SVF, Siiri päevik – august 2012

01.08  Kolmapäev. Kõigepealt tere kõigile, oleme taas “liinil” ja oma tööpostidel tagasi. Loodame, et ka lugejate suvi hästi möödunud on ning et puhkamiseks piisavalt võimalusi leiti. Omalt poolt ei saa aga lisamata jätta – parim puhkus on olla kodus. Minu arvates. :)

Kui veel tagantjärele avada juuli tegemisi, enne kui tänasest päevast ülevaate anname, siis kohe esmase ülesandena pean teada andma, et 27 meie last 25 juulil Tallinnas Nokia Kultuurikeskuses ennast kultuuriliselt harimas käisid! Olid seal esinemas imemehed Ameerikast. Trikke tehti ja mida kõike veel, põnev ja pilkupüüdev etendus. Paistis, et lastele ka meeldis. Meie aga jääme tänama Ilvi Pere Raplast, kes meie lastele 30 vabapääset korraldas! Ja täname Märjamaa Vallavalitsust, tänu kellele seekord sõidu tasuta saime, kuna buss Märjamaa VV poolt oli.  Nii et SUUR AITÄH kõigile asjaga seotud inimestele!

Tänasest. Ka Eline kokkuvõttest saame lugeda mis ja kuidas, kuid mõnes asjas pean ka ise täiendavalt sõna võtma. Nimelt! Ehkki meil uksel terve juulikuu silt rippus, milles palusime mitte asju ukse taha tuua ja jätta (kuna see meile probleeme tekitab), tehti seda siiski. Teati meile siis maja töötajate poolt jutustada, mismoodi üks meie kirjutuslaudadest ära viidi e. otsesõnu ärandati. See oli käinud nii: Oli veerenud maja ette hall furgoonbuss, isa ja poeg olid bussist oma mustades kilekottides annetused meie ukse taha tassinud, seejärel rahulikult laua võtnud, selle bussi lohistanud, uksed kinni ja minekut. Mida öelda? Et lauda kaasa võtta tohib, ei olnud meiega läbi räägitud ega kokku lepitud. Kokkuvõtteks – paha lugu, et isa oma poega selliseks õpetab. Halb ring tulevikuks.

Ja kilekottidest, milles meeste riided sees olid, tulid täna välja nii mustad, pesemata ja katkised annetused, et nende sorteerimiseks panime kätte kummikindad. Ja suur osa prügisse sellest kaubast ka rändas. Et… Et kas teeb viha? No seda just mitte, aga paneb väsinult mõtlema, et ju me ikka “ida-eurooplased” mõne koha pealt ikka oleme veel. Kultuurne inimene nii ei tee.

Ja muudest vargustest. Õnneks siiski saime osa annetustest ka päästetud, kuna aru saades, et meie palvet uksel eiratakse, pidime ikka käima SVFi uksetagusel silma peal hoidmas. Ent jah.. kuna osa annetustest läbi tuhnituna ja pahupidi pööratud kottidena meieni said, võime oletada, et ju ikka midagi meelepärast ka kaasa võeti. Aga… Sellest järelduna saab öelda küll, et kui oleks üks koht, kuhu inimesed saaksid tasuta asju viia ja teised jälle tasuta sealt võtta, küll oleks kaubavahetus suur, prügikasti kõrvalt lihtsalt on häbi käia ära viimas.

Ja kui mina nüüd päris ausalt seda tunnet kirjeldan, mida tundsin, kui täna noid vargustegusid omavahel arutasime, siis oli lihtsalt kuidagi tühi ja kurb tunne. Kui teaksin, et kõik, mis viidi, oli tõesti inimeste poolt, kes kodutud või päriselt hädalised, ei olekski suurt lugu, kuid just see – isa ja poeg lugu. Mnjah. Jääb üle vaid endale ette kujutada, mida bussis arutati, oma annetusi meile tuues ja mida arutati, kui lauaga minema sõideti. Et siis – teeme ära!

Aitab nüüd sellest. Lähme päevaga edasi. Annetajaid käis meil täna palju, palju. Pakuti kirjutuslauda, diivanilauda ja suurt vaipa. Kõik need asjad on vajalikud, saame kohe edasi viia perele, kes neid vajab. Ka Tallinnast kirja teel pakutud heas korras olev diivan ning kaks tugitooli saavad sellele samale paljulapselisele perele. Tore. Transpordiga me juba tegeleme ja pean ütlema, et SVFi SUUREKS PLUSSIKS on hea meeskond ja omavaheline koostöö. Paitsab, et saame uut sügist alustada nii, et oleme sammukese edasi astunud, edenemise poole. Selles mõttes, et saame nüüd huviharidusele rohkem tähelepanu pöörama hakata, minu ammuseks suureks unistuseks on SVFi näidend lastega lavastada, loodan, et mul nüüd mahti selleks tööks rohkem olema saab.

Tänasest veel. Kes meil tegutsemas olid? Eline, Anneli, Eli ja mina. Hiljem astus läbi ka Lii, kes meil alates sellest kuust loas jagamise ja ladustamisega tegelema hakkab. Ka käis üks abivajaja, kes meil põrandat pesta soovis, et lihtsalt – natukenegi aidata ja omalt poolt kaasa lüüa. Päeva edenedes pakkisime ka riideid tollele samale paljulapselisele perele. Meie oma SVFi lapsed olid kohal ning samuti heal meelel abistamas, nagu olen öelnud varemgi, meie lapsed ise tulevad ja tahavad aidata, pole tarvis paluda ega lunida. Niisiis, tüdrukud aitasid sorteerida, poisid aga lattu kotte ära viia jne. Tegevust jätkus. Ka torti sõime, nagu Eline kohe oma kirjas pajatama hakkab. Lapsed olid toredad ja vahetud nagu alati. Arutasime, kui nemad kord 30 saavad, siis kui vanad meie oleme ja kas nad siis meid oma juubelile kutsuvad. Üks poiss lubas mind isegi oma motikaga sõitma viia, kui tema 30 ja mina 61 olen. :) Väga meeldiv, ega ühest kihutamisest vist ära ma ei ütleks! Tüdrukutest üks aga lubas juuksuriks hakata ja meile, mutikestele, lokke juustesse vahel keerata. Aga üks tüdruk tahab saada matemaatika õpetajaks. :) Vot niisugune päev oli meil. Tore päev. Kahjuks pidin varem lahkuma, ühe poisi võtsin aga endaga linna kaasa, kus nad Ubuntu-Piiaga talle prille ostma läksid, meil SVFis selgus mõni aeg tagasi, juhuslikult!!!, et poiss vaid 20% lugeda näeb… Kui´s siis need hindedki nii väga eeskujulikud olema peaksid?

Nüüd aga Eline kiri, minu poolt ilusat õhtut!

Tere kõigile

Puhkus on läbi ja täna läks kohe tõeliseks tööks, justkui rahvas oleks teadnud, et täna meil esimene tööpäev, toodi väga palju annetusi, ostlejaidki käis omajagu. Hommikul alustasime kohe sorteerimisega, juulikuus oleme Siiriga mõlemad käinud mitu korda SVF-is, et lilli kasta, toimetada, asjatada, saabunud annetused ukse tagant tuppa tõsta ja täna oli siis tööd kohe palju. Meie palvest hoolimata jätsid inimesed ukse taha palju annetusi, osa neist kadus küll vaikselt ära….sealhulgas ka diivan, 2 beebi võrevoodit ja üks kirjutuslaud, aga ju siis oli neid asju kellelgi kohe kiiresti ja nii väga vaja, et need salaja ära viis. Meie nende kadunud asjade jälgi ajama ei hakka….jäägu siis igaühele oma südametunnistusele.

Lapsed olid ka kohe varakult platsis, tüdrukud tulid, lilled ja šokolaadid nii Siirile kui mulle kaasas. Ja ühe uue tööaasta alustamise peo pidasime ka maha, Siiri pidas kõnet, sõime torti ja oli tore. Vahva oli ka näha, et meie vabatahtlikud Eli, Anneli ja Ly ka meid tervitama tulid ning kohe appi jäid, sest tööd….no seda jätkub ikka paljudeks päevadeks. Et järjele saada. Ning tundub, et Siiril jälle ruumide ümberorganiseerimise mõtted peas on, seega….varsti hakkab midagi jälle toimuma.

Tänased annetajad-Hels Hinrikson, Reelika Sinijärv, Ene Toom, Karis Tomingas, Sigri Ööpik ja Merle Ööpik. Ning üks tänukiri toodi meile ka-varsti saame teha tänukirjade seina-Raplamaa Perenaiste Seltsi Pauliine poolt, nimelt laenutasime neile oma modelli ning mitu Pauliinet sai endale Kehtnas 28. juulil toimunud Mõisa päeva jaoks meilt suhteliselt teemakohased rõivad-ja nagu ikka meie poes-väga heade hindadega. Meil on ikka väga hea pood, kohe mitte ei väsi kordamast! Tore oli näha, et mitmed teisedki püsikülastajad juba täna meid kaema tulid, eks pikk vahe on sisse jäänud.Käis ka mõni abivajaja, käis mõni veelgi, kes juba tuttavaks saanud kombel paar riideeset palus leti alla palgapäeva ootama panna :)

Kindlasti jäid mõned mõtted veel kirja panemata, aga tänane emotsioon on võimas ja loodetavasti tore alus uueks täiseks hooajaks.

Kohtumisteni, kallid lugejad!

Eline

02.08  Kuna mind täna SVFis olla ei saanud, olid teised tegemised mul ja tööd, siis avaldan kohe-kohe Eline kokkuvõtte, mille ta mulle saatnud on. Ise aga lisan enne veel, et minulegi täna tuli kirju ja telefonikõnesid, pakutakse üht ja teist, ikka korralikke asju. See on väga meeldiv, sest vaid nii saame inimesi ja perekondi aidata. Täna sai pandud paika ka logistika, kuidas tuua ära annetused Tallinnast (neid on palju) ja mismoodi need ka kohe abivajajatele edasi toimetada. Pean jälle ses suhtes kiitma meie meeskonda, eeskätt Piiat. Täna juba võttis ta palju asju Tallinnast Raplasse kaasa, ühtlasi ka purgisupid, mida meile Põltsamaa Felixist annetati. SUURED TÄNUD!!! Viie lapsega pere, kellel mõnikord söögiga kitsas on, saab neist purkidest suure osa endale, seal ikkagi viis poissi kasvamas, kõik tahavad ju meesteks sirguda, eksole. Nii et süüa on vaja. Nii et – sinna.

Ja veel! TÄHELEPANU, TÄHELEPANU! SVF alates käesolevast nädalast enam laupäeviti kauplemiseks ja annetuste vastuvõtmiseks avatud olema ei hakka, laupäeviti hakkab olema SVFis vaid laste huvikool. Kahju küll, kuid teisiti ei saa me. Juhul, kui plaanime suuremaid eriüritusi üldusele, anname teada meie kodulehe kaudu või siis kohalikes Raplamaa reklaamkanalites. Jälgige meid! :)

Aga nüüd Eline kiri ja ei muud, kui kaunist õhtut (või ööd) minu poolt.

Tere

Tänane päeva algas….. ja justkui lõppes ka kohe, sest tööd oli nii palju, et puhkehetkegi polnud. Rattaga kodu poole vurades mõtlesin, miks kõht nii koriseb, aga siis tuli meelde küll, et päeva söögiks oli tassike taimeteed ja 3 õnnetut küpsist :), lihtsalt polnud aega.

Täna toimetasime kolmekesi – Eli ja Ly olid päev otsa abiks. Ka täna toodi väga palju annetusi, pakuti mööblit, mitu klienti käis otsimas riideid stiilipidude jaoks-kellel tuleb 80.ndate pidu, teisel hipistiilis, kolmandal disko jne. Tänased annetajad: Nadja Riisenberg, Maarja Urv, Merle Soosalu, Margit Orulaid, Vireka Mäeots, Sandra Mägi, Anni Madisson, Svetlana Ulmiste. Täname!

Peale riiete toodi täna ka üks korralik jalutuskäru väikelaste jaoks. Üleskutse kõigile, kes seda postitust loevad-meil on üks abivajav perekond, kus kasvamas 4 last – neil läks katki soojaveeboiler ning üürikorteri omanik pole nõus uut ostma (perekond X – tead, ta oli kohe nii näost ära ja kurb täna, kuidagi eemalolev)

Ostjaid käis ka palju, ikka küsitakse kirbuturgude kohta-kas ja millal? Ütlesin, et jälgigu aga me kodulehte ja reklaami, küll anname teada, kui miskit toimuma hakkab. Asju sorteerides tuleb vahel naer vägisi peale, kottidest ilmub lagedale tõelisi leide – hipikapp sai täna päris kõvasti täiendust – Elil oli kaasas ka fotokas ja kui me seal töösse uppusime, võtsin sekundiks aega, ja ajasin endale ühe tõelise hipi outfiti selga-kollase kampsiku ja ruudulised püksid-Eeli jäädvustas selle, jään fotot ootama. Lyle, kes meil muidu väga naturaalsetes toonides rõivastatuna ringi liigub, ajasime ka selga vähe värvilisemad riided – sekka helesinist ja rohelist – ja talle täitsa meeldis! Kui ise ikka nalja ei tee, võibki töösse ära uppuda, sest teha on palju! Aga praegu kaunist õhtut kõigile!

Eline

03.08 Eline kokkuvõte on tänase päeva sissekande sisuks, minul kontsert Leigol ja seetõttu täna Raplast eemal.

Tere,

Tänane hommik algas töökalt. Tegin juurde mõned puuduvad sildid, mis näitavad proovikabiini asukohta ja sättisin laste joonistusi, mis olid seintelt maha kukkunud. Ubuntu tõi hommikul suure hulga asju proua Galinalt, kes meile ka varem juba on osa oma garderoobist annetanud. Sel korral tuli asjade hulgast välja palju vahvaid ehteid, mis meeldivat nostalgiat ostjates tekitasid.

Täna saime teha ka ühe heateo – nimelt sai Rapla Ühisgümnaasiumi raamatukogu meie raamaturiiuliltelt oma fondi täiendust. On hea mõelda, et on missioonitundega inimesi, kes oma vabast ajast käivad nö raamatuid jahtimas, et oleks, mida lugejatele raamatukogus pakkuda. Tänased annetajad, ühtlasi tänud neile: Eha Kaarlep, Kelly Reinhold, Aili Kübar.

Kuskilt asjade vahelt tuli täna välja ka üks köögitarvik-nimelt liharull-kummaline asjandus, mis on valmistatud Tallinna Mõõduriistade Tehases-naljakas, et sellise nimega asutus kunagi tõesti eksisteerinud on. Käisid ka Raikküla naised Ene ja Marvi, kes meil nii püsiostjad/annetajad, kui ka üritustel esinejatena üles astuvad. Nemad on ikka tõelised sõbranned – stangedelt riideid valides ikka näitavad ja soovitavad teineteisele, mis ühele selga ei sobi, saab teisele proovitud. Ja neilt ka eilse päeva nali: kleit ei istunud kuidagi seljas ja proovikabiinist oli kuulda vaid ütlust- et rikub kohe ilusa inimese ära! Igatahes nalja saime küll.

Eile toimetasime Ly´ga kahekesi, üks ühel-, teine teiselpool ja tegemist oli kuhjaga, üritasime sekka ka veidi nö töökorralduslikku juttu ajada, aga see hästi ei õnnestunud, sest rahvast liikus pidevalt. Ly sai kiirelt panna kokku mõned riided ühele perele, kellest meile eile teada anti.

Palju on meil püsikülastajaid ja see on tore, sest nemad on ju meie sõnumi kandjateks, meelitades endiga kaasa uusi ja uusi tuttavaid-sõpru. Paljud tulevad meid külastama ja lõunaajast, lipsavad kontorist välja ja ostlema.

Tervitades, Eline

06.08 Tänane päev oli tormkiire, et kell äkki 18 oli saanud, ajas vähemalt minul silmad imestusest suureks – ei suutnud uskuda, et aeg niiiii kiirelt lennanud oli, ei jõudnud päeva jooksul tassi teedki ära juua, seeeest kohv oli hommikul laual küll ja sai ka töö kõrvale ära rüübatud. Nii. Telefon oli tulipunane, tool samuti, millel järjepanu istuti, kellel meie juurde asja oli. Ja asja täna meie juurde oli paljudel!

Käisid annetajad, ostlejad, mitmed abivajajad. Viimastest alustamegi,  ja taas – üleskutsega lugejaile. Üks paljulapseline pere on hetkel keerulises hädas. Neil läks katki külmkapp ning nüüd ei ole ei sügav-, ega tavalist toidu külmetamise võimalust. Peres juhtus ka nukker lugu, millest meil pole kena siin üldsusele lähemaid avaldusi teha… Kuid asjata me abi ei küsiks, ütlen otse, pere kaotas kalli inimese, pereisa. Kui on kellelgi töökorras külmkapp ära anda, palume teada anda. Lisaks sellele vajab pere kaht voodinari (mõlemad narid kahekohalised, kokku neljale lapsele), ning vajatakse veel ka kaht voodit, 90 x 200 mõõdus. Ülejäänud asjadega saame ise SVFi poolt hakkama.

Nüüd meist. Täna olid SVFis Eline, Anneli, Eli, mina ja korraks astusid läbi ka Tiina ja Gerly, meie huviharidusõpetajad. Arutasime kuidas sügisel töödega edasi minna. Paljuski sõltub huvihariduse edenemine vastustest meie toetustaotlustele. Hoiame “hinge kinni”, et taotlused positiivse vastuse saaksid. Soome Ärimeeste Ühingule koostan praegu meie tegevuse tutvustamise aruannet, paistab, et sealt on rahaline abi ja toetus meile tulemas, nad on juba oma “jah” meile öelnud. Loodetavasti saame toetust juba tunda õige pea, järgmise aasta alguses. Sama teiste kohtadega. Sügis tuleb meil veel ehku peal olla, aga olen kaunis kindel, et sügise veame välja.

Sügisel on plaanis mitmeid ettevõtmisi, väljasõidud ja matkad lastega jne. Alustame juba 18. 08, kuid sellest on veel vara rääkida, enne veel mõned kokkulepped tarvis saavutada. Kindel on aga, et 23.08 toimub meil lastega sõit Tallinnasse, Loomaaeda. Ja läheme rongiga (kes rongiga oskab sõita, sellelt saan nüüd minagi õppust võtta, kuidas Eestis rongiga sõidetakse, kust ja kuidas piletit osta saab jne. Kuna viimati sõitsin rongiga vist küll umbes 10 aastat tagasi ja see sõit toimus Moskvasse. Siseliinidel ei ole ma sõitnud vist… 15 aastat. :) Nüüd saan selgeks, ja sõit saab meil väga tore olema, Tallinnas plaanime aga edasi liikuda trolliga! Ka trolliga ei ole ma ammu-ammu sõitnud. Aga see-eest trammiga ja bussiga. Sellised lood minuga, kes ma oma innndividualismi armastan, automugav inimene nagu ma harjunud olen olema. Nüüd on sellega lõpp mul! :) Ja pean möönma, et ka väike närv on sees, et kuidas ja mis, ikkagi 30 last kaasas. ) Kuid! See, kuidas plaanime tagasi sõita, jääb esialgu saladuseks, kuna on SUUREKS/TÕELISEKS üllatuseks lastele. Vot sellise asjaga pole ma ka veel kunagi oma elus sõitnud, seekord aga kahjuks leppisime kokku, et organiseerijad SELLE ASJAGA selgi korral ei sõida, muidu lastele kohti ei jagu. Läheb meist paraku õnn mööda, pole kurta ega haliseda meil. :( Kuid 23 augusti päevikus anname lugejale teada, mis asi see oli, millega lapsed Tallinnast koju toodi. Enne mitt´üks piuks.

Siis! Edasi! 08.09 tulevad meile külla soomlased. Nurmijärvi on Rapla valla sõpruslinn, sellega seoses võtsime ohjad seekord enda kätte ja saime nendega toredale kokkuleppele. Tulevad sealsed noorsootöötajad koos oma noortega meie lastega sportima ja musitseerima, ka käsitöö õpituba on sel päeval tööks valla. Meie poolt saavad olema ruumid ja söök, nende poolt kõik muu + ka karaoke lubati kaasa võtta! Siis saab küll põnev olema, lastele kindlasti pakub nii lõbu kui nalja kui huvi kui pinget. Ka ma ise olen ammu unistanud, et saaksin ometi karaoket kord laulda, :), eks siis “Kultainen nuoruus” tuleb veerema lasta. :)

Tänasest. Taas aitasid meid Piia ja tema perekond. Suured tänud Aivarile, Martenile + Piiale!!! Toodi Tallinnast ära ja viidi Kehtna pere lastele ära nii kirjutuslaud kui muu neile mõeldud abi. Tänu Piia ja Aivari abile tulid meile kohale ka annetused Pirita TOP hotellist, Tiiu Paloveerilt ja Alus elavalt perelt. Suured tänud annetajatele! TOP on meid tõenäoliselt edaspidigi aitamas ning meil on ka uusi peresid lisandunud, seega on abi ka väga oodatud.

Annetajad olid meil täna ka teised inimesed: Annika Toom ja Piret Priisaar uute annetajatena, kuid palju toodi abi täna ka meie püsiannetajate poolt. Täname kõiki. Janno, Metsatölli lavameister, tõi meile täna oma pesumasina, vahetab omal kodus uue vastu välja. Nüüd saame selle kellelegi edasi anda, neid ikka küsitakse. Aitäh Jannole ka!

Eline toimetas kaupluse poolel, sorteerimist tal jätkus kõvasti. Plaanime kogu kaupluse osa uutesse ruumidesse ära paigutada, saame siis kaks asja eraldi hoida – poe ja huvihariduse, nii nagu see tegelikult olema peabki. Poetöö segas alati tunde, ja ehk segasid vahel lapsed ka ostlejaid, kuigi sellel oli ka kindlasti oma võlu, et me kõik peadjalad koos olime. Tõsiseks tööks on aga tarvis keskenduda, seda me nüüd saavutada soovime. Ja lugu on nii, et meie muuseumiidee on samuti meie vanadesse ruumidesse kolinud, huvihariduse kõrvale saame tekitada nii laste näituse, kui museaalide hoiustamise võimaluse. Vaat nii. Loodame, et mahume, et õnnestume.

Pakkisime ka abi täna. Anneli leidis laost vajalikud tekid ja padjad, nõusid saime samuti kaasa anda.

Praegu kõik, äike tuleb peale. Jõuan veel õpetaja Tiina sõnumid edastada ja omalt poolt ilusat õhtut soovida. Tuleb, tuleb – raju ja möll, mu koer, Roosi, hirmsasti kardab äikest, väriseb teine hirmsasti ja otsib lohutust.  Aitab see, kui talle iga pai juurde meelde tuletan: “Rrrrooosikene, ma arrrrrmastan sind.” :)

Aga nüüd Tiina:

Tere!

Tänast päeva vaadates, mis meelitas huviringi üle pika aja hulga lapsi  on näha, et pikk suvine koolivaheaeg on muutunud kodus olles nii mõnegi koolijütsi jaoks igavaks. Laste juttu kuulates oli hea meel tõdeda, et paljudele lastele olid  SVFi poolt korraldatud väljasõidud ja õppekäigud suve jooksul ainukesed. Ülejäänud aja vaheajast olid lapsed veetnud kodus olles. Minu rõõmusõnumit kuuldes, mis andis teada, et 18.-19.08 sõidame 2-päevasele matkale, 23.08 toimub väljasõit loomaaeda, hüpati ja plaksutati. Oi neid rõõmsaid ja uhkeid nägusid, mis mulle vastu vaatasid! Haarati kohe telefonid ning kanti uudis kodustele ette. Oli näha, et vanemad olid ürituste plaani kuuldes siiralt tänulikud.

Info edasi antud ning kuupäevad teatavaks tehtud, asusime tegelema käsitööga. Lapsed kes folgil ei käinud, meisterdasid kaelaehteid. Ülejäänud seltskond uuris „Koeraomaniku käsiraamatust“ teavet labradoride kohta. Kuna minu valvata on viis päeva pimedate juhtkoer, siis äratas see ka meie lastes suurt huvi selle koeratõu vastu. Piisavalt infot leitud , asusid lapsed joonistama labradorist pilte. Otsustasime ühe valminud kunstiteosest koeraomanikule tagasi tulles kinkida. Koer oli muidugi lastega suur sõber. Kõik paitasid ja soovisid temaga jalutada. Suurest jalutamisest oli koeral keel vesti peal.

Tore, kui laps leiab endale tõelise sõbra! Sophie paluti mul ka järgmisesse huviringi tundi  kindlasti kaasa võtta.

Selline tore uue sõbraga koosveedetud päev leidis täna aset Märjamaa SVFi lastel.

Pöidlad pihku ja hakkame kaasa elama meie maadlejale olümpiamängudel!

Tervitades,

Tiina

07.08 Tänane päev on nüüd taas sinnamaale jõudnud, et kokkuvõtteid teha. Aga arvatavasti tuleb jutt küllaltki pikk, pole ju kuidagi võimalik paari sõnaga tänast teguderohket päeva edasi anda, isegi kõige napima sõnakasutuse juures mul see ei õnnestuks. Soe soovitus lugejale siit, rahulikult aeg maha võtta, tass sooja teed kõrvale ja meiega SVFi kursile. :)

Just praegu neid ridu siin kirjutades, mängib kõrval televiisor, Gert Kanter sai pronksmedali! Mõelge kuivõrd meeletu see kõik ikkagi on… Maakeral elab 8 miljardit inimest, esiteks – ja olla neist milleski kolmas? Teiseks on kõik olümpiast osavõtvad inimesed oma ala hästi tundvad spetsialistid + selle ala andekad inimesed. Kolmandaks – iga väike mõte, liigutus, meeleolu jne loeb, rääkimata juhusest või õnnest, mis ka kindlasti oma osa mängivad. Nt, oli juhus või õnnetus, võib-olla, et mõni jalg vääratas või mõni käsi ketta liiga kõrgele heitis, mõeldud oli ju teisiti ja soov. Rääkimata sentimeetritest, millimeetritest… Nii et, ka lisaks teisi asju silmas pidades, on kolmas koht maailma arvestuses ülimalt võimas tulemus. Palju õnne! Meile ka. Sinimustvalget staadionil taas lehvimas näha oli liigutav… Tore.

Tänasest järgemööda. Hommik algas kohe tegusalt, telefonid, märkmed, numbrid, nimed jne, jne. Eline mässas poe poolel. Saabus ka Ly, kes meil nüüd laos korda hoiab, abi pakkimisega tegeleb ja muidki asju teeb, mida kõike jooksvalt teha tarvis on. Ly asuski kohe hommikul abivajajatega ühendust võtma, kellele tuli teatada pakkidele järele tulemisest, kellelt küsida täiendavat informatsiooni.

Ja juba täna pakuti meile ka üht külmkappi! Kahjuks ei õnnestunud mul täna kätte saada pereema, kuid näib, et see kapp neile sobida võiks küll. Siit uus üleskutse: kui on kellelegi ära anda sügavkülm, siis saaksime kokku tõhusa abi. Palun heal võimalusel anda siis minu meilile teada: siiri@saaguvalgus.ee

Täna hommikul andsime Raikküla Noortekeskusele ka suured kotid nii kangaid kui kardinaid. Paistab, et neil on eestvedajaks tubli ja asjalik noor naine, kes ühtteist projektide kirjutamisega noortekeskuse jaoks korda saatnud on ja nüüd ongi neil saabunud kätte aeg nö ruumide tuunimiseks. Loodetavasti saab kardinatest abi, need olid meil küll väga uhked ära anda!

Hommikul saabusid ka lapsed, kolm tüdrukut. Mängiti meie söögi/huvinurgas ajaviiteks kaarte ja oodati, mil meil neile tööd pakkuda oleks. Lapsed otsivad tegevust, ei taha niisama mõttetult aega mööda lasta. Käiakse muudkui uuesti ja uuesti uurimas, mis teoksil, kas juba saaks ka midagi aidata või kaasa lüüa. Olin arvutis töö lõpetanud, tuli Gerly korraks meilt läbi, saime ka temaga jutud aetud.

Ja siis, ja siis! Saabus Piia, kes praegu oma tööst puhkusel on. Kuna meil oli plaanis uue poe poolele ka meeste ja laste asjad kolida, siis võtsime selle kohe täna ette! Piia palus ka oma mehe meile appi ja lapsed samuti + me ise + SVFi lapsed + tuli ka Eli + hiljem ka Anneli ja Eline mees, Rain, lõpuks ka Liisi3 tuli appi.

Elinega vaatasime veelkord poe ruumid üle, kuhu ja mida veel paigutada võiks ning läkski tööks. Lapsed võtsid tolmud, aitasid riided ruumist-ruumi vedada, tõstsid ja nihutasid, sorteerisid huviaharidusmaterjale jms. Kappe vedasime, põrandaid küürisime, oma Puhhipostkaartidekastidest e.”fibo plokkidest” ladusime uued vaheseinad – kangasteljed said uue nurga. Uskumatult palju jõudsime ühe päevaga! Eks koos jõuagi rohkem, igatahes inimesed, kes meid täna külastasid, imestasid, kuidas see võimalik on, nii suur majapidamine nii kiiresti uues kohas õitsele saada. No kuidas? Ausalt öeldes on kõik meie inimesed asjalikud ja tublid, ning kui tööle pihta anda, peab ju ka silmaga midagi näha olema. :) Vastasel juhul oleks küll väga kurb, teed ja rabad, aga tulemusi – tutkit! Kuid jah, meil on SVFis nii mõneski mõttes sõpradega vedanud ja täname kõiki tänase tehtu eest, üksi oleks meil tublisti rohkem nii aega kui ka vaeva kulunud. SUURED TÄNUD!!!

Aga lõuna? Kuhu see jäi? No! Osad me tüdrukud valmistasidki vahepeal võileibu, kuid päeva edenedes otsustasime teha lisaks veel ka kartulisalatit. Kõhud said tõesti rabelemise peale tühjaks. Kuid sööma saime alles kl 17.30, enne selleks mahti ei olnud meil. Kui lõpuks lõuna aga peetud sai ja kõik korda seatud, oli kell juba 18.30. Nii me kõik laiali kodudesse pudenesime, Gert Kanterit ootama. :)

Selliseks meie tänane päev kujunes, selline elu meil SVFis. Head ööd kõigile.

08.08 Kolmapäev. Täna olid SVFis Ly ja Eline. Minul Tallinnas asjaajamised.

Eline kokkuvõte kõigepealt:

Tere,

täna oli väga palju toimetamist, kell sai kiiresti 18 ja tundus, et kogu aeg oli mõni klient liikvel. Tänased annetajad: Vilma Murumaa, Elo Saidla, Ene Kiisk, Katrin Jõgi. Täname!

Ühele abivajajale saime anda väikelaste jalutuskäru ning mõnelt võtsime kirja mõõdud, et lastele kooliminekuks vajalikud riided valmis pakkida. Lastest nägin täna vaid Kikut, tema toimetas huvihariduse poolel ja värvis.

Parimat!

Eline

Ja nüüd Tiina päevik Märjamaa SVFi tegemistest:

Tere!

Täna pärastlõunal paistis suviselt soe päike, mida käis aeg-ajalt kimbutas vihmahoog. Lapsed kogunesid kella kaheteistkümneks raamatukogu ette (neid ei olnud küll täna palju). Siit  alustasimegi oma tänast huviharidustundi.

Plaanisin täna minna lastega (Sophie muidugi kaasas) õue. Esimene peatuspaik oli kooliaed, mis on tuntud erinevate suvelillede poolest. „Looduse leksikoni“ abiga uurisime ja määramise erinevaid taimeliike. Kooliaed on täis imeilusaid traditsioonilisi talulilli tokkroose. Suured peenrad on imeilusas õieehtes.

Edasi jalutasime koolimaja taga olevasse metsatukka. Siin hakkasime lastega luupidega erinevaid putukaid uurima. Metsatukk oli täis rohutirtse, mis meile suurt põnevust valmistas. Rääkisin lastele, kuidas rohutirts jalgadega  häält tekitab. See oli neile üllatuseks.

Kui metsatukk oli läbi uuritud, jalutasime koolimaja juurde tagasi. Tee peal arutasime üheskoos, et loodus pakub meile ikka palju põnevat.

Peale kosutavat matka oli aeg koduteele asuda. Oli tunda, et kõik olid rahul.

Õues on tõepoolest tore õppida!

Tervitades,

Tiina ja lapsed

09.08 Tänane SVF oli töörõõmus ja kõik oli korras seal. Kuna teel Tallinnasse ainult korraks SVFist mahti sain läbi astuda, siis minult enamat sõnavõttu täna ei tule, kui et Ly pakkis päris mitmele perele korraga abi ning oldi täna ka abipakkidel järgi käidud. 16.08 tuleb meile Kohilast Erika, kelle kaudu saame 130 uut koolikotti. Neid on väga vaja, ootame.

Eline kõneleb päevast SVFis lähemalt:

Tere,

täna oli jälle väga tegus päev. Rahvast liikus palju, tundub, et juba hakatakse lastele kooliajaks riideid otsima. Ja naised, neil on nagunii alati midagi uut kappi juurde vaja, sest pole miskit selga panna :) Tänased annetajad: Marika Hinrikson, Asta Lätt, Anne Tatrik.

Ly oli tubli, käis täna oma esimeses õppesõidutunnis ja pärast rühkis terve päeva laos toimetada-pakkida. Üks püsikülastaja käis täna raamatuid vaatamas ja oli eriti õnnelik, et leidis väga rariteetse ning talle vajaliku teose-Ullo Toomist, kel septembris 110.sünniaastapäev. Lisaks hakkab ta peagi korraldama näitust retropesust, seega lubasin talle ka töö käigus mõned ettejuhtuvad eksemplarid alles jätta.

Üks pakkumine ka lugejatele, tähelepanu kõik käsitööhuvilised – eriti vaibakudujad – pakkuda on kangasteljed (sama suured, kui meil SVF-is), helistada Kateriinale – 52 33 431-ning hinnasobivuse korral on meie seas üks vaibakuduja rohkem. Homme kavatsen veel nõusid välja juurde panna, hetkel on neid üsna palju ära ostetud. Kaupa on meil muidugi palju, seega olete kõik teretulnud uudistama-ostlema!

Kena õhtut!

E.

 10.08 Täna viisid teised kohustused ja tööd mind taas SVFist eemale, Lõuna-Eestisse, kus samuti jahe sügisene ilm oli. Täna telefonitsi oma tuttava soomlasega rääkides, mainis ta, et Soomes olla ilmateade lubanud järgmiseks nädalaks Edela-Soome juba lundki! Jjjjjahh…  Eks ta ole.

Eline kokkuvõte nüüd, minu poolt head und!

Tere,

kui terve nädal on töine olnud, ei erinenud ka tänane päev teistest :) Toimetasime täna neljakesi: Ly, Eli oma sõbrannega ja mina ka, kui hakkabki tunduma, et justkui hakkaks mingi kord tekkima ja kuidagi järjele saama, tuleb hetkega palju annetusi ja jälle on hunnikud ees.

Täna käisid meid külastamas Aare ja Seija Soomest, tore oli neid üle pika aja näha, nemad tulevad alati ikka autotäie kraamiga. Veetsime siis mõned minutid tööajast ka nendega kohvitades. Sel korral tulid nad Eestisse paariks päevaks, kuid juba augusti lõpupoole tulevad nad taas, siis 2-ks nädalaks Lõuna-Eestisse tuuritama. Tundub, et ikka on väga oluline, kuidas poes asju esile tõsta, alles eile sättisime laearmatuure ja lambikupleid, täna osteti neist ära 3 tükki korraga, eile läks mitu satsi nahkriideid :) ja viimasel ajal küsitakse nõusid suhteliselt palju.

Lastest käis täna korraks kohal vaid Britsu, kuidagi vaikne on. Ka Kaidi Mikkus tuli üle pika aja meid tervitama, kaasas kohvi ja stritsel, näitasime siis tallegi meie uuenenud poodi ja lobisesime mõne hetke. Tänased annetajad: Kaire Vendla, Marelle Holop, Toomas Tuul, kes tõi magamistoamööbli komplekti. Tänud kõigile!

Täna küsiti meie käest ka seda, kas ehk mõni hea inimene, kes kartuleid kasvatab, tahaks mõnd abivajajat peret talvekartuliga toetada. Ehk on kellelgi varuga kasvama pandud.

Kohtumiseni järgmisel nädalal!

Eline

Ja Tiina kokkuvõte Märjamaa SVFist:

Tere!

Iga päev on just täpselt oma nägu. Oma tujude ja rõõmudega. Ühte päeva mahuvad ära nii naerujutud kui jonnijutud, rõõmujutud kui nutujutud, lustakad tujud kui pahurad tujud. Ka meil oli täna laste seas jonni,naeru, rõõmu ja pahurdamist. Eks ole koos  ju palju erinevaid isiksusi.

Lapsed tubaseid tegevusi suvel eriti ei armasta ning sellepärast pakkusin neile jälle tunni õues. Kalender ja ilmad näitavad suve lõppu ja kätte on peagi jõudmas uus kooliaasta. Seetõttu kordasimegi täna lastega üle liiklusreeglid. Käisime läbi alevi peatee ning seletasin neile lahti võimalikud ohuolukorrad ja võimalused nende vältimiseks. 

Tuletasin lastele meelde, et liiklusseaduses kohustatakse alla 16-aastaseid jalgrattureid kandma kiivrit ja seda selleks, et jalgrattur õnnetuse korral ei saaks peavigastusi. Rääkisin ka sellest, et on lubatud jalgrattalt maha tulemata ületada ülekäigurada. Sellise tegevuse juures tuleb olla eriti tähelepanelik. Kindlasti tuleb jalgratas varustada esi-ja tagatulega. Selleks, et jalgratas ei satuks võõrastesse kätesse tuleb kasutada jalgrattalukku. Lastele tund väga meeldis. Lapsed lubasid liiklusreegleid kindlasti täita.

Käisin täna vallamajas ja Sirje Praks andis meie lastele kaasa hulga spagette ning vaarikamoosi pannkookide jaoks. Saame nüüd Tiina juures jälle kokkama hakata. Suur, suur aitäh!!!

Soovin kõigile ilusat nädalavahetust ja turvalist liiklemist!

Tiina

13.08  Täna olime SVFis taas mitmekesi, Eline ja mina, ja lapsed, keda kokku umbes 10 ringis oli. Lapsed on nagu lapsed ikka, hakkab igav, minnakse ära, hakkab teises kohas igav, tullakse tagasi. :) Nii nad täna ringi liikusid, kuid õhtu lõpuks oli lapsi veel kuus. Mida täna tegime?

Esiteks selgus, et üks sõit, mis mõnda aega küsimärgiga meil õhus rippus ja mis pidanuks toimuma 18 ja 19 aug, ei toimu. Aga kindel on see, et 23. augustil loomaaeda läheme. Nagu varem juba öeldud, rongi ja trolliga, aga tagasi… saladus! Täna lapsed uurisid ja puurisid, et ikka millega ja millega. Sai siis helikopteritest räägitud, aga ka rulluiskudest. :) – Ei ütle no, ja punkt.

Lastega võtsime täna suured koristustööd ette. Laste riiulid, mängukastid jne. Terve päeva jändasime ja oi-oi kui palju prügi meil kokku sai. Prügiks nimetan ka niisuguseid asju, nagu näiteks üllatusmunade seest ilmunud nikerdusi jms. Kohutav. Meeletu pressimine, stantsimine ja tootmine, kõik konkureerivad kõigiga, aga kas see ka mõistuspärane on? Ilmselt pole teist teed.

Joonistasime lastega täna ka kirbuturu reklaame, sai neid siis jälle Raplasse siia-sinna üles riputatud. Loodetavasti ilm peab ja rahvast tuleb. Meil on tõesti poes palju kraami ja hinnad head, tasub vaatama tulla.

Täna toodi meile ka palju annetusi. Täname kõiki. Ütlen nüüd, kindlasti vajaksime lastele jalatseid, dresse jms. Ning kui kellelgi on üle jäänud ja kasutamata koolitarbeid, ka nendest me ära ei ütleks. Vajame pliiatseid, pintsleid, värve, vihikuid ja kõike, mida koolis tarvis minna võiks. Ka Juuru vald on praegu korraldamas kampaaniat, et oma valla vaesemate perede lastele koolikotti aidata kokku panna, kes soovib neid aidata, pöördugu Juuru valla sotsnõuniku Maiu Kalmuse poole, või võib ka meile tuua, paneme Juuru jaoks kõrvale. Oleme kokku leppinud, et koolikotid saavad nad meilt, eks siis oleks üks üleandmine, juhul kui nii just annetada soovitakse.

Ei enamat tänaseks. Homme oleme taas SVFis, nii Eline kui mina kui kõik need, kes meile tulevad. Seniks kõike head.

14.08 Teisipäev. Tänane päev kujunes taas tihedaks suhtlemiseks, tegutsemiseks ja ringisõitmiseks. Hommikul võtsin taas ühe poisi tee äärest peale, nagu juba meil alati kombeks on saanud ja nii me kahekesi Rapla poole sõitsime. Ilm oli ilus ja meil mõlemal tuju hea, nii otsustasime mälu värskenduseks täna omavahel ainult inglise keeles rääkida. Hea oli kuulda, kui hästi 12 aastane maakooli poiss inglise keelt oskab. Pidavat filmidest õppima. :) Saingi siis teada, et ka eile õhtul, peale SVFist tulekut, oldi järjekordset filmi vaadatud, komöödiat. Ja sain teada, et hommikust oldi söödud ja miks vend meiega kaasa täna ei tulnud, jne, kõik võõras keeles kenasti mulle selgitatud. Tore.

SVFi jõudes laiendasime inglise keele päeva teistelegi lastele, nii me täna kõik selles keeles suhtlesime, mõni kätega, mõni arglikult vastates, mõni ka omal initsiatiivil juttu üles võttes. Palju nalja sai, eks võõra keelega tuli meile ka veidi teistsugust meelsust, värskendavat.

Lapsed said täna väljas mängida ja niisama olla, oli minul arvutis üksjagu tuhnimist ja kirjutamist – asjaajamised. Ja ühel tüdrukul, Anettil oli täna ka sünnipäev, vilksamisi ja korraks astus ta ka meie juurest läbi, kommid said meie laste poolt talle igatahes kingitud! Õnnitlused, õnnitlused!

Ka abivajajaid käis täna mitmeid, saime anda riideid, jalanõusid, õmblusmasina, voodiriideid – tekke, patju, ja ka nõusid. Ka Kehtnas sai tiir ära käidud, ära viidud koorem asju ja ka korraks üle vaadatud, mida veel ühele perele vaja minna võiks. Üleskutse meie poolt: Vajame hädasti kahele toale tapeeti –  ühele toale 6 rulli, teisele vast saaksime 4ga hakkama. Liimi saaksime ise SVFist anda + ilmselt läheksime kambakesi ka perele appi tapeeti panema. Selle pere lastele oleks tarvis ka kirjutuslauda, suuremat sorti, kus taga kaks last korraga õppida võiksid. Muus osas saame hakkama. Täna tõi Piia abikaasa, Aivar, Tallinnast ära annetused, tugitoolid ja diivani, need said kohe täna ka perele edasi viidud. TÄNUD nii annetajale, Mart Jõhvikale, kui Aivarile sõidu eest.

Väga kena üllatus oli täna näha üht last, keda me kaua näinud ei olnud! Poiss on suureks kasvanud. Õpib hästi, neljadele ja viitele. Ema on tal ainuke kasvataja ja kahjuks… raskesti haige. Poiss on 143 cm, jalg 40. Panen siia üles nende pere vajadused, et äkki keegi konkreetselt neid aidata soovib: Lapsele oleks tarvis spordijalatseid, koolitarbeid, kiledresse ja tavalisi dresse. Või kui kellelgi on selle suurusega korralikke poiste riideid muidki, annaksime heal meelel edasi. Poiss ei ole ei peenike, ega liiga kogukas, normaalse kaaluga. Ja… väga tore poiss on. Hea meel oli täna näha, et ta justkui jutukam oli, viimasel korral kui teda nägime, oli ta õige enesesse tõmbunud…

Nende perele oleks tarvis ka külmkappi, väiksemat sorti, st madalat. Köök on neil väike. Ja, mis meil SVFis suureks probleemiks on, ja mida ka väga raske lahendada on kui mitte võimatu, on see, et me ei saa lapsi oma üritustele. Maapiirkondades on ühistransport hõre, liikuma pääsemine paljude jaoks vaid unistus. Nüüd leppisime kokku, et poiss meiega loomaaeda siiski tuleb, hommikul vara buss ikka sõidab, tagasi koju viime lapse ise, kui teisiti ei saa.

Veel ühest perest teen juttu. Täna käis ka vanaema oma lapselapsega, keda ta kasvatab. Teame seda väikest tüdrukut juba ja tunneme. Neil juhtus lugu, mida laiemale seltskonnale avaldada ilus ei oleks, aga seda võin küll öelda, et meil kõigil ülimalt hea meel on, et lapsega midagi halba ei juhtunud! Nö, õnnelik õnnetus. Panen ka nüüd nende pere vajaduse üles ja eraldi, et kui keegi soovib just neid aidata: vanaema vajab automaatpesumasinat, külmikut ja mikroahju. Taas – kui on kellelgi niisama seismas või välja vahetamisel, aga töökorras, siis oleksime tänulikud abi eest.

Nüüd muust, mis päeva jooksul toimus ja aset leidis. Käis meil külas ka minu ammune tuttav ja hea sõber, kunstnik Urmo Raus, kes juba pikemat aega Hollandis elab. Tema väike tütar, Este, oli meile ka plakati joonistanud (vt kõrvalolevat pilti). Tüdruk oli plakati suure hoolega valmistanud, hoolega ka valisime ja sobitasime, kuhu see meile SVFi paigutada. Teised lapsed, kes samuti parasjagu meil olid, tulid kohe appi ning varsti oligi sõbralik jutuvada neil omavahel valla – kuidas elatakse Hollandis, kuidas koolis käiakse, kes on Este sõbrad, mis keeles ta koolis õpib, mitut keelt ta juba räägib, jne, jne. Neil paistis väga huvitav olema. Kõige enam vapustas meie lapsi, et Este nelja aastaselt kooli läks, nagu kõik Hollandi lapsed minema peavad.

Urmo ja Este tõid meile ka annetusi, jalgratta, rulluisud, riided jm. Täname abi eest. Urmo Rausi kohta nii palju, et ta on väga andekas kunstnik, kelle töödega on toimunud hulgaliselt näituseid ning kes praegugi väga põnevate projektidega siin-seal maailmas seotud on. Siin link tema kodulehele, huvi korral võib igaüks ise lähemalt tema tegemistest ülevaate saada: http://www.urmoraus.com/ http://www.studioraus.eu/

Nüüd Eline tänane kokkuvõte, millele ta “Heeringavaagnate väljanäitus” on nimeks andnud. Aga enne veel tänud tänase tehtud töö eest ka meie teistele SVFilistele, Elile ja Ly´le.

Õhtust,

mõned mõtted tänasest päevast. Samal ajal podiseb tulel moosipott, soliseb käsinõudepesumasin (abikaasa), tuba on täis siginat-saginat, aga see kõik kuulub ju suvise õhtu juurde :) Tänane annetaja: Merle Lants. Üritasin eile, kui poisid mulle riidestangesid kokku panid, tekitada ühe sellise etno v naturaalsete värvide ja materjalidega riiete stanget, sealt siis pärineb Eli kild – retno (etno + retro), igatahes tol hetkel tundus see päris naljakas.

Täna juhtus meil uues poes ka esimene kildudega õnnetus – üks meesterahvas ajas ümber me lillepostamendi, lillepotid muidugi otsustasid kildudeks kukkuda, aga ju siis nüüd on õnne pikaks ajaks. Ehk tähendab see häid kliente ja palju head kaupa, mida müüme ju heategeval eesmärgil, seega teeb meie tegevus õnnelikumaks või vähemalt veidikesekski rõõmsamaks nii mõnegi lapse. 

Jätkuvalt on popp meie hipikapp, ei tea, kas tõesti on tulemas palju retroüritusi või ongi meil lihtsalt erilised asjad, igatahes täna läks sealt loosi oma kümmekond rõivaeset. Aga umbes sama palju tekib sinna igapäevaselt ka juurde, võin öelda lohutuseks.

Härra Peedu tõi meile täna õige mitu piparmündivihta, kui nii võib öelda, meil ju ikka tavapäraselt kannuke ürdiveega kuskil lauanurgal ja nüüd saame pikalt juua maitsvat piparmünditeed. Osa vihtasid läks kuivama, osa panime karpidega sügavkülma, sealt ka hea võtta.

Kuna meil on tõesti palju nõusid kööginurgas, sorteerisin täna sealt välja kastitäie (ausalt, ma ei luuleta) heeringavaagnaid ning nüüd on meil kaupluses kena väljapanek, lillekujuline, ning kõik 9 erinevat sorti vaagnaid saab endale soetada imepisikese raha eest. Tulge vaatama! Müügiks läks täna ka vahva raamat aastast 1959, nimelt – Eesti lindude välimääraja – nii armas on vaadata inimesi, kes istuvad pikalt meie raamaturiiulite ees, sirvivad raamatuid ning soovivad siis mõne endale soetada, meie oleme ka rõõmsad, et jätkuvalt on lugejaid, kes raamatutarkust väärtustavad.

Koju sõites kohtusin täna kummalise killavooriga. Jagasin sama teed 4 hobuse ja kahe ratsanikuga, kohe mitte ei saanud aru, kas nad olid ratsaturistid või suundusid kostümeeritult mõnele üritusele. Igatahes olid 2 hobusel rasked pakid kanda korvides. Ratsanikud ise kandsid minu jaoks tundmatuid kuubesid (punane ja roheline) ning sulgedega kaabusid. Kohtumiseni homme! Ma nüüd tagasi moosipoti juurde, ega tali enam kaugel pole, vaja suvi purki püüda, et talvel oleks võtta! Soojad tervitused ka kõigile teistele hoidistajatele!

Eline

Ja siit ka veel Tiina õhtune kokkuvõte Märjamaalt, sealgi täna SVF tegutses!

Tere!

Täna toimus meil vabaõhumaalimine. Maalisime ilusaid maasikaid ja suvelilli. Töö tegemiseks kasutamise kooliaeda. Õue läksime just sellepärast, et ilm oli suviselt soe ja päikesepaisteline. Paaril korral tuli lastel küll tugeva tuulehooga, mis laste töid endaga kaasa haaras, rinda pista, kuid see ainult lisas lusti juurde.

Aia eest hoolt kandev Elle Valtu rõõmustas väga laste üle. Kutsus hommegi tagasi. Lubasimegi minna ning tänuks tänase lahke vastuvõtu eest teeme kolmapäeval veidike aiatööd. Lapsed kinkisid  mälestuseks tänasest veedetud päevast  kooliaia uksele ilusa maasika.

Jätsime tööd kuivama ning otsustasime minna sotsiaalabikeskusesse vaatama, kas saame seal homme kokkama hakata. Minnes kohtusime õpetaja Avega, kes oma koduaias oma kätega valmistatud pilli mängis. Ave rääkis toreda loo, kuidas talunaine oli oma lapsele õhtuti unelaulu laulnud. Mõisahärra aga arvanud, et too naine teda sellise lauluga nõiduda ja uinutada tahab ning kaebas naise kohtusse. Kohtunik aga oli tark mees ning kirjutas naise viisi kohturaamatusse üles. Nüüd mängiski Ave meile selle ilusa laulu meloodiat, mis on maailmas tuntud tänu kohturaamatule.

Selline tore seik leidis meil aset teel sotsiaalabikeskusesse.

Õpetaja Tiina Kokemägi oli veel suvepuhkusel ning kokkamine jäi järgmisesse nädalasse.

Olge terved ja nautige päikest !

Tervitades,

Tiina ja lapsed

 15.08 Täna olid SVFis taas Eline, Ly, Eli ja peale lõunat ka mina. Eli ja Eline toimetasid poe poolel, see osa SVFist on meil hästi õnnestunud, peab ütlema, kaupa on palju, hinnad pea olematud. Vaatasin just täna huviga, kuidas Eline ja Eli asju hinnanud on – kristallkauss, ilus ja stiilne, maksis 4 €,  siis ühed nägusad tuliuued käimad (täisnahast ja hea disainiga), maksid 2 €. :) Kui arvesse võtta, et laupäeval meil 50% allahindlust on, siis tasuks vist isegi Lõuna-Eestist meile ostukäigule tulla, või Ammeeerikast, :),  seda enam, et näiteks ka 30ndate aastate nõud meil kenasti müügis on jms, põnevam kraam. Ja raamatud on meil samuti päris hea valikuga. Vaatasin ja mõtlesin, et peaks vist paar suurt patja nende raamaturiiulite ette maha panema, mõnus huvilisel istuda ja omaette nohiseda. Tõesti, väga meeldiv olemine meil seal. Puudub veel väike kohvik, siis vist külalised meile jääkski. :)

Täna toodi meile palju ka annetusi. Täname kõiki. Kes olid toojad? Eha Uustalu, Roger Purtsak, Margit Alumets, Virve Vahtre ja Elle Tikki. Ka Ülle Madise, kes vist pikemalt tutvustamist ei vaja, inimesele, kes KUKU raadiot kuulab või lehti loeb, või eesti poliitilist elu jälgib, ka tema käis täna oma abikaasa Lauriga meil, annetusi toomas. Klarika ja Lauri Liiv olid samuti nendega kaasa tulnud, sedavõrd meie huvinurk ka ühe sohva jagu rikkamaks sai. Ning üks pere saab nüüd samuti oma mure lahendatud, saame neile edasi anda kaks madratsit, mis koos külalistega Tallinnast saabusid. Need madratsid lähevad kahe poisi voodinarile. Tänud veelkord annetuste eest!

Täname ka MAMMA tehast, Saarioinen Eesti OÜ. Saime täna taaskord meeldiva üllatuse osaliseks, annetati meile pannkooke ja moosi. KUI HEA MEELEGA neid meil täna söödi – ja lapsi kokku oli meie juures täna palju. Aga saime nii, et isegi kahele perele jagus, et koju kaasa anda. Ning jätkub meile veel homseks ja ülehomsekski. …Ilma Meheta Metsast me siiski nii hästi ei elaks, tänu tema annetatud külmikule on meil, kus toitu säilitada. Tänuga mõtleme…

Käisin ka kontoritarvetes täna, ostsin meile mõningaid töövahendeid – markerid olid täitsa läbi, liimi tõin ja muid vajalikke tarbeid samuti. Paistab, et abivajajad pered tuleks meil nüüd ümber katalogiseerida, tähestiku järgi, muidu on alati üks lappamine ja lappamine, lehed kipuvad narmendama ja rebenema. Tuleb ümber teha, pole parata.

Egas muud. Nüüd veel avaldan ka Tiina kokkuvõtte Märjamaalt. Ahaaa, meelde tuli! Üks uudis veel meil! KA 8.09 TOIMUB MEIL KIRBUTURG, otsustasime täna ja teeme ära. Nii et – kes soovib, see proovib! :) Ilusat õhtut SVFi poolt, minu poolt ka! Ei, ja veel! Ka hoidiseid võib tulla müüma, meie ei keela seda, igaüks omal riisikol. Ehk õnnestub meil ka üks suur degusteerimine korraldada… Mõtleme veel. Aga siis olgu retsept kaasas ja kõigile jagamiseks valmis pandud! :) Nüüd – hääd õhtut!

Tere!

Täna tegime kooliaias tööd-  korjasime marju. Lapsed lausa lendasid aeda põõsaste juurde. Aiatädi lubas marju süüa nii palju, kui kõhtu mahub ja isu täis saab. Tore oli vaadata, kuidas väikesed käed ja suud käisid. Esialgu täideti kõhud ning seejärel asuti marju anumasse korjama. Lusti ja rõõmu see töö lastele igatahes valmistas. Eks ole seltsis vist iga töö kergem teha.

Marjad korjatud, suundusime lapsed ja mina aiatädiga köögiviljaaeda. Siit  lubati lastel koju võtta porgandeid,  peete ja kurke täpselt sellises koguses, kui kotti ja pihku mahtus. Agaramad nosisid juba kohapeal porgandeid ja kurke. Üks poiss leidis kurgilehtede alt maailmatuma suure kurgi. Arvas, et sellest jagub kohe ühe suure kausitäie salati jaoks. Kuna poisi  peres kasvab  kuus last, pidi ema alati ainult  suurde kaussi salateid valmistama.

Tööd tehtud ja palk käes, mängisime mõned ringmängud. Mängimine tekitas lastes suurt elevust ja kuidagi ei tahetud lõpetada. Mina olin juba jooksmisest ja hüppamisest väsinud, kuid lastel ei paistnud veel ühtegi väsimuse märki. Kuid kell näitas oma aega ja oligi meil aeg päev lõpetada.

Mulle meeldis väga Eline eilne mõte: püüda see suvi purki. Lõpetangi täna soovides kõigile PÜÜDKE SEE SUVI PURKI JA OMA MÄLESTUSTESSE!

Tiina ja tublid marjakorjajad!

16.08 Tänane päev möödus mul osaliselt Tallinnas, teiste töödega seotud asju ajamas, osaliselt aga arvuti taga. Kirjutasin valmis mitmed SVFi toetuse taotlused, meie tutvustuse Soome Ärimeeste Ühingu jaoks jne, jne. Vastasin ka kirjadele ning telefon oli üsna hõõgvel pea kogu päeva jooksul.

Tavaliselt püüan ikka ise alati hakkama saada ja olla enamvähem kõiges täpne, nii hästi kui võimalik. Täna aga läks mul üks kokkulepe vett vedama, olin end kahte kohta korraga lubanud… Eline oma kokkuvõttes siis annab teada, millega tegu. Vabandan, et nii läks ja tore, et tüdrukud kõigega väga kenasti toime tulid. Helistasin hädas nii Annelile, kui Elile, mõlemad olid kui püssist valmis minema, tegema ja olema. Ja tänu Eline heale soome keele oskusele laabus külaliste vastuvõtt viperusteta. Suured tänud meie naistele!

NING! Loomulikult kõige suuremad tänud minu poolt täna meie külalistele Soomest, kes 130 tuliuut koolikotti Raplamaa lastele tõid. Meil tuleb nüüd jagamist ja teavitamist üksjagu. Ma pole küll kotte veel ise näinud, olen SVFis taas homme, kuid naistelt kuulsin, et neis olla ka koolitarbeid kaasa pistetud – vihikud, pliiatsid jne. Väga täname ja südamest, sest neid asju läheb tõepoolest praegu peredel tarvis. Olen aru saanud, et tegelikult ei kujuta inimesed, kel endal elu normaalne on, ettegi, millistes oludes mõni pere elada võib. Uskuge, abi on paljudele peredele teretulnud, ei ela me nii roosilises Eesti riigis mitte, nagu vahel arvama kiputakse.

Minu poolt kõik ja soovin ilusat õhtut, avaldan nüüd Eline kokkuvõtte:

Tere Siiri,

tänane hommik algas meil munade keetmisega. Just nii. Meil oli SVF-i külmikus miskipärast 4 muna ning kööginurgas mitu erinevat elektrilist munakeetjat, nii siis otsustasime proovida, kuidas sellised aparaadid töötavad. Kuna enne polnud proovinud, ei osanud esialgu midagi pihta hakata. Kas on vaja vaid juhe seina panna või siiski ka kuskile vett valada, proovisime siis veega, no aega läks, aga valmis said ja täitsa söödavad ka. Aga mina eelistan edaspidi siiski vanakooli moodust ja potis vee sees keetmist:)

Ühel hetkel saabus meile kuller, kes tõi imekauni südamekujulise lillekompositsiooni ning mitu karbitäit komme. Saatjat meil tuvastada ei õnnestunud, aga üllatus oli väga suur. Kui homme tuled, siis võime nuputada, kes selle saadetise taga võiks olla.

Märjamaa Tiina käis läbi, andsin talle kaasa Mamma pannkooke ja moosi, saavad lastega maiustada. Ka me omad lapsed olid täna, näod maiad peas, jälle ootel, et millal pannukaid saab ja eks said ka, aga enda järelt koristamise suhtes peame hakkama ikka kõva drilli neile tegema, absoluutselt ükski must tass, taldrik ise kraanikausi poole liikuma ei hakka, jäävad ka maha kommipaberid ja muu praht. Kurb. Aga ju siis peamegi õpetama neile teistega arvestamist, sest mina tahaksin ka kell 18 peale tööpäeva lõppu minna kohe koju oma pere juurde, mitte hakata koristama teiste järelt.

Üllatuskülalisi käis meil täna ka, Siiri, kel peas mõtteid rohkem, kui peaks, unustas meile lihtsalt öelda, et täna on tulemas delegatsioon Soomest. Toredad annetajad on kokku kogunud üle 300 seljakoti ning osa neist annetati SVF-ile, et ka meie nimekirjas olevate perede lapsed saaksid korralikud koolikotid. Aitäh Erika Paasmaale, kelle kaudu selline annetus meile jõudis, nind suurimad tänud inimestele, kes selle töö Soome poolel ära tegid: Pirkko Kanerva, Eija Viitavuori, Raija Kivinen, Martti Kivinen.

Kiirreageerimise tulemusena olid 5 minutiga kohal meie vabatahtlikud Eli ja Anneli, samal ajal oli meie juures üle pika aja ka Ljuda, nii saime kaetud kohvilaua, leidsime kapinurgast ka kommi ja veidi muud magusat ning korraldasime ka pisikese istumise. Läks ilusti. Aitäh, meie kallid abilised!

Ubuntu tegi täna taas mõned vajalikud sõidud, viis Kehtna perele ära voodimadratsid. Kunstnikuproua Aili käis poodlemas, tõi aga kaasa taas hea tuju ja siirad, südamest tulevad soovid meile kõigile! Palju terviseid ka Sulle, kallis Aili!

Katrin mööblitehasest tõi lastele huviharidustundideks materjali, mida plastikusarnast, mida muidu kasutatakse lasteaedades peeglite asemel. Tänud!

Rahvast käis täna palju, küsiti laupäevase Kirbuturu kohta, mõni polnud veel kuulnudki, aga loodame heale ilmale ja rohkele osavõtule! Tänased annetajad: Annika Lõhmus, Grete Klemmer ning aitäh ka kõigile teistele, kes juba mitu korda meie juurde oma üleliigsete asjadega on jõudnud.

Ly toimetas laos, pakkis peredele asju kokku ning üritas jooksu pealt aidata, kui mõni abivajaja uksest sisse astus. Selline päev siis. Kohtumiseni homme ja laupäevasel Kirbuturul!

Eline.

17.08 Reede. Täna tegutsesime põhiliselt selles vaimus, et homne kirbuturg hästi laabuda saaks. Lapsi oli meil SVFis palju, kes tahtis, sai kaasa aidata. Ja oli rõõm näha, et tööd teha taheti.  Mõned on lihtsalt usinamad, mõned pigem mängiksid. Lasime kõigil olla nagu olla taheti. Meil käivad asjad nii, et pigem suunamisega toimub töö, vahel muidugi lööktöökorras saab ka käsklusi jagatud. Kõlab ehmatavalt, et lausa käsklused? Tegelikult lapsed ootavad, et nad kasulikud olla saaksid. Täna oli seda kohe igast otsast näha. Ja eriti virgaks muutuvad lapsed kiituse peale, siis kohe mitmekordne tööisu ja tahe hea olla! :)

Üks poiss käis aina küsimas, kas on juba kotti tarvis teise ruumi viia või mitte, et siis hüüaksime. No hüüdsime. Teine poiss jälle tuli ja uuris, et kas temagi kotte tassida võiks, ise aga pisike nagu nööp. Ei andnud talle nii rasket koormat. Aga siis läks tagasi mängima ja paistis, et talle seegi tegevus väga-väga meeldis. Üks tüdruk tahtis mind koolikottide pakkimisel aidata, saigi. Teine neiu sai samuti. Koos vaatasime, mida ja kuhu ja kellele. Täna jagasime ära 10 koolikotti, tüdrukutele lisasime kotti ka mõne armsa mänguasja, meeneks. :)

Inimesi, kes meie abi vajavad, käis täna üllatuslikult palju. Niisugune külaliste rohkus ühe päeva jooksul oli minule veidi isegi üllatuseks, Ly´le, kes meil laos emand on ja pakkimisega jne tegeleb,  see üllatuseks ei olnud. Täna vaatasin kõrvalt, Ly töötab kiirelt, asjalikult ning osavalt. Kõik saab tal tehtud ja kõik toimib, kord telefonitsi asju ajades, kord silmast-silma, siis jälle käigupealt – parasjagu nii nagu tarvis on ja teha vaja.  Selle kõige kõrvalt oli mul isegi piinlik minna midagi paluma, kui keegi uus inimene uksele ilmus või midagi uuriti, või küsiti. Ly teab meil nüüd laopoolt paremini kui keegi meist. Ja tõesti, meil on mida anda ja jagada, ja meil on, mida mujalegi Eestisse abiks saata, ja meil on ka, mida müüa. Aga ma ei hakka enam meie poe poolt kiitma, olen seda juba küllalt korduvalt teinud. Ütlen vaid, et Eline muudab meie poodi päev-päevalt ikka kaunimaks ja kaunimaks, ikka kodusemaks ja kodusemaks. Nii mõnigi ostleja võiks ennast meile unustadagi, lihtsalt hea olla  ja õdus.

Lastest. Hommikupoolikul sain nad nii kaugele, et natuke ka käsitööd teha. Olin ühel õhtul meie suure töölaua taga ühe pildi valmis meisterdanud, ajakirjadest välja lõigatud ribadega kleepisin vaasi ja loomulikult ka lilled. Idee sain Gerlylt, meie vabatahtlikult käsitööõpetajalt, kellel selles tehnikas meile juba üks kaunis pilt valmistatud on. Väga mõnus tegevus! Näitasin siis lastele omagi pilti, et kas nad samuti midagi sellist ehk teha viitsiks. Kohe 5 last asusid ribasid lõikama. Kleepimise tulemused jäid väga kenad. Meil tasuks nüüd mõelda, kuidas raamimisega jääb. Ma arvan, et kleepimine meil veel hommegi jätkub. Kuna tänased hilisemad lapsed, nähes teiste laste töid, arvasid, et tahaksid samuti kätt proovida. Väga, väga hea. Seda me just ootamegi. :)

Ja eilne lillekimp.. No kes seda tegi, ei oska arvata. Ent võib-olla ei peagi, jäägu mõned asjad õhku –  nii vast ju sooviti, sest kimbu saatja end meile avaldanud ei olnud, mittükskriips selle koha peal, kus saatja andmed peaksid kirjutatud olema. Sõnum, mis lilledega kaardi vahel meile saabus, oli lihtne, oli liigutav: “Palju jaksu edaspidiseks. Oskust ikka uksi avada ja nende taha vaadata.”   Jah, ilus üllatus, mis meid kõiki veidi mõtlema ja aega eneses korraks seisatama pani. Sest. Et kedagi rõõmustada, peab ukse kõigepealt avama eneses. Kas see igakord õnnestuda võiks, seda teab kõikidest kõige paremini – igaühe oma tahe.

Kuid. Lilledega oli kaasas ka korralik annus kommi. No, arvatavasti, et meid kõiki jäägitult heaks sulatada ja magusaks muuta! See meie salapärasel üllatajal ka õnnestus. :) Kommi nautisime nii meie, kes me SVFi (luud ja hari käes) majandame, aga ka SVFi toredad lapsed, kes samuti lillekimbu ilu mitmeid kordi päeva jooksul imetlemas käisid. Ja loodetavasti püsib kimp nii kaua värske kuniks viimseni võimalik! Ja siis… Täname.

Veel ühest toredast hommikusest külalisest, kes meie päeva sisukaks muutis. Enn Kauts astus meile sisse, et tuua Tallinnast nende pere annetused. Jutujärg aga võttis huvitavaid toone, saime kuulda nii mõndagi 90ndate algusaja kohta, kuidas ja mil viisil suleti tehaseid jne. Kuna vene turg tagant ära kukkus. Oli väga põnev kuulata, samas ka veidi nukker. Aga mis teha? Paratamatus. Ega´s vene turg meil arvestatavalt tagasi ole, ehkki naabrid oleme. Eestlased jäävad alati oma suurt naabrit hoiatava märgiga mäletama, kuna nende katuseräästas mitte kõige kergem meie kohal ei ole. Kui palju kinnisvara maha meie naabritele müüdud on, pole keegi kokku arvestanud. Vist. Ega ka arvesta. Mis sest arvestamisest kasugi oleks, või teadmisest. Mida see muudaks enam? Või? Ning eks ole maid ja maju müüdud ka teistele naabritele, ohtrasti. Mis meil enestel veel järel on? Selle mõelgu meie lugeja i endamisi.

Täname aga Enn ja Rea Kautsi, küllap saamegi nii mõneski ettevõtmises tulevikus koostööd teha. Eks elu näita.

Täna käis ka teisi annetajaid. Üks tore mummi Soomest astus me poolt läbi, Paola Paros. Küsisin ikka samasuguse ülimalt läbipuuriva pilguga, nagu kõigilt teistelt annetajailt, et kas on ikka terved ja puhtad asjad? Vastati, et põhiliselt jalatsid, ja terved, ja puhtad! Ja nii lapsed talle appi tõttasid, et kotid annetustega autost maha tõsta. A kui hea üllatus oli see, et jalanõud suisa uued paistsid olevat! Olid seal popid tossud, mitu paari kohe, ja tennised ja igatsuguseid muid kingi. :) Hea meel selle annetuse üle. Sel korral läheb meil kõik perede lastele jagamiseks. Ja Paola oli ka ise ülimalt armas, asjalik ja tarmukas vanaema, pole midagi meil siin raisata, ega niisama vett vedama lasta! :)  Tänud veelkord meie poolt, ja tore mummi Paola on ikka alati meile oodatud, ka niisama kohvi jooma.

Tänud ka helistajale, samuti prouale Soomest, kes kogunisti kampaania facebookis kavatseb korraldada, et meie lastele uusi villaseid sokke koguda. Lugu on küll natuke naljakas ja algas imelikult. Kuna kellegi kass pidavat sokke sööma, siis olla omanik pannud facebooki üles kuulutuse, et kes tahab sokke annetada. Annetati, aga ka tuliuusi, neid olevat kahju närida anda! Ja et sokke nüüdseks lausa hulgi pakutakse, siis jääb kass uue kampaania maskotiks, aga sokid lähevad paremat eesmärki teenima! Jääme tänuga ootama!

Mis muud veel tänasest? Ei suurt midagi. RebaseAndres Sarapuu tuli meilt läbi, arvas, et täna neljapäev on ja et meie kirbukas niisiis ülehomme. Saime siis ikka koos selgusele, kuna ma ka ise lõpuks kahtlema hakkasin, et täna ikka reede on, ja kirbukas homme aset leiab! Nõnda et – kohtume homme! Ka ilm pidavat hea püsima, Päike ja soe. Tuuuuletu!

Lõpetuseks ülevaade tänastest tegevustest Märjamaal, õpetaja Tiinalt. Enne veel üks väike tiir tänasesse – tõime ära mööbliannetuse kahest kohast Raplast, annetaja Reginale tänud ja annetaja Margele samuti suured tänud! Tänud ka transportijale, kes end täna kategooriliselt avalikustada ei luba! :) Teistele annetajatele samuti suured tänud: Reelika Toome, Merike Käosaar! Ja nüüd me poolt  – ilusat õhtut!

Tere!

Meie tänane päev algas väikese linnupoja matmisega. Lind oli tõenäoliselt pesast välja kukkunud ja hukkunud. Matsime ta maha minu aeda. Rainer oli tubli,  kaevas aegu ja  tüdrukud valmistasid puust risti, millele kleepisid paberitüki koos linnu nimega.

Kuna Eline andis mulle eile kaasa Mamma pannkooke, mis vajasid soojendamist, kuid meil SVFis see võimalus puudub, soojendasin koogid kodus ära ja istusime lastega meil aias. Kes soovis kooki pohlamoosiga sõi moosiga, mõned aga panid koogile värsket mett (üks minu hea sõber saadab minu perele igal aastal suve lõpus  talvise meevaru).

Laua ääres arutasime peagi algava kooliaasta üle. Küsisin kas ikka koolivarustus juba olemas. Selgus, et enam-vähem asjad ostetud. Paaril tüdrukul puudusid veel dressid,  sisejalatsid ja koolikott. Rainer teatas, et tema ema ostis talle ja õele koolikotid Maximast.

Kui koogid said söödud ja jutud räägitud, tulid lapsed tuppa. Toas vaadati multifilme ja mängiti pet shopidega.

Soovin teile homseks ilusat ilma, rohket osavõttu ja head kauplemist!

Võimaluse korral tulen kindlasti ka ise läbi.

Tiina

 18.08 Laupäev. Täna oli terve päev meil väga kiire, rahvast oli käimas palju – kes esimest, kes mitmendat korda. Nii palju rahvast vist polegi meil varem käinud, või? Tundub küll nii. Ja platsil oli ka rohkesti kaubitsejaid, ilm oli ilus, selle poolest kõik klappis. Kuidas keegi aga äri tegi, seda öelda ma ei oska, arvan, et isegi kui ei teinud, oli ikkagi tore. Pakkusime kosutuseks nii morssi kui kohvi, ja teed. Igaüks ise vaatas, mida süda ihkas, seda saadi. :)

Lapsed lustisid õuel, ohutu koht pole kartust ei ole, et midagi teabmis juhtuda võiks. Mu meelest on meie plats üks mõnusamaid Rapla linnas, no tõesti, kus siis veel need kirbukaid pidada? ENT! Kuuldatavasti olla Raplas ka teine täika aset leidnud, ka seal olla rahvast liikunud. Jah, Rapla “liiklus” on tihe, see on tervitatav, siis ei saa küll keegi nuriseda, nagu elaks igavas linnas. :)

Jumal, kui palju meil täna laos tööd oli! Ja lapsed aitasid nii mõneski asjas selgust luua. Näiteks oli suur hunnik kilekotte kogunenud, keegi enam ei saanud aru, on need terved/on need katki. Lapsed siis sorteerisid ja panid prügisse, mis sinna kuulus. Kokku kõige muu prügiga tuli meil täna 6 suurt kilekotti prahti, see kõik tuleb meil prügimäele toimetada. Ja… Ikkagi vahel tuleb riideid, mida inimesed enam ise iial-iial ei kannaks, nii vana ja luitunud ja veninud… Aga meile tuuakse, et äkki saame kellelegi selga anda. No kellele? Kuid inimesed on erinevad, erinevad ka arusaamad.

Täna käisid meil ka pered, kellele abi pakkinud olime. Viidi õige mitu kotti asju ära, koolikotte samuti. Ka jalatseid saime anda, ühe paari ka eilse mummi, Paola, toodud tosse. Tüdruk, kes need omale sai,  oli imerõõmus! Ka jopet ei pidavat tal olema, leidsime ka selle, istus selga kui valatult ja oli nägus ka.

Mees Metsast külastas meid, toodi meile suur kandik rohelist näksimist, segamini lihapallidega. Lapsed sõid ja pugisid, ka me ise, terve päev ju jooks ja töörabamine, polnud aega isegi teed mitte juua. Väga maitsev suupiste oli. Lapsed tänasid ning loomulikult oleme meiegi tänulikud.

Niiii.. Ja! Ja siis käis meil täna ka Margus Mikomägi. Väga hea meel meil teda näha! Ajasime juttu mis ajasime, aga tore on see, et Margus lubas sügisel meie lastele külla tulla. Rääkima kirjandusest. Siis korraldamegi oktoobris ühe “Hariva õhtu” Margusega. Selle üle on mul tõsiselt hea meel, kuna Margus nö matsu jagab.

Kes me täna SVFi vedasime? Eline, Eli, Aili (Pikof, keda meie püsilugejad juba tunnevad, kes on kunstnik ja kes mõnikord meid ka aidata on võtnud), Triin (ühe toreda perekonna ema, kelle lapsed meil tihti käivad), siis Kalju Visnu – temata ei saaks me oma kenal platsil muusikat lasta ja mikrofonidesse omi mõtteid avaldada, :), ja Piia aitas meid, ja ka ma ise. Ja lapsed, keda oli täna palju. Ja kes täna siiski käsitööni ei jõudnudki, mindi hoopis kalale või aidati meid või oldi niisama omakeskis. Nüüd õhtul veel – suured tänud meie tänasele meeskonnale!

Oo, ja kus toodi täna annetusi! Aitäh. Oli väga meeldiv kõiki meie vanu tuttavaid taas näha, juba nagu omainimesed meile. Juba ammu tegelikult. :)

Nüüd Eline tänane kokkuvõte, pärast jätkan.

Hei,

peale väsitavat kirbuturu päeva, istun hetkel autos ja palun EMT-d, et ta mul netiühendust ära ei katkestaks. Sihtpunktiks on Kallaste linn Peipsi ääres, kuhu läheme veel suve otsima, on ju veel 2 vaba päeva ees. Tänase kirbuturu kohta võib öelda, et oli tõeline turupäev. Rahvast tuli palju, ikka korraga suurte seltskondadena ja viimane külastaja lahkus peale kella 4. Jalad lõid küll tuld ja rääkida kellegagi eriti enam ei tahtnud, aga südamest hea meel oli, et päev oli edukas. Osteti kõike-riideid, nõusid, tekstiilikaupa, vinüülplaate, jalanõusid ja kotte, isegi jalgrattaid ja voodiraam. Tänane annetaja Vaike Rannus, ka osa kirplejaid jätsid oma müümata jäänud kauba meile, aitäh teilegi. Kaunist sooja suveõhtut ja saabuvat vabariigi taasiseseisvuspäeva!

Eline

Ja veel üks tähelepanek. No on ikka väga mõnus, et meil nüüd rohkem ruumi on! Kuidagi energiat säästev. Kõik on omal kohal, keegi kedagi ei sega ega tülita liigselt. Varem lihtsalt olid nagu sunnitud 1000 asja ja mõtet korraga mõtlema. Hea kool aga edaspidiseks ja vastupidavusõpe! Nüüd elame süstematiseeritumalt, võrreldes, mis ja kuidas meil varem võimalused olid. Loodame, et saame ka võetud kohustustega hakkama, eks iga pind, mille juurde võtad, ka midagi maksa, eks. Ja meie oleme ju oma SVFiga kõigest Raplas, meie väikses armsas Raplas, mis väga kaunis muuseas välja näeb, oma rippuvate lilledega Rahvamaja ees ja kenade koduaedadega.

Ilusat nädalavahetust.

21.08 Teisipäev. Tänane päev SVFis oli paljuski sama nagu alati. Mis mõttes? No, rutiin on alati midagi, mis kipub sugenema, kui on tegemist samade toimingutega. No, ikka jätkus meil tööd tänagi nii laos kui poes, kui ka lapsed olid kohal. Rutiinseks on saanud ka see, et mõned lapsed meile ikka hommikuti söömata saabuvad. Võileibu pakkusime täna, ning teed sai igaüks endale ise teha, kuidas soovis ja mida maitsvamaks pidas. Meie hea sõber, onu Peedu, on meid piparmündiga vist küll mitmeks aastaks ette varustanud, osalt joomegi nüüd seda, aga on meil ka muid võimalusi. Kuid suhkrut mõni laps lisab nii, et pool klaasi on suhkrust täidetud. Ega see kuigi tervislik ei ole. Pole mõtet meil püüda parandada parandamatut, ehkki seletame ja selgitame ning anname teada, mis võivad olla sellise maiustamise tagajärjed jne, ent et kodus sellistele asjadele sisu ei omandata, siis jääb meil loota, et ühel päeval jutt ehk meelde tuleb ja ka kasu toob. Ja niikuinii tuleb jutt meelde, vanemast peast mõtleb enamik inimesi oma lapsepõlvele ja sellele, mida sealt kaasa võetud sai. Vanemast peast toimuvad tõelised sisemised pöörded ja õpitunnid.

Ma kunagi mõtlesin sellistele asjadele palju. Juurdlesin sisemise kasvamise teema üle, mõnikord sattusin endamisi võrdlesima taime ja vaimu kasvamist. Muidugi enda mõningate kogemuste põhjal, mis mind juurdlema sundisid – olles pooleks enda suhtes irooniline, aga ka püüdes mõista, miks ma nii või naa kogetut enda jaoks tõlgendasin. Maa külgetõmbejõus on meeletum jõud/vägi, mis hoiab igat osakest siin ilmamuna peal, taim aga ikka sirgub kõrgusesse. Kujutasin ette, milliseid energiavooge vaeseke haprake taimeke küll trotsima peab, et edasi tõusta ja kasvada, ning milline võrratu tung see küll on, mis üles sikutab – valgus. Aga ei näe keegi, kuidas kasvab vaim või läbi milliste pingutuste. Või mis on need takistused, millega vaim rinda pistma peab. Küllap neid jagub. Aga üks hea viis on. Ei ole mul sobilik öelda, mis. Usun, et me lugeja seda isegi teab. Need on asjad, mida ise adutakse ja millest rääkida nagu … nagu annaks oma võtmed teiste kätte, ei või. Inimesele peab mõni asi pühaks jääma.

Nüüd küll kukkusin heietama. :). Ei-ei, tagasi SVFi! Tänasesse rutiini tõi aga selget vaheldust inimene, kes New Yorkis elab ja kelle eestvedamisel eelmise aasta detsembris ka annetused New Yorkist meieni jõudsid, Kärt Ulman + tal oli ka oma poeg kaasas, kes õnneks väga kenasti eesti keelt valdab. Eri rahvustest abieludes kipub ju ikka nii olema, et räägitakse pigem selles keeles, milles lihtsam kogu perel suhelda on. Eraldi keelt õpetada on aga ekstra töö, Kärt on seda küll väga hästi teinud. Täna arutasimegi Areniga (Kärdi poeg), et võib juhtuda, et tulevikus tal just eesti keele oskus määravaks võib muutuda töö valikul. Nojah, see selleks, eks elu näita. Kuid Kärdi poeg tahaks tulevikus hoopis morskasid tudeerida ja saada teadlaseks.

Meie lastel oli aga jälle pärimist ja uurimist, kuidas elatakse New Yorkis, mis seal põnevat toimub, kes on tema sõbrad jne. Paistis, et ühine keel saabus kiiresti ning varsti mängiti õues Ameerika jalgpalli, kuid oldi ka arvutis ja näidati üksteisele igasuguseid huvitavaid asju, mänge jms. Nagu ikka lapsed. Tore oli neil.

Kärdile näitasime ja tutvustasime, kuidas elame meie. Oli palju mõtteid, Kärt pakkus ka mõned päris uued ideed välja. Vaatame. Sügis on meil kaunis tihe, mitmed väljasõidud, lisaks ka tahaks huvikooli uusi tuuli tõmmata – malering võiks olla jms. Kuid kindlasti on ruumi veel paremale toimimisele.

Ahah! Nüüd ka üks päevakorraline ülihea uudis! Saime täna kirja Anne Ummalaselt. Näib, et 8.09 toimuval Kirbuturul hakkab olema ka degusteerimise laud, seda võtab eestvedada Raplamaa Perenaiste Selts. Rohkem ma sellest ette ruttavalt rääkida ei saa, paneme plaanid paika ja anname teada. Õnneks on aega veel reklaami teha ning inimesi teavitada. Kuid mina olen selle võimaluse üle väga rõõmus! Perenaised majas, mida paremat olla saakski! Loodan, et meie lapsed sellest innustust saavad.

Nüüd üks ülimaitsev retsept, mille mulle andis meie Leili (vt varasemaid päevikuid) ja kes ise ka väga hea kokk on. Jagan seda meeleldi, sest täna meie naised kiitsid salatit, mida Leili retsepti järgi valmistanud olin. Kusjuures see salat keldri tingimustes ka väga hästi säilib, mul on tehtud talveks nüüdseks juba 23 purki, ja küllap tuleb veel teha, sest viis purki lisaks talvevarudele on ka juba ära söödud. :)

Soovitan soojalt:

AEDOA SALAT

1 kg tomatit

1 kg aedube

700 gr porgandit

3 suurt sibulat

1 kg paprikat

2 spl. äädikat

2 spl. soola

8 spl. suhkrut

200 gr õli

1. Kaunad puhastada, tükeldada 3-4 tükiks. Keeta, jahutada külma veega.

2. Porgand viilutada, kuumutada poolpehmeks.

3. sibul õlis kuumutada klaasjaks.

4. Sibulale lisada tükeldatud tomat, porgand, viilutatud paprika, oad, maitseained. Keeta mulinal 15-20 min.

Head valmistamist! Nüüd aga Eline kokkuvõte, minu poolt kaunist ööd!

Hei,

tean, et olen jälle hilja peale jäänud, aga kui täna endale nimekirja tegin asjadest ja toimetustest, mis vaja enne töölt kojujõudmist korda ajada, sain sinna 11 tegevust :) Nüüd olen aga kodus ja näpud trükivad nii kiirelt, kui vähegi jõuan.

Tänased annetajad Ea Hark, perekond Jõgimaa, Tiina Kuusik, Kaja Kallas, Maria Zink, Helen Piisang ja perekond Soosalu, suured tänud teile kõigile. Tänagi oli tööd palju, kes käis järel oma broneeritud kaubal, kes käis niisama tervitamas. Aitäh ka Ly H-le, et ta aitas mul kaupluse osa korrastada.

Laupäevase kirbuturu järellainetust koristasime veel tänagi, aga enne kella 10 olid põrandad läikima löödud ja asjad ilusti omadele kohtadele sätitud. Härra Peedu tõi meile veel kuivatatud piparmündilehti, et me neid õelikult (mitte vennalikult) jagaksime ja hüva teed juua saaksime.

Oleme leidnud ka veel ühe linna, kuhu Saagu Valguse poolt veidi asju saata. Abistada tuleb ju kõiki, kui suudame, siis ka Raplamaa piiridest väljapoole.

Aga kaunist õhtut kõigile, mina hakkan tomateid purki püüdma :)

Eline

22.08 Täna ma pikalt kirjutama ei hakka. Päev oli tore, lapsed kleepisid pilte, ja oi kui  maitsev oli meil tänane lõuna – tõime Konsumist kartuliputru ning lihapalle, lisaks peedisalatit. Väga,väga hea toit ja lapsed sõid isuga.

Mitmed pered käisid abi täna kätte saamas, valisime ka oma lastele riideid, ikka neile, kes meil iga päev käivad. Päris toredaid leide saime koolis käimiseks. Ka koolikotte jagasime täna mitu. Paistab, et varsti ongi kõik jagatud.

Oli ka muret tekitavaid asju täna, nagu ikka meil ette tuleb. Üks meie tüdrukutest, kes homme ka loomaaeda pidi kaasa tulema, kurtis mulle pärastlõunal, et oli eile puu otsast alla kukkunud ega mitte midagi seejärel aru saanud, mida teised rääkisid. Süda oli pahaks läinud. Ja täna pea valutab. Palusin tal igaks juhuks Rapla kiirabisse minna, näitama. Sest tavaliselt läheb süda pahaks peapõrutusest ning seepärast oleks mõistlik ikka arstile näitamas käia. Huvitav on see, et terve päeva jooksul ei saanud me keegi midagi aru, ei ta kurtnud millegi üle, asjatas ja toimetas nagu alati, aga tegelikult kannatas hoopis vaikselt peavalu… No, ja mis edasi sai, laps pandigi haiglasse, uuringutele. Lohutasin, et parem uuring, kui pärast mingi tõsine probleem. Eks jõuame loomaaeda teine kord ehk ka, järgmisel suvel.

Kehtnasse viis Piia täna ära vaiba, ühele sealsele perele, ja ka nende toiduabi, mida maakonnad praegu jagavad. Ning annetusigi toodi meile SVFi üksjagu, kõik inimesed juba meile omad tuttavad. Täname kõiki! Laos toimetas meil täna Ly, nagu alati, Triin aitas kööki koristada, ma ise tegelesin jooksvalt nii majas kui väljaspool seda. Oli sõitmist ja tassimist jne.

Homseks lubab vihma… Küllap loomad vihmas ennast hästi tunnevad, aga meie? No, saame hakkama. Tuleb tore päev.

Ja suured tänud meie poolt ka LJUDALE!!! Täna aitas ta meil mitu asja korda ajada, mis ammu juba minu õlgadel tulitavalt tegemist ootasid. Ljuda lihtsalt võttis kätte ja ajas korda. Aitäh! :) Nüüd Eline kokkuvõte, oli poe poolelgi palju tegemist!

Hei, viimane pooltund tööl ja vaatame, kuidas õnnestub blogi kirjutada. Hetkel on vaikne, kuid mine tea, ehk tuleb veel keegi uksest sisse viimase minuti ostusid sooritama. Tänased annetajad Merike Järvik, proua Juta (nii lubati kirjutada.)

Täna saime endile ka kaarditerminali uude poodi, enam pole vaja kahe ruumi vahet toimetada. Tuli välja, et see oli imelihtne, vaja vaid juhe seinast välja ja teises toas sisse ;) Ly H käis ka täna abiks lasteasju sorteerimas ja välja panemas. Vaikselt oleme mõtetega juba sügises, korjasin ära osa suvetoppe ja lahtiseid kingi, peaks hakkam soojemaid ürpe ja jopesid juba välja panema, neid otsitakse palju.

Üle pika aja olid täna kohal ka meie lapsed Anu ja Karina, kes aitasid mul püksteriiulit koristada, klõpsuga kõrvarõngad olid piisavaks motivatsiooniks, et mind aidata:) ja neil olid suud kõrvuni, üks siis kõrvust hiljem neoonroheline, teine mustrikirju st mitte kõrvad polnud värvilised, vaid rõngad kõrvas ;)

Kaunist õhtut!

Eline

23.08 Tänane päev algas SVFi lastele varase tõusuga, ka meile endile. :) Kl 8.30 saime kõik kenasti Rapla raudteejaamas kokku, nagu kokku lepitud oli ning nagu kõik ka kokkuleppest kinni pidasid. Igatahes olid kõik lapsed, kes nimekirjas olid, kohal, va tüdruk, kes haiglasse sattus. Kahjuks ei saanud ma teda päeva jooksul kordagi kätte, kuna tema telefon arvatavasti katki on. Loodame parimat, et ta ikka terveks saaks. …Lapsed on meile SVFis omaks saanud, on mure südames, kui kellegagi midagi pahasti juhtub. No vast seekord kõik korda saab.

Kokku oli meil lapsi kaasas täna 24. Kaks poissi, kes samuti kaasa pidid tulema ja nimekirja pandud sai, kustutasime aga karistuseks maha, kuna nad valla poolt korraldatud suvelaagris paraja käki kokku keerasid. Poisid nagu poisid ikka, ainult et, ei saa jätta mõnda tegu kahe silma vahele, ja tuleb reageerida. See selleks, maha jah need poisid täna jäid, ja oli siis kokku meid 24, nagu juba öeldud.

Rongis oli huvitav. Vähemalt minu jaoks. Aga kuidagi samas liiga tavaline ka. Olin kuulnud, et meie rongid ikka väga kenad on. Minu arust oleks veel ruumi areneda küll ja küll. Kui Saksamaal kontsertidega seoses vahel käin, sõidan tihti rongiga. Rongid seal näevad ikka vägagi teistmoodi välja, nii seest kui väljast, on sellised – ülimodernsed, kui pole just mõni väike siseliini aeglane rong, mis külast külla ajast aega ikka samasugusena rühkinud on. Rongiliiklus Euroopas on väga olulisel kohal ja seda valdkonda on seal vastavalt ka arendatud. Vähemaga rahvas lihtsalt ei lepiks. Prantsusmaa rongide tootmise tööstus seab kõrged latid.

Nüüd kaldus jutt muuale pisut, ent need mõtted minul rongis peas mõlkusid. Vaatlesin loodust ja nautisin varaseid sügise märke, mõni puu juba kollane, mõni lagendik juba rooste värvi. Eks igaüks omi mõtteid mõlgutas. Lastel oli aga lõbus ja tore. Täiskasvanuist olime kaasas kolmekesi, õp.Tiina Märjamaalt, Piia, kes palju-palju meid abistanud, ja mina.

Kl 9.40 paiku jõudsime Balti Jaama. Ehkki olime palunud, et lapsed hommikul kodus kõhud täis sööksid, olid ikka mõned lapsed söömata, ei jõutud või oli siis mõni muu takistus  põhjuseks. Sestap arvasime, et kõigepealt tuleks lapsed ikkagi sööma viia. Balti Jaama lihapiruka kohvikus me maha istusime ( hõivates kõik vabad lauad ja istekohad), vene rahvusest toredad mammid olid lahked ja sõbralikud, soojendasid pirukaid ja jagasid meile tasse, kust jääteed kõrvaliseks jõime. Nii. See tehtud, asusime tualettide otsinguile. Õnneks kaua ringi liikuda ei tulnud, aga samas polnud ka lõhna peale minekut, mis oli meeldiv kogemus. Oi ma mäletan selgesti Balti Jaama “tualette”, mis sedavõrd tugevalt vahel kloori jms järele lehkasid, et silmad vesiseks võttis, ja hinge kinni. Veel mitte kaua aega tagasi kestnud raudsete kardinate aegu.  Aga täna meeldivaks üllatuseks oli ka see, et tualetis rahapada majandav nooremapoolne venelanna meid tasuta sisse lubas. Tore.

Nii. Nood toimingud ühel pool, asusime trolle uudistama. Ma vanast ajast mäletasin, et nr 7 Õismäele sõitis. Seda teeb selle numbrimärgi all sõitev troll tänapäevalgi, nagu oleks ta kauge kaja endistest aegadest… Jah, ei ole mõtet muuta asju, mille muutmistel suurt mõtet ei ole. Hea, et meie mõneti üliagar ametnikkond selles asjas end kehtestanud pole, oleks inimestele jälle suur jama, õpi aga uuesti ümber jne, nagu nüüd autojuhte uued bussirajad hulluks ajavad. Väikse kõrvalpõikena: Sattusin mina, maanaine, autoga ükspä` linna. Sõidan, sõidan, nagu ikka, oma arust linna tundes, korraga buss mind rammima! Ja kohe toore jõuga, et no kui siit eest mul ära ei kau, jääb märg plekk järele! Käänasin kõrvale, õnneks oli kuhu käänata! Alles pärast sain aru, oh olin vist bussirajal sõitnud. Küllap. Nii et, nende asjadega nalja ei tehta. :)

Tagasi trolli. Palju oli rahvast, aga ära mahtusime. Ei lubanud poistel istuda, kui vanemad daamid kõrval seismas, nii me enamalt jaoks seisma kogu reisiks jäimegi, ainult väiksemad sokutasime pinkidele. Ja piletid olime soetanud R-Kioskist. Ja komposteerimist meil jätkus, pileteid oli ju 27!

Saime peatuses Zoo maha mindud, mõtlesime veel Hessburgerisse jäätist sööma minna, kuna meil oli veel 45 minutit giidi ootamist, kellega kokku oli lepitud, et meid väravas oodatakse.  Jäätisest keegi naljalt ära ei öelnud, nii me kõik magusat selles õdusas burgerisaalis limpsisime. Lapsed mängisid laste nurgas, kes soovis ja tahtis, ning oli juba näha, et ka ilm paremuse poole pööramas oli. Päike tuli välja.

Ja taas lugesime lapsed üle. Seejärel seadsime sammud Loomaaia poole. Lapsed olid vägagi põnevil, pidime karmid olema ja vaatama, et teid ületades ikka tähelepanelikud oldaks ja sõna kuulataks. Üldiselt peab ütlema, meie lapsed on väga asjalikud, ega keegi küll millegagi silma hakanud, millest nüüd võiks mõelda või meelde tuletada, et vaat kus…

Loomaaias saime piletitega korda. Siinkohal SUUR TÄNU TALLINNA LOOMAAIALE, et saime ekstra piletisoodustust! ERITI SUUR TÄNU MATI KAALULE!

Nagu öeldud, ootaski Loomaia väravas meid meie ekskursiooni juht, Rando Kuustik. Ta tutvustas lastele Loomaaia ajalugu ning tegi meile reeglid selgeks, kuidas loomaaias käituda tuleb: Ei minnnnngit kommi loomadele vms, keelatud on loomi paitada, ning et grupp peab kokku hoidma, keegi maha ei jää ega ei plaani ära kaduda. Nii öeldi ja nii jäi. Ja siis teele!

Kõigepealt linnud. Olid ikka uhked küll. Kakud ja kotkad ja… No ikka võimsad linnud. Oli ka paik, kus lapsed said mõõta, kui lai on nende haardeulatus võrreldes mõne kotka tiivasirutusega. Jaaaaa, andis ikka neid käsi laiutada – tulemus ikka väheldane! :) Kõige suurem lind pidavat maailmas olema albatross, e. kajakas. See fakt küll üllatas. Ma arvasin, et vaevalt, et kotkast keegi vägevam olla võiks. Nägin kord kotkast Himaalaja mäestikus, istus kivi otsas. Oli väga suur ja võimas. Vaba lind, vabas looduses. :) Aga näe, on temastki vägevamaid! :)

Liikusime edasi. Nägime kitsi, lambaid, sigu, kasslasi, keda kõiki veel. Aga nägemine üksi poleks pooltki nii huvitav olnud, kui Rando Kuustiku jutt sinna juurde. Lapsed ikka kippusid vahepeal laiali valguma, sai siis jälle nad kokku keelitatud, et kui juttu ei kuula ja korralikult ei käitu, siis päeva lõpetuseks üllatust ei tulegi! Ja oligi kord majas, kohe kõik kuulama, kohe kõik küsima jne. Usun, et vast sealt midagi lastele ka meelde jäi. Ja tarkust juurde lisas.

Saime siis krokodillide ja kalade majja. No, päris kaunis paik. Kuldkaladelt lubati igaühel soovida kolm soovi. Kes mida soovis, jäi saladuseks. Kuid kui pärast Raplasse jõudsime, nii mõnigi laps tõdes – tema olla just seda täna kuldkalalt soovinud!!! Aga sellest – üllatusest, sellest hiljem.

Kalade trooplilisest hoonest, kus ka ahvid elavad ja kus üks šimpans pikalt meid “silmas pidas”, jalutasime edasi Amuuri leopardeid vaatama. Nägime poega lesimas üle puu, ema aga eemal rahutult edasi-tagasi kõndimas, et kaua me juba häirime tema lapsukest! :) Saime huvitava jutu leopardite kohta kuulatud, suundusime elevantide juurde. On ikka majesteetlikud nood loomad! Tõesti! Ja kui ilmatuma suured!!! Ainult et… minul hakkas veidi hale, küllap nad tahaks pigem… No, rohkem ruumi, ja soojem kliima, jne. Aga mis teha…

Lapsed said teada, mida elevandid söövad, kuivõrd arukad nad on, kui palju nad kaaluvad ja.. igaüks sai oma küsimustele vastused. Ses mõttes oli Rando hästi vastutulelik , et lapsed võisid küsida mida iganes ja alati nad ka vastuse said. Meeldiv.

Liikusime edasi usside majja. Lapsed said näha püütoneid, anakondat jt. Oli põnev. Ja usside maja ees vaatlesime ka jõehobu, tema pidas rahulikult oma lõunauinakut, korraks aint viitsis meid silmanurgast piiluda, aga siis suigatas uuesti. Ei olnud tal meiega asja. Täna. Vahel, nagu Rando Kuustik meid hoiatas, tasub jõehobu puurist eemale hoida, eriti siis kui taguots publikule pööratakse,  kuna..  Nojah. Meid see hoiatus täna ei puudutanud, õnneks. Aga ei tahaks küll millegi nii vedela ja haisvaga pihta saada, nagu Rando meile elavalt kirjeldas. :)

Siis edasi karude juurde. Lumivalge jääkaru, armas kui armas, selline – kurbade silmadega sõbralikul ilmel meid jälgimas, ootas meid uudistavalt. Lastele karu väga meeldis, et ikka niiiii nunnnnu! Rando selgitus avas veidi laste arusaama jääkarude olemusest ja nende maailmast. Ei tahaks hästi uskuda, et keegi julgeks enam karukesele pai tegema minna. :)

Liikusime edasi. Oli üks pulstunud pruunkaru, kellel nime polnudki. Lastel hakkas hale, panime talle tema pulstunud karva pärast nimeks Pulu. Pulu olla hiljuti aga väga haige olnud, hea, et ikka paranes. Nüüd on karul uus karvkate peale kasvamas, ta on hästi kosunud ja võib talvele julgesti vastu minna. Sealsamas saime ka kuulda, et Loomaaia loomi on võimalik nö ka sponsoreerida, makstes ühe või teise lemmiklooma aasta toiduvarud. Saime ka teada, et meie president, Toomas Hendrik Ilves ja tema perekond, on ilvese toetajad. Ma küsisin siis, et sellisel juhul võiksin mina ööbikuid toetada! Sain vastuseks, et nemad on vabad linnud.  Väga kena vastus, ja vägagi hea teada! :)

Edasi. Liikusime siis tagasi väravate poole, hakkas meie kolme tunnine ekskursioon tasapisi lõpule jõudma, lapsed olid väsinud, enam ei jaksatud teavet vastu võtta – osad haigutasid, osad tahtsid juba süüa jne. Tänasime üheskoos meie head juhti, giidi Rando Kuustikut, jäädvustasime ka ühise pildi ja loomulikult – ei hakanud me ju Randole kinkima laste joonistusi, mida tal kodus vist musttuhat on, hoopis laulsime talle. Ja lapsed tormasid lõpuks teda ka kallistama, mille peale Rando arvas, et tema radikuliit nüüdsest igaveseks pühitud on! :)

Sellega meie päev veel ei lõppenud. Suundusime tagasi Hessburgerisse, kus 27 Burger Einet meid juba ootas. Pesime käed, kuulasime, kui head lapsed me kõik olime, natuke sai lisatud ka näpunäiteid, kuidas peatselt juhtuva üllatusega toime tulla, et kõik rahul ja õnnelikud oleks. Sõime, puhkasime. Ning… Siis…

Vaikselt vajus Hessburgeri ette helevalge ülipikk Hummer- Limusiin! Royal-Limusiin – õieti. :) Lapsed ei saanud kohe aru, vaatasid autot ja… uudistati ja. Korraga limusiini juht lehvitas neile! No…  Miks? Imelik, mis õige toimub… Vaikselt hakati taipama. Kõik said söögid üliruttu söödud, pissil veelkord käidud – avasime uksed! Jaaaaaa…. Tuli sellest pikast ja ülimalt luksuslikust masinast madalat bassihäält – olid multikad telerites sisse lülitatud, kommid ootasid… Oi, oli ikka lux küll. Lapsed õhetasid kui ladvaõunad, vajusid oma pehmetesse toolidesse ja imestasid endamisi. Läks sõiduks. Rapla poole.

Mina ja Piia sõitsime oma autodega limusiini järel, olime eile õhtul oma autod Tallinnase toimetanud ja ööseks sinna jätnud. Tiina, kes lastega limusiinis kaasa sõitis, luges meile pärast ette, mida lapsed omakeskis kõnelenud olid:

Üks laps teisele: “Hea mugav, peaks ostma ise endale sellise auto.”

Teine vastas: “Ma arvan, et ma ostan miljoniga selle ära. ”

Või siis jälle üks teine laps: “Täpselt selline tunne, nagu sõidaks oma koduga!”

:) No, kuna SVF tegelikult kasinusele pigem kutsuma püüab, sest nt suured kõrvarõngad pole meie tüdrukutele SVFis lubatud ja mõni teine sarnane reegel veel, siis tegelikult oli selline priiskamine meil puhas õnn. Esiteks, Piia oma tuttavaga sellest rääkis. Teiseks, limusiin ongi tema tuttava firma oma, kolmandaks – see sõit tehti meie lastele tasuta, selleks, et nad hästi koolis õpiksid ja veel, veel, veel paremini!

Limusiinifirma on http://royallimusiin.ee/, ning mees, kes meie lastele sellise meeldejääva kingituse tegi on Keio Kaljusaar. Ka kommid lastele muretses tema ja kõige tagatipuks said huvilised ka ise roolis istuda! Meie ja laste poolt SUURED TÄNUD, ma usun, et meie laste suvi sel aastal kindlasti varasematest aastatest veidi erinev on. Ja õpetaja Tiinale kulus nüüd just veel enne kooliaastat see luksussõit samuti ära, keegi hea inimene võiks kõigile headele õpetajatele sellise sõidu kord välja teha. :)

NIISIIS TÄNUD TÄNASE ILUSA PÄEVA EEST LOOMAAIALE, MATI KAALULE, RANDO KUUSTIKULE, PIIA ABELILE, KEIO KALJUSAARELE ja kõigile meie tublidele lastele!

Nüüd aga Eline tänase päeva kokkuvõte, meie poolt aga ilusat õhtut, ning loodetavasti sai meie lugeja koos kirjapanduga tänase toreda Loomaaia tuuri osaliseks!

Hei,

Täna oli üle pika aja kuidagi vaikne, ju siis seepärast, et lapsed olid ekskursioonil Tallinna loomaaias. Päeval käis läbi Mees Metsast, tõi laste jaoks süüa, panime selle aga külma ja küll homme läheb loosi. Tänased annetajad Mari Pelmas, Hedda Salem. Tänud.

Tõin täna kaasa tapeedirullid, et ehk on kellelegi vaja, need said kohe ühele Kehtna perele edasi antud. Ly H käis mul täna jälle abiks, meil on koos tore, saab nalja ja palju tööd ka tehtud. Oleme need päevad jaganud nii, et Ly aitab lasteosakonda sättida ja mina siis panen naisteasju välja ja sorteerin saabuvaid annetusi. Rain käis abiks meie poodi kaunimaks tegemas, taas, sel korral said seinale kaunid pildid, mis ühevärvilisel taustal vahvasti esile tulevad.

Teine Ly toimetas lao poolel, vahepeal käis ta minu juures hinge tõmbamas, sest taas valitseb meil laopoolel ja kööginurgas kummaline lehk, ilmselt kanalisatsioonist. Proovisime siis oma retseptiga, milleks olid sooda, äädikas ja jäme sool, veidi ummistunud torusid puhastada, eks näis, kui palju ja kauaks sellest abi on.

Kuna meil tulid mõni aeg tagasi Soomest tulnud pakkidest välja rahvariided või olid need mingid tantsuringi riided, mis vaid laos seisid, panin need täna vaatamiseks välja meie muuseumi kappi, on silmailuks vähemasti.

Ka Leili, selle imelise oasalasti meister, mille retsepti Siiri alles jagas mõni päeva tagasi, käis täna läbi ja leidis endale uueks saabuvaks talvehooajaks kauni rohelise mantli. Üks käsitööhuviline ja väga hea silmaga püsikülastaja käis täna osturingil ning möödaminnes riietasime ära ka meie kauni modelli, kes sai selga kauni oranži sügismantli ja sinna juurde sobivad aksessuaarid (on ikka peen sõna välja mõeldud, keel läheb krussi;)

Õhtul koju sõites küsisin poistelt, kes loomaaia ekskursioonil käisid, mis nende päeva tipphetk oli – loomulikult limusiinisõit;). Loomaaiast jäi neil meelde see, et kilpkonnad elavad vähemalt 90-aastaseks, elevant on kõige targem loom ja kätt ei tohi pista jääkaru puuri vahelt sisse.

Kaunist õhtut!

Eline

24.08 Mina täna SVFis ei olnud, seetõttu avaldan kokkuvõtte Elinelt midagi ise lisamata. Siiski! Vastuseks tänastele meilidele, milles nii mõneski meie eilset limusiinisõitu kiideti, tahan veelkord öelda tänud Piia Abelile ning Keio Kaljusaarele –  nemad selle sõidu meie lastele organiseerisid ja kinkisid! SUURIM TÄNU! Lastele see sõit tähendas palju!

Nüüd kokkuvõte, millele Eline on nimeks pannud “Reede”:

Tere,

täna oli vaiksem päev külastatavuse poolest, kuid sebimist ja rassimist sellegipoolest palju. Toimetasime täna täitsa mitmekesi, lisaks Ly-le ja minule olid abilisteks Ly H (lastepoes), Triin köögipoolel ja õp Tiina ka osa ajast (aitas lastele lõuna ette valmistada). Üks meie püsikülastajatest, kes vahel ikka lastele pannkooke on küpsetanud, tõi täna imemaitsvat plaadikooki. Aitäh.

Tänased annetajad Merike Villard, Merje Lister ja Tiiu Pallase (annetas pesumasina), Tiit Leier. Tänud ka neile. Ja sügis pole enam kaugel. Lasteosakonda panime eile välja palju kummikuid, aitäh Mirgitile, kes neile hinnad peale pani.

Kaunist nädalavahetust kõigile!

Eline

27.08 Esmaspäev. Tänase päeva võtan kokku mõne sõnaga. Oli väga kiire päev meil kõigil. Lapsi oli kohal 15, kõik õnnelikud ja rõõmsad. Ka tüdruk, kes meil haiglas oli, viibis täna SVFis, ehkki peavalu talle ikka veel liiga tegi. Imestan, et lapsele ei oldud haiglas röntgeni pilti tehtudki, kuid selleeest olla vereproov võetud. Imelik. Kui inimene kõrgelt pea peale kukub, võib ka koljus ju mõra olla, või sisemised verevalumid jne… Ei tea. Ju arstid ikka paremini teavad. Igatahes sai siis talle täna valuvaigistit antud. Armas tüdruk on. Aga kange! Temaga on ennegi õnnetusi juhtunud, oleks me kordagi hädaldamist kuulnud… Ei tea, kust ta sellise oleku võtab või millest niisugune vaikimine tuleneb, teised lapsed ikka näitavad välja, kui valus on.

Täna tegime lastega lauamängu “Aastaga tagasi KOJU!” Selleks kasutasime meile annetatud Põhja-Euroopa suurt seinakaarti. Kleepisime sinna numbrid ja rajad jne. Rohelisega pääses edasi kõndima, kollasega üks kord vahele, punasega kaks korda vahele ning valged ribad tähendasid kas sadamat või rongi- või lennujaama. Näiteks sai Mustveest paadiga üle Peipsi Venemaale, siis kusagilt Karjala kandist rongiga Murmanskisse, siis näiteks laevaga Rostockist Klaipedasse ja Kusagilt Norra läänerannikult sai ka lennukiga Islandile. :) Kuid suurem osa mängust pidi mängija/matkaja jalgsi kõmpima, ja loomulikult oli kohti, kus rong reisijat mitte edasi ei viinud vaid hoopis tagasi tõi, ning oli ka reisi jooksul kohalikus pulmas käimist ning kalarestoranis toidu nautimist, Peterburgis jäi mängija korra vahele, sest Ermitaažis väga põnev oli, ning Uppsalas jäi mängija koguni kaks korda vahele – ülikooli uudistamas. :) Või näiteks piiride ületamised, seal läks alati natuke rohkem aega ja igaks juhuks pidi id-kaart kaasas olema, Eesti-Vene piiril aga oli hoopis passi tarvis, id-kaart ei kõlvanuddki, jälle vahele jäämine. Jne. Päris tore.

Saime mängu valmis, lapsed kohe mängima. Kuid! Kuna mäng oli pikk, siis peatselt väsiti, oli muid tegemisi. Kuid ehk homme saame mängu siiski ära mängitud. Oleks hea kui saaks, õpime kohanimesid ja vaatame kaarti ja ehk midagi olulist ka selgeks saab. Võib-olla endalegi. :)

Kella 15 paiku andsid lapsed teada, et kõhud on tühjad. Ning… üks laps, nagu selgus ei olnud midagi veel päeva jooksul söönudki. Selle lapsega on tihti nii. Kui kord küsisin, kas ema talle hommikul süüa ei tee või lauale ei jäta, sain vastuseks, et ema teeb omale võileivad ja võtab need tööle kaasa, et külmikus siis tavaliselt vorsti ja juustu enam ei ole, ainult võid. Ja tihti ei pidavat leiba ega saia ka olema. Ma ei oska midagi selle peale kosta. Usu või ära usu.

Saatsime siis lapsed taas kartuliputru tooma, ning peedisalatit. Sõime ühiselt suure perena kõik koos laua ääres, ja ma pean ütlema, et me lapsed süües viisakad on. Armas vaadata. Kõik pesid oma taldrikud ise puhtaks ja viisid kööki ära. Ei keegi nurisenud.

Lapsed aitasid täna meil ka ladu koristada. Kangaste kastid ja kapid vaatasime üle ning panime korda, prügi kõikjalt minema, põrandad puhtaks. Kanalisatsioon meil kohutavalt haiseb, püüame hoida kanalisatsiooni avad kaetuna + õhutus, vaid siis on enamvähem inimlik olemine.

Täna olime SVFis: Eline poe poolel, Ly teda aitamas. Teine Ly laos, Triin köögis, mina lastega kangaid sorteerimas. Annetajaid käis meil täna samuti palju, täname kõiki südamest. Saime ka teada, et üks pere Raikkülas hädasti abi vajab. Kuid enne uurime, mida täpsemalt tarvis oleks, siis anname teada ka siin lehel. Puuetega ema ja laps elavad vanas töökoja hoones… Aken laseb tuult läbi neil. Nojah. Nagu öeldud, uurime.

Veel üks asi. Inetu lugu. Ly pakkis ühele perele abi, viidi ära meilt suure kotiga. Otse bussipeatuses oli abikott abisaajate poolt läbi sorteeritud, osad asjad samasse väiksesse prügikasti visatud, nii et kohe kuhjaga üle prügikasti. Aga juhtus nii, et meie Ly samale bussile läks, millele ka abisaajad. Oldi ikka väga näost ära vajutud, kui Ly oma pojaga bussijaama ilmusid. Loomulikult teadis Ly, mida ta pakkinud oli. Kahju oli neid väga korralikke asju prügikastis näha… Pole muud öelda, kui mõni inimene siiski ka oma õnnetuse ära teeninud on, see pere meilt enam abi ei saa.

Ja veel üks asi. Ilus lugu. :) Sai poiss nüüd kätte ka oma prillid! Hiljuti avastasime, et üks meie lastest lugeda ei näe, selgus, et laps suutis lugedes näha vaid 20%! Seda asja korda ajada aitasid meid mitmed inimesed, Piia Abel ja Mari Vahtre. Täname. Ka Kaiu valla sotsnõunikule Kaja Heinsaarele suured tänud. Loodame, et poiss nüüd oma õpingutes veidi paremini hakkama saab. Saagu Valgus! :)

Ega enamat tänaseks lisada olegi. Kaunist õhtut meie poolt kõigile!

28.08 Viimased päevad puhkust lastele ja veel suve nautimist, ehkki ilm kiita ei ole. Ent mis sellest ikka “jahvatada”! Lugeja ajaga ei mängita. :)

Täna oli lapsi taas küllaltki palju – kõrghetkel, kl 16 paiku umbes 12 last. Lasime neil mängida ja olla, kuid siiski tegime ka natuke tööd. Töö seisnes meil täna rääkimises. Arutasime, kui palju on inimesi arvuliselt maailmas ning kui keeruline oleks kõikidele maailma inimestele tööd leida. Järelikult – milleski peavad olema inimesel teiste ees eelised. Järelikult – tuleb hästi õppida ja võimalikult palju asju korralikult selgeks saada. Seda lihtsam on hiljem.

Andsin lastele ka nõu, mida teha olukorras, kui ei viitsi midagi teha. Siis just tulebki teha! :) Uskuge mind, see nõu peab vett.

Täna lastega veidi ka laulsime. Eks kõik võta aega, ja minu soov ei ole lapsi õpetada ülipüüdlikult laulma, vaid olema vaba ja loominguline. Kuid põhiasjad on ikka tarvis selgeks saada, need on hääldus ja kehahoiak. Sellega täna tegimegi kerget algust. Ja taheti veel ja veel, aga ei, seks korraks oli kõik. Jätkugu siis tahtmist ka homseks. :)

Andsime abi täna ka õige mitmele perele, sellega saab Ly väga kenasti hakkama ja paistab, et see töö ja suhtlemine inimestega talle hästi sobib. Igatahes on hea näha, kui inimene oma tööd tehes rõõmus on.

Ka Triin oli täna meil abiks – kahe lapse ema, kes meie juures käivad. Triinu käe all on köök korda saanud. Nõusid on meil väga palju, nüüd on kõik omal kohal ja sorteeritud. Nagu tänase köögikoristustööde käigus selgus, oli halva haisu allikaks hoopis miski muu, mitte üksnes kanalisatsioon, mis täna samuti meil korda tehti ja mille avad loodetavasti homme enam ei lehka.  Leidis Triin kõrgelt aknalaualt poti, milles oli kilekotiga vesi ja seal sees surnud kala! Paar nädalat tagasi jah, lapsed käisid kalal. Kes oma saagi meie aknalauale pildi taha peitis, seda me uurima ei hakka, kuid sai roiskuv vesi koos mädaneva kalaga välja visatud. Ja õhk läks kohe kergemaks. :)

Ja nüüd tähtis asi. Helistas täna mulle taas Vesa Viitaniemi Soome Ärimeeste Ühingust. Nädalavahetusel olid nad korraldanud korjanduse, seoses Jarno Saarineni mälestusüritusega Jaakobi kirikus ning nüüd kantakse kogunenud summa meie arvele, et saaksime laste huviharidusega seonduvat edendada. Kutsun taas üles Raplamaa valdades elavaid ettevõtlikke  inimesi, leidke õpetajad ja ruumid, kus kohalikud lapsed koos käia saaksid, saame aidata nii tarvikute kui õpetajate või kursuste tasustamisega. Meie ei saa midagi teha, kui pole kohalikke eestvedajaid, oleme juba näinud, et teisiti süsteem ei toimi. Sest kohalikud inimesed tunnevad oma kandi rahvast, teavad, kes on need pered ja inimesed, kes abi vajada võiksid. 

Veel. Palume levitada ka teavet teistele maakondadele v sostnõunikele, kelle valdades oleks tarvis inimestele riideabi. Anname puhtaid ja korralikke rõivaid nii palju kui soovitakse ja loomulikult tasuta, enda organiseerida jääks ainult ära viimine. Võtke meiega ühendust ning lepime kokku.

Minu poolt tänaseks kõik, ilusat õhtut! Lõpetama päeva jäävad Tiina ja Eline.

Tere!

Meie kandsime oma tänases huviringi tunnis suvemälestusi võluvärvidega Aa rannalt kaasa toodud kividele. Rannast leitud kivid said toreda ilme.  Lapsed maalisid kivile loomaaias kohatud loomi, onu Andruse juures nähtud kohalikku kaunist loodust ja nii mõnelgi  joonistusel võis näha limusiini. Esmalt joonistasid lapsed hariliku pliiatsiga kujundi ette, et pärast oleks kindlam värvida. Pind oli väike, seetõttu tuli tööd teha läbimõeldult ja ruttamata. Huvitav  on laste puhul see, et alahinnatakse oma võimeid, arvatakse, et pilt ei tulnud hea välja. Justkui puuduks enesekindlus või otsitakse tähelepanu.

Kes Tallinnas loomaaias  kaasas käisid, olid veel tänagi limusiiniga sõidust suures vaimustuses.  Arvasid, et see oli selle suve parim hetk. Päev meeldis lastele väga. Ja seda, et ühel päeval saab mitu korda Hessburgeris käia, ei osanud keegi neist unistadagi. Ka  loomaaed jättis lastele väga hea mulje, oli huvitav ja  saadi väga palju uut teada.

Oleme täis indu ja lusti uue hooaja alustamiseks.

Olete jälle kõik oodatud!

Õpetaja Tiina

 

Ja kiri Elinelt:

Hei

Tänane annetaja lisaks püsiannetajatele oli Eha Janno. Täname! Väga vaikne päev oli…

Head õhtut!

Eline

29.08 Kolmapäev. Täna oli SVFis palju inimesi tegutsemas: Eline, Ly, Ly2, Eli, ja peale lõunat ka mina.

Igaüks toimetas omi asju, mis kellelgi pooleli oli või parasjagu käsil. Mina sukeldusin kõige tagumisse lattu, oli seal kõvasti tuulutamist täna. :) Hea tulemusena sai mitu kotti prügi kokku pandud ja põrand lõpuks pühitud. Tore, et meil seal nüüd jälle ruumi rohkem on. Prügikottidesse lendas aga kõik, mis päriselt ka prügi on – katkised kingad, papitükid, igasugused räbalad jne, jne. Õhtul tuli Piia, kes oli kokku leppinud Rapla prügila juhataja, Romet Vainoga, et võime oma prügi neile viia ja et tasu nad selle eest meilt ei võta! Täname väga Piiat abi eest ja ka Romet Vainot ning MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskust. Prügiga oli palju muret meil, kolimisega tuli igasuguseid asju välja. Ent nüüd on aega teraselt kõik uuesti läbi vaadata, on ju nüüd lihtsalt see meil võimalik, sest rohkem inimesi on tegutsemas.

Täna käisid ka abisaajad. Leidsime ühele neiule kauni nahkjope, salli, kindad, pluusesid jne. Ta oli väga rõõmus. Ja lubas meile vahel ka ise appi tulla. Ja mitmed pered said samuti täna oma pakid kätte. Ning üks laps oli väga rõõmus, et saab hakata Kehtnas meie kunstiringis käima. Tore.

Lapsi oli taas täna meil palju. Lõunaks valmistati võileibu. Ent on õrn lootus, et saame lastele päris oma SVFi söögivalmistaja. Ei hakka enne kiitma, kui pole kindel. Paljud on mulle vahel öelnud, oi tehke nii ja tehke naa. Aga kõike korraga ei ole võimalik, eksole. Samm-sammu haaval liigume. Ma usun endiselt, et SVFi väiksed imed ise meile õigel ajal ilmuvad. Aga nendeks imedeks peab valmis olema, seda me ka püüame. Kõigest hingest. :) Sest lapsed on meie juures tõesti kõigest hingest!

Täna ulatati mulle ühe SVFika poolt kiri, et ma me lõunalauas selle kõigile ette loeksin. Kahjuks aga olin laos tegutsemas ja iga minut oli tähtis, sest ega prügila meid ootama jää, kui neil sulgemise aeg kätte on jõudnud. Andsin kirja Ly´le, palvega, et tema selle ette loeks. Pärast tuli Ly minu juurde lattu ja lausus: “Sa oleksid ikka pidanud ise ka seal olema!”

“Olete kõik kallid. Te olete head sõbrad. Olen õnnelik, et saan aidata. Olete inglid. Armsad valged roosid. Olete maasikad. Kontserttähed!” 

Selle kirja kirjutas Kahro. Kes meie päevikuid jälginud on, see tema nime mäletab. Kahro käib meil peaaegu iga päev ja on alati meile abiks tulnud, kui tarvis vedada asju, tassida või tõsta. Vaat, suur-suur tänu Kahrole kõige abi eest ja selle kauni kirja eest. Ilus.

Egas muud minu poolt. Tänud kõigile tänastele annetajatele! Ning loodame, et ka Märjamaa ruumide küsimuse lahendatud saame. Oleme leidnud ruumi, järgmisel nädalal saame vastuse, kas seda meile välja üüritakse. Märjamaa lapsed on väga tublid olnud, eesotsas nende juhendajatega, peame kinnndlasti ruumi kooskäimiseks muretsema, teisiti ei tule kõne allagi.

Tänast päeva jääb lõpetama Eline kokkuvõte:

Tere,

tänase kohta tuleb ka tõesti vaid mõni rida. Tööd sai tehtud sellegipoolest väga palju. Eli ja Ly toimetasid lasteosakonnas ja ma ise ikka siin tegelesin naistepoolel annetuste sorteerimise ja klientidega. Tänased annetajad Kadri Laan, Eha Nurmik. Toodi ka raamatuid, vanu kalenderteatmikke, aga ka muud põnevat lugemist.

Valmistume agaralt saabuvaks sügiseks, korjasime müügilt ära suvejalatseid ja panime välja saapaid, sügisjopesid. Eli tõi meile müügile palju kauneid ehteid, mida ta ise meisterdab. Tulge vaatama!

Õhtut!

Eline

30.08 Kuna mind SVFis täna ei olnud, siis räägib päevast Eline kokkuvõte. Minu poolt aga üleskutse neile, kes meid toetada sooviks: 15.09 toimub meil koostöös Tallinna Looduskaitse Seltsiga väljasõit Kurgjale, C. R. Jakobsoni majamuuseumisse. Plaanime kaasa võtta 60-70 last. Palume toetada laste toitlustamist, oleme reisil terve päeva + mitmed muud matkad lisaks majamuuseumile. Kes soovib aidata, palume rahalise annetuse saatmisel  märkida selgitusse “Laste toit”. Kui palju koguneb, sellest sõltub, mida kaasa võtame ja valmistada laseme. Kokaga, Jane Aljasmäega, on meil juba kokkulepe olemas, ta saab ja valmistab meile toidu hea meelega. Kui raha peaks üle jääma, saame kasutada laekunud summat ka teiste ürituste toitlustamise otstarbeks. Sügisel on mitmel lapsel sünnipäevad, peame neid alati koos ja püüame ka alati laua katta.

Nüüd Eline:

Hei,

veel mõned minutid on sulgemiseni, kui kirjutan neid ridu. Ilus õhtu on ja näpud sügelevad juba kodus midagi toimetada, ehk miskit aias või hoopis talveks purki. Täna hommikul läksid müügiks mõned lauad, kellelgi on vaja mööbeldada. Vigala hooldekodu käis järel pakkidel, panime neile valmis voodipesusid ja veidi ööpesu vanematele inimestele.

Tänased annetajad Kadi Piirsalu, Kateriina Aun, Linda Luig, Annika Tammus, olid mõned inimesed veel, kuid nemad ei soovinud oma nimesid avalikustada. Suured tänud kõigile annetajatele!

Tänagi toimetasime neljakesi Ly, Ly2, Triin ja mina, sebimist jätkus kõigile. Huvitavat kraami tuleb ikka asjade vahelt välja, osa neist läheb hipikappi, nõusid püüame välja panna, VHS kassettegi on viimasel ajal toodud – mõnel on veel mängija, millega neid vaadata. Lapsigi oli ühel hetkel üle 10, käisid siin kostümeeritult ringi ja hullasid. Lõunaks vaatasime, mis meil kapis leidus ja saime teha võileibu, puuvilju oli veel ja pisikese söögipoolise said kõik.

Homseni!

Eline

31.08 Reede. Ja ongi august läbi saanud, seega meie ilmatüki inimeste jaoks ka suvi on oma otsad kokku tõmmanud. Enam ei grilli, ei tšilli – kool on alanud, puhkused läbi. Nii see elu käib meil. :)

Täna oli SVFis kibekiire päev, sai palju korda saadetud nii tööde, tegemiste, kui lastega. Alustame lastest. Neid oli meil täna palju, 25 last kokku. Üks tore Rapla tädike oli meile suure plaadi õunakooki valmistanud, algava kooli puhul. Algava kooli puhuks olime ka ise tordid toonud ning me oma SVFi naised samuti kooke küpsetanud. Eline tegi punasesõstrakoogi, Anneli tõi samuti koogi, ja vist kommigi. Jne, jne. Laud oli ülenisti magusaga kaetud, ära söödi lõpuks viimne kui raasuke.

Enne magusaga lõunastamist käisime lastega Rapla Raamatukogus, vaatamas Rapla Vahtra Tugikeskuse poolt välja pandud näitust. Seal ka Kahro tööd näitust kaunistamas, Renee omad samuti, kes meid küll mitte nii tihedasti ei külasta kui Kahro, aga siiski näeme tedagi küllalt tihti enda pool. Ja tõesti – väga ilusad tööd olid! Tõeline kunst. Igatahes minu silm küll ühtegi puudust ei näinud, et neid tulemusi mitte kunstiks nimetada. “Imetlusväärne” – nagu SVFi lastega ka külalisteraamatusse kirjutasime. Olime tõepoolest vaimustuses, ning Kahrogi, kes meiega kaasas oli, seda kindlasti märkas, kuna ta nii armsasti tagasihoidlikult punastas, kui teda kiitsime. :) Väga meeldiv käik meil see tänane!

Tagasi SVFi jõudnuna alustasime koogiralliga. Kõigile taldrikud soovitud palaga kätte jagatud, võttis iga SVFiline kooli alguse puhul sõna, nii meie kui ka lapsed. Igaühel oli midagi öelda, head või siis veidi suve taga igatsevat. :) Alles siis asusime nosima. Küünlad põlesid laual nagu alati ning meeleolu oli pidulik. Tore olemine.

Mahtus meie olemisse ka laste poolt ise välja mõeldud ja lavastatud etendus. Kogunesime kõik meie õuele, seal 20 minuti vältel esitati muinasjutu hõnguline lavastus, tegelasteks nõid, Punamütsike, Malviina, Tuhkatriinu jt. Lastel oli lõbus ja lõbus oli publikul. :) Mulle üha enam näib, et kui päriselt näidendit tegema hakkame, siis pinnast selleks on meil küll ja küll! :)

Ja veel! Oleksin peaaegu unustanud! Täna käisid meil külas ka Rein ja Maie Einasto! Pakkusime kohvi, ajasime juttu. Lapsed masseerisid Reinu kaelasooni. :) Kuid Maie istus taas klaveri taha ja nii me lapsed ka paar tantsu lüüa said. Pean ütlema, mulle väga teeb head meelt, et meie lapsed sedavõrd “lahti” on läinud, et  enam selliste asjade pärast kompleksi ei tunne nagu tantsimine või laulmine või lihtsalt naermine. Lapsed on tõepoolest muutunud meil. Olen mitu korda öelnud ja ei väsi veelkord üle kordamast – meie lapsed on tõesti head lapsed. Kuldsed lapsed – nagu neile vahel ütleme. :)

Nii. Kui Triin taldrikud puhtaks oli pesnud ja meie laua koristanud + põranda pühkinud, hakkasime kotte tassima. Täna pakkisime kõik riided jm kraami, mida meil mujale abiks ja jagamiseks oli, kahte bussi ja lisaks ka kahte kärusse. Nendega sõidavad Eline, Rain, Piia ja Rait homme Peipsi äärde. Oleme lubanud ka sinna kanti abi anda.

Seda tööd tegime kuni kella 18.30ni. Siis jõime veel teed, lapsi oli endiselt palju, kõik abiks pakkimisel olnud ja kõik viimseni väga tublilt tööd teinud. Sõime ka viimsed koogiraasukesed ning kiitsime järjepanu üksteist. Ja siis – tänaseks kõik. Homme aga varahommikul hakkab meie abi Peipsi poole vurama. Tänud jube ette meie SVFikatele selle pika sõidu eest ja head teed me kõigi poolt!

Täna olid SVfis elu majandamas: Eline, Ly H., Ly Lood, Anneli, Triin, Piia ja mina. Tänud hea töö eest! Ka Aili Pikof käis meil korraks ja nagu alati aitas ta meid tänagi. Kuid Ailiga rääkisime täna kunstist. Ei, mitte Raamatukogu näitusega seoses, vaid Aili kurtis, et inimesed kipuvad teistmoodi mõtlejatesse halvustavalt suhtuma: “Ma tunnetan, et paraku teeb kunst paljudele haiget.”  Nii ta ütles, ja pani mindki see lause mõtlema – eks vist tõesti. Aga sellisestele asjadele ei tohi suurt tähelepanu pöörata, igaüks ajab omi asju siin ilmas.

Jajah. Kuid Eline kokkuvõte päevast jääbki nüüd lõpetama. Kokkuvõtet selle kuu kohta mina eraldi  tegema ei hakka, ütlen lühidalt, et käisime lastega Loomaias, kolisime poe üleni teise ruumi, pakkisime abi paljudele, paljudele peredele, Kirbuturg toimus meil samuti + igapäevased asjaajamised. Soomest meile annetatud koolikotid on nüüdseks ka omanikud leidnud ja kõik on sellega hästi.

Kaunist koolikuud kõigile meie poolt, õppigu lapsed hästi ja veelgi paremini!

Õhtust,

täna hommikul tulin SVF-i 3 suure kotitäie õuntega, see oli õige otsus. Vitamiine said nii lapsed, maja teiste asutuste töötajad kui ka kõik me omad ja vabatahtlikud, kes niisama söömiseks, kes moosi jaoks. Hea naaber mul, kes ära jagas, sest enda aias õunapuud alles noored ega vilju ei kanna.

Päeva peateemaks oli täna homse sõidu ettevalmistamine. Toimub vedu Kallastele. Lapsed olid abiks suurte mustade kottide tassimisel ja töö sai tehtud kiirelt-korralikult. Tunni ajaga sai koorem peale laaditud, st 2 bussitäit ja 2 suurt järelkäru täit asju. Hiigelkogus musti kotte :) 

Täna pidasime maha ka ühe pidulikuma istumise, suve lõpu puhul ja algava kooliaasta tähistamiseks, aga koogilaud oli meil lookas. Tänud proua Elvile, kes meie laste jaoks suure plaaditäie maitsvat kooki küpsetas, Siiri tuli hommikul kolme tordiga ja minu tagasihoidlik panus oli sõstrakook. Aga ära söödi kõik :)

Tänased annetajad: Kadi ja Maris Tamm, Mari Kinkar, Riina Kaldas, aitäh teile kõigile! Suured tänud ka Ly H-le, kes mind terve selle nädala jooksul väga palju poe poolel on abistanud. Augustikuu viimase postitusega ütlen veelkord aitäh kõigile annetajatele, ostjatele, vabatahtlikele, et aitate. Hea tegu iga päev!

Päikest ja maitsvaid õunu,

Eline

 

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.