SVF, Siiri päevik – aprill 2013

1.04 Esmaspäev. Täna oli SVFi sünnipäev, kaks aastat oleme tegutsenud Raplamaal, ning “üldarvestuses” ( :) ) sai sel kevadel MTÜ Saagu Valgus 15 aastaseks. Nii et – oli meil täna jälle tore Raplasse kokku tulla ning sünnipäeva pidada.

Hommik algas meeldivate sündmustega, nimelt külastas meie Saagu Valgus heategevuskeskust Raplas president Toomas Hendrik Ilves koos oma asjaliku ja toreda saatjaskonnaga. Plaanitavast külaskäigust anti meile teada juba eelmisel nädalal, mistõttu oli meil võimalik paluda tublimad lapsed tänaseks päevaks koolist priiks, nii oli meie majas juba varahommikust palju lapsi liikvel – kõik elevil ja ootel.

Kes on meie tublimad? Need lapsed, kelle kahed kolmedeks on muutunud, paari aasta jooksul, mil me oleme lastega suhelnud ning neile toeks olnud, ning kelle kolmed neljadeks ja neljad viiteks on muutunud. :) Osadel lastel pole midagi teha – ei saa üle kolme – arusaadav, aga siis ollakse milleski muud tublid. Pingutused on alati midagi sellist, et kui need hingest tulevad, on need ka näha. Samuti nagu laiskus ja tahe pigem teiste saanil sõita – ka see on näha. Laisad jäid meil täna kooli, sest peavad veel ju pingutama.

Ja kui kl 11.30 presidendi auto meie maja ette jõudis, olid lapsed juba ootusest tõepoolest väga põnevil, natuke ka pabinas, sest tuli ju ka laule ja luuletusi esitada, nagu lastega kokku leppinud olime. Samal ajal käis meie kokandusnurgas kiluvõileibade valmistamine – lapsed tegid meie presidendipaarile süüa. :) Kuid president saabus üksi, kaasas suur puuviljakorv ning Evelin Ilvese küpsetatud leib. Samuti ulatati meile Evelin Ilvese koostatud kokaraamat, mille järgi lubasime lastega ka mõne roa oma kokandustundides valmistada.

Tegelikult läks meie jutt presidendiga kohe esimesest minutist asjalikuks, mulle valmistas see siiralt head meelt ja sümpaatiat, et polnud tarvis nn “ümbernurgajuttu” ajada – mis ju alati nii palju lisaenergiat ja mõttetut võhma võtab, et pigem parema meelega sellised “sunnitud” vestlused ära jätaks, kuid jah – asusime kohe olulistest teemadest rääkima ning küsimused, mis meile esitati, olid sedavõrd põhjalikud, et vastates ühele küsimusele, sai 10 või rohkem asja hoobilt vastatud. Äärmiselt meeldiv.

Ja väga meeldiv oli ka meie laste esinemine presidendile ja tema saatjaskonnale! Ehkki mõni laps lakke vaatas, mõni pigem seinale – otsa presidendile ei julgetud nagu vaadata… kuni kadus kramp, ja see kadus üsna pea, sest meie olemine läks väga koduseks ja siiralt sõbralikuks. Toomas Hendrik Ilves küsis lastelt, kuidas nad elavad, millega nad tegelevad, kuidas nad SVFist teada said ja kuidas neile SVFi poolt pakutav huviharidus meeldib? Jne, jne. Lapsed vastasid nagu lapsed ikka – igaühel oma vastus. :)

Väike Getter, kes meil 29 märtsil kuueseks sai, sai ka presidendilt sünnipäevaks sooja ning meeldejääva käepigistuse, Toomas Hendrik Ilves tõusis laua tagant toolilt püsti, kummardas ning surus lapsel kätt ja soovis palju, palju õnne sünnipäevaks. :) Fotograafid, keda olime palunud tulla meie päeva pildistama, tegid seejärel ettepaneku, kas Getter võiks istuda presidendi sülle ja kas me võiksime jäädvustada pildina väikse Getteri kuue aastaseks saamise, loomulikult oli president heal meelel nõus – nii istuski pisike, peenikese punutud patsiga Getter Toomas Hendrik Ilvese süles, ise natuke äraolev, ja fotoaparaadid muudkui klõpsisid… Väga tore oli seda kõrvalt vaadata, nagu ma ütlesin – liigutav.

Näitasime presidendile ka meie ladu ja muid ruume, meie poodi loomulikult ka. Teravama pilguga vaatleja näeb meie poes alati üht-teist, milles veidi “vingem” iva on. Näiteks – on meie poes silt, mis viitab kampsunite stangele, sellele sildile on kirjutatud “kampsunid”, ja arvake ära kelle pilt on sinna juurde kleebitud? Jätan vastuse leidmise meie kaupluse külastajale! :)

Laste osakonnas on meil aga suur pilt, kirjaga “Hoia loodust”, jpm. Näitasime täna poes meie laste töid ja loomulikult rääkisid ka meie lapsed ise, et koos me kõike teeme – peseme põrandaid ja hoiame korda, õpime kombeid ja ka neid kombeid, kuidas õigetel ja valedel kommetel vahet teha. :) Lõpetuseks laulsime lastega presidendile ja tema kaaskonnale ühe laulu, mida ikka koos lastega laulnud oleme – “Teel koju”.

Märjamaa lapsed koos õpetaja Tiinaga olid valmistanud ka ilusa pildi, kus olid joonistatud rahvariietes tüdrukud ning ka omatehtud luuletus kirja pandud – kahjuks mul seda luuletust hetkel käepärast pole, kuid avaldan selle lähipäevadel.

Kõik oli tõepoolest väga-väga tore, ja meeldejääv päev nii lastele kui meile, täiskasvanuile. Kuid ühest on küll kahju – ERR leidis, et AK-l ei ole ruumi, et seda sündmust jäädvustada ja televisioonis näidata. Et meie riigi presidendi kohtumist 30ne alla vaesuspiiri elava lapse, kes hoolimata rasketest elutingimustest kahe aasta jooksul kõvasti vaeva on näinud, oma kooliõpingute tulemusi paljuski paremaks muutnud – et nende kohtumine ei ületa uudiste künnist. Aga vaadake – selliseid asju Eestis juhtub, ilusaid lugusid, mida mäletada soovitakse kogu eluks, ja millest meie ühiskond tervikuna ka palju sallivamaks muutuks – selliseid asju jääb ilmselt vaka alla palju, sest president ju meie juures käis, ilmselt siis ka mujal niisugustes kohtades ja asutustes ta liigub, ent ilmselt ka neid visiite ei kajastata. Mida aga meediakanalites paslik näidata on, seda me kõik teame niigi ja loeme iga päev, pole nagu suurt midagi, mis sealt helgena paista võiks… Meile jäi aga ääretult armas tunne tänasest ja mälestus kõigile kogu eluks. Aitäh härra president, Toomas Hendrik Ilves! http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10151411338863860.1073741830.124969523859&type=1

Meie päev edasi kulges samuti väga toredasti! Terve päev olid lapsed koos ja mängisid või niisama suhtlesid omavahel ja ajasid juttu. Märjamaalt oli ka Pannkoogivanaema kaasa tulnud koos Tiinaga, ühel hetkel märkasin, et lapsed istusid vaibal ja kuulasid hajevil ilmeil muinasjutte, küünal laual põlemas… :) Või siis jooksid poisid niisama ringi ja ajasid üksteist taga. Või siis aidati õpetaja Koka-Tiinat ja õpetaja Gerlyt – nende teha oli meie õhtune söögilaud koos soolaste ja magusate tortidega, ning samuti nägi meie toidulauaga vaeva ka Ubuntu.

Kell 17 paiku hakkasid külalised saabuma, ja külalisi oli meil täna palju! Tuli Tiiu Paloveer Tallinna Looduskaitse Seltsist, tulid Paevana – Rein Einasto ja tema naine, Maie. Tulid vallast inimesed, Ilvi Pere – Rapla vallavanem, meie Tõnis samuti Rapla Maavalitsusest.. Ettevõtlikud Naised Raplamaalt olid samuti kohal, ka Margus Mikomägi ja Ly Ehin, Tallinnast tuli mitu külalist, ka Enn Kauts Florast – taas toodi meile kingituseks küünlaid, neid ka meil läheb, sest alati on tore ja hubane tunne, kui huviringi laual põleb küünal… Ja palju tuli ka meie oma inimesi – sõpru, toetajaid. Kena ja liigutav! Tänud kõigile!!!

No, meil oli tõesti vahva päev. Lapsed ka õhtul esinesid, ning üllatuseks oldi ka väga sisukas ja mõttetihe kava koostatud, millest minul aimugi polnud! Laulsime, ja laulsid ka Raikküla Kultuurikeskuses tegutsenud ans. “Enelase” lauljad (niisugust asutust nagu Raikküla Kultuurikeskus enam ei ole, et miks? Väikese valla sisepinged – kultuur kannatab!)

Head ja soojad sõnad, mida täna nii mitmelt poolt kuulda saime, annavad head tuge ja lootust edaspidi oma tööd veelgi paremini meil teha – mina ikka tänan meie tubli meeskonda ja olen tõesti väga uhke meie inimeste üle, ka annetajate. Kui me isegi teaksime, mis kord meist välja kasvab. Aga kasvab, seda ma tean kindlalt. Täna lapsed esinesid – seljad sirged!

Ilusat õhtut kõigile ja… Kohtume taas! Ja veel – ilusat ja sooja aprillikuud! Ja veel – tänud kõigile tänase eest, tänud õpetajatele, kes lastega meil tööd on teinud!

02.04 Aprill on käes, ikka õues külm, isegi linnud olla poolelt teelt ümber pööranud ja lõunamaale tagasi rännanud… Jah, imelik aasta ilma poolest. Loodetavasti läheb varsti -varsti soojaks! Ehk!

Täna olid meie SVFikad peojärgses meeleolus, kõik natuke uimased ja väsinud. :) Ka lapsi käis täna meil vähe, kaks vaid. Siin Ly napp kokkuvõte tänasest:

Tere!

Päev möödus toimetamiste tähe all põhiliselt. Asju ja nõusid omadele kohtadele sättida. Eks ka pingelangust oli kontides tunda. Tänane uus annetaja – Anneli Soome. Täname!

Ja juba eilsega on meile liitunud veel üks uus pere! Täna pakkisime abi ja viisime ka juba ära.

Parimate soovidega,

Ly

Meie eilse peo jätkuks avaldan ka Anneli kirja, mis oli saabunud veel eile hilisõhtul, kui mina enam meie postkastist midagi loota ei osanud:

Tere-tere! 

No oli meil täna ikka üks imeilus ja südamlik sünnipäev, seda pean mina kohe kindlalt ütlema! Nii palju lilli, südamlikke soove, veel soojemaid kallistusi ja õnnitlusi! Kuigi ma palju poest välja ei saanud, nägin-kuulsin-sain tunda palju rõõmsat.

Lõunane soe käepigistus härra presidendilt isiklikult andis sünnipäevale õige hoo sisse :). Lapsed olid elevil. Kahjuks jäi kogu ülejäänud sündmustejada minul nägemata, kuna ka kliendid soovisid teenindamist ja tähelepanu. Ei jäänud ka nende suust kiitused ja õnnitlused tulemata. See on lihtsalt nii armas.

Vaatamata kogu sahkerdamisele teisel pool, toodi meile täna ka annetusi: Relika Vaher, aitäh! Märkimata on jäänud suures töötegemise tuhinas veel paari tubli ja rohelise mõtlemisega inimest, kes meile oma asju teisele ringile tõid: Jaanus Lepik ja Natella Ahlberg, teilegi aitäh!

Millest täna veel? Mul on hea meel tõdeda, et meil on ülitoredad lapsed koos käimas. Mis sest, et krutskeid täis ja vahel kogemata mõni pahandus sekka juhtub. Laps on loomu poolest hea, seda tuleb osata vaid säilitada. Tore oli üle pika aja meie seltsis poisse näha. Nii asjalikult toimetati täna söögilaua ümber ja aidati, kus abikäsi parajasti marjaks ära kulus. Üldse on meil üüüüübervahvad lapsed :) . Kui ei usu, tulge vahepeal oma silmaga vaatama! Tulge jah, ja ega me ei ütle kunagi ära ka abikäest, mis vahel lapsi juhataks millegi põneva juurde meisterdamises või jumalteabmilles :) .

PS: Lastele super-super suur tänu selle vile- ja kisakoori eest tänukaardi vastuvõtmisel, sain tunda seda tiivasirutuse moodi ulmeliselt vahvat tunnet, mida superstaarid tunnevad! Aitäh, minu kullakallid! See on suur tunnustus!

Anneli

Ka õpetaja Tiina on täna saatnud kirja Märjamaalt:

Tere!

Eile oli meil tore kohtumine härra presidendiga. See oli  üllatuseks, sest Raplasse sõites ei teadnud lapsed kellega kohtume. Lapsed teadsid seda, et külaline on riigis väga tuntud ja lugupeetud inimene. Luuletuse kirjutasime üheskoos mõni päev varem  küll presidendipaarile, kuid jäi saladuseks, miks meil seda vaja läheb.

Lastele oli suureks üllatuseks, et riigi ees seisab mees, kes on tegelikult väga lihtne, heasüdamlik, mõistev ja soe inimene. Isegi tema käepigistus oli kuidagi mõnus ja julgustav.

Oli meeldiv näha, et president suhtus väga toetavalt ja mõistvalt meie MTÜ Saagu Valgus tegevusse ja leidis, et see on väga vajalik ja igati heakskiitu vääriv.

Hea oli kuulata, kui siiralt ja soojalt rääkis Siiri meie tegevusest ja selle vajalikkusest Eesti lastele ja peredele. Tore, et on selliseid inimesi, kes märkavad, tahavad aidata ja teevadki seda.

See oli üks järjekordne tore üritus, kus ka meie, Märjamaa lapsed oleme saanud osaleda ja oma teadmisi rikastada. President ise ja tema jutt meeldis meile väga. Saime aru, et presidentki on samasugune inimene nagu kõik teised, peab olema ainult väga töökas, aus ja palju teadma, lugema ning olema kogu elu õpihimuline.

 Arutasime täna veel kooliski eilse üle, mida kuulsime ja nägime.

Aitäh  sulle, MTÜ Saagu Valgus, et oled meie päevadesse nii palju päikest toonud, näidanud lastele einevaid võimalusi, mida elu pakub.

Tiina ja lapsed

Jah, tõepoolest, eilne päev oli lastele küll väga eriline, nii hommik oma helge olemise ja sõnumiga, kui ka õhtu, mil nii palju külalisi meile õnne soovis ja kui me lõpuks kõik koos Maie Einasto klaverimängu saatel tantsu lõime! :) Ent tänase kirjutise lõpetuseks soovitan kõigile meie lehe lugejaile lugeda ka Mari-Liis Lille südamlikku kõne tänasel loomeliitude pleenumil Riigikogus: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mari-liis-lill-iga-eesti-elanik-peab-end-vajalikuna-tundma.d?id=65907586

Kaunist õhtut, mina olen SVFis taas neljapäeva hommikupoolel, aga meie teised oleme ikka kohal alati, nagu alati! :)

03.04 Siinkirjutaja tänane päev möödus Tartus, SVFis oli aga palju toredat juhtunud, millest ma kuulen pikemalt homme, kui ka ise majas taas kohal olen. Täna suhtlesime naistega aga telefonitsi, kõik kulges ja laabus nagu meil ikka – kõik korras tähe all. :)

Igatahes olid meid ka täna külastanud meie head sõbrad-tuttavad, kes esmaspäeval SVFi sünnipäevast osa võtta ei saanud.  Järgmisel nädalal olen ka ise rohkem majas, eks siis kohtume veel ja veel. Paljud meie sõbrad armastavad meid ka niisama vahel vaatamas käia, ja uskuge – seegi toetab meie tegevust, sest hea sõna ja sõbralik pilk on alati teretulnud.

Ka täna oli meil üpris vähe lapsi olnud, sellest suurt lugu pole, ilmad on kevadised, tahavad lapsed ka mujal natuke olla ja käia:

Õpetaja Gerly:

Tere!

Täna oli Raplas meisterdamas vaid üks laps, kevad on käes ja lapsed tahavad vist rohkem õues viibida. Tundi me sellegipoolest ära ei jätnud. Tegime täna „moejooniseid“ , selleks kõigepealt joonistasime figuuri ja siis kleepisme sellele kanga tükkidest ja paeltest riided selge.

Tervitades,

Gerly

Nii et nii. Mina teel Tartusse täna mõtlesin veelkord eilse Mari-Liis Lille kõne peale. Jah, alati me ju näeme ja adume tegelikult, mis on pildil valesti, iseasi kas tahame pilti ka omalt poolt paremaks/õigemaks muuta. Mulle tundub, et selline… “pildi valeks jätmine” hakkaks nagu moest välja minema. Väga meeldiv. Seda meie ühiskonnale kõige rohkem tarvis ongi, sest sellisel juhul on ka vale pildi “tootmine/loomine” igandlik. Nii et – rohkem tähelepanelikkust, rohkem põhjalikkust, rohkem vastutust oma tegudele.

Nüüd aga Anneli kokkuvõte, minu poolt – kohtumiseni homme!

Servus!

Tänane päev möödus üllatuste tähe all :). Ja kui kohe päris algusest alata, siis: … endalegi üllatuseks suutsin hommikul üles ärgata…. aaaaaga vist nii varajasest hommikust pole mõtet rääkida :) … 

Me ikka omavahel aasime, et Siiri on ümber enda kogunud terve kamba kiiksuga inimesi nagu meie kolm oleme: mina, MM ja Ly. Tänane on selle tõestuseks: tööle minnes oli mul Lyle suuuur uudis. Milline? Haaaa… Üllatus-üllatus: minu Madagaskari prussakad olid üle öö sõimerühma tekitanud ja nüüd mõne aja pärast võib Ly neist mõned enda hoole alla võtta, sest ta on neid juba hirrmus kaua oodanud :) . Segased, onju? Armastavad satikaid… Aga kui me ei armastaks juba satikaid, siis…. Alustada tuleb ju pisikestest asjadest!

Järgmine üllatus, minu jaoks taaskord päris armas, oli see, et MM lubas mind lahkesti Lyle teisele poole appi, siis kui poe poolel oli tükk vaikust. MM aga sai kassaaparaadiga päris sõbraks. Nii et külastajatel ei maksa ehmatada, kui üks naerunäoga Karlsoni-taoline härrasmees teie käest raha vastu võtab, ta annab mulle vahel kohvipausi tarvis puhkust.

Üllatusena põikasid täna meie juurest läbi nunnud Eros ja Morris –  Yorkshire terjerid ja nende omanikud, kaks vahvat meesterahvast. Nende tee Pärnust Tallinna võttis iseendalegi ootamatult suuna Raplast läbi, ikka meile külla ja ainult heade soovidega! Te olete alati palavalt oodatud meie seltsi! :)

Aga lapsi Gerly tunnis täna oli vaid 1: Anu, meie “pioneer”. Küllap soe päike, kella keeramine ja kevadväsimus on põhjused, miks lapsi vähevõitu.

Ja üllatus-üllatus! Me ei jäänud ka täna ilma annetustest :) ! Suur aitäh ütleme me täna Õie Heinmäe`le, Siiri Estrik`ile, Kaie Kulper`ile, Maarika Põlts´ile ja Egle Klement`ile!

Natuke kurb üllatus oli see, et meie streikiv elektrisüsteem, mis juba mitmendat päeva keeldub meiega koostööd tegemast, ei saanud ka täna korda. Nüüd jääme lootma, et lõpuks üks asjapulk leitakse ja me enam kohvivett poes ei pea keetma.

Poest rääkides: uurisin tasa ja targu kuidas meie ostjatele sobib meie lasteosakond. See sai nüüd Siiri käe läbi palju vahvamaks vuntsitud… Vastus oli nagu ühest suust: mugavam, palju mugavam. Mis siis ikka: oleme taaskord õigel teel. Palju küsitakse juba kirbukate kohta. Ikka ja jälle vastame: alates maist, kui kevad ikka kohale jõuab. No kus ta ikka pääseb! Aga enne seda kutsun ma teid ikka poodlema meie juurde, sest kaupa paneme tõepoolest välja iga päev ja aina ilusamaid ja ilusamaid! 

Hummen poodin näämi! 

Anneli.

04.04 SVFis oli täna vaiksem päev, kuid palju oli annetuste sorteerimist, nii et tööd jätkus sellegipoolest. Ka pappkaste tuunisime, meie pood on ikka veel kevadisel kaunistamisel. Ma mõtlen, pean hakkama üles pildistama, mida ja kuidas seal teinud oleme, et ka kaugemad sõbrad näha saaksid – muidu alati räägime-räägime, aga on ju inimesi, kes meile külla ei pääse, eks nemadki taha näha… Luban, homme pildistan!

Olin ise täna pool päeva majas, sai kokku pakitud abi ka perele Leholast, kus raske haigus kogu pere elu sassi lõi. Seal on kasvamas kaks last, panimegi joped, mis veel Aare ja Seija Sinijõe viimasest annetusest meil alles olid, jalatseid, muid rõivaid samuti. Loodame, et neist abi on!

Anneli saatis ka teistesse Eesti piirkondadesse abipakkumise kirjad, vaatame, kes meile vastab ja kellega koostööd teha õnnestub. Paldiskiga on hetkel nii, et nende buss on katki, ning endine bussijuht olla ka ära kolinud Inglismaale, oli seal tööd saanud. Nii et, kes sõidaks ja kauba ära viiks, seda hetkel Paldiskil välja pakkuda ei ole.

Ega muud tänaseks, kohtume homme ja kõike kaunist kõigile. Lõpetama jääb õpetaja Tiina kiri Märjamaalt:

Tere!

Sain sünnipäeval kokku Tiiu Paloveriga, kes pakkus ka sel aastal meie lastele võimaluse osa võtta loodusseltsi poolt korraldatud joonistusvõistlusest. Sel aastal on teemaks “Märka looma”. Olemegi nüüd kahel järjestikulisel päeval lastega joonistanud. Tänapäeval armastavad lapsed paberile joonistada palju imetillukesi detaile. Arutasime täna, et sellel teemal oleks ehk parem joonistada loom suurelt – nii saab ehk teemat paremini avada. Palusin lastele looduses elavatest loomadest rääkima tulla ka jahimehel. See aitab ehk mõtteid paremini paberile joonistada. 

Huviringi alguses lugesin neile ette Raplamaa Sõnumitest artikli SVFi sünnipäevast. See tekitas neis palju elevust ja äratundmisrõõmu. 

Ilusat õhtut!

Tiina ja lapsed

05.04 Reede. Tänane päev tõi korraliku kevadüllatuse minu kodupeenralt! Esimesed lilled!!! :) Tore, tore – hakkab juba jumet võtma!

Ja samuti oli tore päev meil SVFis! Palju käis uudistajaid, palju ostlejaid, annetusi toodi ja… palju abivajajaid samuti. Nüüd kujutagu lugeja ette olukorda kodudes:  sel kuul on meiega liitunud juba 8 uut hädasolevat pere ning abi oleme andnud 27le perekonnale. Täna otsustasime, et saada täpsemat ülevaadet, mis ikkagi juhtunud on, koostan ankeedi, millele edaspidi igal abivajajal vastata palume, seega saab võimalikuks täpne ülevaade, mis juhtunud on. Aga jah, imelik olukord. Ma südamest loodan, et seda pole teinud see … tahaks vanduda! – elektrihinna tõus! Julm.

Aga tänasest veel. Saime kokkuleppele ka Toidupangaga, nemad on nõus meile igal reedel toiduabi andma, kuid transpordi küsimus on lahtine. Meil ei ole oma bussi, seega peame leidma võimaluse, kuidas abi reedeti Raplasse toimetada. Selleks pöördusime Tõnis Vaigu poole, kes meiega Rapla Maavalistusest koostööd teeb, loodan, et leiame sealtpoolt mingi abi ja lahenduse. Ütlen otse ja ausalt – enam ma ei looda niisuguste suurte suudega kõvade abimeeste peale, kes avalikkuse ees ja koosviibimistel maid ja ilmu kokku lubavad, kui ent asjaks läheb, siis kipub “kaardimaja”… Loodame väga, et saame koos Maavalitsusega selle asja joonde aetud. Või siis kuidagi teisiti, aga peame joonde saama.

Ja äärmiselt meeldiv, et Eesti Toidupank on valmis panustama tulevikus sellele, et saamegi Toidupanga ka Raplasse, loodetavasti ikka meie vastas olevasse ruumi Okta Centrumisse. Meil oleks lihtne koostööd teha, ning abivajajate jaoks oleks samuti nii ideaalne. Ei peaks mõni meie kriitilisem lugeja siinkohal mõtlema, nagu abivajaja olekski liialt mugav inimene, sellepärast abi vajabki! Tegelikkuses on ikkagi põhjuseid päris erinevaid olemas. Nii et – jah, Toidupanga üle on hea meel, et saame ka Raplamaa peredele abi, ja lastele. Ja veel, täna toodi meile Hiiumaalt ka 40 kg mett! Saame sedagi nüüd heal meelel peredele jagada! TÄNUD toojale!

Edasi. Lapsi oli meil täna palju, koos MMiga valmistati süüa – kartulivormi. See maitses väga hästi! Isegi meie külalised kiitsid. :)

Külalisteks olid meil seekord sõbrad Roomast – Ülle Toode, keda meie varasem lugeja juba eelmise aasta detsembri SVF päevikust tunneb, aga kindlasti ka meedia kaudu teda teab, ning kaasas temaga Gianni Glinni, samuti meie lugejatele tuttav – mees, kes Leonardo da Vincist praegu raamatut kirjutab (mida mina väga ootan, saab põnev lugemine olema!!!)

Nad tõid kaasa annetusi – Gianni oli riideid otse poest ostnud. Loomulikult ei pane me neid kauplusse müügile, mõnele lapsele on ju nii tore ja unistuslik kanda riideid, mis on toodud Itaaliast! Roomast!!! :) Jah, ka mõttes on võimalik reisida, ent eriti veel siis, kui on olemas internet ning on võimalik ju ka uurida, kus see Rooma asuda võiks, või muud huvitavat teavet selle iidse IGAVESE linna kohta, mida miljonid, miljonid, miljonid igal aastal imetlemas käivad. Ja pean ütlema – on, mida imetleda. Rooma on tõesti huvitav linn, täis ajalugu ja kunstiväärtuseid – igal sammul. Soovitan soojalt kõigile, aga soovitan ka oma asju silmas hoida, nagu ikka igas suures linnas ei maksa isiklikke asju hooleta jätta!

Ülle ja Gianniga täna vestlesime ning nad vaatasid meie juures ringi, lapsed õppisid käigupealt ka mõned itaaliakeelsed väljendid – head isu, nägemist, tere, jne. Lapsed muidugi haarasid lennult, ja nad olid meil täna üldse väga lennukas tujus. :)

Gianni tõi meile ka saadetise Rooma ühest kuulsamast muuseumist, Complesso Monumentale di S.Maria del Popolo. Siin kaunis pilt, mille täna võtsin posterist, mis meile sealt kingituseks lähetati. Plakateid oli muidugi rohkem, pildistasin nad kõik üles, kuid jäägu mõni plakat ka meie külastajale kohapeal, SVFis, imetleda, kõike ma kodulehele siia üles riputama ei kipu. Lubame, et ka poodi ühe plakati väljanäitusele paneme. :)

Ja sujuvalt – täna pildistasin üles meie kauplust. Ka Gianni ja Ülle astusid poodi sisse ja uudistasid ringi, oli neil kaunikesti lõbus, kui märgati ka meie peidetud musta huumorit. :) Jah, kampsuni silti ma ei pildistanud – olgu seegi pigem kohapeal uudistamiseks.

Suured tänud aga meie sõpradele Itaaliast, loodame peagi teha ka veelgi tõhusamat koostööd, lubas Gianni meie lastele tulla Leonardo da Vincist kõnelema! No mida paremat soovida, kui et üks itaallane oma kodukultuurist ja ajaloost meile pajatama tuleb? Saab huvitav olema, ja mina lubasin tõlkida, küll inglise keelest, aga saame hakkama. Vast. :)

Ei muud tänaseks minu poolt, oli väga tore päev, sai palju tehtud, palju räägitud ja palju asju aetud. Kaunist nädalavahetust minu poolt, nüüd järg teiste SVFikate käes:

Ly:

Tere,
Täna on abisaajaid käinud terve päeva lõikes. Samuti ka annetusi on toodud üksjagu. Ubuntu tuli asjadega Pirita Top Hotellist, mitu kotitäit annetusi!  Sorteerimine jääb küll esmaspäeva peale. Uus annetaja aga siitkandist – Eha Tolm. Täname kõiki!

MM-l oli täna esimene “ametlik kokkamise” tund. Võluväel valmis maitsev ahjuroog. Lapsi oli täna ju päris palju, kõik tegusad ja rõõmsas tujus. Ubuntu mängis lastega Aliast. Tiinaga toimetasime pisut laos jne. 

Kahro ja Renee astusid ka läbi. Olid nemadki nii kevadised! 

Ilusat nädalavahetust meile kõigile!!!
Parimate soovidega,
Ly

8.04 Esmaspäev. Täna käis meil palju külalisi, oli tükk tegu, et kõigiga juttu ajada, mõtteid kuulata jne. Aare Sinijoki koos oma sõbraga Soomest käisid taas! Aare on nüüd oma väikeauto vahetanud välja suurema buss-sõiduauto vastu… Enamik inimesi vahetavad autod ikka väiksemate vastu, et oleks ökonoomsem/kokkuhoidlikum, Aare ja Seija vahetasid suuremaks! Seda sellepärast, et saaks meile rohkem annetusi tuua… Viimasel korral, kui nad käisid, see oli umbes kolm nädalat tagasi, siis toodi lastele kevadeks jopesid – need kõik sai antud ära, ja kui rõõmsad olid lapsed nii kaunite ja kirgaste värvide üle! Tõepoolest – värvid olid hästi eredad. Täname sõpru soomlaseid suure hinge ja toetava suhtumise eest, sest tõesti – auto suuremaks vahetada, meie pärast, on tegelikult ju soov endisest veelgi enam abi anda, ehkki juba siiani on Sinijokide pere kui palju meie heaks teinud! Tõesti – suured tänud!

Ivo Ilmsalu käis samuti meie juures, oli ka tema Lauluväljakul Rahvakogu töös osalenud. Ja loomulikult oli tal kaasas igasugust kaupa meile nii kingitusteks kui muidu. Alati tundub, nagu oleks Ivo kaasa võetud pakid laulsa põhjatud, iga väikse aja tagant ilmub midagi uut välja – nii sõpradele kui lastele. Ka väiksele Getterile toodi kaasa kingitus – kindad, šokolaad ning väike roheline rahakott. :) Armas. Igatahes viis Getteri vanaema kingituse lapsele koju ära, kuid homme näeme ka Getterit ennast, homme plaanin mina lastega kokandustundi teha! :) Keedame kartulit ja mis me veel kõik teeme. :) Ikka salatit ka, et oleks tervislikum, meie enda mulda pandud seemned on kõvasti vilja kandnud, salat on roheroheline ja juba nii suur, et saame söögiks kasutada. Kuid jah – Ivole suured tänud ka kauni kuldse kokaraamatu eest – loodame, et toidud selles raamatus ka meile võimalikud valmistada on, kuldne raamat võib ju sisaldada ülikalleid retsepte… :) Vaatame, uurime.

Ning lõpuks saabus Väino oma prouaga Kallastelt. Laadisime auto kaupa pilgeni täis, ka käru oli neil taga, seegi sai koormatud korralikult! Väino rääkis ka elust Kallastel ja Peipsi ääres, et järve risustamine ei ole kahjuks lõppenud, ning kala on üha vähem… Kahju. Seda kõike teeme me enestele. Risustamine ja muu keskkonnakahjulik tegevus on minu arust sama inetu, kui… ma ei teagi mis. Lihtsalt kahju mõelda, ent ega me sellistest inimestest kunagi vist pääse, kes loodusest ja loomadest midagi ei pea. Eks ole seegi kodune töö ja kasvatus, nii et – kallid lugejad, kes veel pole oma lastele rääkinud, tuleks õpetada, et loomad sama moodi hingata ja elada tahavad, nagu inimesedki. Et ei oleks kuigi tore, kui keegi tuleks ja oma prügi sulle koju vaibale kallaks, sama on iga pudeli ja kilekoti ja kommipaberiga jms, mis õue maha visatakse ja vedelema jäetakse. Korda looduses peab samamoodi hoidma nagu koduski. Ma tõesti palun, rääkige seda oma lastele, räpasust looduses on liiga palju ja liialt harjunud oleme selle pildiga – vaat – mis on siin pildil valesti?

Ega muud minult, oli täna palju tööd ja tegemist, sorteerimist ja kaubitsemist. Tänasest alates on meil ka ankeedid täitmisel, juba täna saime lugeda – üks pere peab hakkama saama 98 € kuus! No, mida öelda… Ise süüdi ehk küll, aga mõnikord loeb ka inimese taust/kodune kasvatus + muud komponendid. Nii et – me püüame lastele anda muid arusaamu ja võimalusi eluks, et niisugust mure elus ette juhtuma ei peaks, et ise hakkama ei saa oma asjadega. Ja lapsed olid meil ka täna, aitasid MMl torti valmistada, homme me selle kõik koos nahka pistame! :) Minu poolt aga kaunist õhtut nüüd ja kohtumiseni homme!

09.04 Teisipäev. Tänane päev ei erinenud oma tegude rohkuse poolest eelmistest. Oli meil annetuste vastuvõtmisi, oli jagamisi, oli kõike nagu ikka – sorteerimist, poes toimetamist, külaliste vastuvõtmist jne, jne. Külalised olid meil toredad tänagi – kaks meest, kes loomaaias töötavad, Dima ja Hannes. Kaasas olid neil ka oma armsad koerad, aga Märjamaa õpetaja Tiinal, kes hiljem meid külastas, oli kaasas jällegi nende kass – nii et olime seltsis täna kõik koos, nii loomad kui külalised kui meie ise, ja lapsed samuti.

Täna oli lastel tund õpetaja Gerlyga. Õnneks, jah õnneks, polnudki kohal rohkem lapsi, kui kaks. Ja üks neist vajas nii lohutust kui tõsist sõbralikku jutuajamist, tõepoolest vajas… Saime lapse veidi paremasse tujusse, isegi naeratusse, nimetagem seda – Gerly imeks. :) Loodame, et see parem meeleolu lapsel kestaks…

Täna rääkisime ka ühe tugiisikuga, kes ühes meile tuttavas peres abiks käib. Ega muud, kui et – kas on ikka õige, et joodikud isad üksi lapsi kasvatavad… Paistab, et nii jäävad lapsed nii ikka päris “tuulte” kätte… No on ikka elu tõesti, aga meie ei saa ka enamat teha, loodame, et siis vald selle konkreetse lapse elu korda seab ja kindlaks teeb, kas muretsemiseks ikka on põhjust või mitte…

Täna sai ka lõunat valmistatud koos kahe lapsega, väga vahva oli. Eks teinekordki midagi head valmistame, kui mul ka aega jätkub selleks. Homme aga ootab mind Tartusse sõit, mõni oma asi on ka vahel ajada.

Nüüd aga kõigi SVFiliste kirjad ja kokkuvõtted, minu poolt – head õhtut!

Ly:

Tere,
Täna oli väga lahe päev koos lahedate inimeste ja nende lemmikloomade seltsis. Tiina kassi suhtes on mul küll allergia, kuid nüüdseks on kõik OK- “habe” enam ei sügele. Ajab jah lõuaaluse punaseks ja kratsida tahaks.
Täna tuli 2 uut peret (kokku abi 5-le perele).

Uued annetajad- Kaidi Laine, Jelena Pavlova, Ljudmilla Pšenitšnaja. Täname!

Parimate soovidega,
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Tere, mina jälle siin!

 Näedsa, saingi klaviatuuri taha! :). Õhtud on juba nii valged, et vahel on kohe patt toas kirjatööd teha, aga ega siis lugejad ootavad. Anname neile siis mekki meie asjatamisest Saagu Valguses…

Minu hommik algas täna pisut hilinemisega, noh, tuleb ette omi käike! :). Minu üllatuseks oli poodi pidamas hoopis Ljuda ja ka MM astus rõõmsalt uksest sisse ja teatas, et minusuguse pärast aetakse terve pool valda ommugu vara tööle (võiumbesnii). Aga minul oli hoopis hea meel, et meil nii tore meeskond on, kes kohe sinna tõttab, kus häda käes.

Korraks teises toas käies sattusin vastu võtma telefoni ja teises otsas sädistas Juuru Lasteküla asendusema Sirje. Viimati suheldes oli teisel kogu aeg nutt kurgus, ega see emade elu ei ole kerge jah, täna aga oli see kurbus läinud kus see ja teine! Sirje ise ütles, et kevad ju! Ja õigus tal ongi! Aga niisama ta ometi meid ju ei tülita, ikka asja pärast: küsis, kas meil kolme rattaga jalgratast ei oleks nende pesamuna jaoks ja ühte täiskasvanute jalgratast (ikka kahe rattaga, mitte kolmega). Kahjuks pidime eitavalt vastama. Aga palun tähelepanu! Kui Sul on mõni sõidukorras jalgratas, väikelaste esimene ratas või täiskasvanute oma, ja Sa oleksid nõus selle Juuru Lastekülale annetama, teeksid Sa mõne lapse kindlasti õnnelikumaks. Anna meile teada palun! Ikka tänuga meie poolt!

Siinkohal edastan ka ühe pisikese teise palve: nimelt üks imepisikene beebi-poiss, enneaegne, vajab hädasti “mikrobeebi” riideid. Kui kellegi on selliseid riideid ära anda, võtame ka hea meelega vastu. 

Nii… tähtsamad teated said edasi antud. Homme “keedan” poes “Puhhi moosi” ja ootan teid kõiki külla. Lihtsalt sellepärast, et otsustasime, et OPPAAA! Homme-ülehomme on meie poes KÕIK MANTLITE hinnad sulanud 5euroseks!!! Tule, vali ja kodusta! Kindlasti leiad midagi head!

Tervisi kah!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Jälle üks kevadkuu päev seljataga, kuid kevadest pole siiani ikka veel kippu ega kõppu. Et veidikenegi rõõmsamat meeleolu luua, tegime meie täna krepp-paberist tulpe ja hiljem kleepisime need kaartidele.

Samal ajal kui lapsed tööd tegid, lugesin mina neile ette Siiri kirjutatud blogist mõned laused. Nii on meil siin ikka kombeks. Saime teada, et Aarne ja Seija meie kandis jälle liikumas olnud ning kuna meil just kaartide tegemine käsil oli, arvasid tüdrukud,
et ühe kaardi saadame meie omalt poolt kindlasti tänuks sellele toredale perele. Tänu neile on meie SVFikad tihti esemelist kui toiduabi saanud. Loodame, et südamest tehtud tulbiõied suudavad meie siirad tänud neile edasi anda.

Täname ette Toidupanka, kes kuuldavasti oleks nõus iga nädala reedel saatma Raplasse toiduabi. Selle järgi on vajadus väga suur, sest ikka ja jälle on peresid kus toitu napib. Eriti paistab see silma esmaspäeviti, sest kaks päeva puudub tasuta koolilõuna ja
nädala esimesel päeval on koolisööklas kohe märgata, et osadel lastel on kõhud väga tühjad. Loodame, et Toidupanga abi jõuab abivajajateni ja nad oskavad seda ka hinnata.

Ilusat õhtut!

Tiina ja lapsed

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Gerly Raplast:

Tere!

Täna õmblesime me pajalappe  ja tunnis oli vaid kaks väikest kuueaastast tüdrukut. Aga nad olid väga tublid ja said oma tööga suurepäraselt hakkama.

Nii me siis kolmekesi ajasime niiti nõela taha, õmblesime ja jutustasime. Vahepeal sorteerisime nööpe ka , et õmblemine liiga tüütuks ei muutuks. :) 

Tervitades

Gerly

10.04 Mis tore päev!!! Rõõm oli täna tõesti suur – Tartust koju saabudes kuulsin sel kevadel, ei – õigemini talvel, sest külm on kestnud küll kummaliselt kaua, esimest korda SOOKURGI! Seega – NÜÜD on kevad tõesti saabunud, lapsed on kodus tagasi! :) Oh, tõesti tore. Ja juba eelolevaks nädalavahetuseks lubatakse ka soojemat õhku… Lubatakse, loodame, et ka nii olema saab.

Täna saime nii kaugele, et reedeks on buss tänu Ubuntule olemas, et toiduabi Tallinnast ära tuua. Ning järgmiseks reedeks on Rapla vald lubanud toomisega õla alla panna, st Tõnis Vaik ajab asju ja püüab transporti meile leida. No, vajalik oleks, sest nagu õpetaja Tiina eile kirjutas ja mulle ka rääkis, on esmaspäeviti mitmedki lapsed koolis väga näljased… Tiina kurtis ka murega, et mis saab neist lastest suvel, on ka juba teada – ega suurt kodust süüa saada midagi pole, kui keegi hea aitab või kõrvalt naaber märkab, siis on hästi.

Praegusel ajal kirjutatakse ja räägitakse Eesti vaesuses elavate laste olukorrast palju. Ma olen märganud küllaltki ontlikke sõnavõtte… Aga teades ja tundes natuke poliitika maastikku, ei ole võimalik ainult seadustega ju muresid lahendada. Palju sõltub inimestest, kes toetust abivajajatele ja head nõu andma peaksid. Kui palju oleme me SVFis kuulnud, et ei julgeta pöörduda valda, saadakse sealt mõnitada… No, on muidugi inimesi, kellele kohe midagi öelda ei tohi, kohe solvuma, aga on ka neid, kelle kallal tõesti kohe esimese asjana hambaid teritatakse, ilma endale selgeks tegemata, mis tegelikult inimesel mureks on või milles tema probleem seisneb. See on sama nagu kunagi läksin arsti juurde, sain kohe algatuseks tõreleda, aga kui mu isiku ja nime avastas, siis muutus kohe jutt ja olemine sõbralikuks… Väga, väga inetu, et ametnikud oma võimu kuritarvitavad!Ja tavainimesel on pöörduda kuhu sellise käitumise peale?  Või nagu kunagi Nansy, kes meil SVFis töötas, mulle mainis pärast seda, kui koos riidepoes olime käinud, et Nansy polevat neid müüjaid kunagi nii viisakaina veel näinud, et täitsa imelik kohe… Vot, oli kahju kuulda seda. Ausalt – kes meid hoidma peaks, kas mitte meie ise kõigepealt? Oleks minu võimuses, kupataksin kõik klienditeenindajad aastaks Saksamaale või Hollandisse või… , käitumist ja kultuuri õppima. Sealses ühiskonnas ei ole võimalik, et kellegi peale turtsud või kuri oled, või kuidagi pooles vinnas inimestega suhtled. Lihtsalt nii ei käi ja nii ei saa. Ja tõesti ei saa. Niisugune lodev sisemine käitumine ja suhtumine oma kaaskondlastesse lõhnab sama halvasti kui pesemata hambad… Või midagi muud. Ma isegi ei oska näidet tuua, aga jah, käitumise parandamine vajaks ju natuke tööd iseendaga, natuke enda korrale kutsumist ja arusaama, mis on labane ja mis sobimatu.

On ju sobimatu, et arst vanamemme sõimab… Või eriinternaatkoolis kehalise kasvatuse õpetaja puudega last kõrvust tirib, nagu meile SVFis üks 13 aastane poiss oma kooli probleemidest rääkis. Või et vallaametnik ainult oma kliente alandades nõu anda oskabki, stiilis, saad nõu küll, aga oled loll ikkagi!

Ja täna tartust tagasi sõites juhtusin kuulma Margus Tsahkna intervjuud Vikerraadiole, kus ta rääkis hoolekandeasutuste töötajate vähesest haridustasemest. Samas, kui neid ameteid mitu aastat õppida, siis võiks ka palk ju olla vastav, isegi mitte võiks vaid otse PEAKS. Ma saan nii aru, et raha sotssfääri on pragustel võimupoliitikutel plaan saada vaid euroliidu toetusest, mis on jätkusuutmatu nägemus. Minu arust. Selle asemel võiks lõpetada näiteks Eesti Energia juhtidele ilmutoopilise kõrge palga maksmine + igasuguste lisatasude nagu ka tulemustasude maksmine. Tulemustasu – mis see on? Kelle arvelt? Kas riik natuke mõtleb selle peale, et andes võimaluse teenida tulemustasu, ei ole enam kontrolli, kuidas tulemus teenitakse. Ehk siis teisisõnu – riigiasutused on rahva teenimise heaks, julgeoleku heaks jne, mitte kellegi teise huve või isiklikke afääre ei peaks need asutused teenima.

Tänast Delfit lugedes, ajab tõesti lausa südame pahaks. (http://majandus.delfi.ee/news/uudised/korruptsioon-eesti-energia-maksis-enda-noukogu-liikmele-9-miljonit.d?id=65951272 ) Mis õieti toimub meie riigis, nagu  üks kaarnaparv suure lihatüki kallal…  Teate, mulle hakkab juba tunduma, et sellepärast on need kohad nii üle makstud meie riigiasutustes, et igaüks, kes selle koha saab, peab oma palka ja tulemustasusid jagama nendega, kes neid sinna kohale upitasid. Ons äkki hoopis selline skeem on selle nn “tabu” taga, sest ära ju neid ülemaksmisi ka ei lõpetata, ja rahvas muudkui maksku ja maksku, juba suvalisi rahanumbreid, laest võetud… Ja kui palju asju Eestis vildakil on, mis otseselt rahva heaolu mõjutavad!

Nüüd, kui olen selle jutu lainel, jätkan – üle 60 000 000 krooni on Eesti sotsiaalsfääri tulnud ainuüksi Hollandist. Kui ei oleks seda raha siin aastate jooksul jagatud (hooldekodud, lasteaiad, külaseltsid, laste laagrid jne), oleks pilt praegu sotssfääris VEEL HULLEM! Eesti riik ISE on minimaalselt seda valdkonda toetanud ja arendanud. Siiani. Ja nüüd siis jutt eurorahadest – toetustest. No, see ei kõlba kuhugi.

Ma võiksin muidugi seda teemat jätkata, sest oleks ju palju veel näiteid tuua ja teavet on ka  üksjagu, aga aitab tänaseks. Homme püüan ka ise SVFis taas kohal olla, õhtut jääb lõpetama aga Anneli napp kokkuvõte päevast – tema lapsel kõrvapõletik. Kohtumiseni homme, ilusat õhtut!

Anneli:

Tere!

 Täna poes vaikne päev. Aga see-eest on askeldamist palju. Vedasime MM-ga laost välja mõned kotid kevadiste üleriietega, mis õhtuks ka välja sai pandud. Õhemad joped ja tuulepluusid kõigile, mõned nahast tagid ka juurde. Tasub jälle uudistama tulla. 

Annetajaid käis ka üksjagu, suured tänud kõigile: Krista Loose, Helen Viirsalu ja Natalja Erberg. 

Lapsi oli täna üle pika aja keskuses rohkem, aina jooksid ja kallistasid… sekka aitasid MM-l süüa teha. 

Aga päikest ja hommen näämi!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ka Ly kookuvõte saabus, samuti napp, loodame, et Ly lapsel kõrvapõletikku ei ole… :)

Ly:

Tere,
Meil oli päev kiire nagu alati. Lisandus 2 uut peret (Tiina kaudu). Kokku 6 peret täna. Osad asjad sai Tiinaga kohe peredele ära saata.
Lao poole pealt sai ka Tapale asju pisut sorteeritud. Päris palju toodi taas ka erinevaid annetusi. Uus annetaja- Maret Vahar Märjamaalt. Tänud.

MM tegi lastega salateid. Väga head olid. Kartulisalati juures oli Getter põhihakkija. Tuli juba kahest platsi ja tuju oli hea. Eile marinaadi pandud kala oli ka väga maitsev.

Kahro lipsas korraks läbi.

Parimate soovidega,
Ly

11.04 Täna püüan lugejale kirjutada ja avaldada ühe loo, mis peaks olema “hingele”. Miks? No, vastutasuks eilsele – et oleks… tasakaal. :) Enne ütlen aga, täna oli SVFis palju tegemist, pakkisime Tapa sotsiaalosakonnale abi, st kõike kaunistki, mida poest müügilt ära võtsime – mõni asi on  juba kaua rippunud/vitriinis seisnud, igaüks on neid katsunud ja näinud, aga keegi enesele tahtnud ei ole. Niisiis rändavad need esemed ja rõivad nüüd sinna, kus iga neist mõnele inimesele alles uus võiks olla.

Ja Ly ning MMi kohta nii palju, et ka neil toimetamisi jätkus lao ja huvihariduse poolel, valmistame ette, et homme kahe tunni jooksul inimestele toiduabi kätte jagada, mida saame Tallinnast Eesti Toidupangalt homme kl 15.00 ja mille Ubuntu bussiga ära toob. Kl 16 hakkame Raplas jagama ja kl 18.00 on meil planeeritud tööpäeva lõpp, ehkki… kas jõuame nii ruttu? Eks ole siis näha.

Aga nüüd Juhan Liivi sulest 1910 avaldatud jutuke, mille nimi on “Tuul”.

Tuul otsis enesele kodu. Puhus siia ja teisale, et kas vast kuskil kohta ei ole, kus ta võiks puhata. Koipa ühtepuhku. Kodu vaja. Kodu, kus natuke võiks istuda, mõtelda või magada. Palus kodupaika haavalehtedelt, viljakõrtelt, korstnast, aga ei enesel püsi kusagil; läks vihasekski, murdis veski tiiva ja laeva masti, pillutas pilvi – näpistas valaskalapüüdjate nina, keerutas uulitsal inimestele otse silmi ja suhuja naiste ja tütarlaste põuegi, – hiilis igale poole, tungis läbi sulase haige naise seinaprao, kärsutas külmas toas huuli, kui laua peal muud ei näinud kui suutäie leiba ja palveraamatu… Igale poole sai teda. Kuhugi ei jää ta paigale.

Siis läks ja nüsis tee peal sandi räbalate kallal. “Anna mulle korterit!” Ise pistis salahirmu sunnil edasi. “Aga kui mina, tuul, nüüd tõesti seisma jääksin, ehk mind siis ei olekski enam!” Ja külm värin käis tuulel üle keha: ehk mind siis ei olekski! See oleks ju minu ots! Mis tuul see oleks, mis seisab – ei, tuul ei mõista enam mõteldagi. Või kes istub ja magab?

“Aga igal asjal on oma paik ja kodu, miks siis minul, tuulel, mitte, ja miks ma siis just tuul pean olema ja mitte ükskõik missugune muu asi?” möirgas tuul ja murdis mitu laevamasti katki, raputas mitut metsa ja merd – ei kodu kusagil möödakihutajale!”

“Mina olen nagu iseenese ristiks loodud!” õhkas tuul ja püüdis maa pealt ennast ära puhkuda, aga maa ei lasknud, ja siis palus ta maad: “Lase mind lahti!” “Ei mõtetki,” kostis maa. “Mis maa see on, millel tuult ei ole. Kes jahutab, kes toob vihma?”

Tuul sai aru, kust ta õnnetus tuli. Päike paistis talle pähe ja ajas ta aju keema. Jookse kasvõi läbi kivide, inimesed aga siunavad teda: kurivaim, viis veski, murdis masti! Mis võis tema üksi hulga vastu. Kui päike teda kusagil rahulikult olla ei lase, siis võtku ta tema oma majasse, – siis ei ole tal tarvis rännata, tema saaks enesele kodu, võiks istuda, mõtelda, magada…

Mis magamisaset saaks tema päikese peal, – arvas päike. Temal, päikesel, vaja igal hommikul üles tõusta ja õhtul looja minna, tööd nõnda-öelda kõik käed-jalad täis; ei tema saavat kellelegi korterit anda.

Ja tuul tuhistas edasi, korterit vaadates, haavalehtedes puhkudes ja metsas mürades; ei püsinud aga ise kuhugi seisma jääda, sest ta kartis siis enese – otsa!

Vaat selline lugu tänaseks. Nii et – suhtugem mõistvalt. Ilusat õhtut ja homseni!

12.04 Täna on reede õhtu, kuna veel kohustusi täna ees ootamas, kirjutan lühidalt, mis täna SVFis toimus ja kuidas läks meie toidujagamine.

Kõigepealt – oli ka üldiselt kiire päev, ikka veel võtame kaupluses müügist maha asju, mis liialt pikalt seisma jäänud, samas pakime need kohe joonelt Tapa linna vaesuses elavatele peredele abiks. Abi meil tõepoolest jätkub, ei ole karta lõppu! Sest ka täna toodi meile palju annetusi, osalt jäid need esmaspäevast sorteerimist ootama, kuna lihtsalt ei jõudnudki kõike läbi vaadata, Ly´l, Annelil ja MM-il oli laos palju, palju tegemist. On väga palju uusi peresid meiega juba sel kuul liitunud… Üle 15ne! Ning samas paljud pered küsivad ka jooksvalt abi. Täname aga annetajaid, ilma teieta meil midagi jagada ei oleks!

Toiduabist. Kõigepealt muidugi suur tänu Eesti Toidupangale, et meile üldse kaupa anti! Ja kaup oli korralik ning seda oli palju, jätkus kõigile. Meile saadeti leiba, saia, limonaadi, kooke, kartuleid, porgandeid, viinamarju, tomateid, salateid, makarone, piparkooke, hommikukrõbinaid, teed, jahutooteid, tangaineid… Kindlasti midagi veel, mis mul kohe nüüd meelde ei tule, jah, ka apelsine! Ubuntu ajas asju ning saime kauba kenasti Tallinnast ära toodud! Suured tänud Ubuntule, ja SUURED TÄNUD OÜ Kopapoisid, Keavast! OÜ Kopapoisid noormehed aitasid kaubikuga kauba meile Raplasse ära tuua.

Peresid oli kohal palju, kellel peres kolm last, kellel viis, kellel pereliikmeid kokku kaheksa jne, jne. Saatsime õpetaja Annega ka Kehtna ja Eidapere peredele abi, ning ka õpetaja Tiina Märjamaalt viis abi ära Märjamaale. Pakkisime nii nagu jaksasime, oli meid päris mitu – Ubuntu, Ly, Helge (üks tore naine, kes meie lastele tihti kooki küpsetab), õpetaja Tiina, Mees Metsast, Ljuda ja mina. Kella viieks oli meil töö tehtud, ehkki ka hiljem tuldi veel pakke saama. Märkasin, et kokkuvõtteks saime tõesti korralikku toiduabi anda, nädalavahetuse peaks küll selega toime tulema, ja enamgi veel. Jah – ka lastele kommi saatis Toidupank, tuli nüüd meelde. :) Kommi andsime siiski jaokaupa, pigem oleks mõistlik porgandit jms peredele kaasa anda.

Üldiselt – järele ei jäänud midagi peale mõne kasti leiva ja saia, need sai saadetud Alu sotsiaalmajja, kus elavad mehed, ja Alu sotsiaalkorterisse, kus elavad naised. Vaat sellised lood täna. Ja kõik meie ankeedid, mida SVFi siseselt palume nüüd kõigil abisaajail täita, täideti – nii et varsti saame oma statistika koostada, mille tulemused ka kindlasti kodulehel avaldame.

Nii et – tänast päeva saab kordaläinuks nimetada kindlasti! Ja lapsi oli meil ka täna palju, aidati poes, aidati huvihariduspoolel – et teeme ikka kõike koos, ei ole kusagile kadunud. Ja see on väga meeldiv, et lapsed meil asjalikult kaasa aidata tahavad, see on ilus ja liigutav.

Ilusat nädalavahetust minu poolt kõigile, ja lõpetama jääb õpetaja Tiina kokkuvõte eilsest Märjamaa SVF-tunnist:

Tere!

Oleme siin kahel päeval meisterdanud liblikaid, lilli, putukaid jne. Lastel olid meeles eelmisel kevadel tehtud tekstiilijääkidest pildid ja nad soovisid ka sel aastal pilte veidi täiendatud kujul  teha. Lisame tänavu juurde nööbid ja karbiloomad. Käisin eelmisel nädalal juuksuris ja sealt küsiti, ega me juhuslikult ei soovi tühjaks saanud juuksevärvide karpe. Loomulikult olin ma neist huvitatud.

Taaskasutatud materjalist saab nii toredaid ja huvitavaid asju teha. Täna näiteks tegi üks tüdruk karbist tõeliselt armsa lehma. Järgmisel korral lubas ta neid juurde teha, siis saab korraliku lehmakarja kokku. Ajasime veidike ka niisama juttu ning oligi aeg koju minna. Sel nädalal me pannkooke ei küpsetanud (täna sõime plaadikooki  ja kommi) kuna kunstitööd Tiiule vajasid lõpetamist. Sain osade laste pildid juba eile Raplasse ära viia.  

Hommikul sain sotsiaalpedagoogile ära anda meepurgid ja ühele poisile mõeldud toidukotikese. Arutasime koos kuidas oleks võimalik reedene Toidupanga abi abivajajateni toimetada. Täpsema ülevaate selle kohta saan homme. 

Ilusat õhtut!

Tiina ja lapsed

15.04 Esmaspäev. Täna olin taas Tallinnas, sain kokku ka teiste heategevuslike organisatsioonidega, natuke arutada ja nõu pidada on alati kasulik. Päev Rapla SVFis oli möödunud rahulikult, Anneli kirjutas mõne rea, Ly samuti. Avaldan mõlemad. Minu poolt kaunist õhtut kõigile!

Ly:

Ilusat alanud nädalat! Meilgi algas see hästi. Annetusi toodi ja toodi… Lisaks sai 2 peret ka abi. Toidupanga nimekirjad sain ka kätte.

Lastest olid Eneli ja Mariel (?) – viimases nimes võin eksida.

Kaiu kooli saatsin käsitöövahendeid meisterdamiseks.

MM tegi maitsva kartuli-hakklihavormi ja toimetas usinasti nagu alati.

Kahro astus ka korraks läbi. Ja Ubuntu samuti.

Ja nii see päev askeldustes möödus…

Parimate soovidega,
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Tere!

Tänane päev oli lihtne kulgemise päev. Rahulik. Selliseid päevi palju ei juhtu. Kliente käis ja annetajaid. Viimastest märgikski ära Benita Matsoo, perekond Kikas, Imbi Vihtla ja Rivo Jänes. Aitäh kõigile! 

Homme loodame kohata Tapa sotsiaaltöötajaid, kes peaksid meile külla tulema. 

Lugejaid aga ootame jälle külla, niisamagi uudistama. Meil on põnev, ausalt! 

Anneli.

16.04 Tänane SVF oli taas rahulik, samas ikka nagu alati, sai asjalikke asju aetud. Tänasega on meil taas üks uus pere… Tõepoolest paneb imestama, mis õige toimub nüüd nii äkki. Täna naised SVFis rääkisid, et olla kuuldud raadiosaadet Tartu Toidupanga eestvedajaga, ja temagi seal kurtnud, et sel aastal on abisaajate arv järsult kasvanud.

Nii. Võtame lahti meie Põhiseaduse:

§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.

Et elektrihinnad järsult tõusnud on (jah, on tõsi, et mõnel ka langenud, kuidas küll – ei ole veel vist täpset ülevaadet, kas kortermajades on elektri võrguteenustasud hajutatud või mis täpsemalt hinna languse kaasa toonud on), seda ei saa riik oma tegudest ja otsustustest  välja lülitada. Elektrihinna tõus on toonud teiste hindade tõusu, seega on kindlasti nii mõnelegi majandamine veelgi keerulisemaks muutunud. Üks kolme lapse ema saatis mulle kurva kirja, kus kurtis, et peab hakkama kolme lapse kõrvalt ka lisaks oma päevasele tööle öötööd otsima ja seda just elektrimaksu tõttu, mis talle nüüd üle jõu käib. Tõi kirjas ära täpsed arvud, tõesti, söögiks enam perel raha ei jätku!

Võtame veelkord Põhiseaduse:

§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

Abikaasad on võrdõiguslikud.

Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.

Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.

§ 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.

Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Küsimus. Kuidas on võimalik sel emal hoolitseda oma laste eest, kui ta ei näegi oma lapsi – ühelt töölt teisele! Lihtsalt valus mõeldagi… Tõesti – see, mida selle, nii tähtsa Põhiseaduse osa eiramine poliitikute poolt on teinud, on kuritegu oma rahva suhtes. Ja mitte ainult noortele peredele tehtud kuritegu, aga ka vanuritele. Ja kõigile, kes end keskklassi loevad, mida on ju enamus! Teate, kui hakkan mõtlema, siis teeb hinge nii täis. Mida küll ette võtta… Mitte ükski EMORI uurimus ei ole nii täpne nagu info, mis meile laekub, sest igapäevaselt me ju seda oma töös päriselt näeme ja inimestega otseselt kokku puutume.

Üldiselt on ikkagi nüüd juba nii, et ma arvan, kahjuks, et suurel määral ongi rong läinud. Need 45 000 last, kes praegu alla vaesuspiiri elavad ( ja kindlasti on neid lapsi rohkem), nende jaoks seda ühiskonda oma hooliva suhtumisega olemas ei ole. Vaatame 5 aasta pärast seda pilti, ja mis selle pildil valesti on, et keda ja kui palju riik abivajajaid tootnud on. Seda lihtsalt praegu tegemata jätmise pärast, ei muud. Ja see on minu arust – andeksandamatu.

Tänasest veel. Ma ei hakka avaldama Anneli ja Ly kirju täna, mõlemad ütlevad ikka sama, kõik on meie juures hästi ja korras. Aga nii palju lisan, et täna sai abi antud Tapa Sotsiaalosakonnale. Neil on mure hoopis suurem – vanglatest vabanevad kurjategijad, narkomaanid… Ühesõnaga inimesed, kellega ei ole lapsepõlves piisavalt tegeletud, või nagu põhiseadus käsib vanemaid laste eest hoolitseda, et seda siis nende inimestega tehtud ei ole. Valele, kurjale teele satub ju pigem inimene, kellele pole kodus asju lahti räägitud.

Jajah, väga kurb, et meie vanemad palju välismaal tööl ka käima peavad… et pere eest hoolitseda. Eks välismaal olles, oled ju ka perest eemal, seega ei saagi ehk asju lahti rääkida – õigel ajal! Ja oli ka keegi kõrge poliitik, kes selle peale ütles – väga tore, aga raha ju tuuakse Eestisse! Oli see nüüd Ligi või Ansip… Kaunikesti Ansipilik mõtlemine, nii et, ilmselt oli see ikka tema. Mis siin ikka lisada. Küsime parem soomlaste käest, mis on sellel pildil valesti…

Kahju, kahju. Tuline kahju lihtsalt, tõesti. Kohe nii kahju, et süda läheb pahaks nende erakondade peale meil…

Sellega täna lõpetangi. Homme olen ka ise SVFis kohal, täna nägin seal – on tarvis lihtsalt meie ruume kraamida ja koristada, hakkab meil kõik jälle muidu üle pea kasvama…

 17.04 Täna sai SVFis palju taas ära tehtud. Koristasime, pakkisime abi jne. Kuid täna hommik tõi meile ka uue abivajaja, naise, kes 4 aastase lapsega üksi jäänud, ning nüüd on majas tõsine mure neil, ka söögimure, ehkki naine leidis töö – palk on ülinapp ja hakkama saada keeruline. Siit üleskutse, kui on kellelgi väiksem kokkupandav diivan ära anda, palume sellest meile teatada või meile edasi annetamiseks tuua. Samas hakkab väikemees kasvama välja ka võrevoodist, oleks tallegi teist voodit juba tarvis. Nii et – palume lahketel inimestel meile siis teada anda, kui midagi üle on jäänud ja teistele kasutamiseks kõlbab.

Täna oli meil lapsi päris kenasti kohal, valmistasime kanasuppi. :) Ning meie väike Getter sõi isuga ja palju. Tore. Eks omatehtud toit maitsegi hästi! :)

Täna toodi Getterile ka kena üllatus T.H. Ilvese kantseleist. Presidendi kantselei sisenõunik, pr. Heli Suvi, tõi meile kingituse täna pärastlõunal, olime meeldivalt üllatunud kõik, aga jah – eriti meie pisike Getter. Ta on tõesti pisike, nagu nööp, oma helevalgete hõredate lokikestega.

Mida kingiti? Kaunilt raamitud kaks pilti, üks mälestuseks SVFile, kus kõik koos ühispildil oleme, teine Getterile, kus Getter presidendi süles istub, ja kus nad kuidagi imelikul kombel – ühte nägu nagu oleks. :) Väga armas pilt tõepoolest. :) Getter viis kenasti täna pildi koju, see on talle eluaegne mälestus. Küllap on see pilt talle abiks ja toeks nii mõnelgi eluhetkel… Ja meie Getter on tõesti sellise kingituse vääriline, kuna ta väga asjalik laps on, ja kõva isemõtleja. Täna aitas mul kartuleid koorida, endal nii pisikesed käed, et vaevalt kartul kättegi mahub… :) Aga ei juhtunud kordagi, et oleks sõrme lõiganud ja ei juhtunud kordagi, et ta oleks kartulile silmad sisse jätnud!

Nii. Aga meie täname väga ilusa kingituse eest president Toomas Hendrik Ilvest, või nagu Getterile ütlesin – “onu president”, ja suured tänud ka kogu kaaskonnale, kes meie päeva 1.aprillil meeldejäävaks tegid. Aitäh toetuse ja sooja suhtumise eest. Ja taaskord – et ERR seda kohtumist oma 1.aprilli AKs näitama ei mahtunud, on inetu lihtsalt. Oleks kogu Eesti rahval olnud vast üks liigutav hetk vaadata, kuid jah – ilmselt oli ETV nali sel päeval olulisem. Kibe tõde.

Edasi meist. Oli meil täna, nagu ütlesin, kraamimise päev. Abilisi oli palju – Ubuntu, Elvi, MM, lapsed samuti. Koristasime ja tuulutasime. Nõusid lappasime, mida ära saata teistele abiks, mida omale jätta. Tegime päris puhta vuugi! Nüüd on jälle ruumi ja õhku meil.

Ja Anneli tuulutas poe poolel, saime hulga kevadkaupa välja pandud, siit ka Anneli kiri:

Hei!

Kuna Ly täna oli tööst eemal, tegutsesime me täna MM ja Siiriga suure osa päevast omapäi. Õhtul aga, oh üllatust, tuli abikäsi kohe mitmeid appi: Ubuntu, Elvi ja loomulikult lapsed. Praegugi kilkavad teisel pool, tooli-ralli käsil.

Siiri MM-ga tegid teisel pool suurpuhastust, mina nii riskantset asja ette võtta ei julgenud, esinesin tagasihoidlikumalt: panin välja mitu kotitäit kevadisi kergemaid mantleid ja laste jopesid. Ja oma koleda lauaümbruse tegin ka pisut korda: riidepuud sorteerisin ära ja ülejäägi tõstsime ukse taha tasuta kasti. Kel puudu, see võtab teadmiseks :)  .

Homme jälle uued teod ja uued kaubad. 

Anneli.

Ning avaldada on veel ka õpetaja Tiina kiri Märjamaalt, mina sellega ütlengi – head õhtut ja mina olen tagasi SVFis ülehomme!

Tere!

Kahjuks on mul jälle arvuti paranduses ja ei saa kokkuvõtteid hetkel kohe saata. 

Panen töö juures kiiresti eilse päeva kohta mõne rea kirja. 

Lapsed oli rõõmsad ja töökad. Saime kaks kevadpilti valmis ning vestlesime oma tervisest, tervislikust toitumisest ja omavahelistest suhetest, mis on üks väga tähtis tervise osa.

Kuna käimas on südamenädal, siis arvasime, et oleks kolmapäeval tore minna rahvamajja osa võtma südamenädala raames väljapakutud tegevustest. Seda me siis üheskoos täna teemegi (kolmapäeval). Täna on siin õhtul kell kuus väga hea teema noortele- nimelt räägitakse puhtusest, naha hooldusest ja meikimisest. Kellel aega, tulgu kaema.

Kuidas meil rahvamajas  läks anname teada oma järgmises kirjutises.

Liikuge, sööge tervislikult, olge rõõmsad ja puhake piisavalt!

Olge terved!

Tiina ja lapsed

18.04 Neljapäev. Tänase kohta minu poolt nii palju, et Ubuntu koos oma tubli meeskonnaga, kelleks seekord oli VarenaGrupp OÜ, eesotsas juhataja Marisega, tõid ära meile annetatud klaveri. See asus teisel korrusel… ilmselt andis vedada. :) Kuid klaver on väga korralik, vajab vaid häälestamist, seega oleme omale veidi vist parema pilli SVFi saanud. Väga-väga tore, kuna esinemisi meil ikka ette tuleb, ja midagi pole teha – praegune klaver on ikka vilets meil küll. Nii et – ÕNNE PÄEV ja kõigile asjaosalistele tänud, kuid erilised tänud muidugi pilli annetajale Raplasse!

Nüüd aga Anneli kokkuvõte, täna oli SVFis lapsi palju olnud ning homme olen ka ise majas! Homme jagame taas toiduabi, seekord on meile transpordiga appi tulnud Rapla Hooldekodu.

Anneli:

Tere vihmast õhtupoolikut!

Lõpuks ometi on kevadvihmad meile jõudnud, vahepeal oli lootuski kadunud, sest taevast sadas aina lund ja lund. Kevad on ilus aeg. Aga ilus on ta siis, kui vihmad on suutnud selle öökima ajava koerahunnikute read kõnniteedelt ära pesta. Hommikuti laulab minu laps käekõrval nagu regilaulu: koerakakahunnik, koerakakahunnik… Ometi meie linnas palju hulkuvaid koeri pole… Kole… 

Aga ilusatest asjadest rääkides: meil käis täna terve rida häid inimesi, kes annetasid meie palju korralikke esemeid: Aive Mirka, Ülle Tambet, Larissa Kopanova, Karin Kenk, Gerli Gordejev ja Kadi Künnapuu. Aitäh! Taaskord pean ka  tänama meie poekülastajaid heade sõnade eest, millega nad iial kitsid ei ole! Eks me ole ikka “kõrvust tõstetud” nii toreda meelespidamise eest.

Igapäevatöö kõrval püüan ikka ühe silmaga lastel ka silma peal hoida (ma ju huvihariduse tuppa saan vaid mõned loetud minutid päevas), täna oli teisi õige mitu. Koos mängiti peitust ja kivikuju, peitust aga nii hoolega, et Getteri kingad jäidki kadunuks… Läks lapsuke koju, nutuvõru suu ümber. Aga ega need kingad nii kaua ikka jaksa peidus olla, küllap leiame üles. Olid teised sellised krutskiga kõpsukingad… :) 

Vaat sedaviisi meil täna. Homme kutsun teid kõiki ikka ja jälle meile külla! 

Kõike hääd!

Anneli.

19.04 Reede.  Tänane päev oli meil taas tore ja asjalik. Võib-olla hakkab lugejat meie toredus ära tüütama, ent tore on ikka ju toredam, kui midagi muud, ja ärgu arvatagu, et midagi muud meil vahel ei juhtu. Ikka juhtub. Tuleb ette sõnelemisi, egode omavahelisi kriipimisi jne. Aga saame hakkama, ma leian, et lihtsalt peab teadma siiski, mis on tähtsam, kas ennast kehtestada või laiemat pilti püüda näha ja eesmärki, mille nimel me töötame.

Aga see selleks. Täna saime paljuga hakkama. Kõigepealt tuli hommikul meie juurde kriminaalametnik, võtame ühe naise meile korraks abiliseks. Ja muidugi võib küsida, kas ikka sobib… Aga sobib küll. Me olemegi selline asutus, kus inimesel on võimalus end muuta. Alati on lihtsam näha varju poolt, kõike tegelikust vähemaks arvata, ja minna kaasa pseudohirmudega, kuid just see´p see on – on asju, mis vahel hoopis üllatavalt hästi võivad lõppeda. Ma ikka usun pigem sellesse ja selle naise puhul küll. Ja lootma peab. Ja andma inimesele võimaluse.

Ja teiseks oli täna tore jälle toiduabi jagada. Tallinnast Eesti Toidupangast tõi selle seekord Rapla Hooldekodu buss ja loomulikult juhatas toomist meie Ubuntu. Saime kohe hulga kaupa: puuvilju, juurvilju, köögivilju, mune, leiba, saia, mahlasid, juustu, konserve,… mis veel…, jah, torte ja kooke ja pirukaid, kommi, šokolaadi, limonaadi… Ei tulegi meelde kõik, ahah – makarone, hommikukrõbinaid, kaerahelbeid. No, kas pole palju ja rikkalik kraam? Jagasime nagu suutsime ja kas usute või mitte – kõik jagasime ära, viimseni! Suur tänu TOIDUPANGALE, kes meile täna nii heldelt abi andsid, ja suur tänu ka toojatele!!! Mis saab järgmisel nädalal, eks ole näha, paistab ikka, et vajadus toidukraami järele suur on.

Õpetaja Tiina tõi ilusa kirja meile Märjamaalt, selle kirjutas Pannkoogivanaema, nagu me teda omakeskis kutsume. Ma püüan scannida kirja mõlemad pooled ja üles panna, ehk suurendades saab igaüks ise lugeda, ehkki … ma mõne lõigu pigem kirjast välja jätaksin, ent pole vist kuigi kena teise mõtteid mitte lasta välja öelda nii nagu soovitud on, võtame seda siis meile ühise kiitusena, sest tõesti – üksi ei suudaks keegi palju teha, koos aga on hoopis teine minek! Ja kui palju meil tõesti häid toetajaid on, nii oma meeskonnas (ma ei kujuta elu nendeta ettegi enam!), aga ka kõikide teiste seas, kes meil käivad, aitavad ja annetavad ja ostavad + toetavad meid hoopis sel moel. Paljud, paljud inimesed on meile saanud kui omainimesteks, keda alati hea näha on ja kelle üle lihtsalt hea meel! Nagu kasvõi meie RebaseAndres, tänagi jalutas ta läbi ja talle omasel humoorikal viisil kauba üle päris, noh, et ikka kaubelda! :)  Jah. Aga… Pannkoogivanaemale meie kõigi poolt head tervitused, ja üks suur ning soe PAI! Tõesti, pai vajame me küll igaüks, vahel. Kas pole nii?

Ahah, ja veel, igaks juhuks – Pannkoogivanaema ütleb oma kirjas, et vaesed inimesed saavad poest pisku raha eest omale rõivaid osta – tegelikult tõesti, saavad küll, aga mitte ainult vaesed, igaüks kes tahab, saab osta meilt, kuid vaestele inimestele, kes hädas elavad, pakime rõivaid ikka tasuta. Pannkoogivanaema seda vist ei osanud loota, aga jah, nii on, nii et – üks väike üllatus sellelt poolelt talle.

Ning tänase hea uudise juurde kuulub ka hommikune telefonikõne Soome Ärimeeste Ühingu eestvedaja Vesa Viitaniemiga, saamegi nüüd ka lapsed Soome viia! Väga kena, ajame aga hooga asju ja küllap sõit ka õnnestuma saab. Soome Ärimeeste Ühing on meie laste ettevõtmisi ka varem toetanud, kes mäletab ja meie päevikut lugenud on. Suured tänud neile, ma arvan, et paljude laste unistuseks on natuke laevaga sõita ja Soomes suvel ära käia.

Egas muud. Kaunist nädalavahetust, ja mina olen nüüdseks ka oma kalleid sookurgi juba näha saanud! Liuglesid ühel õhtul üle põllu, kahekesi, vabad nagu linnud! :)

22.04 Esmaspäev. Ka homme mind ennast SVFis ei ole, olen kohal alles kolmapäeval. Niisiis avaldan Ly kokkuvõte tänasest, mis seal täpsemalt toimus. Minu poolt aga nii palju, et SVFi ootavad maikuus ees huvitavad kohtumised, millest loodame nii head nõu kui koostööd tulevikuks! Ja juunis toimub lastele päris mitu huvitavat üritust: üks matk bussiga Eesti loodusesse, üks laager, üks reis Soome. Ning juulis plaanime olla taas kollektiivpuhkusel nagu eelmiselgi suvel. Minu poolt nüüd tänud tänastele annetajatele, ka Iirimaalt saabus täna sealsete eestlaste poolt kogutud annetusi. Suur tänu tõesti, pikk tee ette võetud, et aidata omasid. Ilus.

Minu poolt nüüd kaunist õhtut kõigile! Ly ülevaade:

Tere,

Täna hommikul leidsin ukse tagant mitu kotitäit asju, kus oldi ka juba tuulamas käidud… Edasi sai pisut koristatud. Janeliis võttis tolmu ja Helvi pesi põrandat.

Päevapeale sai aidata 4 peret ja 1 uus lisandus.

MM valmistas lastega maitsva lihasupi. Jagub ka homseks.

Peale lõunat tuli poja koos klassijuhatajaga. Tegime arenguvestluse ära. Lõpuks andsin kaasa Kabala koolile ka pisut käsitöö asju. Õpetajale väga meeldis. Tahaks tulevikus päris klassiga kohe meid külastada.

Annetusi toodi päris palju. Uusi nimesid ei lisandunud. Sorteerimist jagub homsesse.

Lapsi oli päris palju täna- Anu, Janeliis, Karina, Eneli,,,,

Ubuntu koos poja ja Fränkiga astusid ka läbi.

Parimate soovidega,

Ly

23.04 Teisipäev. Tänane päev on olnud igati edukas. Tallinnas oli mul mitu kokkusaamist, ja ka SVFile päris palju rõõmsaid sõnumeid ning häid plaane. Kahjuks on mul niisugune komme mitte enne rääkida, kui kõik tõesti toimima/toimuma hakkab.

Täna hommikul Radisson SAS hotellis toimus “Puude taga on inimene” pressikonverents, kus informeeriti meediat 7.06 ja 8.06 Tallinna Laululaval toimuvast suurest üritusest, mille raames viiakse läbi Laululaval palju huvitavat, nii kontserte kui muid kultuuriüritusi: näituseid, lastele õppekavasid jne. Puuetega inimesed on väga tublid ja ettevõtlikud – kes maalib suuga või varvastega, kes loob muusikat, kes tegeleb IT valdkonnas jne. Aga jah, oleneb perekonna toetusest ja sõprade hoolivusest, kas saad hakkama ja suudad olla ettevõtlik. Ses mõttes peaksid tõesti inimesed, kes igapäevaselt teisi hooldavad, saama riigilt tuge. See osa meie sotssüsteemis ka just kuigi osavalt korraldatud ei ole, et peredel turvatunne oleks ja säiliks. Siin nüüd ka link üritustele, mis Tallinnas juunis aset leidma hakkavad: http://puudetagaoninimene.ee/http://www.facebook.com/puudetaga?ref=nf,   ja soovitan omalt poolt kõigil sealt läbi astuda ja millestki endale sobivast osa võtta, sest ma usun, et see ettevõtmine on tugev positiivne märk kogu meie ühiskondlikku mõtlemisse. Aga jah… kahjuks oli täna hommikul meediaväljaandeid kohal vähe… ERRi kah kohal ei olnud. Pole parata.

Homsest. Olen ka ise homme SVFis. Meil on plaanis lastega mais Kehtnasse minna, lauakombeid õppima, homme hakkame tegelema nimekirjaga kaasatulijatest. Meid on lubanud koolitada Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool. Ja mais tuleb meile ka külla delegatsioon Ukrainast. Jne, jne. Homme on meil tihe tööpäev. Jajah, ja veel, juba sel reedel tuleb meile SVFi külla Läti Saatkonna ettevõtmisel delegatsioon Eestis töötavate välissaatkondade inimestega. Nii me elame. Kevad on meil kiire aeg.

Ja tänast päeva jääb lõpetama õpetaja Tiina kokkuvõte Märjamaa SVFist, minu poolt – homseni!

Tere!

Kirja alguses räägin lühidalt meie eelmise nädala tegemistest.

Kolmapäeval käisime rahvamajas tervisepäeval. Seal saime kuulda loengut tervislikust toitumisest, mõõta vererõhku ja kaaluda. Nobedamad jõudsid valmistada ka terviseplakati. Plakatile tuli joonistada asju, mis südamele on head.

Neljapäeval kokkasime ja sõime pannkooke. Rapla laste toodud kommipuult sõime ära kommid. Mängisime sellist mängu, et kõik pidid silmad kinni endale komme lõikama. See oli nagu bingo – kes sai šokolaadikomme, kes karamellkomme, iiriskomme jne. Igatahes jagus nalja ja lusti kõigile. Pole sugugi lihtne kinniste silmadega ja kääridega komme kompida.

Kuna kevadetuul minu last kimbutamas käis, olen täna ise kodune. Küll aga said kõik lapsed minna täna tervisekabinetti esmaabi õppima ja kel huvi, said minna kabet ja malet mängima.

Kõike head!

Tiina

24.04 Tänane päev SVFis taas töine, igaüks omas liinis tegutsemas. Õpetaja Gerly tegi täna Raplas koos meie lastega ettevalmistusi emadepäevaks, et oleks, mida kinkida – omatehtud kink on ju igale emale kõige parem kingitus! :)

Kuid pikalt ei hakka mina täna kirjutama, mitmele intervjuule on täna vastuseid antud, ikka meie teemal, kuidas ja mis ja kas ja millal. Nüüd on selge ka, et selgi reedel saame toiduabi jagada, seekord saame bussi Tallinnast, ühelt heategijalt firmalt. Mul ei kokkulepet, et võin nime avaldada, aga tänu avaldan siin siiski!

Siin ka tänased kirjad õpetaja Tiinalt Märjamaalt ning õpetaja Gerlylt Raplast, ja mina olen homme SVFis taas alates kella 15st:

Tere!

Kuna mind eile ennast ei olnud, kuulsin laste käest täna, et neil oli kooli tervisekabinetis tore olnud. Harjutati esmaabi- haava puhastamine, sidumine. Anti nõu , kuidas suvel haava ravimtaimega  (teelehega) ravida. Samuti palus meditsiiniõde varuda suveks plaastreid, kindlasti tuleb oma garderoobi leida koht suvemütsile, mis kaitseks päikesepiste eest.

Täna hakkasime meisterdama kingitust emadepäevaks. Oleme avastanud enda jaoks toreda materjali krepp-paberi. Ka emadepäevakingitused valmistame sellest paberist. Väga suured tänud inimestele, kes meie huviharidusse  pappi annetasid. Saame oma töid tehes need  suurepäraselt ära kasutada. Ideaalne materjal erinevate tööde tegemiseks.

Jõudsin ka Raplast läbi käia. Sealt võtsin kaasa idee- lilleõite tegemine. Suurepäraselt ilusad lilled kaunistavad teie poe riidekastikest. Kui ma ei eksi, on nende autoriks loomaaiatöötajad. Minu silma püüdsid lilled igatahes niivõrd, et soovin ka lastega neid teha.

Siiri andis teada, et maikuus toimub meil siis jälle üks tore ja õpetlik üritus Kehtna Majanduskoolis.

Nii armas, et saame laste silmaringi avardada! Päris kindlasti tuleb kõik see, mis nad meie juures kogevad  nii koolitöös kui ka igapäevaelus kasuks.

Tiina ja lapsed 

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Gerly:

Tere!

Tänases meisterdamise tunnis oli lapsi palju ja väga tore oli näha tüdrukuid, keda ma pikemat aega pole SVF-is juhtunud nägema.

Kuna maikuu on kohe käes ja tulemas emadepäev, meisterdasimegi täna emadele kingitusi. Ma täpselt ei räägi mida me tegime, las see jääda üllatuseks, aga selleks me saime ära kasutada vanu pildiraame, pärleid, nööpe, pabereid, paelu…..  Pisut vaidlesime ka tüdrukutega selle üle, mis ikka on ilus ja kas kõikide materjalide korraga kasutamine on hea või ei ole. Lõpptulemus sai aga igal lapsel väga ilus ja omanäoline, – lapse enda tehtud kingitus oma emale.

Ilusat kevadet

Gerly

25.04 Tänase päeva kohta on minul öelda, olin pool päeva SVFis, ladu koristasime. Ka Kallastelt käidi kauba järel, saatsime lao “kergemaks”. Nüüd aga teiste SVFikate kokkuvõtted:

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Tänane tund toimus meil sotsiaalabikeskuses. Kõigepealt valmistasid lapsed koos pannkoogivanaemaga makarone lihaga. Kui toit ja tee valmis said, katsime üheskoos laua. Tüdrukud serveerisid toidu lauale ja palusid kõigil lauda istuda. 
Söödi ja kiideti maitsvat toitu. Laua ääres pajatas pannkoogivanaema oma lapsepõlvemälestusi. Lapsed kuulasid suure huviga. Vanaema Helju on Märjamaa gümnaasiumi neljanda lennu õpilane. Selgus, et tema lõpetas samal aastal kui mina (õpetaja Tiina) Märjamaa kooli esimesse klassi astusin. Arutasimegi siis üheskoos, mis on koolis muutunud ja mis on jäänud samaks. 

Lõpetasime koosolemise kommipuult viimaste kommide püüdmisega. Ja oligi aeg koduteele asuda- kõhud täis,suu magusaks tehtud, meeleolu hea.

Ilusat õhtut!

Tiina ja lapsed

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Hei! 

Poes kiired päevad, ei ole aega kirjatööd õieti tehagi. Täna annan teada, et tõeliselt kevadised, lausa suvisedki riided on riiete Lõunamaalt tagasi! Tulge uudistama! Pealegi on meil homme veel kogu kaup -30% !

Mina omalt poolt tahan tänada meie püsikliente! Aitäh! Nii tore pole mul ammu olnud, kui viimased päevad. Head suhted tähendavad tänapäeval palju. Loodetavasti meeldib ka teistel meie juures. Kes veel kahtleb, no astuge läbi!

Ah-jaa! Tüdrukud täna olid usinad, aitasid Siiril väikest ladu korda teha ja muudkui jooksid sületäite uute riietega poe ja lao vahet nagu sipelgad. Nad on meil ikka täitsa tublid! 

Üks palve oleks meil ka: palju küsitakse meie käest jalgrattaid… Nii et kui Sa leiad, et Sul on kodus laps rattast “välja kasvanud”, või ei vaja Sa ise enam ja ratas on korras, too see palun meile! 

Anneli

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Tere,

 Seeaeg, kui Sina, Siiri,  “müttad” lao poole peal, üritan enne kuute paar rida siiski kirja panna. Päev oli kiire. Annetusi toodi üksjagu. Õnneks käis Väino Kallastelt asjade järgi. Nüüd natukeseks ajaks laos pisut ruumi

Meie valla sots. töötajaga rääkisime ka homse toiduabi nimekirjadest. Perede arv aina tõuseb… Ja lapsi, nagu näed, on meil täna päris palju siin. 

Otsest abi sai 3 peret. Lisaks saatsin 5 kotti lasteriideid Raikküla valda.

Parimate soovidega,

Ly

26.04 Reede. Ja jälle nädal läbi, läbi saab peagi ka aprill! Tänane päev kujunes meeleolukaks. Lapsi oli meil palju täna, kõik olid nad kuidagi… kodused. :) Väga meeldiv, et meie juures ennast nii hästi tuntakse. Ja loomulikult! MM valmistas ka täna lastele taas süüa – praemuna ja peekonit. Sõime kõik koos nagu jaksasime. :) Lapsed aitasid meid teha ja toimetada. Mida nimelt?

No, meil käis täna grupp diplomaatide abikaasasid külas, Läti suursaadiku abikaasa Inara Eichenbaumi eestvedamisel. Oli grupis moldaavlasi/rumeenlasi, prantslasi, ning Inara – lätlanna. Ka üks tore eesti naine oli grupis. Näitasime siis, kuidas elame, kuidas toimetame. Ja mida tegid meie lapsed? Katsid sel ajal kohvilauda, kuniks külalistega ringkäiku tegime, väike Getter näpuotsas. :) Väga meeldis külalistele meie pood! Oldi ikka päris vaimustuses kohe! Et huvitaval kombel ei pidavat meie juures tavapärast kaltsuka lõhna olema. Muidugi ei ole, kuna me ju ei müügi kaltse. :)

No, arutasime meie külalistega mitmetel teemadel, nii meie organisatsiooni asju kui nende ettevõtmisi, ja taas on Inara ka maikuu lõpul Jaani kirikus heategevuslikku kontserti korraldamas, kes mäletab eelmise aasta kevadel toimunud autistide toetuskontserti, see teab, kuidas ja mis seal oli, väga kena õhtu oli. Nii et, nemadki lähevad oma traditsiooniga edasi, ning ka mina lubasin sel kontserdil taas mõne laulu laulda.

Peale kolme läksid meie külalised ära, koristasime lastega laua puhtaks, pesime nõud jne. Toiduabi Tallinnast oli kohe-kohe tulekul. Muidugi on see ka jäänud Tallinna poole pealt Ubuntu ajada, sest tema läheb seal Eesti Toiduabi lattu ise kaasa ning pakib, mida meile lubatakse.

Täna oli peresid Rapla SVFis toiduabi järjekorras päris palju. Üldiselt kokku saab meilt toiduabi umbes 80 pere ringis + sotsiaalabikeskuste elanikud. Teeme kokkuvõtte mai algul, kui palju täpselt jne. Sel kuul on olnud meil tõesti suur nö käitluskasv, meie töömaht on mitmekordistunud, kuna uusi abisaajaid tuleb massiliselt juurde… Kurb lugu.

Ja ka kaupluses oli täna väga palju rahvast, oli meil ju 30% hinnad all! Ka järgmisel reedel teeme sama – hinnad 30% all. Samas… meil ON seal juba väga väiksed hinnad, annab alla lasta… Peame mõtlema ka, et saame oma kuludega hakkama, seega – tõesti – iga ost aitab meil paremini majandada, ja kindlasti oleks vajadus paremini majandada ka meil, kuna lihtsalt palju on tööd, ja tuleb veelgi juurde.

Ühesõnaga tänasest veel – TÄNAME külalisi toreda koosolemise eest, ja täname Ubuntut, kes kauba ära tõi, aga väga-väga täname bussijuhti Florast ja Enn Kautsi, suured tänud loomulikult meie poolt EESTI TOIDUPANGALE, kelleta meil jagada midagi söödavat nii paljudele küll ei oleks. Nagu ka abivajajate poolt täidetud ankeetidest on selgunud, on toiduhäda peredes ikka päris tõsine. Mis küll kosta selle peale… Jah, on neid, kes lihtsalt mittekuimidagi ise ei suuda ja ongi oma olukorras ise ilu tegijad, laisk olla on igaühe oma valik, eksole. Aga on ka neid, kes ise väga püüavad, aga jah, nagu öeldud – hinnad lippavad eest kiiremini kui kätte saada õnnestuks. Ja kustkohast need lapsed siin süüdi on? Nii et – toiduabiga püüame jätkata, kuni suudame jätkata.

Nii et nii. Meie poolt kõigile kaunist nädalavahetust, kohtume järgmisel nädalal – see tuleb taas tihe ja töine meil, juba praegu on kalender punane! :) Ja veel! Tänud ka meie tublile meeskonnale, kes meil sel nädalal nii toimekad olid, lapsed olid rõõmsad, kõik laabus hästi, ja nii ongi kõige toredam! Head puhkust!

 29.04 Esmaspäev. Tänase päeva kohta paneme üles vaid Ly kokkuvõtte, siinkirjutaja on SVFis alates homsest ja terve nädala. Kolmapäeval on aga SVF kinni, 1. mai on ju püha. Ilusat õhtut minu poolt ning kohtumiseni homme!

Ly:

Tere,

Algatuseks pean ütlema, et tänane päev läks hästi. Kuna ise pidin hommikul perearstile kontrolli minema, sai MM võtmed ning pea pool tundi pidi tema kahe koha peal hakkama saama! Loomulikult ta ka sai!

Hommiku esimene külaline oli kommikarbiga kunstnikuprouast sünnipäevalaps Aili. Tassi hommikukohvi juures sai edastatud õnnesoovid ning paar sõna juttu aetud. Edasi tuli Natali, kes pisut poes pesu kaste sättis. Ja siis Tiiu. Päevapeale lisandus järjest annetusi ning mõned abisaajad, keda õnnestus koheselt ka aidata. 

Lastest olid Anu, Janeliis ja ikka meie samad teisedki lapsed. Ja Kahro astus läbi. Peale lõunat tuli ka Anneli  toimetama. 
Ja nii see päev õhtusse sai toimetamiste, sorteerimiste, suhtlemistega… 

Parimate soovidega,
Ly

 

30.04 Teisipäev. Ei saa öelda, et oleks olnud vaikne päev, rahva liikumine olenes küll selgesti ilmast – kui sadas, oli vaikne, kui päike paistis, olid kohe ka inimesed liikvel. Nagu ikka – toodi annetusi, viidi abi jne. Ka poe poolel oli täna palju rahvast.

Kuid aprill on läbi saanud, seega on meil aeg taas kokkuvõtteid teha. Võib-olla on üks tähtsamaid asju, millega sel kuul hakkama oleme saanud, see, et oleme jaganud peredele ka toiduabi. Väga lihtsalt see võimalus meil käes ei ole, sest peame alati bussi otsima, millega kaup ära tuua. Oleme igatahes suutnud nüüd igal reedel toitu jagada, ja see on tõesti inimestele vajalik olnud.

Üks laps küsis ühel reedesel pärastlõunal minu käest, kas ikka täna ka pakki tuuakse… See paistis talle hirmus oluline olevat. Nojah… Mõtleme mis me mõtleme, aga ega ju toomata jäta, teades, et mõne lapse jaoks see ainuke söömise võimalus nädalavahetuseks on. Nii et – tänud veelkord Eesti Toidupangale. Täname omalt poolt ka kõiki bussijuhte, kes vedusid sel kuul teostanud on. Ja niisamuti tänud ka Ubuntule.

Sel kuul on liitunud meiega 20 uut perekonda, abi andnud kokku oleme 72-le perele, + toiduabi saajad (300 inimese ringis lastega kokku). Need on nüüd ainult need inimesed, kes meie juurde pääsevad või on endast märku andnud. Aga tegelikult üle Eesti on raskustes väga palju inimesi. Ja toidunappus nendes peredes on tavaline nähtus, nagu selgub ka meie ankeetidest, mida palusime peredel täita.  Üks 46 aastane naine kirjutab:

Kasvab peres 4 last, üks neist sügava puudega – selle lapse abistamiseks pidi ise töölt ära tulema. Kuu sissetulek on 300 €, ning kõige rohkem tuntakse peres puudust kuivainetest ja hügieenitarvetest.

Üldiselt selgub ankeetidest, et paljud on pidanud tööst loobuma tervislikel põhjustel, kas ise haige olles või hooldades teist inimest. See on teema tegelikult, millest ka viimasel ajal väga palju meedias juttu on olnud. Meie ankeetidest selgub siis sama tõsiasi – hooldades jääd ise hätta. Selle koha pealt peaks tõesti riik inimestele appi tulema ja toetused leidma. Teine asi on vanaduse teema, millest samuti palju räägitakse. Minu arust tuleks siingi lähtuda EL arenenud riikide näitest, kus pensionipõlv on inimese õnnelik aeg – nagu soomlased armastavad oma pensionäriks olemist nimetada. See tähendab, pension peaks olema väärikas, laksma inimesel endaga hakkama saada. Kuni pensionid nii väikesed on, nagu nad meil kahjuks on, on vanadus tõugatud paljudel vaesusesse. Enne ei muutu midagi, kuniks raha ei leita. Ja miks ei leita? Aga leitakse selleks, et arutuid summasid palgaks tuulelehvitajatele maksta, nagu Taskila meil sai, ja teised noored “edukad” ärimehed, kes juba tükimat aega meil riiki juhtivad, ja kellel pole aimugi tegelikult ühiskondlikust vastutusest.

Laupäeval toimus Estonia Kontsertsaalis Looduskaitse Seltsi üritus, milles ma osalesin. Lava taga on seal teadetetahvlil sedel ärilausega aastast 2004, täpsemini 12.02.2004, ja selle mõtte autoriks on Jüri Mõis: “Tuleb vähem raha kulutada mitteratsionaalsetele inimestele. Need on näiteks raha nõudvad kunstnikud, avalik sektor ja põllumehed, kes tuleb hoida madalal, et nad ei saaks oma ideid propageerida.”

Tegelikult niisugune suhtumine äriringkondades ei ole muutunud, ja seetõttu ei võeta tõsiselt ette ka muudatusi, mis seda rahvast siin kiiresti päästa võiks. Pole ju muud lahendust, kui nüüd tõesti neid toetuseid tõsta – lastetoetuseid, pensione jne. Ja lisaks ka raha sotsmaastiku korda seadmiseks, mis ongi käest ära just peamiselt seetõttu, et pole hoolitud.

Raplas, SVFis, istus üks väike laps mul reede hommikul süles ja rääkis murega, kuidas nad üüri ei jõua maksta, ja kuidas nad omale teise elamise leidma peavad, maikuu jooksul ära kolima ja kõik-kõik asjad ka kaasa võtma. Et kuhu kooli minna (praegu käib laps kevadeni veel lasteaias), selle küsimuse esitas laps samuti, pooleks mulle, pooleks nagu iseenesele. Oli kurb kuulata… Lapse mure, eksole. Selles peres vanaema, kes teenib miinimumpalka, kasvatab hetkel kolme last üksi. Püüame teda aidata, kuidas oskame. Aga üüre me maksta ei saa kahjuks.

Egas muud olegi. Eks see meie jutt siin ka mõju võib-olla virisemisena, aga vähemalt ei virise me ise tegusid tegemata. Ja seetõttu on mul jälle hea meel kõiki tänada, kellega sel kuul sai asju aetud ja kokku puututud.

Sai kokku puututud… Tuleb mulle meelde üks lugu, kuidas Yann (nagu ta ennast kunstniku nimega nimetab, luuletaja) mulle mõni nädal tagasi SVFi kaupluses ühe luuletuse sisust rääkis, mida olla keegi teine kunagi kirjutanud: “Ma ole suur miis, väga suur miis! Mul kõva autu!  Mulle meeldivad masssinad, ja vahin tüidrikke. A mis ma tee? A mis on mu tüü?  – Ma müü!”

Nüüd aga veel lõpetuseks minu võlgadest. Lubasin ühele noormehele, et edastan üleskutse talgudel osalemiseks. Tegu on Varbola linnuse ümbruse koristamisega, olge siis hea, kes soovib, võtke vaevaks. Varbola linnust on mitmel korral märgitud ka Liivimaa Kroonikas, oli üks olulisi punkte, ja on hea, et siiani midagi sellest kantsist säilinud on, ikkagi meie endi vastupanu ja soov ise majandada!

Teiseks: Tehti meie inimestele ettepanek loodusraviga tutvumiseks:

25.mai (täiskuu päev mis on selleks kõige sobivam)  Kuuse ja Lepa töötuba. Varume lepakoort ja valmistame kuusekasvudest tervistavat teed, õli ja siirupit.

Loe lisaks “Puud Aitavad” kuuse ja lepa kohta. (soovi korral väljaprint)

Vähekindlustatuile tasuta, teistele 2.- (vajaminevad tarvikud – õli ja suhkur)

Vajalik eelregistreerimine.

http://loodustuba.wordpress.com/

Kolmandaks: Üks noormees on avanud kasutatud rõivaste kaupluse Kehtnas, olla saanud mõtte meilt! :) Aga tööle on ta võtnud vaid puuetega inimesed! Tore. Kauplus asub A ja O poe peal, teisel korrusel. Head õnne meie poolt ja edu!!!

Neljandaks. Üks luuletus Evi Salumäelt. Ma tõesti ei saa seda avaldada. Seal on peamiselt kirjutatud ühest lauljatarist. Ikka head sõnad ja kiitust ka natuke – kes ei tahaks, kellele ei meeldiks pai saada, eksole.  :) Aga jäägu pai paiks. Kuid ühe salmi luuletuse keskelt siiski saan siia lugemiseks ümber trükkida, olgu see heaks üleskutseks kõigile! Meie, SVFikate poolt aga kaunist maikuud kõigile ja toredate kohtumisteni!

/…/ Ta avanud päris uhke poe.

Seal kaupa on igat masti,

küll riideid, jalatseid, raamatuid ka.

Kõike kaupa võid leida sa.

Kui ostad, siis raskustes peresid aitad, sa tea,

seepärast sammud sinna ikka sa sea. /…/

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.