SV, Alma päevik – Oktoober 2015

01.10 Neljapäev

Aasta kümnendat kuud alustab oma kokkuvõttega Ly:

Tere!

Saab tänasel päeval paar sõna omalt poolt kirjutada…Kuna vabatahtlike poolt oli täna vaikne päev, tuli meil Almaga endid jagada mitme koha vahel…ja õnnestus päris hästi… sain iseseisvalt ja esimest korda poe poolel ka kaardimaksega hakkama…

Eelmisel kuul sai abi kokku 73 pere, kellest 2 uut. Lisaks sai 6 uut pere läbi erinevate asutuste meilt abi. Lisaks said erinevat abi veel- Märjamaa kool, Järvakandi ja Raikküla koolid, Lehetu Külaselts, Juuru lasteküla, Alu ja Raikküla sots.majad, Naiste varjupaik…Oleme meeles pidanud ka meie teisi “valgusi” Pärnus, Võrus , Järva-Jaanis. Sinna oleme saatnud ennekõike koolitarbeid, jalatseid, riideid…

Ja nii need päevad mööduvad argiaskeldustes… juba kuu tagasi oli lastel esimene koolipäev…täna juba oktoobri esimene päev…

Parimate soovidega,

Ly

02.10 Reede

Tänaseks õhtuks on olukord selline, et silmad on nina peal koos, nagu Siiri armastab öelda…Eilse ja tänasega on ikka väga, väga palju saadud tehtud. Mis puudutab meie kauplust, siis meil on suur, suur talveriiete väljapanek hakanud. Enda peas oleks ma veel seda aega edasi lükanud, aga sagedaseks on see talvekauba küsimine juba saanud. On vist tõesti juba aeg…Tabasin end täna mõttelt, et meil on nagu kõik asjad sammuke teistest ees…Riiete välja panemisega juba peab varem alustama, olenemata hooajast…jõulutrall hakkab meil mitmeid kuid varem… Viimane teema on meil väga aktuaalne olnud ja eile sai ka sotsiaalvõrgustikus alustatud tõsisemat kampaaniat. Loodame, et inimesed on agarad ikka panustama, sest tänavu on tõesti nii, et saame teha AINULT nii palju kingitusi, kui meile saabub…TOOME KÕIK KOOS NENDESSE SILMADESSE TAAS JÕULURÕÕMU.

Hakati meil tänasest ka kütma, mis tähendab, et täitsa uskumatult soe on olla. :) Tegelikult ega ei teagi, kas see on suurest tuuseldamisest, või on tõesti soojem… Tegime jälle väikseid ümberkorraldusi ja aeg lendas linnutiivul lausa. Talveriided võtavad paraku nii palju ruumi, et neid ära mahutada on üsna keeruline… Aga me üritame vähemalt loominguliselt läheneda ja mingit süsteemi luua. :) Aitäh Maret, Elvi, Lys-Maria ja Natali tänase päeva eest ja samuti aitäh hea onu, kes Sa süüa tõid. (nime ma kahjuks ei tea kirjutada…)

Leppisime kokku ka abiturientidega, kes meie juurde oma praktikat sooritama tulevad, et esimeseks kohtumiseks saab olema 15.10, usun, et meil saab põnev olema.

Rohkem nagu ei tulegi miskit meelde, mida lisada…. Soovin kõigile vahvat nädalalõppu! :)

09.10 Reede.

Tervitused meie lugejatele! Siiri siinpool.

Kõigepealt peame vabandama, et meie “sidemajandust” on tabanud lünk, ning nädal päeviku lehekülgedest on kaduma läinud. Sest Alma pole neid kirjutanudki. Kirjutatud pole aga seetõttu, et päevaselt tööd SVs tehes, on tõesti aeg nappinud, ning peale tööd on hetkel olnud olukord selline, et… lihtsalt või-ma-tu. Nii on, teame põhjuseid ning pole omalt poolt seda ka mitte laiskuseks arvanud. :) Almale nüüd aga meie kõikide poolt – esiteks tänased head tervitused, teiseks – head paranemist+kosumist!

Täna olin SVs asju ajamas, poes toimetamas jne niisiis mina, üle pika aja. Ja oli vägagi meeldiv taas kohata meie vanu kliente, kellest osadega oleme ju juba isegi sina-peal. :) Ühtlasi astusid meie juures läbi ka mitmed toredad noored inimesed… Ikka noodsamad lapsed, kes äkki otsekui.. “üleöö” – suureks on sirgunud! :) Raidist on saanud targalt ja kainelt arutlev noormees, Ken’ist… tugev isiksus. Jah… oli au täna nende mõlemaga kõnelda, teada saada, kuhu on kulgenud nende elu ning mis plaanid ning unistused neil tulevikuks mõtteis mõlkumas. Muidugi, mõlemad käivad alles koolis.. gümnaasiumis. Ma mõtlen… Eestis siiski võiks olla rohkem kutsekoole. Ega see paha teeks, ning ka üldine suhtumine neisse veidi soosivam. Ei ole ju nii, et vaid kõrgkoolid just parimad töökohad tagaksid.

Ma olen mitmel korral mõelnud, ja seda ka hea näitena siin-seal välja öelnud, et poolakad kunagi panustasid kutsehariduses ehitus- ja restaureerisoskustesse. Igal pool maailmas on poola restauraatorid teada/hinnatud töömehed, ja küllap vanu hooneid samuti pigem ju ikka jagub, mida tarvis kas päästa või hooldada. Milles meie oma nišši selles mõttes leiame, ja millal, see peaks olema tarkade peade otsustada. Juhul kui.. nö tahtmist on.

Samuti oli rõõm kohata täna meie tüdrukuid, keda mäletan alles lastena, ent nüüd juba neiuks sirgunud! Tuldi mulle ka kohe poes appi, võeti tolmud, pesti riiulid, põrandad… Eneli ja Katariina. Siirad tänud! Ent kui… Ken meie poeruumist lahkumas oli, mina aga just samal ajal Juuru Lasteküla juhtidega asju arutamas, siis poetas noormees oma taskust meie jõulupeo korraldamise annetuspurki nii mõnegi sendi… Olin üllatunud, ja… liigutatud. Astusin tema juurde ning küsisin: “Mis see siis oli?” Vaadati mulle sealt ülalt-kõrgelt otsa, sest ta ju pikaks on kasvanud, ning naeratati sõbralikult… Justnagu… särav täht. :) Tegin talle pai. Kuidagi kikivarvul õnnestus mul oma käsi tema juusteni ulatada. :)

Vaat niisugune lugu leidis aset meil täna. Äripoolel, kus tegutsedes oma päevast peamise aja veetsingi. Ning veelkord – oli tore meie endisi lapsi, nüüdseid noorukeid taas kohata. :) Üksteise usaldus pole meil kuhugi kadunud, paistab nii. Tore.

Hommikul, meie huvihariduspoolel, toimus aga SWED-panga koolitusprogramm. See polnud mõeldud meiega seotud inimestele, vaid nende endi koostööpartneritele, huvitundjaile jne. Täname väga Margus Nerman’i ja tema meeskonda, et koolituse paigaks just meie ruumid sobisid, kuna ruumide kasutamise eest meile rahalist tasu lubati. See on väga kena toetusviis. Täname. Minu arust võiks teisedki ettevõtted samalaadselt käituda. Aitaks meil ju seegi oma äramajandamist hõlbustada.

Kui juba tänuks, siis tänuks! Helvi, Li, Taimi, Leili, Oleg, Maria… Oota… kes veel… mhm.. Aita! Ning.. Nojah. Siiski nimeliselt ma kõiki inimesi ei tunne, samas tahaks veel tänada ka üht toredat naist, kellele lõnga kaasa andsime, sest juba nii… 10 paari sokke meie jõulukampaaniaks on valmis kootud, teised paarid siis veel kaasa antud kerades oma järge ootamas! Jah. Kindel on see, et jõulud jõuavad kiiremini kohale, kui isegi arvame, ja meil kingituste kogumisega on juba tõesti rutt peal. Siis jah. Kõigile tänud tänase ilusa päeva eest. Järgmisel nädalal tulen taas majja. Vaatame üle meie retropoe, et kuidas ikkagi see hästi ja tõhusamalt toimima saada.

Kui keegi meid nüüd loeb, kes teaks, kes oleks huvitatud retrostiilis riietest, aksessuaaridest jne, siis hulgi ostes teeme kindlasti parema hinna! Isiklikult arvan, et nii mõnigi teatrimaja võiks oma vilunud eksperdid kohale saata, või mõni muuseum, kus oldaks huvitatud nõukaaegsetest rõivastest, jalatsitest, kohvritest, kaabudest… Meil on ikka päris huvitav valik juba!

Ilusat õhtut siis minu poolt kõigile ja head nädalavahetust!

Siiri

12.10 Esmaspäev

Küllap Alma hiljem pikemalt päevast SVs kirjutab, mina – Siiri tahaksin siin meie lugejaile ümber trükkida ühe artkli, avastasin selle reedel, SVs majandades. Olin kunagi üht kappi tuunides selle vana loo ajalehest “Rahva hääl” kleepinud kapi siseküljele. Nüüd koristades jäi see mulle silma. :) Ajaleht pärineb 1991 aastast, ning artikkel kannab nime “Eestimaa tulevikunägemuses”, autoriks Jüri Pertmann.

On möödunud kümmekond aastat ajast, mil astus kokku esimene Eesti mittekommunistlik Riigikogu ja valiti tõepoolest rahvast esindavad linna-, maa- ja vallavalitsused. Eesti Õigusjärgsete Maaomanike Foorum on oma esialgse ülesande täitnud, koondanud ja toetanud neid, kes soovisid tagasi saada õiguse maale, mida nende esivanemad aastasadade jooksul palehigis harinud ja viimaks kulla ja hõbeda eest omaks ostnud.

Kõikidele talu taastajatale on antud pikaajalist laenu, riik on igati toetanud mitmekesiste ühistute loomist. Täide on läinud ettekuulutaja sõnad: inimesed jätavad maha suured linnad ja pöörduvad tagasi emakese maa juurde. 

Vaba mees vabal maal on asunud ehitama oma perele uut koda. Eesti elektrijaamad töötavad viimaks ometi oma maa ja rahva tarbeks. Endiselt oleme maailma üks suurimaid elektrienergia tootjaid ühe elaniku kohta.

Talunike hulgas on eriti nõutud väikesed otstarbekad elekrtiautod, – tõstukid, -traktorid, mida koostöös Jaapani firmadega toodetakse Eestiski.

Meie põldudelt on kadunud liinipostide mets ja traatide ämblikuvõrgud. Ometi ei seisa ükski talu üksinda – maakondlike sidekeskuste kaudu on iga talu ühenduses kogu Eesti arvutivõrguga. Kuid kõigel sellel puuduks tähendus ja väärtus, kui poleks aset leidnud tõsised muutused inimeste hoiakutes ja tõekspidamistes. Tööst enam ei lobiseta, tööd tehakse. Igamees taotleb tõhusust, tulemuslikkust, seda, et kõik, mis tehtud, oleks tehtud korralikult. Selline suhtumine on kaotanud vajaduse kõikvõimalike nimetuste all tegutsenud punakiltrite ja -kubjaste järele.

Taas on eesti rahvas õppinud hindama tõelise, vabatahtlikkusel, vastastikusel kasul ning igaühe isiklikul vastutusel rajaneva ühistegevuse väärtust. Selline tegevus ei teeni mingi abstraktse, moolokliku riigi vaid inimeste, ühistegevuses osalejate huve. Põhimõte “kui riik on rikas, on rikas ka rahvas” on asendunud teisega: kui inimesed on rikkad, on rahvas rikas ja rikas ka riik. Samas ei ole materiaalne rikkus enam kellegi eesmärk omaette, vaid vahend selleks, et omada võimalikul rohkem suurimat väärtust üksikisiku ja perekonna elus – vaba aega, mida saab kasutada isiksuse arendamiseks, inimvaimu loodu nautimiseks.

Vaat siis nii palju tänaseks mõtiskluseks. Ilusat uut nädalat kõigile!

S.

Tere ka minu poolt!

Uus nädal on jälle käes ja kuna minul oli vahepeal mitu vaba päeva, siis oli kohe tore ja hea tagasi olla. Kuigi tervis pole veel päris õige ja olemine just suurepärane, oli päev siiski tore. :)

Siiri oli oma reedel teinud kaupluses väga vahvaid muudatusi. Temal kohe on silma, et panna ilusaid asju omavahel kokku ja neid eksponeerida. Inimestele jäävad sedasi välja pandud asjad kohe paremini ka silma, pean vist hakkama seda proovima. Jätkuvalt paneme usinasti välja IGA PÄEV uut kaupa ja praegu ikka juba talvist. Palju on ka sorteerida, sest nagu juba traditsiooniks on saanud, siis laupäev ja esmaspäev on need päevad, kus annetajad leivad kõige rohkem tee meieni. Ja samuti on lood ka meie vabatahtlikega, aitüma kõigile! :)

Minu poolt tänaseks kõik ja homseni!

13.10 Teisipäev

Päev pisut rahulikum, kui eile ja palju tegemist mailidega ja telefoni teel suhtlemisega. Homme on see päev, kus võtan vastu esimest korda oma tänavu aastased praktikale tulevad noored. Nagu ikka minuga juhtub…lubasin võtta kuni 10, aga tänaseks tean juba, et neid noori on tulemas juba 20-ne ringis. :) Aga küllap me hakkama saame ja kõik sujub.

Samuti on ettevalmistused käimas EL toiduabi saabumiseks, juba järgmisel nädalal on toiduabi ukse ees ja tööd jagub nii päevaks, kui ööks ilmselt.

Mina tänaseks teen kniksu ja ütlen kohtumiseni meie kaupluses ja annan kirjaread üle meie huvihariduse õpetajatele…

xxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne:

Tervitused Eidaperest!

Seekord olid kohal ainult tüdrukud ja neid oli kuus. Esmalt tegime Eidapere rahvamaja juhatajale kaardi, sest ta sai täna 70. Tema käib meie tegemisi päris tihti vaatamas ja muretseb ikka, et kas meil on soe ja mõnus olla.

Kui temale kaart valmis, saime jätkata jõulukaartide meisterdamisega: kes mõõtis, kes lõikas, kes voltis, kes kleepis. Päris palju jõudsime edasi, aga lastel hirm, et kas nüüd jäämegi neid tegema, aga siis ütlesid jälle ega me kõik ühesuguseid tee, et arenguruumi pidi neil jätkuma :)

Nii, et soovime teilegi piisavalt teotahet teha asju hingega.

Anne ja lapsed.

xxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Kaia:

Tervitused Kaiust! 

Ja uskuda või mitte, ongi esimene veerand lõpusirgel.

Meil siis ka veerandi viimane huviringi tund. Seekord jätkasime oma eelmisel nädalal alustatud tööd. Nimelt otsustasime hakata moedisaineriteks. Alguses väike jutuajamine, kes need moedisainerid üldse on , vaatasime mõned videod, kuidas kavandeid joonistatakse ja visandatakse. Selleks kulus meil kindlasti üks tunnike. Siis alustasime ka näputööga. Taustaks võtsime musta paberi ja šabloonide järgi lõikasime pikajalgsed modellid välja beežist paberist. Kleepisime need alusele ja siis läbi läbipaistva paberi hakkasid lapsed neile riideid selga disainima. Lõikamist ja kleepimist oli palju, aga lõpptulemus tasus vaeva ära.

Ilusat sügisvaheaega teile !

Õpetaja Kaia

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Tere!

Päevad mööduvad kiiresti ja toimekalt. Võtsime lastega koos alla kaupluse juures oleva fotonäituse. Raamatukogus on hetkel näitus veel üleval, kuid vaheajal plaanime ka selle alla võtta, et järgmistele näitustele ruumi teha. Hetkel joonistame lastega Kati poes saadaolevaid tooteid, et siis uus näitus üles panna. 

Talvel plaanime teha näituse laste joonistatud jõulukaartidest. Ja eks ta nii ole, et kui soovid oma tööst saada head tulemust, tuleb selle nimel vaeva näha ja nii läheb meilgi päevi, et ilus pilt valmis joonistada.

Loodame väga, et lastega koos tehtud kalender oktoobrikuu lõpuks trükkimisele saaks. Trükkimisele kulub ka oma aeg ja siis saab ehk novemri lõpuks kalendrid müügile saata. 

Järgmisena hakkame joonistama jõulukaarte ja mine tea, ehk saab järgmiseks aastaks ka neist toreda komplekti ära trükkida.

Olge tublid!

Tiina ja lapsed

14.10  Kolmapäev

Kirjutamas Ly:

Tere!

Täna on siis minu kord mõni rida siia kirja panna…

Hommikul tööle tulles oli Alma juba ametis…ja päeva peale oli ta ka väga nõutud…eks lähemalt räägib ta õige aja saabudes…igatahes puudutasid need kohtumised juba lähenevaid Jõule…

Ja asjade voolul polnud täna lõppu… Elvi, Maria, Helen, Kaie olid tõeliselt abiks…õhtuks õnnestus natukene ruumi saada, kuid õhtul toodi jälle palju juurde. Ja muidugi riigitööst vabal päeval oli ka MM meie pool askeldamas. Suured tänud kõigile!!!

Marie tuli koolivaheajaks ka Soomest meile abiks…täna toimetas ta pool päeva poe poolel…

Parimate soovidega,

Ly

15.10 Neljapäev

Hei!

Üle pika aja on selline  päev, kus tunnen end, kui kala vees ja armastan oma tööpäeva kohe kogu, kogu oma hingest ja südamest. :) Terve päev kulges hästi ja asjalikult, palju head tagasisidet ja rõõmsaid nägusi meie juures…samuti ka palju, palju tööd. Aga vähemalt minul oli kõike, absoluutselt kõike lust ja mängleva kergusega teha. Isegi neid töid, mis muidu on mõnikord vastumeelsem teha.

Ei teagi, kus kohast tänast päeva harutama hakata…Alustuseks korjasin ära õhukesed joped ära meie stangedelt, et veel rohkem ruumi teha talvistele asjadele, sest neid meil ikka on ja iga päev panen ka uut välja. Seejärel asusin kirjavahetust vaatama ja saan jälle hõisata, et PAKENDIKESKUS on jõulukampaanias meiega ning toetab meid taas paberkottidega. Jube mugav ja hea oli neid eelmisel aastal kasutada ning ei olnud seda muret, et miskit katki läks raskuse all. Siinkohal aitäh, aitäh, aitäh Pakendikeskus!

Nüüd on vaid vaja jõulutervitust sinna peale, aga ehk õnnestub keegi punti haarata, sellega ma veel tegelen. :) Hoidke pöialt…

Siis järgnes kaupluses korra loomine, mis on tegelikult iga päeva üks osa, siis taas asju välja panema. Ühtlasi saime ka palju vastu võtta, sest toojaid oli täna üsna palju, nii tuttavaid nägusi, kui ka uusi…Uute kohalt pean praegu vabandama, jään hetkel nimed võlgu, sest need jäid töölauale, parandan vea kohe, kui saan… Üks tuttav ja rõõmus nägu oli Aare Sinijoki, kes üle lahe meid taas  külastama ja rõõmustama tuli. Aitüma kõigile!

Seejärel oli aeg seal, kus meie keskusesse saabus järjest rõõmsaid ja rõõsasi noori inimesi. Minu vahvad abituriendid, kes olid valinud oma kogukonnapraktika kohaks Saagu Valguse. Tegelikult olid juba eile mõned noored juba meie juures käimas, kuid suurem seltskond oli täna esimest korda kohtumas. Väga tore oli, me saime rääkida nii tõsistest asjadest, kui lõbusatel teemadel. Väga asjalikud ja hakkajad, vähemalt esimene mulje on selline ja sisetunne. Meiega oli istumas ka Stina, Raplamaa Sõnumitest, lubas ta ka edaspidi meie tegemistel silma peal hoida. Seega saate lugeda ka ajalehest, mis meie tänavune praktika endast kujutab… Kindlasti kirjutan ka mina sellest veel ja veel siin.

Siis oligi juba õhtupoolik käes ja olin tagasi kaupluse poolel tegutsemas ning õhtu saabus sarnaste tegevustega, millega hommik algas. Ikka kaubeldes ja uusi asju välja pannes…

Vot selline tegus ja tore päev oli täna. Loodan, et homme tuleb sama hea! Ja samuti kõik järgnevad päevad…Ei väsi ka kordamast, et ootame ja loodame väga, väga, et nendesse pakenditesse, mille saame Pakendikeskusest, saabub ka kingituste tegemiseks asju… Olge osaks jõuluimede toomisele ja tulge meiega liituma. Iga väikegi panus on OLULINE!

Kaunist õhtut!

16.10 Reede

Kirjutamas Ly:

Tere!

Taas on kiirelt üks töönädal lõppenud… Kõik need päevad on kogu meie pere rahval käed-jalad tõsiselt tööd täis olnud…Kõigile abilistele suured tänud…

Sel nädalal sai abi ~ 18 pere, kellest 1 uus. Lisaks said Märjamaa, Eidapere ja Järvakandi koolide kaudu veel abi kümned lapsed. Suured tänud sealsetele õpetajatele ning sotsiaalpedagoogidele, kes on märganud lapsi, kellel puuduvad soojad riided või terved jalatsid… Ja meilt on nad abi saanud.

Jätkuvalt ootame paari töötavat pesumasinat ning külmkappi…

Kaunist nädalavahetust kõigile.

Parimate soovidega,

Ly

19.10 Esmaspäev

Tere ja kaunist uue nädala algust meie poolt!

Nädal algas pika, pika päevaga, mille sisse mahtus nii palju. Alustades sellest, et laupäevast oli taas koridor annetustest umbes ja tänagi saabus päeva peale lisa. Sellised need esmaspäevad juba on ning oleme sellega juba üsna harjunud. Lisaks oli meil täna ka palju abivajajaid ja abiks läks alates kummikutest kuni talvejopedeni välja.

Kuna käesoleval nädalal on saabumas Euroopa Liidu toiduabi ja peagi algab teine jagamine, siis ettevalmistused ja läbirääkimised käivad nii sotsiaaltöötajatega, kui transpordifirmadega. Paberimajandus tuleb veel ettevalmistada ja süsteem jälle luua, mis tähendab, et tööpõld on väga lai ja nädal tõotab tulla kiire.

Tunnen praegu tõesti, et töötunde jääb väheseks ja kindlasti tuleb palju tööd  teha veel peale ametlikku tööaega. Tänagi sai Saagu Valgus keskuse uks enda järel suletud pisut enne kaheksat õhtul, sest meil olid külas hakkajad naised. Naiskodukaitse Rapla ringkonna tegusad naised olid meie juures. Nad on varasemalt meiega koostööd teinud ja meie laagri korraldamist aidanud ning seekord rääkisime samuti võimalikust koostööst ja neile, kes polnud meie juures veel käinud sai tehtud kiiresti ülevaade meie tööst. Oli tore ja soe vestlusring, sest sealsed aktivistid teavad oma nahaga, mis tähendab palju tööd. Küllap meie edaspidine koos tegemine ka jätkub, sest omad peavad ikka kokku ju hoidma.

Aitäh meie armsad toetajad, annetjad ja VABATAHTLIKUD. Lisaks annan siin ka üles ühed meie pikaaegsed toetajad ja kaasaelajad. Lisan annetajate nimekirja järgmised ilusad nimed: Marju Muts, Erika Mätas, Helen Uustalu ja Sirje Igel.

Soovin kaunist õhtut ja ütlen uue ja toreda homseni!

Pai.

22.10 Neljapäev

Tänase sissekirjutusega alustan mina, Siiri. Meile on laekunud väga head tagasisidet inimestelt, kes soovivad osaleda jõulukingituste kampaanias. See on väga tore ja teretulnud, sest hetkel ikka vajame jätkuvalt kingitusi. Loodetavasti saame nõnda palju kokku, et kõik lapsed, kes vähemalt eelmisel aastal kingid said, saavad seda ka sel. Üleeile käisin Tallinnas, “HEA LUGU” kirjastuses, kus Tiina Kaalep meile päris suure hulga toredaid raamatuid kinkis. On seal lastele lugemist, kuid ka noorukitele. Oleme tõsiselt tänulikud!

Ka mitu teist ettevõtet on teada andnud, et soovivad meid toetada. Järgmisel nädalal selgub selle kohta põhjalikumalt, siis kohe ka anname teada. Mul on tõesti hea meel, et inimesed on meie tegevusega tugevalt kaasa mõtlemas. See on lihtsalt.. ilus ja südant soojendav! Täname kõiki!

Kaunist õhtut meie lugejaile siit sügiseste rabade keskelt, metsatalust.. :)

Siiri

xxxxxxxxxxxxxxxxx

Tere ka minu poolt!

Ei ole mahti kirjutada kahjuks olnud, sest tööpäevad on tõesti kõik nii pikaks veninud, et ei jõua vaat, et kojugi. EL toiduabi saabus meile täna ja kõik eelnevad päevad on tõsist eeltööd ja numbrimajandust täis olnud.

Kuigi kell on juba öötunde löömas ja kõik kohad on nii valusad, et ei suuda ennast liigutadagi, siis südametunnistus on see, mis karjub sees ja käsib kirjutada. :)

Ma tahan taevani kiita oma praktikal olevaid noori, kes olid täna nii ütlemata tublid ja asjalikud. Ma ei kujuta ettegi, mis oleks tänasest päevast ilma nendeta saanud. Raske on sõnu leida, kui tähtis nende kohalolu oli. EL Toiduabi sai väga hästi ja eduka tiimitöö tulemusena vastu võetud. Kõik alused lahti võetud ja kaubaartiklid ilusti omavalitsuste kaupa ära komplekteeritud. LIHTSALT SUUREPÄRANE TÖÖ!

Samuti aitäh Ly, kes tänase päeva kaupluse poolel oli sunnitud veetma ja seetõttu tema oma töökohustused edasi lükkusid. Aitäh Elvi, et sa meile toidu valmistasid lõunaks. Kui ma veel eile ei arvanud, et see nii oluliseks osutub, siis täna õhtul teen SULLE pika pai oma mõtetes, et sa nii ettenägelik olid! Imeliselt maitsev, tänud!

Homme on ootamas samasugune kiire ja võib isegi öelda,  et hull päev, mis tähendab, et iga uneraas on praegu erilise väärtusega…seega, head ööd!

Pai kõigile, kes abiks olid ja kosutavat und!

23.10 Reede

Ly:

Tere!

Taas on meie majas üks tõeliselt kiire päev olnud… toiduabi jagamine…abiks olid taas ka noored vabatahtlikud…  õhtuks saab vist pea pooled juba jaotatud…

Tahaksin siinjuures veelkord öelda, et meie oleme vaid vahendajad ning kui kellelegi midagi ei meeldi, võtke palun ühendust kohaliku omavalitsusega või sots. ministeeriumiga. Meie asutus pole süüdi, kui keegi on nimekirjast välja jäänud…

Lisaks toiduabile sai sel nädalal erinevat muud abi 29 pere, kellest 1 uus.

Rõõm on aga tõdeda seda, et mitmel korral on nii sel nädalal, kui ka täna toodud uusi sokke ja kindaid. Kokku ~ 40 paari.

Kaunist nädalavahetust kõigile.

Parimate soovidega,

Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne:

Tere

Koolivaheajal kuus last, jätkasime poolikuid töid. Lapsed kleepisid, lõikasid, mõtlesid välja huvitavaid kujundeid jne.

Seekord sõime kommi, küpsiseid ja muidugi vahvleid. 

Selleks, et kaardid kiiremini valis saaks, tekkis soov veel ühel päeval (neljapäeval) kokku saada, sest tekkis kartus, et ei jõua neid muidu valmis.

Tervitused Eidaperest. 

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina:

Tere!

Vaheaeg on küll käes, aga lapsi on ikka kellega ringi teha. Eks ole see vaheaeg ka lühike ja paljud lapsed kodus. Nii ongi neil tore ennast kodust välja saada, et üheskoos joonistada või midagi muud põnevat teha. Kuna täna on ette lugemise päev, siis ka meie lugesime üksteisele ette tekste oma lemmikraamatutest. Hetkel on laste seas popimad raamatud “Ühe äpardi päevik” ja ” Luuser”. Neid olidki tänaseks päevaks lapsed kõige rohkem kodust kaasa toonud. Selliseid klassikalisi raamatuid nagu meie ajal loeti tänapäeva lapsed eriti ei armasta. Mina ise lugesin neile ette Kiplingi muinasjutte. See on raamat, mis millegipärast lastele alati olenevalt vanusest meeldib. 

Homme jälle uus päev ja uued tegemised.

Olge tublid!

Tiina ja lapsed

26-27.10 Esmaspäev-Teisipäev

Õhtu on juba hiline, aga otsustasin ennast ikka kokku võtta ja mõned read kirja panna, muidu jääb nii pikk vahe ja asjad kipuvad ununema. Viimast juhtub praegu palju, sest lihtsalt tuhat asja on koguaeg kannul ja tegemist oi-oi, kui palju.

Hetkel on minu põhiline fookus jätkuvalt EL Toiduabi ja tänaseks õhtuks võin uhkusega öelda, et oleme üsna tublid olnud ja palju, palju on ära tehtud ja korda saadud. Siinkohal kiidan ja tänan kõiki meie vabatahtlikke ja samuti meie Ly-d. Kuna meie põhitöö on tugevalt hetkel häiritud ja kõik on pahupidi ning kõik panevad käed külge just seal, kus parasjagu vaja on ,siis see on paras katsumus kõigile. Muidu on meil ikka ju oma niinimetatud tööpõld igaühel välja kujunenud, aga praegu on kõik teisiti. Aga loodame, et ikka ajutiselt ja varsti on kõik taas normaalne ja tavapärane. Aga eks iga asi on millegi jaoks hea ja saame kõik kogemuse võrra rikkamaks.

Olen ise viimastest nädalatest nii palju õppinud, et kuna töömaht on niivõrd suur, siis pean hakkama õppima EI ütlema. Kahjuks on meid kõiki ainult üks ja ööpäevas ainult 24 tundi ning kõigile ei saagi vastu tulla ja hea olla, kuidas ka ei prooviks. Tahaks ju kõiges kaasa lüüa ja igale poole jõuda, aga see tunne, et iga päev koju jõudes ei mäleta enam oma nimegi, see on juba liig, isegi, kui oled noor ja jaksu peaks nagu rohkem olema. :)

EL toiduabist veel nii palju, et see karastab ikka päris korralikult. Nagu ka Ly reedel kirjutas, siis pahandajaid jagub ikka igasse päeva. Täna aga tundsin, et olen juba nii tuim, et lasen ühest kõrvast sisse ja teisest välja selle sõimu, mille alusetult kaela saan. Õnneks on aga ka tasakaalustavaid hetki. Mõnel perel on nii hea meel, et lausa kallistab ja tänab ning nähes meie tehtud tööd kiidab ja hindab seda. Aitäh! Rapla valla 290-st pakist on tänase õhtu seisuga jäänud meile veel 82 komplekti, mis ootavad omanikke. Seega päris hea tulemus. Loodame, et kõik jõuavad kiiresti järgi ja saame joone alla tõmmata juba käesoleval nädalal.

Homme proovin sättida juba päevakava nii, et saaksin ka kaupluses olla ja uut kaupa välja lisada.

Suured tänud veelkord meie raudvarale, kõik teavad juba, kellest jutt! :)

Kaunist õhtut!

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kirjutamas ka Anne:     20151023_172305 20151022_155812

Kokkuvõte Eidapere koolivaheaja tegemistest!

Omad lapsed magama saadetud, siis saab lõpuks kirjutada Eidapere SV huvialaringi tegemistest koolivaheajal. Esmaspäevastest tegemistest kirjutasin ja sealt koorus välja, et saaks kokku neljapäeval. Nii, me neljapäeva hommikupoolikul saimegi kokku, et jätkata oma poolikuid töid. Eidaperes oli 6 last. Tööd tehtud sõitsime Järvakanti külla Järvakandi klaasiringile. Seal võttis meid vastu üks klaasiringi juhendajatest Rita Merekivi. Selleks ajaks oli meiega veel 2 last lisandunud, nii et kokku oli lapsi 8. Esmalt külastasime näitust “Minu klaas 2015″.
Sealt edasi sukeldusime ise klaasiga sõprust looma. Rita soovitas, et meie esimseks tööks võiks olla oma aaretepurk, mis on siis vastavalt enda valitud kujunditega kaunistatud. Lapsed kleepisid pilte purgile, siis läksid meistriteosed liivapritsi alla. Suuremad lapsed said ka ise kasutada liivapritsi. Kui purgid olid masinast välja tulnud, tuli kleepsud maha võtta ja siis seda ahhetamist, mis siis tegelikult välja tuli. Laste rõõm oli sõnul seletamatu. 
Et mitte koolivaheaega raisku lasta, siis kohtusime ka teisel päeval Järvakandis. Taaskord viisin lapsed autoga kohale, vahetult enne minekut paraku ühe pere lapsed ei saanud ikkagi tulla ja meid oli 5. Kuid selle korra teemaks oli oma peegli tegemine. Kes tegi liivapritsiga, kes tegi peegli vitraažina värvilistest klaasikildudest. Loodan, et Alma saab kasvõi mõne pildi meie käikudest üles panna. Sest need kaks päeva lendasid nagu linnutiivul. Need, kes valisid vitraažtehnikas peegli, nende tööd jäid kuivama, teised said tööd koju kaasa. Nii mõnigi laps valmistus juba isadepäevaks :) ei tea kas nad suudavad nii kaua oma kingitust peita.
Laste osalemine Järvakandi klaasiringis saab teoks tänu Saagu Valgus huviharidusrahade toetusel, lapsed saavad osaleda Järvakandis kolmel korral ja  iga lapse pealt on arvestatud materjaliraha 10.-. Kehtna Vallavalitsuse poolt on jätkuvalt väike kehakinnitus.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et palju väikseid ja suuri asju sai tehtud koolivaheajal. Meie poolt suured tänud Rita Merekivile.
Ritaga kohtume suure tõenäosusega uuesti novembris, sest ei suutnud leida praegu kõigile sobivat aega. Aga see aeg tuleb, sest arvan, et nii mõnigi sai omale klaaspisiku :) külge.

Anne.

 

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.