tarvis on, kaoks nad juba eest ära, saaks ise asju ajada!” … Seda siis selletõttu, et laste ja vanemate vahel pole suhtlust, kui, siis ainult ilmselt keeldude-käskude vormis. Aga see pole suthlemine… Ja teine mure, mis valdavalt maapiirkondi ka tabanud on, on see, et vanurid on üksi. Lapsed on välismaale tööle läinud, pole kedagi, kes küttepuud koju toimetaks ja ära laoks.. Lapsed lihtsalt kaugel, ei saa koju tulla… 

Mida sellele lisada? Midagi on ikka päris mäda… Ja pole nii, et ainult inimesed ise süüdi on. Lihtsalt maal ei ole ju tööd. Mida teha tuleks, peaks tõesti riik mõtlema. Aga samas on maainimeste mure, ellujäämisküsimus, kuidagi nii kauge, et esiteks, et riigisfäärides probleemi tõsidust ei tunnetata, ja teiseks – selle mure lahendamisega plusspunkte oma kontole teenida oleks liiga suur töö – poliitikute jaoks, nende, kes midagi otsustada võivad ja saavad.  Mis siis üle jääb sel nö tavainimesel – välismaale. Kahjuks. 

Minu poolt kõik. Alma jätkab. Rõõmusõnum oli küll, aga kurva lõputooniga.. Alma see-eest kindlasti annab teada, mida huvitavat eile õhtul SVlased korda saatsid, ka ise käisin kohal ja paika üle vaatamas. Meie lapsed hakkavad taas suvelaagrisse sättima. Kutsungi ikka-jälle inimesi üles toetama laagri toitlustamist, taaskord siis märgusõnaga – “suvelaager 2015, toitlustamine”.  Seekord lähevad laagrisse 40 last. Ja suur tänu taaskord ka meie toetajatele, annetajatele, kes ka niikuinii meiega alati mõtetes ja tegudes on. Heade tervitustega,

Siiri

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ja nüüd siis minu kord…

Nädal on alanud kirbuturgu ette valmistades ja toidupangaga seonduvat ajades. EL Toiduabi jagamisel sai üks oluline etapp läbi, mis tähendab, et on alanud järeljagamine. Jagame SAMA nimekirja alusel välja ülejäägid. Rõhutatult just sama…paljudel inimestel tekib selle korralduse suhtes suur küsimärk…ausalt öeldes ka minul endal, aga otsuseid ja süsteemi ei mõtle välja meie, need tulevad ülevalt poolt… Loodan siiralt, et sügisene periood tuleb muutustega ja hõlmab suuremat gruppi inimesi, kes seda vajavad, aga külap juba seda saab näha siis. Praegu proovime siis reeglite järgi käitudes pahameele üle elada ja jäägid välja jagada.

Nagu ka Siiri juba põgusalt kirjutas, siis eilse, ehk teisipäeva õhtu veetsime me Kose lähedal, meie suvelaagri toimumispaika üle vaadates. Lisaks imeilusale ringkäigule sai teetassi kõrval ka arutatud laagripäevade kava. Arutlejaid oli meid tublisti ja nagu öeldakse, siis mitu pead on ikka mitu pead… ideed tulid põnevad. Siinkohal suur tänu Fred Linnukütile ja tema abikaasale Janele, kes meile sellise vahva võimaluse üldse organiseerisid. Sealsele pererahvale Terjele ja Tõnule, et nad on lahkesti nõus meile oma koduuksed avama ja Raigole, kes samuti hea mõtte ja teoga meie laagri õnnestumisel kaasa lööb. Meie omalt poolt olime Saagu Valgusest esindatud kolmekesi. Siiri, Jane ja mina.

Seekordne laager saab olema väga omanäoline ja kindlasti palju hingele pakkuv. Huvitavad ja põnevad maailma-avastamised läbi laste endi mõtete on ees ootamas…Nagu Siiri ütles, siis seekord on kohti laagrisse 40 ja proovime jagada kohad nii, et igast huviharidusklassist saaksid lapsed osaleda. Nagu ikka, siis toimub laagerdamine telkides ja järgmisel nädalal peame hakkama tegema suuremat eeltööd, et kõikidel lastel oleks kõik vajalik olemas. Pean silmas telke, magamiskotte, madratseid, patju jne.

Küllap järgmisel nädalal te muud lugeda ei saagi, kui meie laagri ettevalmistustest… :)

Aga praegu tegutseme ikka käesoleva nädala asjadega… Kuna minu tibu on ikka veel haige ja päeval saan ma ajada asju ainult telefoni ja maili teel, siis jätkuvalt käime meie Janega keskuses õhtuses vahetuses, mis algab viie-kuue vahel ja lõppeb siis, kui lõppeb. :) Seega, kui te näete keskuses tulesid põlemas, siis keegi ei ole neid põlema unustanud, me oleme täitsa olemas. Praegugi on näiteks kell pool üks öösel ja oma paar tunnikest veedame me kindlalt veel siin.

Lõpetuseks armsad sõbrad! Me ootame teid kõiki 06.06 ehk LAUPÄEVAL KIRBUTURULE! Päev saab olema kindlasti tore…meil on laulmas väike armas piiga Daili Ellise Tall koos oma emme ja issiga, tantsutrupp VäntWõllid, duett Marvi ja Ene, Moešhow “Vallatud 70-ndad”, SV heategevuslik kohvik ja loterii, Lastele näomaalingud ja MEIE SV kaupluses nagu ikka, on hinnasula…. KÕIK KAUP -50%!!! Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Avaldan ka Anneli kokkuvõtte…

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Tere!

Kogu jõud ja vaim on meie majas suunatud 6.juunil toimuvale kirbukale. Selline suvine rütm on omamoodi tore, on, mida oodata. Poes paneme välja uut kaupa, teisel poolel toimetatakse ikka moedemmi kordamineku tarvis. Naerupahvakaid on vahel poodigi kuulda, kui proovimine täies hoos. Vabatahtlikud löövad selles ettevõtmises täie tõsidusega kaasa.

Meie uued annetajad, nagu kord ja kohus ette näeb: Tiina Käsi, Kaire Gerretz, Raivo Veigel, Märt Linnamägi, Kristel Põllumaa, perek. Tikas, Krista Palandi, perek. Härma, Ene Tikerpalu, Riina Klaus, Ken Oja, Hele-Mall, aitäh teile!

Minu poolt ongi kõik, ootan teid ikka ka enne kirbukat poodi! 

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kes veel mäletab, siis eelmisel reedel käisid meie lapsed väljasõidul Tallinnas ja külastasid Rocca al Mare koolipere…nüüd saategi lugeda, mida meie lapsed arvasid ja kuidas neil läks…

Tervitused Kaiust!

Tere suvi ja suvevaheaeg! Kolm kuud puhkust, see on juba midagi! Viimased koolipäevad olid päris tihedalt täis põnevaid matku, reisimisi ja  külaskäike. Nii ka meie, kaiukad, olime seekord õnneseened, et meid oodati taas 29. mail Rocca al Mare kooli. Vastuvõtt oli jällegi soe ja liigutav. Meid juhatati kohe õue, kus algas kehalise-kasvatuse tund, Olime seal koos 5c klassi õpilastega. Ühiselt mängiti maha üks tore võistlusmäng. Ilmataat tuli meile ka vastu ja päikegi piilus pilve tagant välja. Meie lapsed said küll kaotuse, aga sellest me ei hoolinud. Tähtsam siiski ju osavõtt ja mängulust. Pärast mängu juhatati meid riietusruumidesse, kus ees ootas meid sooja veega bassein. Just nimelt sooja veega, mis lastele väga meeldis, sest lapsed teadsid rääkida, et igal pool pidi basseinides vesi külm olema. Veemõnude jaoks anti meile lausa poolteist tundi aega. Aga pärast selgus, et osadele jäi sellest ka väheseks.

Pärast suplust pakuti meile koolisööklas üks suur korralik kõhutäis. Toit oli väga maitsev ja valik oli suur.

Päeva lõpetuseks tegi direktor meiega suure jalutuskäigu koolimajas, mida lapsed suure õhinaga jälgisid ja imestasid, et kuidas saab üks koolimaja ikka nii suur olla. Ja nüüd alljärgnevalt isiklikult meie laste arvamused meile muinasjutuna tunduva kooli elust.

Mis meie lastele kõige rohkem meeldis.

RASMUS: Ujumine, sest seal oli lõbus ja kehalise tund meeldis ka väga. Kool oli 100x suurem meie koolist.

RAGNAR: Mulle meeldis ujuda ja 5c klassiga mängida. Veel meeldis kalu vaadata.

Bert-Joosep: Koolis olid kalad (akvaariumid), oli ujula ja toitu sai ise valida.

STEN: Mulle meeldis ujumine, bussisõit ja mäng lipu varastamine, sest see oli nii lõbus.

RAINER: Ujumine, kehalisetund. Klassid, sest seal oli nii ilus vaade.

KAURI: Mulle meeldis ujula, raamatukogu ja koridor, sest need olid nii suured.

Brigitte; Mulle meeldisid klassid ja riietusruumid. Eriti meeldis ujuda ja toit oli ka maitsev. Klassides olid lauad lahedalt tõstetud ja kunstiklassis meeldisid kõrged lauad.

SANDER: Koolis oli ujula ja toreda mängu jaoks oli eraldi väljak. Sööklas sai ise valida, mida ja kui palju sööd.

ROMET: Ilus sisekujundus, koolitoitu sai ise valida.

INGRID: Mulle meeldis seal koolis ujula ja veel meeldis mulle, et seal oli palju klasse.

AALEX: Mulle meeldis kehalise kasvatuse õpetaja, sest ta oli meessoost. Meeldis ujumine, sest seal oli soe vesi ja meeldis ka riietusruum, sest seal on kapid ja keegi ei saa teiste asju võtta.

Meid oli kokku 23 last ja kaks õpetajat. Ütlengi Kaiu kooli poolt suur aitäh teile kõigile ja aitäh selle eest, et te olemas olete ja just sellistena nagu te olete. Need koos veedetud tunnid ja hetked, need koos tunnetatud tunded ongi just need, mis aitavad meil edasi minna omal teel.

Ilusat ja päikselist suvepuhkust, nautige, puhake, tundke rõõmu ka pisiasjadest ja mis kõige tähtsam, OLGE ÕNNELIKUD.

Veelkord tänusõnad Saagu Valgusele selle toreda sõidu eest enne pikka koolivaheaga!

Olge hoitud!

Õpetaja Kaia ja Kaiu lapsed

04.06 Neljapäev.

Järjekordne päev jälle õhtus ja ikka tegutsedes. Kuna lastel on koolivaheaeg, siis on ka nemad juba hommikust alates meie juures tegutsemas ja abiks. Tore! :)

Loodame ainult, et ka ilmad suverõõme hakkavad pakkuma…Suve kohta veel pisut jahe ja niiske see ilmake, aga loodame, et läheb ikka paremaks ja varsti saame kõik oma suveasjad välja otsida ja päikest nautida.

Tänane päev möödus ikka laupäevase ja nüüd ka juba laagri asjade ajamise tähe all, kiire saab meil see juuni kuu olema, aga ega küllap ka selle võrra tore.

Minu poolt kõik ja kohtumiseni laupäeval, tulge ikka ise vaatama, kuidas me elame… :)

05.06 Reede.

Kirjutamas Ly:

Tere!

Tänane päev on kõigil taas väga kiire olnud….hommse kirbuka ettevalmistused on meilt kõigilt oma osa nõudnud…ja oleme graafikus….

Abi sai sel nädalal 29 pere, kellest 1 uus. Täna oli kokku 9 pere. Abi oli aluspesust voodini…

Praegu oleks meil vaja 3 pikendatavat noorte voodit ning 3 pesumasinat. Äkki saab keegi oma abikäe ulatada.

Eile käis Siiri ning võttis kaasa mõningad asjad läti põllumeestele, kes siin põllutöid tegemas, kuid elementaarse varustuseta…

Taas kord suured tänud kõigile meie vabatahtlikele. Eriline tänu sel nädalal Tarmole ning Reale.

Suur rõõm oli täna üle pika aja ka Dimat näha, kes seekord koos emaga pealinnast meile annetustega kohale sõitsid. Emale väga meeldis väga meie retroosa, kuna seal leidis ta enese jaoks palju nostalgilist…

…kohtumiseni homme kirbukal…

Parimate soovidega,

Ly

06.06 KIRBUTURG! :)

Proovin siis meenutada meie vahvat päeva, mis algas Jane ja minu jaoks juba enne seitset pisut…Kohvid valmis keeta, kohvik ettevalmistada, lasteala valmis seada, telk üles, tehnika jaoks lauad jne, jne… seda tegevust meil ikka jätkus.

Enne kaheksat saabusid ka juba esimesed abilised…Tiina ja Illar, seejärel juba Natali, Kalju jne…jne… Abilisi oli meil terve päeva peale palju, sellest veel kindlasti loete… Ilmaga vedas meil õnneks jällegi tohutult. Soe päike ja üsna tuulevaikne, kui võrrelda eelmiste päevadega…Pisut enne üheksat saabusid ka meie esimesed kauplejad, et endale treppidele parimad kohad valida ja päev võis alata.

Kahjuks ei olnud meil külastajaid/müüjaid nii palju, kui eelmisel kirbuturul, kuid siiski piisavalt, et päev toredaks muutus.

Nüüd siis programmi juurde, mis meil täna toimus kõik… Alustuseks suur, suur aitäh armas Ene, kes oli meil nii teadvustaja rollis, kui hiljem ka astus koos Marviga ülesse duetti lauldes. Samuti tänusõnad Marvile.

Esimesena teadvustas Ene sisse Lelle tantsutrupi VäntWõllid. Kuus väga ägedat meest tekitasid oma tantsuga mõnusa õhkkonna ja panid inimesed kaasa elama. Neli suurepäerast ja andekat tantsu, mis nad meie muruplatsil esitasid tõid kuuldavale palju naeuru ja kilkeid. Kõik imestasid, kus sellised talendid on peidus olnud. :) Aitäh tulemast ja loodame, et see ei jäänud meie viimaseks kohtumiseks ja sellel suvel on õnne neid jälle kohata.

Päeva kõige armsama etteaste tegi 7- aastane Daili Eliise Tall koos oma ema Merle ja isa Teeduga. Vaheldumisi tantsutrupiga võis ilusaid laulunumbreid kuulda mitu korda. Daili esitas meile kaks isa kirjutatud lugu, millega ta osales maakondlikus Laulukarusselli eelvoorus ja pälvis seal eripreemia. Suur aitäh Dailile julguse eest ja selle eest, et ema ja isa ka kaasa meelitas. :) Ehk on lootust ka Dailiga meil veel kohtuda.

Kell 12.00 alustas meie SV meeskond juba traditsiooniliseks saanud Moešhow-ga. Seekord olid näitamiseks keevalised 70-ndad. Väga mõnusate samast ajastust pärit lugude saatel sai näha üheksat erinevat vooru. Iga korraga läheb kogu see möll, mis meil seda ettevalmistades toimub suuremaks ja lõbusamaks. Seekord astusid üles “catwalkil” Jane, Meribel, Elvi, Ly, Illar, Helen, Tiina, Sille ja mina ise. Käib töö ja vile koos. Suur aitäh meie vabatahtlikele julguse ja kaasa löömise eest! Suurepärased olete.

Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa, et päev õnnestuks…Anneli, Jane, Ly, Elvi, MM, Maret, Natali, Sille, Tiina, Helen, Illar, Meribel, Kalju Visnu, Daili Eliise, Merle, Teet, Ene, Marvi, Maiu, VäntWõllid ja nende juhendaja Mai ja kõik teie armsad inimesed, kes te olite tulnud kauplema ja meid külastama.

JÄRGMINE KIRBUTURG TOIMUB 11.07 ja ikka meie tagahoovis, Mahlamäe 10! Kohtumiseni!

 08.06 Esmaspäev

Uus nädal, uute tuulte ja uute muredega on kohale sõudnud. Tänasesse päeva mahtus nii palju…palju emotsioone. Mõnikord on vaja korralikku raputust, et ärgata ja ära tunda vead, mida kipume päev päeva järel tegema. Kui esmaspäevad on tavaliselt unised ja tuleb ennast nn “käima” sundida, siis tänane päev oli nagu äratuskell.

Meie keskuses on üsna keerulised ajad, mitmesugused probleemid. Alustades tööjaotusest, töökäte puudusest, majanduslikest raskustest, töömahu suurenemisest jne, jne. Palju oleme mõelnud lahendustele, aga nüüd, nüüd on aeg tegutseda. Tegutseda ja võtta vastu otsuseid, mis peavad süsteemi toimima panema.

Kuna meie kaupluse müüja Anneli on käesoleval nädalal puhkusel, siis võib kaupluses müüjana kohata sellel nädalal mind ja minu uut noort abilist Mariet. Minu õetütar tuli Soomest (kus nad elavad oma perega juba pea kolm aastat) vanaema juurde Eestisse suve veetma ja ühtlasi siis ka tädile abiks. Pole vist viisakas nö oma last kiita taevani, aga mina seda ikka teen, sest ta on selle kuhjaga ära teeninud. Oma vanuse kohta on Marie väga asjalik ja sai kaupluse pidamisega kenasti hakkama. Mina sain samal ajal (ka küll kaupluses olles) tegeleda toiduabi nimekirjade sisestamisega, laagri korraldamisega ja päevakorrale tekkinud küsimustega. Seega oli temast tõesti suur abi ja nähtavasti meeldis talle endale ka, sest lubas ka homme mulle abikäe ulatada.

Ühtlasi kutsume jätkuvalt kõiki esiteks meie heategevuslikku taaskasutuspoodi külastama, kus käesoleval nädalal on hinnad eriti magusad. 1€ on iga riideeseme hind ja samuti nõude, raamatute jne, jne. Ainukesed asjade, mis soodustusest välja jäävad on jalanõud. Olete palavalt oodatud, et aidata kauplust tühjemaks saada ja ruumi uuele kaubale tekitada! :)

Huvihariduse poolel käis täna aga kibe koristamine ja sorteerimine. Peale laupäevast kirbukat jäi meist maha ikka korralik kaos. Samuti jäeti meile palju asju annetusena ja lisa saabus tänagi. Tundub, et ilusad ilmad on suunanud inimesed jälle põhjalikult kappe koristama. Suured tänud annetajatele! :)

Samuti aitäh meie vabatahtlikele, kes täna tublisti jälle kohal olid.

Teine üleskutse on meil veelgi. Nagu mainutud, siis 16.06- 18.06 on toimumas meie suvelaager. Olete väga, väga oodatud andma oma panust, et lastele jääks suvest kaunis mälestus. Meie sihtotstarbelise konto andmed:                                                                         Saagu Valgus MTÜ , SEB a/a EE 6210 102 201 936 752 22   palume märkida selgitusse “suvelaager” , ning juhul, kui ei soovita annetaja nime avalikustamist, lisada selgitusse “EI”

Ette tänades ja kaunist õhtut soovides meeskonna nimel,

Alma

09.06 Teisipäev

 Taas alustan kirjutamist täna mina. Siiri. Eile kohtusin Rapla SVs toredate inimestega Tallinnast, kes samuti on meie paati astumas. Esimene käik tuleb aga ette võtta Tallinna Linnavalitsusse, et ruumide üle selgust saada. Millegipärast usun ja loodan, et linnavalitsus meid ukselt tagasi ei lükka. On ju arusaadav, et meie tegevus kedagi ei kahjusta, küll aga palju positiivsust hoopis ühiskonda loob, ja toob. Kellel saaks olla midagi selle vastu, kui peredel, kes hädas, paremini minema hakkab. Ja see pole tõesti mitte kala suhu “toppimine”, vaid ikkagi ÕNGE ulatamine, st võimaluste tekitamine peredele ja lastele. Kes ja kuidas haakub, on iseasi, kuid vähemalt paik ja võimalus on siis loodud ja olemas, alati valmis abikätt ulatama. Aidata päriselt saabki seda, kes ise ka valmis ennast aitama. Teistele tuleb öelda umbes nii – aitame küll, niipalju, et päris räästa all ei ole, aga uinu edasi! Sest ega teiste kulul elamine süümetundeta ongi võrdväärne uinunudud olekuga, ükskõik kas tehakse tööpostil kehva kvaliteediga tööd või siis lihtsalt käsi pikal elatakse. 

Niiet on tore, et Tallinn “toru” on tõstmas. Samal teemal rääkisin eile ka inimesega Jõgevamaalt, kes samuti SV rakukese oma kanti luua soovib. Ja samuti – mul on tugevat usku Jõgeva Maavalitsusse ja sealsete valdade juhtkondadesse. Miks? Sest ma olen nii palju seal käinud, kontserte andnud, inimesi kohanud. Ja need inimesed on seal tõesti asjalikud! Ma isegi peaksin või võiksin öelda, et ma ei ole niisugust.. noh.. nagu.. intelligentset ja hoolivat suhtumist Eestimaasse ja meie kultuuri nagu mujal kohanudki… Harva on ette tulnud, aga siis ikkagi nagu juhtumid, mitte kogunisti nii suure kogukonna ühisel asjaajamisel, nagu seda on Jõgevamaa. Seal vist tõesti osatakse teha koostööd, see see võluvõti!

Ja kahjuks ka kehvapoolne uudis. Paistab, et Valga linna SV siiski ei tule, sest nagu mitmeil varasemail juhtudel, vajutakse mingil hetkel “teatud nõrga taseme olemasolul” ära. Sellisel juhul ei ole loota ka kaua kestmist. Kui inimene pigem jutu tasemel tegutseja on, siis.. pole mõtet aega ega muud energiat panustada. Sealt siis ainult sooja õhku oleks loota. Aga seda me ei vaja. Sest sellega kedagi ei aita. Reaalselt. Kui aga Valgast keegi meid loeb ja tunneb, et ahah! – tahaks hoopis ise midagi sellist luua, meiega koostöös, siis ikka oleme avatud selgitama, kokku saama, toetama jne.

Ka meie ise SVs, Raplas, oleme oma töid ja tegemisi kriitilisemalt üle vaatamas. Ka meil endil on tarvis enam panustada sellele, mis suunad ja sihid meil võetud on. Ja vähem panustada välisele. Sest iga liigutus maksab, isegi kui mitte reaalselt raha, siis ega energia vähem väärtuslik ole! Ja ka tegematajätmised maksavad. Kasvõi sellega, et kuhjuvad. Meil Raplas on kõik tublid, nimetaksin meie probleeme pigem selliselt, et “malenupud” on õiged, aga kohatised käigud tuleb üle mõelda. Ja olla ka Almale toeks, mitte nii, et Alma peab tegema kõikide kõike, siis juhtimise arvelt. Nii lihtsalt väsitame ära ühe väärtusliku ressursi.. Ega mul muud polegi öelda – seljad sirgu ja igaüks oma kohapeal parimat taotlemas. 

Lugejale samuti samad soovid. Elu ja tegemised niikuinii seda tingivad. Et siis – parimat ja.. hea sooviga.

Terv,

S.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Jätkamas Ly:

Täna hommikul jõudsime Almaga koos uksest sisse… igaüks kohe oma poolele ametisse. Esimesed abivajajad olid juba ootamas… Abi sai täna 8 pere… rattakiivrist lusikani…

Suured tänud taas kord Aare Sinijokile, kes koos tuttavatega meile taas annetusi tõid.

Lisaks suured tänud ka meie tänastele annetajatele ning vabatahtlikele… Helen, Meribel, Elvi, Oleg, Jane, Natali…

Parimate soovidega,

Ly

10.06 Kolmapäev.

Jätkuvalt oleme tegutsemas ja rakkes samade asjade…Laager ja mina sellel nädalal ka kaupluse poolel, kus peaaegu kogu kaup on 1€! Tundub, et inimestele selline soodustus on väga meelt mööda, ostjaid rahvast liigub tublisti. Üks meie püsikunde ütles toredasti, et kui ta esimest korda käis lõuna ajal meid külastamas, siis pööras ta ringi, kuna tunne oli nagu oleks toidupoodi pensioni päeval sattunud. :)

Lisaks oli meil täna ka selline üllatus, et Tartumaalt külastasid meid puuetega inimesed. Saabusid nad küll ootamatult, aga näitasime neile oma ruume ja rääkisime lähemalt ka SV tegutsemisest. Ilma ettevalmistuseta küll, kuid siiski võõrustasime nad ilusti ära.

Ühe suure probleemiga oleme veel silmitsi, aga küllap sellest lähemalt, kui mingi lahendus on leitud. Ühtlasi kutsume teid ikka üles toetama meie lastelaagrit. Sellel suvel toimub meil neid koguni kolm eeldatavasti.

Tervitades ja head soovides,

Alma

11.06. Neljapäev

Tänane päev möödus lastelaagri asjade ajamisel. Kahjuks on väga vähe inimesi kaasa löönud ja nüüd loodame Rapla ettevõtjate peale, ehk keegi paneb toitlustamisel õla alla. Väga lootusetu ja nutune seis ei ole igaljuhul. Loodame, et tulevad positiivsed vastused veel ja veel…

Meie kaupluses on jätkuvalt 1€ kõik hinnad, kuid nädala lõpp läheb juba vaiksemaks ja tagasihoidlikumaks. Kuigi pood on jätkuvalt ikka asju täis ja mina vähenemist väga ei märka. :) Marie on terve see nädal olnud meil tubli klienditeenindaja kaupluse poolel ja kirjeldamatult suureks abiks. Aitäh.

Lisan ka meie uued annetajad. Ruth Aarma, Eve Veinmann, Lea Roosmäe. Suured tänud.

Samuti jälle tänud meie vabatahtlikele ja Helenile homseks eksamiks head põrumist.

Pai.

13.06. Reede

Kirjutamas Ly:

Tere!

Kuigi meid oli majas täna vähendatud koosseis, siiski jagus tõsist sagimist igas nurgas. Tõsised ettevalmistused järgmisel nädalal toimuvaks lastelaagriks võtsid päevast pea enamuse. Lisaks sai ka toiduabi jagamisega sel nädalal ühele poole.

Abi sai täna 9 pere, kellest 1 uus. Kokku sel nädalal abi 30 pere. Lisaks veel Juuru lasteküla paari neile vajaliku asjaga.

Eriti suur tänu hr. Priidule, kes meie õmblusmasinatele sel nädalal tehnohooldust tegi ning kõigile eluvaimu sisse suutis puhuda. 

Samuti taaskord suured tänud meie annetajatele ning vabatahtlikele.

Järgmised paar nädalat olen ära puhkusel. Taaskohtumiseni  01.07.

Kaunist nädalavahetust kõigile.

Parimate soovidega,

Ly

15.06 Esmaspäev

Ahhhhoiii meie keskusest ja kaunist uue nädala algust! :)

Meie majas algas nädal maru kiirelt. Anneli on puhkuselt tagasi ja vahetab meie kaupluse poolel välja kaupa…esialgu küll võttis täna asju vähemaks, aga juba homme hakkab uut ja suvist kaupa välja panema…seega, seega…tasub meile jälle tulla. Tegelikult tasub ju koguaeg tulla. ;)

Huvihariduse poolel käis samuti vilgas tegevus juba avamise hetkest. Meil käisid täna külalised Pärnust. MTÜ Pesapuu liikmed tulid meie eluoludega tutvuma ja leidsime palju oma vaadetest ühist. Küllap saavad nad tulevikus meie Pärnu SV-ga teha tihedat koostööd, kuna eesmärgid on ühised. Taas oli tunda, kuidas inimesed teevad oma ettevõtmist südamega ja sära silmades. Istudes meie keskuses laua taga oli tunne, nagu poleks mitte esimene kohtumine vaid taaskohtumine. Aitäh, et tulite ja tulge ikka jälle, olete oodatud.

Nagu öeldakse, et seal, kus on sinna tuleb juurde. Ja saabuski meie juurde ka Väino, kes aitas meie “ära” lattu ruumi saada. Mitte küll tühjaks, kuid abiks ikka. Ootame teda juba varsti, varsti tagasi, sest nagu tänaste annetuste hulgast võib järeldada, siis varsti on meil ladu jälle täis. Siinkohal sujuvalt tuletan ikka ja jälle meie kallitele annetajatele meelde, et riideid tuues vaataksite üle, et need oleks ikka terved ja puhtad. Sellised, mida veel isegi paneksite selga.

Nüüd on see koht, kus omasid ikka kiidame. Aitäh Elvi, MM, Helen ja meie uus vabatahtlik…pean piinlikkusega tunnistama, et kahjuks nime ma ei suutnud meelde jätta, aga küllap me näeme teda veel ja saan ennast siis parandada. Aitäh, aitäh, aitäh teile kõigile. Kuna Ly on hetkel puhkusel, siis on nii oluline, et keegi meil huvihariduse poolel tegutseks.

Täna läks kogu jõud ja energia lastelaagri ettevalmistusteks. Juba homme me sinna ju sõidame…lapsed, keda täna oli väga palju meil, on kõik elevil ja põlevad uudishimust, mis küll toimuma laagris hakkab, aga pisut põnevust ei tee ju paha, seega on hetkel teadmatus. :)

Rääkides laagrist, siis ütlen juba tänusõnad neile, kes on meid toetanud. Peale laagrit leiate kindlasti toetajate nimed meie kodulehelt ja ka FB lehelt. Rõõmustavad uudised, mida ma ei saa aga rääkimata jätta juba täna on need, et kolm ettevõtet on meid toitudega abistamas. Et mitte ära rikkuda laste jaoks üllatust (mine tea, ehk loevad ka nemad päevikut) siis täpsustused jätan hilisemaks. Suur aitäh ka Rapla ringkkonna Naiskodukaitse vabatahtlikele, kellest saate pikemalt lugeda juba laagri kokkuvõttest…

Aga mis siis veel…tundub, et tänaseks hakkabki jutuvada otsa saama ja aeg on minna puhkama ja kolm päeva laagrit on meid ees ootamas…hoidke meile pöialt, et ilm meid hästi hoiaks ja lastel lõbus saaks olema.

NB! Head ööd kallis Elvi, kes sa täna oled lausa öösel toimetamas, et meie lastel homme kõhud täis oleks. :)

16.06 Teisipäev

Kirjutamas Anneli:

Tere!

Tänane päev meie majas algas üsna ootamatu seigaga… Nimelt olime kõik valmis selleks, et lapsed lähevad laagrisse ja et Ly puhkab, pean mina suutma toimetada kahe osakonna vahel, aga et kohe nii…. Ühesõnaga. Et kõik ära rääkida peab alustama algusest: tulin mina hommikul tööle ja märkasin kaugelt, et mingit sorti masinad olid maja ümber haljasalale pargitud ja oranžide helkurvestidega mehed askeldasid sealsamas. Selge! Meie kauaoodatud kanalisatsiooni remonditööde aeg oli kätte jõudnud! Ootamatult küll, aga ikkagi! Lõpuks ometi saame inimese moodi töökeskkonnas tööd tegema hakata: lõhnavabalt, ilma hirmuta uputuse ees  kraanikausist vett alla lastes! Töö on muidugi kohutavalt lärmakas ja tolmune-must… Kõik see on mööduv! Poe otsustasime siiski avatuks jätta, küll aga ei pääse praegu laste/meeste osakonda. Suur auk põrandas laiub just proovikabiinis, seega on laste/meeste osakond blokeeritud. Ka kaupa ei saa hetkel lisada, need lihtsalt tolmuksid ära. Meeste sõnul saab nädalaga hakkama, nii et varugem kannatust!

Minu poolt tänaseks kõik, Alma annab ise põhjaliku ülevaate laagriplatsil toimuvast. Viimasel korral täna, kui helistasin, olid lapsed nohinaga käepaelte punumisega ametis. Kindlasti on neil seal tore!

Anneli.

16.06-18.06 LASTELAAGER.

Oleme õnnelikult, tervelt ja väsinuna tagasi…püüan nüüd nii hästi kui võimalik oma mälus seigelda, et anda edasi kõike seda, mis meil toimus. Kuigi päris täpselt seda teha on raske, sest see oli justkui teine maailm ja seda peaks ise kogema, et aru saada…

Alustan siis algusest…teisipäeva hommikul kell pool 11 oli Rapla keskuses kogunemine…Ärevust, sagimist ja emotsioone oli kirjeldamatult palju…Kõik koos viisime laagriks vajalikud asjad õue ja jäime bussi ootama…Kiired küsimused selle kohta, kas kõigil on ikka vajalikud asjad kaasas ja siis tulenevalt vastustest veel lisaasjade otsimine, aga kõik sai kiiruga kaasa….

Tellitud oli kaks bussi. Esimene, mis toimetas Märjamaa lapsed sihtkohta ja teine, mis Rapla lapsed peale võttis. Esimesena saabus Märjamaa buss meie SV ette ja sinna sai ka enamus laagri üld-varustust kaasa pakitud. Ei jäänud kaua oodata, kui saabus ka teine buss…väga kiiresti said kõik asjad peale ja meeliskohad istumiseks valitud ning sõit võis alata. Kaks bussi ja mina oma pilgeni täis sõiduautoga võtsime suuna Kosele, Arhailiste Traditsioonide Keskusesse.

Laagriplats

Laagriplats

Nagu kokku lepitud, siis kella 12 ajal olime me kohal ja laager võis alata…algas telkide üles panemine ja enda sisse sättimine. Kõik käis lõbusalt ja innukalt, sest uus, põnev ja maagiline oli kõik see ümbrus. Avastamist meie uudihimulike laste silmapaaridele oli palju…Suur püstkoda, labürindid, koopad, trummid jne, jne…IMG_2584

Kui telgid üles said (sellel aastal minu arvates said need kohe eriti kärmelt püsti) siis oli natukene vaba aega tutvumiseks ümbruskonnaga ja ka lastel omavahel taaskohtumise rõõmu jagamiseks.

 

 

Kell kaks hakkas aga lõuna, mis toimus imelises metsatukas, kuhu oli loodud Shamaanirestoran. Erilise auraga ja äsja valminud väliköök oli tõeliselt eriline. Värske puidu, õli ja tõrva IMG_2583lõhn…kirjeldamatu. Ja kogu selle ilu oli pererahvas oma töökate kätega valmistanud. Esimeseks lõunaks oli meie oma armas Elvi valmistanud kartulipudru singiga ja samuti toorsalati sinna kõrvale lisaks valmistasime ise veel võileivad. Suur, suur aitäh Elvile ja muidugi ka teistele tublidele abilistele, kes valmistamisel abiks olid. IMG_2580Helen ja MM. Lõuna maitses hästi ja putru oli nii palju, et õhtukski jagus soojendamiseks. Kartulipudru on kujunenud nagu omaette traditsiooniks meie laagrites ja igal aastal seda lausa oodatakse.   FullSizeRender-3

Edasi toimus peale esimest lõunat koosviibimine, kus peremees rääkis lähemalt Arhailiste Traditsioonide Keskusest, käidi ühiselt ringkäigul ja lapsed said ettekujutuse kus kohas nad täpselt on. Räägiti pisut ka sellest, mis toimuma hakkab, mida peab tähele panema ning lepiti kokku ühine kutsung. Trummilöögid tähendasid siis kogunemist. Peale ringkäiku jäi lastel toimetamiseks vaba aega taas ja igaüks leidis endale meelepärase koha kus olla. IMG_2772Poisse huvitasid kõige rohkem koopad, tüdrukud suundusid taas labürintidesse jalutama ja mõned lapsed otsustasid hoopiski pallimängu kasuks. Kella viieks oli kokkulepitud taas ühine tegevus ja täpselt täistunnil ka trummi võimas müdin ka kostus. Järgmine tegevus oli põnev ja mõneti ka müstiline. Igaüks pidi mõtlema endale laagri ajaks nime, millega teda kutsutakse. Kui esialgu tundus ülesanne raske, siis iga hetkega tuli julgust juurde ja mõtted hakkasid lendama. Mõeldi välja väga palju huvitavaid nimesi…Roomav Tuvi, Kiire Kotkas, Must Madu, Valge Kass, Mänglev Pärdik, Rõõmus Tuul, Naerev Tuli, Väle Hirv, Eriline Inimene jne. Seejärel moodustati meeskonnad ja nendes koosseisudes toimetati läbi terve laagri. Kokku sai neli võistkonda ja iga võistkond oli nimetatud elementide järgi. Vesi, Maa, Õhk ja Tuli.FullSizeRender-4 Peremees Tõnu rääkis ka iga elemendi jaoks omasest värvist ja lapsed said seejärel endale meisterdada vastavalt värvustele laagripaelad ümber käe.

Meeskonnad leidsid endale igaüks oma nurga, kus vaikselt nohistada ja paelu punuda. Kui käepael sai valmis, tehti pisut ettevalmistust järgmise päeva ettevõtmiseks. Kooriti suured vitsad ja seoti ringiks ja jäeti kuivama, et järgmisel päeval jätkata…

Ja juba oligi kell saamas seitse, mis tähendas õhtusöögi aega…Tegime õuepliidi ahjus soojaks grillvorstid, mille kõrvale sai pakkuda Saarioinen Eesti Itaalia salatit, millega nad meie laagrit toetasid. Aitäh! Samuti oli igale lapsele ka magusa kringli tükk. Kes soovis, sai veel soojendatud kartuliputru ja sooja teed.

Kell kaheksa õhtul oli planeeritud uus tegevus ja sedapuhku kogunesid lapsed juba püstkotta. Raigo ja Siiri eestvedamisel hakati mõtlema ühiselt laagrilaulu.IMG_2774 Igaüks sai oma mõtteid poetada ja valmis imeline laul, mis rääkis koosolemisest, sõpradest ja laagrist. Kirjutan siia valminud laulu sõnad:

Nii tore, et käes on jälle suvi

On kooliaasta taaskord mööda saand

Ja laagriplatsil süüdatud on tuli

Meil sõpradena koos on olla hea (2X)

On päike kaaslaseks meil siin

Ja kõik kui õed ja vennad koos

On lihtne meie laulu viis

Me kõik siin ühes laululoos (2X)

See on nii  (3X)

Meil sõpradena koos on olla hea (2X)

Ka siis kui laager läbi saab

Ja igaüks meist oma eluteel

Ei iial me sõpru unusta

Ja mälestustes kohtume veel (3X)

Kui laagrilaul sai valmis, siis oli aeg hakata pesema minna ja magama sättida. Nagu ikka, oli meil üks väike seltskond, kes ei soovinud nii vara ikka magama minna ja nurus aega kauemaks. Enda laagrimälestusi meenutades tuleb endalegi just meelde see mõnus keelatud öine aeg. Leppisime siis kokku, et nad võivad üleval olla, kuid teisi ei sega. Lubadused võetud ja nii nad püstkotta ümber lõkke istuma jäid. Kuigi, mis siin salata, siis keelamas ja korrale kutsumas sai mitu korda ikka käidud. Esimene öö oli tõsiselt külm ja öösel sai käidud ja antud lastele lisaks tekke ja mõned ümberkorraldused magamiskohtadega tehtud. Mida rohkem oli telgis magajaid, seda soojem ka oli. Mina käisin kell pool viis hommikul ja lõpetasin meie püstkoja seltskonna istumise ära, kuna lärm läks juba tõsiselt suureks. Seega oli esimene öö meil pikk…

Teine päev…Meie, täiskasvanud ärkasime pisut varem, et hommikusööki ette valmistada, aga lapsed said vahva äratuse kell 9.00. Nimel peremees Tõnu jalutas mööda laagriplatsi telgi juurest telgi juurde ja puhus flööti.  Keset metsa ja linnulaulu, tundus see eriti ilus. Mul oli kohe pisut kahju, et ei saanud ise selle kauni heli peale oma silmi avada. :)

Kui kõik olid ärkvel, toimus kogunemine ning meie ühe suure abilise Fredi poeg viis läbi hommikuvõimlemise. Ringutused, venitused ja kätekõverdused tehtud ja hambaid ning silmi pesema. Seejärel saabus järjekord Samaanirestorani. Hommikusöögiks oli juustusai, krõbinad piimaga ja kohupiimakreem. Kõrvale sai juua teed või maitsvat kisselli, mida perenaine eelmine õhtu keetis.

Seejärel koguneti taas oma gruppidesse ja võib vist öelda, et laagri kõige põnevam tegevus võis alata. Unenäopüüdjate meisterdamine. Igaüks sai õpetuste järgi valmistada oma unenäopüüdja. Alguses tundus üsna keeruline, kuid pärast, kui asi selgeks sai, ei tahtnud nokitsemine kuidagi lõppeda.FullSizeRender-5 Kogu protsess oligi väga kaasa haarav. Esiti kooritud vitsast ring ja selle kinnitamine ja kinnituskohtade peitmine. Seejärel võrgu punumine ja tipnes kõik kaunistamisega. Suled, erinevad kivikesed. Kõik unenäopüüdjad olid erilised ja rääkisid oma loo tegija kohta. Kõik see tegevus oli väga pikk ja ka ettenähtud vaba aeg kasutati oma unenäopüüdja lõpetamiseks. Need, kes olid kiiremad, neil jagus veel aega järgmist meistriteost valmistama asuda. Olen kindel, et see tegevus ei jäänud nendel lastel ühekordseks ja kodus, oma lõbuks hakatakse neid veelgi valmistama.

Kätte jõudis lõuna. Palju küsimusi oli lõuna kohta, sest lõuna saabudes ei läinud meist keegi ettevalmistusi tegema. Lapsed olid kohe mures, et kui kõik täiskasvanud on nendega, kuidas siis küll söök valmib. Hoidsime põnevust ja ei rääkinud ka, mis tulemas on. Kell kaks oli üllatus suur. Tuli paljudele lastele tuttav auto hoovi, armas Ubuntu, kes toimetas meieni Rapla Pizza Kioskist lõunasöögi. :) Laste lemmik toidukord, julgen arvata, sest pizza kadus väga kiiresti ja emotsioonid olid laes. Oli kuulda lauseid, et maailma parim laager jne. :) Siinkohal suured, suured tänusõnad Pizza Kioskile imemaitsvate pizzade eest. Lõuna oli tõesti tore, sest pizzale lisandus ka veel magustoit. Minna Sahvri omanik Siret kostitas meie lapsi marmelaadiga. Kõik said kotikese maitsvat marmelaadi. Aitäh ka Siretile. :)

Kui lõuna peetud ja natukene ennast kogutud, hakkas mänguline osa. Meeskonnad said taaskord koonduda ja iga meeskond sai oma ülesande. Igas ülesande punktis veedeti 20 minutit ja tegutseti grupina. Pisut ülesannetest. Püstkoja ees tegid Fredi naine ja Raigo lastele joogat. Kõik said lühidalt ülevaate, mida jooga endast kujutab ja mille jaoks seda praktiseeritakse. Fred viis läbi pimesiku mängu, kus hääle ja juhendamise kaudu, pidid lapsed üksteist leidma.FullSizeRender-6 Tõnu viis läbi labüridis käimist ja meie Terje ja Janega ootasime lapsi metsas, kus iga võistkond sai oma panuse anda metsa koristamisele. Motiveerisime lapsi kõrgemat ja huvitavamat hunnikut okstest laduma.

Mäng tipnes sellega, et kokku sai aarete kaart, mis juhatas aardeni. Fred oli ettevalmistanud aaretele peidukoha ja iga võistkonna liige sai endale pool vääriskivi südame. Põnevust jagus palju ja ka meil oli huvitav jälgida, kuidas iga grupp oma koostöö sujuma pani. Tundus, et kõik see möll, mis toimus, ei väsitanud lapsi, vaid pigem andis energiat juurde. Kõik, kes soovisid, said veel oma energiat välja elada enne õhtusööki veel puid ladudes.

Õhtusöögiga oli meil, korraldajatel, taaskord kergem. Umbes pool tundi enne õhtusöögi aega saabus keskuse õuele taaskord salapärane auto. Seekord tulid kohale lausa kokad, kes laadisid oma autost maha grilli, toiduained ja õhtusöök hakkas valmima kõigi silme all. Aitäh Pedro ja Kennet. Meile juba omaseks ning armsaks saanud Eastern Outbacki poisid Kehtnast. Grillitud kanaliha, riis, mais, salat ja terav kaste…mmm…nagu päris restoranis oleks viibinud. Lapsed seisid järjekorras, et kana juurde saada ja kiidusõnad, et nii head liha nad pole kunagi saanud, tulid tõesti südamest. Väga vahva, et poisid meile jälle oma abikäe ulatasid ja leidsid oma kiires graafikus aja. Siinkohal soovime palju õnne ja edu neile. 18.06 Kuulutati välja Raplamaa Parimad Ettevõtjad 2014. Eastern Outback pärjati Raplamaa hõbedase vapimärgiga ja tunnustati tiitliga Uustulnuk 2014. Juhhheiii, rõõmustame koos teiega! :)

Peale õhtusööki mindi koos tee jaoks komponente korjama. Perenaise Terje juhendamisel korjati suurde patta loodusest kõike, mis võis sobida. Alustades võililledest, kuusekasvudest, vaarika vartest jne, jne. Üheskoos pandi kõik paja sisse ja pada tulele, misjärel oodati soovide tee valmimist. Kuna tee valmimine võttis aega, siis sisustati see aeg trummide mängimisega ja väelaulu laulmisega. Laul maaelementidest oli väga põnev. Tõnu alustas eeslauljana ja lapsed kordasid tema järel. Iga hetkega läks laul aina valjemaks ja võimsamaks. Lapsed samuti julgemaks ja elasid rohkem sisse. Usun, et see oli elamus nende jaoks. Soovide tee valmimisel tekkis taaskord vaikuse ring…istuti ümber lõkke ja vaikselt oma soovidele mõeldes, käis teetass käest-kätte… taaskord hetk, mis jääb kindlasti kauaks meelde. Ja saabuski taas aeg, kus sätiti ennast pesema. Kes soovis, sai veel sooja teed juua ning OK snäkke nosida. Siit ka tänusõnad Silviale ja OK Snackile toetuse eest.

Magama minek oli seekord tunduvalt kiirem ja lapsed pikast päevast ja külmast ööst ikka kurnatud. Kusjuures teine öö enam nii külm ei olnudki, ainult vihma hakkas varahommikul kahjuks sadama.

IMG_2771Ja oligi käes kojusõidu hommik. Mina ja Jane ärkasime pisut varem ja asusime hommikusööki valmistama. Lapsi äratas kell 9.00 taaskord Tõnu flöödimäng, millele lisandus ka Fredi trummirütm. Seejärel koguneti ringi ja viimase hommikuringi keskel sai seista peremees ja sünnipäevalaps Tõnu. Lapsed laulsid üheskoos sünnipäevalaulu ja anti üle ka SV laste joonistatud pilt tulpidest. Veelkord palju, palju õnne Tõnu.

Ja seejärel nagu ikka pesema ning kohe oma asju pakkima ning telke kokku panema. Kahjuks pidi neid tegevusi tegema juba vihmasaju saatel. Aga positiivselt vaadates, ei olid laagripäevad ikka ilusad ja ilmaga meil vedas. Kui asjad koos, viidi need püstkotta hoiule ja suunduti hommikusöögile. Pakkusime lastele neljaviljaputru rosinate, päevalilleseemnete ja moosiga ning kõrvale sooja teed. Peale hommikusööki koguneti taaskord püstkotta, kus tõmmati veel otsad kokku ja öeldi ka tänusõnad. Tundub, et lapsed jäid laagriga väga rahule ja oli tunda ka kurbust, et laager juba läbi sai.  Suured tänud selle omanäolise ja vahva võimaluse eest kõigile, kes kaasa aitasid.

Aitäh Arhailiste Traditsioonide Keskuse pererahvale, Terjele ja Tõnule. Aitäh perekond Linnukütile, kes võtsid südameasjaks seda laagrit organiseerida, aitäh Raigole, kes kaasa aitas.

Aitäh meie SV keskuse inimestele, kes aitasid laagri organiseerimisele kaasa. Jane, Elvi, Ubuntu,MM, Anneli, Ly, Helen. :

Suured tänud Eastern Outbacki Pedro ja Kennet, Saarioinen Eesti OÜ, Rapla Pizza Kiosk, Minna Sahver.

Suur aitäh Naiskodukaitse Rapla jaoskonna inimestele, kes toestasid oma Raplamaa Melu kohviku tuluga meie laagrit. Aitäh Eli Sukles, Merike Tüür, Liis Tiigirand, Liidi Kallaste, Külli Vain, Riin Pallon, Mirjam Tammepuu, Merike Mets, Margit Siniroht, Helmi Rebane, Reelika Rohuste, Maiu Tamme, Annika Tammus, Nele Pernits, Meidi Tiimus, Helen Tammepuu, Monika Paulsen. Need toredad ja ettevõtlikud naised müüsid enda valmistatud käsitööd, küpsetisi ja müüsid loteriid. Aitäh toetamast ja kaasa mõtlemast, olete imelised.

Aitäh ka Piret Haljend, Triin Kurro, Ulvi Metssalu, Liina Ränkel, Aare ja Seija Sinijoki.

Oli tore ja mõnus laager! :)

 19.06. Reede

Kirjutamas Anneli:

Hei!

Et Almal juba nõnda pikk seiklusjutt kirjas oli, ei ole mul muud, kui et annetajad üle anda: Tiina Käsi, Kaire Gerretz, Raivo Veigel, Märt Linnamägi, Kristel Põllumaa, perek. Tikas, Krista Palandi, perek. Härma, Ene Tikerpalu, Riina Klaus, Ken Oja, lihtsalt Hele-Mai, Aive Õuemets, Kristel Ihedioha, Anne Aasoja, Aira Heiste, Mari-Liis Makus, Reet Tiisaar.

Kaunist Jaaniaega!

Anneli

22.06 Esmaspäev

Ilusat ja Jaanipäevahõngulist nädala algust meie keskusest.

Meie keskuses oli täna lühendatud tööpäev ja üsna vaikne. Küllap tuleb see sellest, et kõik on sõitnud Jaanipäeva tähistama. Veel viimased päevad on meil ka remondijärgne olukord, mis tähendab, et plaadid kuivavad ja veel ei ole me saanud normaalset olukorda taastada. Küllap juba peale puhkust õnnestub seda teha.

Istusime täna koos oma liikmetega ja kinnitasime ära majandusaasta aruande ning arutasime päevakorral olevaid küsimusi. Kahjuks ei õnnestunud kõigil liikmetel kohal olla, aga piisavalt, et arutelu saaks toimida. Meie numbrid võrreldes eelmise aastaga on palju muutunud. Suurenenud on väljaminekud, mis tähendab, et sissetulekute suurendamisele peame hakkama hoolega mõtlema. Hoiame optimistlikku meelt ja loodame, et vajalikud toetajad endale enne sügist ikka leiame, et saaksime huviharidustundidega kenasti jätkata.

Oleme tööl tagasi juba neljapäeval ja seniks soovime kõigile enda poolt kaunist ja turvalist võidupüha tähistamist, oleme uhked oma väikese ja armsa kodumaa üle.

Pai.

Jätkab õpetaja Tiina, kes kirjutab möödunust nädalast:

Tere!

Jälle üks tore nädal selja taga. Seekord veetsid meie lapsed kolm toredat päeva laagris. Lapsed jäid väga rahule. Seekordne laager oli pisut teistsugune- lisaks koosolemisele said lapsed väga palju kosutust vaimule ja hingele. Laager toimus imeilusas kohas ja imearmsate inimeste keskel. Sealsed inimesed kiirgasid kaugele headust ja siirust. Kõik külaelanikud elasid justkui üks suur pere, kes üksteist aitavad ja toetavad. Laagris valmis ühislaul, mille eestvedajaks oli üks lihtne kohalik mees, kellel jätkus aega ja tahet vabatahtlikult veeta kaks toredat päeva meie lastega. 

Ilmad olid küll jahedavõitu, kuid lastel jätkus lusti ja tegevust sedavõrd, et oodatakse juba pikisilmi järgmist suve ja kokkusaamist samas kohas. Kuna meie suved on sedavõrd äraarvamatud, tegime ära tulles peremehele ettepaneku järgmisel kevadel talgu korras koos lastega ehitada väike varjualune juhuks, kui taevataat jälle vihmaga kimbutama hakkab. See väljapakutud ettepanek meeldis peremehele väga.

Sel nädalal meil teisi tegevusi ei toimunud. Küll aga võtame tegemata jäänud aja nii huvitundides kui ka hispaania keeles sel nädalal tagasi. 

Kohtumiseni uuel nädalal!

Tiina ja lapsed

30.06 Teisipäev

Seekord taas mina, Siiri, meie lugejaid tervitamas! Ja ikka ka kõigile ilusat suve soovides. :) Ehkki aeg lendab meeletu kiirusega… Eriti juhul , kui palju käsil. Nagu minul hetkel.. :) Olen tagasi Saksamaalt, Leipzigist, kus toimus Summer Festival, mida korraldab Kristjan Järvi, kes töötab hetkel Leipzigi MDR Sümfooniaorkestri peadirigendina. Meie kontsert läks väga hästi ja oli elamuseks ka endale. Muusikud meie ansamblis on suurepärased ja väga meeldiv nendega koos muusikaliselt “lennata”. :)

Saksamaalt tagasi saabudes oli mul plaan kohe uut plaati salvestama hakata. Seda ka tegin. Täna veel on sellele tööle jätku oodata ja sellega peaks ka salvestus ühele poole saama, esialgu. Lugejal võib-olla tekib küsimus, mida need uues laulud endast kujutavad… :) No ikka kujutavad. :) Ütlen vaid niipalju, et kogu minu uus muusika on kirjutatud Uku Masingu tekstidele, ja erineb kõvasti minu varasemast loomingust. Millegipärast. :) Ise olen väga õnnelik. :)

Almast nii palju, et ka tema on meil reisil ja Eestist ära paar nädalat. See on temale ka kindlasti kosutav, sest tööd on meil SVs kõvasti ja tegemisi. Laste laagergi Kose-Ristil läks väga hästi, ka ise ühel õhtul käisin vaatamas ja osalesin laagrilaulu loomisel. :) Ja samas oli väga tore näha, et meie lapsed endiselt nagu üks pere on, sõbralikud üksteise vastu ja hoolivad. Juba ju tuntakse üskteist, kuna laager toimub meil ju juba ka mitmendat aastat. Peale selle oli ka tore näha, et lapsed taaskord sedavõrd sirgunud on.. :) Ja tore oli ka kuulda, et mõned poisid meie seltskonnast puht-viielised on (koolis)! :)

Kiireid töid ja toimetusi on SVs olnud teisigi, Alma on neist lähemalt kindlasti ka kirjutanud. Toimus ju meie hoone kanalisatsiooni remont, mida teostas küll maja omanik, kuid see tõi meilegi mõningaid kohustusi: koristamine jne. Koristamine iseenesest on muidugi alati vajalik tegevus, :), kuid samas on muud toimetamised meie ruumides samuti toimumas, ja vägagi intensiivselt. Nii et – kiire kõigil.

Siit lisangi nüüd Anneli kokkuvõtte, mis mulle eile õhtul meilile saabunud on, ja tänud Annelile kirjutamast! Ise plaanin homme SVst läbi astuda. Suvi on suvi, arvatavasti on meil ka rohkem lapsi majas, nagu suviti ikka. Eks siis ka homme ole näha, mis ja kuidas meil hetkel kulgeb. Palun kõiki, kes meile annetusi toovad, üle vaadata, et ei satuks kõlbmatuid annetusi toodu sekka, sellise kauba käitlemine käib meile üle jõu. Ja meil pole ka midagi prügiga teha muud kui annetajal endalgi – e. viia prügimäele. Palume tõesti olla hoolikad, aidata inimesi saab ju ikka sellega, millega ennastki aitaks…

Anneli:

Hei!

Nädala algus meie majas on olnud peaaegu vaat et jalustrabav :) . On näha, et suvi ja puhkuste hooaeg on täies hoos, sest koristamine on kangesti moes. Enamik annetajaid, kes meie uksest sisse astub, alustab sõnadega: “Sai kappe koristatud…” Ei ole meil midagi selle vastu, et kõik üleliigne meile tuuakse, peaasi, et puhas ja terve! Ainult et naeru ajas täna peale see, et sain vaevalt osa sorteeritud asju poest eest ära viidud, kui tagasi tulles oli kaks korda suurem kogus juba asemel… Nagu seitsmepealine lohe oleks elamisse lahti lastud :P . Üks tore mees mu elus ütles kord lause: “Mina tööd ei karda, töö peab mind kartma!”, eks sellest sai minu tänase päeva moto.

Ja olgu siinkohal suurimad-suurimad tänud öeldud vabatahtlikele, kes tänase päeva minuga koos üle elasid! Aitäh Janele, kes hoidis silma peal huvihariduspoolel! Aitäh Maretile, kes vaatamata oma varbavalule ikka kohale tuli ja pesu-, jalatsi- ja nõudelaos korda lõi! Aitäh Kalevile, kes alati esmaspäeviti enne linnaminekut mulle ühe pikema söögipausi lubab ja Elvile, kelle toidud maitsevad üliväga! Ja suur aitäh Helenile, kes jagamise lao puhta ja korras hoiab ja täpselt teab, kus midagi asub! Suurimad tänud minu kullakallitele tüdrukutele (eriti Mariale), kes aitavad mul kaupluse korras hoida! Loodame, et homne päev tuleb rahulikum :) .
Väino viis täna meie lao jälle peaaegu tühjaks, jäi seeme järgmiseks korrakski. Nii vist jääbki pikemaks ajaks, sest asju, mida laiali jagada, on veel küll. Ja andmise rõõm on suurem, kui saamise, seega meie rõõmustame…
Uued annetajad: Anu ja Reinart Märjamaalt, Helen Lahe, perekond Nurmeots (kaksikud Anna ja Andre koos ema Aili Herkel´iga), Airi Saar, Kristina Ruut ja Katherine Kalju, aitäh!

Mina tänaseks lõpetan, rõõm on teid jälle poes kohata!

Anneli.

JUUNI KOKKUVÕTE, 30.06

Ja ongi juunikuu läbi saanud. Ikka mina, Siiri, siinpool tervitamas.

Praegusel ajal on Eesti meedias üleval mitmeid põletavaid teemasid. Pagulased… Kreeka… Mida kosta? Mul isiklikult on tunne, et Kreeka jama kindlasti ka meile oma mõju avaldab, varem või hiljem. Sealsed arengud võivad ju toimuda mitmes suunas, kasvõi nt kui töötute arv seal veelgi kasvab, hakatakse ju mujalt tööd otsima. Nii nagu meie endigi töötud/parema palga taotlejad, kes välismaale ära läinud. Ma arvan, et Kreekastki võib toimuda nn suurem väljaränne, sest ega kliima üksi ja iseenesest ju peresid ära ei toida. Aga siin on ka üks positiivne moment, minu arust. Et urbaniseerumine pikas perpektiivis polegi kuigi kindel jalgealune, seda hakatakse niikuinii varsti taipama, nii seal kui üldisemalt. Ikka parim viis, ela Eestis või kus tahes, on endale ise võimalik sõltumatu “ühiskond” luua. Kas küla mõttes, talu mõttes või mõne muu väiksema kogukonna. Ma ei arva ega taha, et maailma arengus täielikult ajas tagasi peaks rännatama, ent eelkõige terve mõistus ja loomulikud vajadused peaksid ikkagi inimese elu ja suhtumist juhtima. Selles mõttes on maailm oma mõttetu tarbimise ja prahi tootmise ohver juba ammugi. Oleme hullud mõttetuste järele, ja unustanud kahjuks nii mõnigi kord “oma peaga” mõtlemise.

Pagulasteema, ehkki see SVd kuigivõrd (veel) ei puuduta, on samuti kahe otsaga, kui mitte enama. Sest ka eestlastele on kunagi peavarju pakutud, kui põgeneti okupatsiooni eest. Aga  seda tehakse nüüdki, küll teistel põhjustel. Ehkki võiksime end ka mitte pagulasiks nimetada, peenem nimetus oleks siis – majandusränne. :) Mis vahet sel tegelikult on, ikka ju võõras inimene kellegi kodumaal, võõra keele ja võõra kultuuriga. Olen kuulnud eestlasti mainimas, et nt Norras, vaat, ongi mõnusam elu, suuremad sotsiaalsed hüved jne. Mitmel korral olen mõelnud, kas tõesti meie siis samuti “Norra õli” magusat vilja jahime, nagu oleks see meie endi oma. Norra niikuinii oma õli olemasolu süümepiinades ju toetab ja annab leevendust paljudele murevaldkondadele arenguriikides, sealhulgas Eestile, kes arenguriigiks ennast küll pidada ei tahaks, ometi mitmes valdkonnas me seda siiski oleme, ja aega kulub veel, kuniks “ülemine korrus” aru saama hakkab, et alumise korruse nõrgenemisel nende enda talad varisemisohus on.

Ja oligi kummastav, kui Norras oma tuttavatel külas viibisin, täpsemini Oslos, 17.mail, Norra Konstitutsioonipäeval, (https://en.wikipedia.org/wiki/Norwegian_Constitution_Day), oli siis rabav kuulata, et suisa 80% norrakatest, sealse uurimuse ja statistika alusel, oma isikliku kodu ukse pagulasile avaks ja neid aastaks enda juurde elama võtaks. Ja oli ilus vaadata, liigutav tõesti, kuidas Oslo tänavatel lapsed rongkäigus sedavõrd rahvusliku eneseuhkusega marssisid – olgu tumeda või heledanahalised. Oldi sõbralikud, vaba maa rahvas, lipukesed truult käes ja naudinguga laule laulmas. Kõik tahtsid olla oma kodumaa head kodanikud. Selline meelsus, tõeline, üle tänavate hõljus, nii tegijate kui olijate olekust. Samas… Norras pole hullemat terroriakti keegi kunagi korraldanud, kui norrakas ise – Breivik. Nii et, võib-olla ei ole need asjad nii üheplaanilised, nagu vahel näivad. Või siis mõtleme.. kamp peksis hiljuti Viljandi taludes inimesi… Oleks olnud need uued asukad, oleks jama taevani, aga kuna meie endi omad, siis nagu vastukaja tõsist polegi… Ainult imestus.

Või nt kui nüüd viimati Saksamaal käisin, juhtus ka mulle isiklikult üks liigutav lugu. Berliini lennujaamast rongijaama bussiga reisides, olid minu kõrval juttu ajamas venelased, kaks naist ja üks mees. Kui nad väljuma hakkasid, olin just lõpetanud telefonikõne oma pojaga. Siis vene mees väljudes mulle eesti keeles möödaminnes lausus: “Nii kaunis on kuulata oma isamaa keelt!” See lause tõesti üllatas mind, mitte et ma poleks osanud midagi sellist oodata, vaid selle ütlusega kaasnenud siirus hoopis. Ilus… Kas me siis ikka peame sellist… eelarvamuslikku rasket kauna alati kaasas kandma. Eriti, kui arvestada, et tõesti osad nn pagulased sõjakoleduste eest varju otsivad. Nagu otsiksime samas olukorras ka ise. Mis puudutab neid, kes mingil muul põhjusel oma kodumaa hülgavad, siis on selliseid inimesi samuti ka meie endi hulgas. Soomegi meediast saame nii mõnigi kord, kahjuks pigem tihti, lugeda, mida eestlased seal koledat korda saatnud on. Piinlik.

See’p on see – globaliseerumine, selle võimalikkus ja viljad. Ja ühiskonnakriitiliselt tuleks ka muidugi arvestada, et meie endi võimalused nii mõnigi kord, omagi eesti rahva heaolu tarvis pühenduda, on jäänud poliitikute poolt nii mõnelgi juhul kahetsusväärselt kahe silma vahele. See on see, mis puudutab tõesti riigi nõrgemaid – lapsi, pensionäre ja puuetega inimesi. Ma arvan, et siin pole probleem ainult mitte rahalistes toetustes otseselt inimesele, vaid toetust on võimalik ka teisiti anda ja riiklikult. Kasvõi nt üksikvanemate näide, nüüdseks on ses mõttes Reet Roosi pikal eestvedamisel ühtteist seadusloomes korda saadetud, mis on loonud tõhusama vastutustunde neis, kes ehk muidu põhjustele-tagajärgedele sügavamalt ei mõtleks.

Hea küll. Mis siin ikka rohkemat. Ärgu lugeja arvaku, et olen nüüd kõigega kahel käel nõus ja pagulasi ootamas. Nagu ütlen, on minu arvates ka segadust selles loos, ja teadmatustki palju. Kindel on see, et mööda see meist ei lähe, peame siis mõtlema laiemalt ja vaatama, kuidas saada muudatustega võimalikult hästi hakkama. Ja tõesti – võimalikult selgeks ka tegema inimeste taustad, kes siia tulevad. Keskenduma ka sellele, et kuidas saabuvad pagulased eestimeelsust austama panna, omal tahtel ja heal meelel. Siis peame kindlasti ka ise mitte vihkavalt suhtuma, vaid suutma kainelt aru pidada ja vahet teha, mis päriselt on mis. Ütlen ausalt, sõjapõgeniku või tagakiusatava perekonna võtaksin ka oma kodukatuse alla, ükskõik – oleks ta türklane või eestlanegi, küll mitte ehk kogu eluks, :), aga inimese jaoks kriitiliseks ajaks peavarju pakuksin. Või metsavennale süüa, kunagi vanasti, kui ka siis oli inimesi, kes omigi pelgasid. Ma tõesti mõtlen… Inimesed mõelgu läbi, mida ja kuidas nad ise sarnases olukorras käituksid, siis on ka lihtsam teisi mõista.

Nüüd Anneli ülevaade, ja ka Ly kokkuvõte juunikuu kohta. Mina aga soovin kõigile ilusat suviste ilmade nautimist, on ikka mõnus küll, kui ei pea aina end millegi nähtamatu eest kaitsema, nagu on seda külm tuul ja kõle ilm. :)

Anneli:

Tere!

Ongi kauaoodatud soe suvi lõpuks käes… Lõunapausi ajal kolisin koos toidunõudega meie hoovile, sest ka minu organism vajab päikest ja seda näen päeva jooksul vähe. Oli ikka mõnus… nagu kass päikeselaigus.
Aare jõudis just lõunapausi lõpuks meieni ja saime kohe hakata asju sisse tooma. Kaupa oli taas palju, aitäh Aarele, Seijale ja Soome annetajatele! Suurimad tänud Elvile, kes oli mul tubli abiline asjade sorteerimisel! Töö läks tõepoolest palju kiiremini.
Palav päike tõi meie juurde varju nii mõnegi püsikülastaja, juttu jagus kauemaks. Tore on, kui meie juures meeldib!
Uusi annetajaid täna nimekirja lisada pole, see aga ei tähenda, et meid unustatud on. Oo ei, see-eest on suuremal hulgal püsiannetajaid meie juurest läbi astunud ja meid rõõmustanud, aitäh teile!

Ootan teid kõiki poodi, sest uut kaupa lisan jälle suure hoole ja armastusega!

Anneli.

Ly:

Tere!

Seoses minu puhkusega on hetkel abisaajate nimekiri pisut puudulik.  Juunikuul said minu nimekirja kohaselt  abi 58 pere, kellest 2 uut. Lisaks Juuru lasteküla ning Alu sotsiaalmaja.

Teatavasti toimus ka traditsiooniline SV laste suvelaager, milles osales 40 last, laager kestis kokku 3 päeva ning telgiti metsas. Lastele ka seekordne laager meeldis väga, sellised on järelkajad.

Parimate soovidega suveks,
Ly

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.