SVF, Siiri päevik – detsember 2012

03.12 Esmaspäev. Detsember on kätte jõudnud, aasta lõpp käes. See aasta on SVFi jaoks olnud tõesti töine, palju ette võetud, palju ära tehtud. Palju ka kogetud, nii head, kui ka kurvastavat, aga see`p see elu on, ega ta muud ole – pendeldamine erinevate arusaamade ja maailmade vahel. :) Tänane päev tõi taas klombid kurku, mõlemas mõttes. Kuid nagu meil kombeks, ega me valust räägi, räägime asjadest, millest kõigil hea meel võiks olla. Eksole. Ja muud hoiame endale, nö paneme ära… sügavale hinge põhja. Või nagu Hermann Hesse ühes oma kaunis luuletuses on öelnud – “tervitab sind kuristikust tume valu lill”. :)

Kindlasti piinab lugejat nüüd küsimus, mis ometi täna siis juhtus. Nii et – räägime heast. :) Mees Metsast sai meid täna taas üllatada. Esiteks – leidis ta üles kohad, kus ventilatsioon meil külma õhku sisse lasi, toppisime padjad ette. Elu nagu sõja ajal… Teiseks – Mees Mestast väikese ärakäigu järel tõi meie lastele õunu, pidasime täna kaht sünnipäeva korraga, mõlemad lapsed said 12 – Anu ja Gregory. Lisaks tõi MM veel üht-teist hammustamist, kuid minule oli ta toonud … kuidas ta ütleski – pühalikeks puhkudeks, :) :), – lambanahkse vammuse, kuna ma alati SVFis külmetan. Ka suvel. Pole parata, meil on betoonmaja, ega see just soe ole, ja nii palju, kui ennast mäletan, alati olen ma külmavares ka olnud. :) Ja ma pean ütlema, panin vammuse selga, ja HAKKASKI SOE! Uskuge või mitte, kuid ausalt – nii soe kui soe! :) Vaat selline Mees Metsast meil, kes lihtsalt nö – jagab matsu. Kuid MM oli mõelnud ka teistele meie inimestele – hommikul oli toodud kõige esimeseks kaks soojapuhurit, need undasid täna täiel aurul.

Ma näen asja nii – ära kolida sellest hoonest me SVFiga ei saa, meil on suur kauplus, ladu, huvitegevus jne kõik ühes kohas + suur hoov, kus lapsed muretult mängida saavad ja ringi joosta + kus me ka oma kirbukaid peame + kus nüüd ka lumelinn meil varsti loodetavasti kerkima hakkab. Mida teha? Selge see, et selline külmetamine hea ei ole ning hakkab tervisele. Kui ikka midagi juhtuma ei hakka, kui külma suhtes meile vastu ei tulda, siis peame hakkama mõtlema, kuidas edasi üldse tegutseda. Lõpmatuseni nii kesta ei saa, aga lõpmatuseni muidugi ei kestagi ükski asi. Ja kes teab, kas see 21.12.2012 ongi äkki lõpmatus… :) Sellistesse asjadesse ja teooriatesse meie SVFis suurt tähelepanu ei pööra, kuid kui panna tähele kerkivaid hindu kauplustes, siis tuleb küll kohati tunne, et kuskil peaks ometi ju piir ka nagu ette tulema… Piir, piir, piir. Selles ongi küsimus.

Laste sünnipäevapidu oli tore, söödi torti ning lobiseti niisama. Lastele ka nende kingitused väga meeldisid, mõlemale lapsele sai raamat kingitud. Nii me siis täna seal olime, kõigil tore olla ja südamed rõõmsad. Lõpuks saabusid ka veel Ubuntu koos kahe SVFi lapsega, otsisime üles, kus kastis meie jõulukuusk (tehis) oli, sättisime puu üles, väänasime oksad õigeks, ning ehtisime ära. Päris kena jäi.

Ega muud tänase kohta. Avaldan ka Eline kokkuvõtte, mis juba mulle ka saabunud on. Kaunist talveõhtut kõigile! Jah-jah, oot-oot, ka üks tore kiri ka ju, avaldan sellegi.

Tere Valgustajad,

Panin täna Belfastist oma esimese paki teile teele, seal on umbes 50-60 hambaharja, /…./, sokke 38-40 jalale ja mingeid jubinaid veel. Seoses hambaharjade vajadusega turgatas mulle aga pähe valuvaigistite vajadus? Eestis on need jube kalli hinnaga ma tean, mul kõik Eestist käivad külalised ostavad siit valuvaigisteid kaasa. Panin praegu kaks pakki Paracetamoli kaasa pakiga. Kui need sobivad, siis paneks järgmisse pakki juba rohkem neid. Ma tean, et arstirohud muidu vist ei ole sellised asjad, mida annetuste korras tahetaks, turvanõuete pärast. Aga tõesti, need on uued ja poest ostetud, korralikud. Ja sama kasutamata nagu ka aluspesu ja sokid, mis saatsin :) Kas julgete neid kasutada ja jagada abivajajatele või parem on mitte saata neid edaspidi?

Tervitades,

Lille

PS. Neljap-reede tuleb kingituste pakk teele, paarikümne Ikea südamliku heategevusliku kaisukaruga. Saavad Eesti lapsed kingituse ja Kambodža lapsed parema hariduse :P

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere, täna on külm. Poes on sisse lülitatud nii 2 radiaatorit kui soojapuhur, aga ikka on meeletult külm. Ja lumi alles tuli maha ning külmakski pole korralikult läinud. Mis siis ikka, homme veel üks kiht riideid selga, kindad kätte ja säilituskambrisse (külm pidi ju nooruse ja värskuse säilitama) :)

Täna pidasime Anu sünnipäeva. Ema oli talle sünnipäevaks lubanud kõrvaaugud teha, nüüd ta siin ootab homset päeva, siis pidi minema. Ja homme on Gregoryl sünnipäev, niiet laulsime sünnipäevalaulu ikka mitu-mitu korda, mõlemale lapsele. Ja sõime kooki. Ja sõime ka maitsvaid suupisteid, mis Mees Metsast meile täna tõi. Ta tuli jälle, kompsud kaasas…

Hommikul tõin kaasa ka ühe suure kõrvitsa, ehk hakkavad siis lapsed homme sellest kokandustunnis miskit maitsvat meisterdama, kuna aga me SVF-i kokakooli marineeritud kõrvits osutus väga populaarseks, siis võibolla tuleb sellest hoopis teine salatitegu:) Oh seda koorimist ja tükeldamist….aga harjutamine teeb ju meistriks või kuidas öeldigi.

Kõrvitsa eest tänud perekond Ojametsale.

Tänane annetaja Evi Lepasepp, suured tänud!

Eline

04.12 Täna toimus Tallinnas Tallinna Looduskaitse Seltsi jõulupidu, millest ka mina väikese ülevaatega SVFi tegemistest + oma kontserdiga osa võtsin. Ütlen vaid niipalju, et väga tore seltskond, meeldivad inimesed ja suur tänu kõigile, kes meie lastele olid vaevaks võtnud kingitusi teha. Mu auto on kotte täis pakitud, mis kõik homme SVFi edasi viidud saavad. Nii et – kohtume homme, kellel meie poole asja, nüüd aga teiste SVFiliste kokkuvõtted:

Eline:

Tere,

tänane hommik algas reipalt. Enne tööpäeva algust tõin lavexi kontoritarvete poest ära meile hinnapüstoli kinnitused. Violante mööblist toodi meile taas paar kastitäit kangatükke, vaibakudujad, ärgake! Osa tükke pakkis Anneli kohe ka Päkapiku lasteaiale. Candillest toodi hinnalipsikud ja sain õhtupoole tegeleda uue kauba väljapanemisega, eelkõige tahaks sel nädalal tegeleda lasteosakonnaga, et sinna mahutada kõik, mis sinna mahtuda võiks.

Anne Helme astus läbi, tõi käsitööhelkureid ja kinkekotte, kokandustundideks kodukanade mune. Nüüd just helises telefon, et meile tuuakse ka üks kirjutuslaud, vahva, annetajaks Margot Sarv, täname!

Poe poolel muidu vaiksem nagu ikka kuu alguses, aga pühendusin siis koolitöödele. Huvikeskuse pool majandasid Ly, Anneli ja Kahro. Ljuda tuli pealelõunal ja pakkus end appi, tema pärusmaaks oli siis täna köögi koristamine. Lastel oli Gerlyga käsitöötund, meisterdati kangast ja paeladest jõuluehteid.

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Nii otsustasimegi meie täna hakata valmistama jõulukaunistusi. Kõik huvilised said meisterdada ökoehteid. Selleks läks vaja linast nööri+hambaorke+puupärleid. Valmistatud ehted pakkusid tõelist silmailu.
Kiiremad jõudsid meisterdada ka WCpaberirullist päkapiku. Selleks tuli kleepida punane paber ümber WCpaberirulli, lõigata valgest paberist 5cm laiune riba  ja joonistada sellele päkapiku nägu. Punasest paberist tuli välja lõigata koonus ning kleepida mütsiks. Kes soovis lõikas ka värvilisest paberist käed. Lapsed rõõmustasid oma ökooehete ja päkapikkude üle väga. Ise tehtud – hästi tehtud!

Tunni lõpus läksime õue mulle tegema. Mullide tegemine valmistas lastele suurt rõõmu. Keset õue oli ämber mullivedelikuga. Kasutades vaibaklopperit, suutsid lapsed täita terve lumise õue suurte värviliste mullidega. Seda tehnikat on väga hea kasutada ka aastavahetusel. Ei pea ju minema poodi ja ostma värvilisi rakette, märksa sõbralikum ja odavam on teha “mullirakette”.

Rahulikku jõuluaega!

Märjamaa SVF

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Servus!

Tänane päev läks nagu lupsti ja läind ta oligi… :0 

Aga minu hommik algas väga kummaliselt, peaks ütlema: üks meie tore alaline külastaja, igavesti lustakas proua, hõikas hommikutervituse juurde lause: ” Nüüd ruttu TÖÖPOSTI OTSA!”….  :P Nujah… Kes küll sellise asja välja mõtles?? Sobilik tervitus küll elektrikutele või sidemeestele… aga ise ei oska nagu kohe vastatagi….  Ohates läbi naerupisarate ütlen vaid: meie emakeel on võrratu!!! Hoidke seda hingega ja te saate teada, kuidas ta teid vastu armastab….

Tänane päev ise oli eri-eriline, selline pisut ägedavõitu ja juba jõuluhõnguline, sest…. Eile, tunnike enne päeva lõpetamist arvas Siiri, et me võiks juba kuuse püsti panna. Ma ikka kohe mitu korda küsisin: “Ausalt???” ja vastus oligi “Ausalt!!!” …. :) No kui ausalt, siis nii olgugi. Tarisin urust välja meie kunstkuuse ja püsti ta saigi. Tänaseks on see ehitud ja päris kaunis näeb ka välja. Ja lapsed, kes täna Gerlyga tulid meisterdamise tundi, vaatasid ja uudistasid kuuske lausa oma väikeste näppudega… No selliseid igivanu ehteid, nagu meie kuusel, ei olnud nad näinud ja need olid väärt iga hetke lapse pisikeses peos. Ma ei keelanud ka, sest mine tea, millise väärtuse just see silmapilk kunagi tema mälestustes saab, onju? Ehted jäid ju kõik terveks. Ja asjad on ainult asjad.

Ja kui juba kuusk oli ehitud, siis ega päkapikujutudki tulemata jäänud. Lobisesime veel enne uste sulgemist Regina ja väikese Getteriga just sellel teemal. Lapsed on nii õhinas, peab ju hea laps olema ja selle eest oodatakse ka väikest üllatust. Getteril on juba kaks korda päkapikk kommi toonud, mõelda vaid! Küllap ta ikka ongi just nii tubli laps, et üks päkapikk teekonna temani ette võtab ja oma võlunippi kasutab, et Getter mitte teda näinud pole. Regina arvas, et päkapikke ei ole olemaski, selle pärast ei ole Getter neid näinudki…. No ei ole võimalik!!! Mina, täiesti püha päkapikku usku, pidin vaat et nutma hakkama! On päkapikud olemas, on!  Onju???

Ametlikus päevaosast: eilsed annetused said täna ilusasti sorteeritud ja lattu paigutatud, jõule ootama. Nende eest täname! Pakkisime kokku ka käsitöömaterjale Kabala koolile, neile ootame õpetajat järele homme. Loodetavasti saavad lapsed palju meisterdamise rõõmu.

Pood sai täna veidi lisa, võite lahkelt jälle läbi astuda! Ja kasukad ootavad jätkuvalt!

Meie “soki-tädi” Elvi tõi täna jälle mõned paarid villaseid sokke, küll on tubli naine! Aitäh, kulla Elvi veelkord! 

Mina selleks korraks lõpetan, teie KALLISTAGE OMA KULLAKESI!!! Uskumatu, kui palju võivad emad ühe kallistusega oma lapsele anda ja kui palju annavad lapsed vastu… Proovige! Veel ja veel ja veel…. (Üks musimops ka põsele!)

Nüid päkapikke uutma!!! Kass tarest vällä, küüki, muidu murd päkäq maha!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne Kehtnast:

Tere

Tekst lühike, sest laste arvates meil toimub praegu mega-kiga meisterdamine ja aega pole eriti muuks, kui teeme üllatusi lähedastele ise. Eile oli Kehtnas seitse last ja täna Eidaperes 12 last. Söögiks olid maitsvad kaneelisaiad, mis said ruttu otsa, sest kõhud olid tühjad ja teised said mandariine, mis said samuti ruttu otsa, keegi ilma ei jäänud ;)

Anne.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

:) Ning kena kiri tuli meile üllatuseks ka Viljandimaalt, kus Viljandi Electrumi kaupluse kollektiiv on võtnud nõuks meile abi koguda! Suur-suur tänu kõigile sealsetele heategijatele ja soojad tervitused Viljandisse meie poolt!

05.12 Kolmapäev. Täna külastas SVFi Juuru töötute grupp eesotsas nende juhendajaga Tallinna Töötukassast. Kogu nende toredat seltskonda sõidutas bussijuht Juurust, tore noormees, kellega üht-teist Juuru probleemidestki arutatud sai. Nimed? Kahjuks üles ei kirjutanud… Nimede peale mul väga head mälu pole, piinlik lugu. Kuid minu arust on tähtsam see, et saime ehk ühe hea abistava kontakti Juuru uue lasteküla jaoks. Igatahes lubas  bussijuht asju edasi ajada. Ja Juuru lastekülal on praegu muret küllaga – kuid täna…

Kuid täna saime abi selle küla lastele ka meile saabunud annetuste näol. Mees Metsast oli nii abivalmis taaskord, et tõi Tallinnast ära annetused – kohe päris uued joped, särgid jne, loodame, et sealt juba üht-teist ka Juuru saatmiseks sobib. :) Ühed saapad saime aga meie SVFi lapsele jalga pandud nö joonelt, küll ta oli rõõmus! Vanad saapad lasid vett läbi tal. Jalanõudega on meil alati “nii ja naa”, alati on neist puudus, jagada meil on siiski vaid seda, mida parasjagu on. Midagi, mida ütlema pean – oli hiljuti juttu meedias, et mida ei tohiks taaskasutada, on jalatsid, selle peale ütlen, parem kasutatud jalatsid kui külmaga paljajalu. Nii et – suur tänu kõigile annetajaile.

Nii. Töötutele Juurust sai räägitud pikalt ja põhjalikult meie tegutsemispõhimõtetest, aga ka sellest, kui raske on head meeskonda leida ning mida üks ettevõte oma töötajalt ootaks – lojaalsust, lubadustest kinni pidamist, oma töösse tõsist suhtumist. Samuti tegime ruumidele SVFis ringi peale, näitasime ja selgitasime. Meie naised on tõesti leidlikud, Anneli oli õmmelnud riidest saapad, mis nüüd kaunistusena poes jalatsite riiulis ripuvad, ma arvan, et just neid saapaid meilt varsti ära osta tahetaksegi – kuid ei müü! Ilus vaadata kõigil, kes meile ostlema satuvad! Töötutele meie juures igatahes meeldis väga, ja loomulikult on kõik oodatud, kui peaks mingi häda tekkima, pole just lihtne töötu olla.

Täna saatsime laiali ka reklaamid, Raplamaa Sõnumitesse, Konsumisse jne. 8.12 toimub meie selle aastane viimane kirbuturg!!! Tulge kaema, 50 % on hinnad odavamad, st head kaupa, ent peaaegu olematuid hindu! Ja palun väga abi teavitamisel – kui keegi teab kedagi, kes teeb kaunist käsitööd jms, et meile saaks siis laupäeval tulla müüma, osavõtt on ju tasuta! See on üks võimalustest endale natuke jõuludeks lisaraha teenida. Ja on nii meilgi tore – seltsis segasem. Palun ka mitte unustada, et legendaarne Raikküla Kultuurikeskuse ansambel “Enelas” on tulemas meie kirbukale ka kontserdiga, esitatakse tuttavaid/armsaid jõululaule. :) Ja kinnndlasti – kl 9.00, kui kirbukas algab, on kohti võib-olla keeruline leida, kes paremat kohta tahab, peab natuke varem tulema.

Mis siis veel tänasest.. Egas muud, avaldame järjest kokkuvõtted. Suur aitäh kõigile, kes aitavad hädasolijaile omalt poolt leevendust pakkuda – tänud nii vabatahtlikele Tallinnast, Viljandist, Raplast, Tartust, välismaalt, kui tänud ka meie endi SVFikatele. Jõulupakkimine algab ülejärgmisel nädalal, siis saab SVFist Jõuluvana kontor! :) Jajah – tänud ka Ubuntule, kes taas täna annetused Sirje Kaivolalt ära tõi! Suur tänu ka Alma Linderile. :)

Kohtumiseni homme, mina olen majas alates kl 13st.

Eline:

Õhtust,

ma pole tükk aega aknast välja näinud (poes pole ju aknaid), mis toimub, aga Rootsist tuli teade, et seal marutab kõvasti ja sajab muudkui lund-lund :) No aga meilgi suur tali käes, lapsed tulevad päeval SVF-i, näod punased peas, sest on väljas ringi hullanud. Hetkel istuvad lapsed koka-Tiinaga pika laua taga ja maitsevad polentat (maisimannat tehtud puder), sees suitsulihatükikesed……klunks, hakkas endalgi kohe isutama, aga lubasin täna minna peale tööd kohe trenni ja kõhu täismugimine ei oleks ilmselt mõistlik tegu :)

Täna on jooksmist ja sagimist olnud väga palju, kõik me igapäevane töö, annetuste vastuvõtmine, sorteerimine, jagamine, sildistamine, klientide teenindamine. Ühel proual läks täna tükk aega, et oma tengelpung seljakotist kätte saada, sest see oli midagi pungil täis. Lubasin siis lahkelt, et ta võib oma koti sisu mulle lauale välja laduda, et oleks lihtsam leida. Selle peale sain vastuseks, et siis oleks justkui Rootsi laud kaetud….kotist tuli välja salatit ja hakkliha ja muudki toidukraami, sekka ka tagaotsitud rahakott ning proua sai endale kauni hõbedase lauakomplekti pühadeks.

Laost oleme välja toonud palju jõulukaunistusi, vanikuid, korvikesi, kujukesi, tulge vaatama, meil on juba nii huvikeskuse kui poe poolel täitsa pühademeeleolu. Siiski, jõululaule veel kuulata ei taha, las veidi veel olla lihtsalt detsember ja tavalised argitoimetused. 2 ilusat maali toodi täna, needki poes saadaval, tulge uudistama! Ja muidugi käivad kibekiired ettevalmistused laupäevaseks, selle aasta viimaseks, kirbuturuks. Kuulutused vaja välja panna ja mis kõik veel. Me lapsed valmistavad siin igatahes trühvleid, et laupäeval kirplejad ikka suu magusaks saaks.

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

 Tere!

Meie tund toimus täna kokates. Lapsed valmistasid koos pannkoogivanaemaga pannkooke. Kuna meil oli moos otsa saanud, sõime täna kooke suhkruga. Lisaks meie igapäevastele huviringist osavõtjatele, oli meil täna lauas lisaks neli suud, kes olid sunnitud oma kodust
vägivallatseva isa juurest ära tulema ja mõneks ajaks endale mujalt peavarju otsima. Kurb kohe – inimesed on ümberringi juba pühade ootuses, kaupluste vaateaknad on täis imeilusaid jõulukaunistusi, aga neil vaesekestel pole hetkel  kodugi. Lastel puuduvad ka soojad talveriided.

Ringis kurtis täna  üks väike poiss, et tal ei ole kodus üldse raha, söövad ainult paljast riisi ja leivakoorikuid. Moos oli ka tema sõnul mädanema läinud. Pank pidi kõik raha endale
võtma. Raske olukord selles peres. Ka seal peres oleval kahel lapsel puuduvad soojad riided ja saapad. Käivad õhukeste jopedega ja püksetega koolis.

 Elamist on inimestel muidugi vaja, aga peab ju arvestama laenu võttes, et elada on ju ka vaja. Oh, ei teagi kohe, kuidas seda peret aidata. Igatahes riided saame SVFist.

Kurbus südames  laste pärast, lõpetangi tänaseks.

Head õhtut!

Märjamaa SVF

06.12 Neljapäev. Tänane päev kujunes tegusaks meile kõigile, kes me SVF meeskonnas toimetame. Eilse ETV Ringvaate saate peale oli tulnud meile üsna mitu toetavat kirja, nii selles plaanis, kuidas kirja kirjutaja ise laste abistamisele kaasa võiks aidata, aga ka nö “mõttes teiega” kirju. Ja oli tulnud ka abi küsivaid sõnumeid. Ütlen kohe – olenemata asukohast/maakonnast, abistame kõiki inimesi, ainult et abi ära viimine jääb abisaaja mureks. Meil ei ole oma transporti, on häid inimesi, kes vahel niikuinii Tallinnas liikudes ka meie annetused peale võtavad ja meile kätte toimetavad, nagu näiteks meid (varjunimega) Ubuntu  juba teist aastat aitab, või Mees Metsast, kes homsed Tallinna annetused ära toob, jne. On veel inimesi, kes oleks nõus transpordiga abistama, vähemalt on teada antud, kuid jah, püüame ikka nii palju kui võimalik ka ise toime tulla. Siinkohal ka suured tänud meie Eline (SVF kaupluse juhataja) abikaasale, Rainile, kes samuti palju sõite ette võtnud on ja muidki hädavajalikke töid SVFis. On põhjust tänada meil palju inimesi, ühesõnaga ja kokkuvõtlikult.

Tänane hommik algas meil niisiis kirjadele vastamisega. Ka telefonid helisesid üsna lakkamatult, nii abi pakkudes kui seda ka küsides. Olime täna otsekui tõeline keskjaam! :) Väga meeldiv, et meid täna nii paljudel kordadel ka kenade külaskäikudega üllatati. Nii astus lõunapaiku meile uksest sisse neiu Raplast, süles uhiuus suur kaisukaru – kingituseks mõnele lapsele, kes niisugust seltsilist taga igatseda võiks. Väga armas. Täname.

Peale lõunat tuli vanem naisterahvas koos noormehega, nemad olid kahepeale kokku pakkinud lastele jõuludeks maiustusi. Terve kotitäis oli seal kommi ja küpsist, pakid olid kohe juba valmis komplekteeritud! No tõesti armas tegu ühe pere poolt! Täname südamest Magnus Talistat ja tema vanaema!

Saabus ka perekond, nooremapoolsed mees ja naine, kaasas annetused noorukitele. Meie kauplusse müügile annetati aga nõuka ajal Põhja-Koreas valmistatud lõunaserviis! Väga ilus, valge ja nappide mustritega, retrohõnguline nõude komplekt. Täname!

Saabus ka Mees Metsast, asusime temaga logistikat paika panema, kuidas ja kust midagi ära tuua tarvis oleks, kuna MM-l on homne päev vabamapoolne ja oleks võimalik meid transpordiga aidata. Muidugi olid MM-l kaasas ka pannkoogid lastele, mida isuga pugiti, kui lapsed peale kooli SVFi saabuma hakkasid.

Astusid sisse meile ka annetajad, kes suure ja korraliku kirjutuslaua tõid, koos tooli ja lambiga. See laud saab Märjamaale, perre, kus 5 poissi kasvamas. Laud on parasjagu nii suur, et saab selle taga ka kaks last korraga oma õppetöid teha. Nii et – suured tänud annetajatele, Kadi Aprile ja tema sõpradele.

Urmas Minn, kes juhib Webdesign OÜ tegevust, samuti tuli ja abistas meid! Saime Raplamaa Konsumitesse tasuta üles pandud reklaamid meie laupäevase kirbuka kohta. Urmase firmal on Konsumites ekraanid, mida kassas järjekorras seistes ikka kohe huviga uudistatakse, väga hea koht reklaamimiseks, nii et – loodame, et laupäeval kõik meie “kirbulised” ikka Okta Centrumi ruumidesse ära mahuvad. Kuid julgen loota, et küllap mahuvad, ruumid on ju suured, ainult et – oma lett või müügialus peaks igaühel endal kaasas olema! Või matt maha panna ja kaup peale laotada – see on ka üks võimalus. Igatahes – tänud ja tervitused Urmasele!

Siis õhtul astus sisse meie õpetaja Tiina Märjamaalt, kaasas suur kast tuliuute riietega! Lenne OÜ on ilmselt kõigile hästi tuntud firma, nüüd aga tehti nende poolt meile ilus üllatus, annetati lastele jopesid, talvepükse, särke, kindaid, salle, mütse jms. Märjamaa lapsed, kes meil alles eile paljad olid, said juba täna soojad joped selga! Väga suur tänu nii asjaliku kingituse eest! Joped on ilusad, ma usun, et lapsed kannavad neid heal meelel ja tänuga! Eriliselt suured tänud meie poolt kuuluvad aga Meeli Leemanile Lenne OÜst ja temale samuti just sama soojad tervitused nagu need annetused lastele sooja tõid!

Mis veel… No muidugi toimus meil täna lastega SVFis palju põnevat, valmistati kõrvitsasalatit ning ka kõrvitsakaraskit. Kuid kokandusest räägib lähemalt meie õpetaja Koka-Tiina ise. Ütlen vaid, karask oli jumalikult maitsev! Ohh – oskaks mina küll niimoodi süüa valmistada nagu Tiina… Ai-ai, karask tuleks küll ära õppida – sõime soojalt, panime võid ja juustu peale, mmmmm. Väga maitsev!

Vaat nii me siis täna elasime. Lapsi oli kokku 8 ringis, mõned tulid, mõned läksid, vahepeal oli meid vist isegi veidi rohkem. Ja Märjamaa õpetaja Tiinalt saime ka küsitud, mida tema jõuludeks soovib, vastus oli muhe – džiipi ja tšellot! :) Saime helistatud ka Juuru, homme tullakse Lasteküla poiste riietele järele, saime kokku küll üsna hea valiku, kuid suuremad joped on ikka puudu. Vajame 160 – 180 jopesid ning talvejalatseid samuti. Loodame et Juuru tore noormees/bussijuht ei unusta Lastekülale kontakte viimast, mis võiksid seda küla edaspidi toimekamalt aidata.

Täname kõiki ka, kes meile rahalisi annetusi on teinud, see on väga-väga tähtis osa meie toetustest, sest rahalistest annetustest maksame laste huviharidust! Ülejäänuga saame hakkama enam-vähem ka nende ressurssidega, mis meie enda poest tulevad. Nii et – iga sent on tähtis ja kutsun üles meid ikka ka rahaliselt toetama. Mida rohkem toetusi saame, seda tugevamalt asja ajame.

Nüüd aga kokkuvõtted, minu poolt kaunist õhtut!

Anneli:

Hei!

Hmm, tüdrukud, mida head te sealpool jälle koka-Tiinaga keedate?? Vist tuleb kõrvitsasalat :) Igatahes lõhna on poepoolgi tunda. Kuna Eline on usin õpilane, siis tema tänane ja homme osa päevast kuluvad koolis õppimisele ja mina asendan teda poes. Päev on olnud täis positiivseid emotsioone. Peale eilset Ringvaadet on meie juurde võetud ette sõit isegi pealinnast, rääkimata oma linna rahvast, kes meie juurde täna alles tee on leidnud. Igatahes on pood alailma toredaid inimesi täis, lahkutakse ikka heade soovidega. Aitäh!

Mina lausaun suured tänud meie SVF-i poolt Mare Põder`ile, Diana Amburile ja paljudele teistele tänastele annetajatele, ka härrasmehele, kes just praegu potsatas mu ette letile ühe kotitäie ü….. see pidi üllatus olema… :)  Suured-suured tänud!

Kahju on täna sellest, et laste juurde ei pääsenud… Seeeest piilusid nemad hoopis minu juurde, paar sõna juttugi saime aetud :)  Ikka koolipäevast, rõõmudest-muredest, viimastest ikka kah natuke.

Jõulud on tulekul, aga ärge unustage selles saginas pisut aega endale ja lastele võtta!!

Hummen kohtumi poodin!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Meie tänane tund toimus sotsiaalabikeskuses. Harjutasime  näidendiproovi ja valmistasime magusaid praesaiu. Kaks tüdrukut soovisid juba eelmisel nädalal meile magusasse munasegusse kastetud praesaiu valmistada. Kuna meil oli aga plaanipäraselt
pannkookide küpsetamine, tegid tüdrukud oma lemmiktoitu täna. Keegi polnudki varem sel moel saia söönud. Saiad kadusid kiiresti kõhtudesse ja sooviti lisagi. No ja siis ei jäänudki mul muud üle, kui saia juurde tuua.

Täna jõudis meieni OÜ Lenne saadetis – soojad talvepüksid, poiste  talvejoped, mütsid, kindad, pluusid ja retuusid. Tooteid valides lastel silmad särasid. Prooviti pükse ja
jopesid, kindaid ja mütse. Me oleme nii tänulikud Meeli Leemanile ja OÜ Lennele, kes meie laste heaks nii palju head tegid. Transport meieni oli ka nende endi  poolt organiseeritud. 
Lapsed ja nende pered tänavad samuti. Kui lapsed oma uute ja soojade talveriitega koju
olid jõudnud, helistas mulle päris mitu peret  ja tänas selle heateo eest heategijat OÜ Lennet ja SVFi meeskonda.

Eile õhtul helistas Siiri ja palus mul kindlasti Raplast läbi tulla, et  eilses kirjas kirjutatud perele toidukraami viia. Seda ma ka täna tegin. Pere oli väga tänulik 5kg makaronide, moosipurkide, lihakonservide, manna, jahu ja pagaritoodete üle. Lapsed said  jalga ka soojad SVFist saadetud talvesaapad. Ka selle  pere lapsed  said  täna OÜ Lenne
saadetud talvejoped  ja talvepüksid.

Rapla SVFis valmistati täna kõrvitsast karaskit. Olin õigel ajal kohal ning sain ka ise proovida.Uskumatu kui maitsvaid toite saab valmistada kõrvitsast. Kell oli kolmveerand kuus kui mina tulema hakkasin. Rapla SVFi pere jäi  lauda katma ja keelekastet võtma.

Ilusat õhtut!
Märjamaa SVF

07.12 Soooh! Tänane päev oli pikk ja pikemaks kujuneb veelgi. Kell on 21.05, põhimõtteliselt esimest korda päeva jooksul sain mahti korraks maha istuda ja rahulikumalt mõtteid koondada. Mis täna siis toimus? Noooo, ikka korralikult! Pildid, mis tänase päeva juurde lisanud olen, on töödest, mis valmistatud meie naiste ja laste poolt ning mis tulevad minuga kaasa Rooma heategevuslikule laadale. Kallid inimesed – imetlege, olema ka ise uhked meie kaunite saavutuste üle. :)

Päevast. Esiteks, suured tänud taaskord Mehele Metsast, kes meie annetused Tallinnast ära tõi! Neid oli palju ja hea tahtega meile saadetud, seda oli näha kõigest – nii esemetest enestest kui viisist, kuidas need meie jaoks pakitud olid. On väga-väga tore, et nii mitmed inimesed meid abistada on otsustanud. Mõtlesime täna õpetaja Koka-Tiinaga, et peame Jõuluvanale tõsise kirja kirjutama, palvega, kas saaksime ka Eestis päris jõulukontori avada. Mul meenus, et olles kunagi Kaiu valla kultuurikomisjoni tööd eest vedamas, sai ka siis Jõuluvanale kirjutatud, kuid meie sooviks tookord oli Jõuluvanalt kingituseks päris jõulupuu saamine. Kuna aga jõulupuud ju talvel istutada ei saa, tuli Jõuluvana ROVANIEMIST volbriõhtul ja istutas Eesti esimese päris jõulukuuse Kuimetsa Rahvamaja ette, juurte alla sai paigutatud veel isegi Jõuluvana metalltorus sõnum – aegadest aegadeni see nüüd seal lamab ja puuke sirgub juba mitmendat aastat! :) Kui kellelegi tundub lugu kahtlane, võtan hamba suust – tõsijutt! Uuritagu ise Kuimetsa Rahvamajast järele.

See selleks. Vaatame, mis siis seekord Jõuluvana meile vastab. Kuid. Nüüd läheme edasi tänusõnadega. Täna saatsid annetused meile Tallinnast: Krista Liiv, Piret Sprengk, Kadi Vätson. Sirje ja Riine Piht firmast www.oppemangud.ee saatsid meie lastele kohe hulgaliselt uusi mänge, oli seal arvutamise oskuse arendamiseks ja mis veel kõik. Naised meil olid väga rõõmsad, mina sain vaid korraks sellesse mängude kotti piiluda – kiire, kiire, kiire oli majas meil! Ent minugi poolt siirad tänud ja tervitused Sirjele ning Riinale.

Pirita TOP SPA Hotell eesotsas Hiie Mägiga, kes hotellis vanem majaperenaine on, saatsid meile samuti igasugust vajalikku kraami täna, hommikumantleid, jopesid jne – mis on hotelli jäetud ja millele pole aasta jooksul järele mindud.

Hiie oli kaasa pannud ka hotelli restorani poolelt toidunõusid – saame osad kinkida Raikküla Kultuurikeskusele, kes ka ju 22.12 meie lapsi võõrustab, aga saame jätta praetaldrikuid ka endale, õpetaja Koka-Tiina arvas, et saame lastele nende nõudega toidulaua head kultuuri õpetada. Tänud Hiiele ja kogu hotelli meeskonnale!

Täname ka annetajaid, kes meile SVFi ise kohale tulid ja oma annetused ära tõid: Aet Kaljumäe ja Grete ning Päivo Elbrecht.

Tuli täna hooliv meie meilile kiri ka ühelt meesterahvalt. Ma ei ole kindel, kas võime nime avaldada, küsisime küll luba, aga vastust postkasti ei potsatanud, ütlen siis vaid, kirja kirjutas Ingomar ja avaldan sealt lõigu:

Tere Siiri,

Vaatasin Teie kodulehelt, et vajate jalatseid. Mul oleks pakkuda 5 paari nr44 suurust saabast (kerge Thinsulate voodriga talveks). Jalatsid on uued. /…/

Jah, suurimad tänud, jalatsitega on meil alati üks suur jama, eriti noormeeste jalatsitega. Alates nr 36st kuni üles 46ni, või veelgi suuremateni, on meil väääga vähe liikumas! Täna kirjutasime üles ühe lapse jalanumbri: 47-48! Selliseid suuruseid ma ei mäleta, et oleks meile kunagigi annetatud, ja ei mäleta ka, et oleksime sellist jalanumbrit ka oma abivajajate kausta üles pidanud kirjutama. Jalatsid, mis on korralikud ja käimiseks sobivad, on meile alati teretulnud, palume siis ikka äraviskamise asemel pigem meile tuua.

Nüüd SVFist. Täna tegelesime homse kirbuturu ettevalmistustega. Panime üles ka oma huvihariduspoolele väikse leti, kust homme igaüks meie huviringide tegevuse toetuseks saab midagi põnevat osta, kui soovib. On seal maitsvaid trüffleid, savist piparkooke jms kuusele ehteks, jõulukaarte, laste kootud vaipu, ja jõudis Koka-Tiina täna lastega ka SVF-spetsiaal-kõrvitsasalatit keeta! Meie lauake tuli väga kaunis, peab ütlema. Ja kui veelgi ausamalt püüda öelda, siis… võttis hinge alt soojaks, kui tore meil seal täna seda kõike tehes ja ette valmistades oli! Ülimalt asjalikud inimesed, kes igaüks omal moel meie erisugust “ühiskonda” SVFis oma auraga ehivad.

Tänase eest siis suur tänu kogu SVF meeskonnale: Ly´le, kes jooksis ja rabas tööd täna nii, et lõpuks juba mokaotsast kuulda saime – peab vaatama, et peast segi ei läheks! :) Annelile tänud, kes minu arvates kogu päeva SVFis igal pool oli, vist oli teda täna lihtsalt mitu inimest korraga! Nägin teda kord poes, siis juba äkki laos, siis korraga köögis, jaaa juba annetusi sorteerimas, sealsamas ka lastega tegelemas… Juhhei, ütleme selle peale! :) Suur tänu ka Elinele – poes toimus kuhjade viisi uue kauba väljapanek, kuhu need kõik mahtusid… Ja tänud ka Mariale, Ly tütrele, tita magas tal rahulikult õuel vankris päevaund, emme tegi aga lastega käsitööd, valmistati söögipoolist jne, jne. Homseks lubas Maria koogi ka meie kirbulistele küpsetada.

Tänud Mehele Metsast, tegelikult peale selle, et Tallinnast asjad ära toodi, aitas ta meid kogu päeva vältel. Olid elektrijuhtmed ja jõulukaunistused ja… täitsa kohe tõesti palju tööd! Saime kõik korda ja toimima. Head tervitused meie kõigi poolt MMile.

Koka-Tiinale TÄNUD! Mis armas inimene… Täna ütles üks laps, et tema tahab tulevikus just kokaks õppida, isegi siis kui ta meile SVFi tööle kunagi peaks tulema, ka siis tahaks ta ikka enne kokaks õppida! Et see olla Koka-Tiina tegu, et lapsel selline kirrrglik soov ilmnenud. No, mis me kostame, väga meeldiv siis, et tulevikus üks hästi koolitatud kokk SVFis tööl on. Tore. Kuid küllap õpetaja Koka-Tiina sellest veel kõige enam oma südames rõõmu tunneb… Või mis? :)

Väike Getter ( 5 a.) tuli täna SVFi päkapikuks riietatuna, ja mis imet küll – olla käind päkapikk tema aknalaual, öösel kohe,  ja toonud ka meilegi nii mõndagi, olla kohe kiri kaasas olnd! Kingitused ulatati meile üle ülitõsisel ilmel, igat me meeleliigutust tähelepanelikult jälgides. Kingituste avades aga tekkis meil kõigil tõepoolest siiras meeleliigutus, sest… Saime kõik ju endale “väikese Getteri” koju viimiseks – minule klaasmuna, milles oli väike klaasist ingel, Ly´le tuledes vilkuv päkapikumaja, Annelile samuti klaasist muna, selle sees aga sajab lund ja sõidab Jõuluvana reega, päkapikk teki sees kaasas. Nii et – jõulu meeleolu on meil SVFis kaunilt alanud ja küllap kauniks see ka jääb. Sama soovin meie kodulehe lugejaile ja lõpetuseks avaldan ühe väikse lõigu toetavast kirjast, mis meile täna saabus:

/…/ „Väike prints:“ Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. /…/

Nüüd aga Eline kokkuvõte, minu poolt kohtumiseni homsel Kirbuturul! Saagu Valgus! :)

Eline:

Hei,

kooliga jälle selleks korraks ühel pool ja peale lõunat olin juba SVF-is toimetamas. Seal olid kõik justkui oravad rattas, käis muudkui sorteerimine, pakkimist, vastuvõtmine, jagamine, küpsetamine, kleepimine, kaunistamine… no ikka kõik homseks Kirbuturuks valmistudes :) Ega minulgi hõlpu polnud, kohe toimetama, pood sai täna jõuluks kaunimaks, tänud Siirile ja tema abilistele.

Hunnikud ei tahtnud kuidagi kahaneda, muudkui aga toodi mulle laost asju juurde, mida veel stangedele riputada. Aga meie pood on heas mõttes kummist – sinna mahub palju, tuleb lihtsalt leida nutikaid lahendusi. Kell 6 sulgesin mina poe ukse ja kiirustasin koju, kuid huvikeskuse poolel käis alles vilgas toimetamine, homseks vaja purki saada SVF-i kokakooli kõrvitsasalat, pakendada pisikesed magusad üllatused ja ette valmistada SVF-i käsitöö väljapanek.

Tulge siis homme meid külastama, kontserti ja kohvi nautima!

Eline

08.12 Laupäev. Tänane kirbuturg õnnestus suurepäraselt! Saime müüa nii laste kui enda käsitööd, natuke raha meie kokandustundide toetuseks! Rahvast liikus palju, küllalt palju oli ka müüjaid kohale tulnud. Ning väga kenasti esines Raikküla ansambel “Enelas”. Kõik kokku (kui keegi tahaks ning sellele mõttele tuleks) võiks paista kui üks hea inglise film ühest väikese kogukonna elust. Jah. Aga selleks peab oskama asju nö eemalt vaadata, ise tegevusse uppudes – ei ole aega, ei ole aega. Niisiis, lasime kui vurrkannid täna igaüks omal moel, nii lapsed köögipoolel koos õpetaja Koka-Tiinaga, aga ka kõik me teised.

Ma ei hakka päeva selles mõttes ümber jutustama, et kes mida müüs või kes mida ostis. Eline oma kokkuvõttes natuke ka mainib. Ma pigem räägin täna mõnest annetajast pikemalt.

Tuli meile naine kaunite mustriliste villaste kinnaste ja sokkidega. Tema ema, kes nüüd 84 aastane on, olla need kudunud poolpimedana mõned aastad tagasi, nüüd oli soov annetada need kaunid rahvuslike motiividega tööd meile, et kellelegi jõulurõõmu valmistada. Ja tõesti – mustrid olid peened, kirjad täpselt mõõdetud… Kuidas keegi nii peent tööd kehva nägijana teha suudab, peab olema ilmselt vilumus + meisterlik oskus. Täname väga annetuse eest pr Reeni Stüfi, soovime temale omalt poolt head ja rahulikku jõulukuud!

Teiseks soovime eraldi tänada Ülle ja Enno Tikerpalu, kes Viinistu külas elavad. Pereema Ülle oli meie lastele jõuludeks samuti niivõrd kaunist käsitööd valmistanud, et meil kõigil neid esemeid vaadates lihtsalt silmad suureks läksid ja imetlus iga esemega üha enam ja enam hinge puges. Oli seal valmistatud punane ülikaunis barett, pehme ja mummuline. Samuti oli sokke ja lehve ja satse… No palju asju, terve kastitäis. Pakitud olid asjad aga hoolega-hoolega… Nüüd kujutage ette, meie hea lugeja, kui hea tahe aidata selle kõigega meile kaasa tuli! Meie selle igatahes ära tundsime ja ma tahaksin südamest loota, et ka kingi saaja selle ära tunneb. Sest tõesti – nii just võtabki hädasolijal kogukond/ühiskond/kodumaa käest…

Kuid sellist “käest võtmist” oleme me näinud palju ja näinud ka teistpidist toimimist, abisaaja tuleb ja toob ämbritäie mustikaid, seeni, metsmaasikaid jms. Vot siis sellise asja puhul on tunne, nagu iga mari oleks korjatud hea sooviga meile kõigile. Niisugused tänuavaldused on samuti siirad ja lõputult liigutavad… Kahjuks ei saa neid jagada annetajatega teisiti kui kodulehe kaudu, ja see jutt võib nii mõnelegi imalana tunduda, kuid tegelikult – mida on siis vaja, edevust siin tavaliselt ei ole. Pigem on edevus see, kui tuleb annetaja, kes kopitanud/hallitanud/rotipabulaseid  esemeid tuues nõuab vastutasuks “pildile pääsemist”, nagu konkreetselt meile ka öeldi. Kuidagi eriti jõhker tundub selline käitumine just jõulukuul… Aga olgu kuidas on sellega.

Meie lapsed valmistasid täna muffineid, ka väga maitsvat kõrvitsasuppi ja karaskit. Kirbuturu lõpetuseks sõime kõik SVFikatega ühise perena laua ääres, nosisime väsinult igaüks omaette. Väsitab ent just müra ja suhtlemine, nagu avastasime jutukäigus, tegutseda oleksime jõudnud veel ja veel ja veelgi.

Egas muud, täname veelkord kõiki tänaseid annetajaid, kirplejaid täname samuti, ansambel “Enelasele” pai meie poolt, helitehnik Kalju Visnule head tervitused ja suurimad tänud taaskord võimenduse eest! Järgmine kirbuturg toimub kevadel, talv on vaid tarvis üle elada ja kohtume peagi uuesti. :) Ja suured tänud ka meie töökale kollektiivile, kes täna kõik vabatahtlikuna tööd tegid!

Nüüd aga Eline kokkuvõte, Koka-Tiina retseptide saabudes riputan ka need üles, minu poolt siit kaunite lumemütside all suikuvate rabade keskelt – hääd laupää õhtat!

Hei,

kui mina kell 8 hommikul uksest sisse astusin, olid esimesed kirplejad juba laudu sättimas :) Ei saanud siis ise ma munema jääda, vaid kohe kohvid hakkama, poe poolel viimased ettevalmistused ja oligi rahvas kohal… Mulle tundub, et me kirbuturgudel on vahel ka rohkem müüjaid olnud, kuid rahvast liikus täna päris palju. Mulle meeldis ka see, et täna olid müüma tulnud paljud isetegijad-käsitöölised, sai osta käsitsivalmistatud seepe, ehtekarpe, heegeldatud-kootud asju, ehteid, jõulukaarte, lilli ja muidugi kõike muud ka.

Poest mina täna enne kella 3 välja ei saanudki, Rait tõi mulle võileibu ja teed, et ma vastu ikka peaks:) Aga ka huvikeskuse poolel oli meeletu möll, seega sebisid-toimetasid täna kõik SVF-ikad, ja lapsed muidugi ka. Peale kella 3 oli hea korraks maha istuda, sain proovida karaskit ja kõrvitsasuppi, mida lapsed koka-Tiina abiga huvikeskuse poolel olid valmistanud. Siis veel päevalõputoimingud ja kodu poole.

On olnud väsitav nädal ja me kõik vajame aega akude laadimiseks. Uuel nädalal ju uued toimetused ning tunda on, et mida lähemal jõuludele, seda kiiremaks läheb.

Kaunist nädalavahetust!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Koka-Tiina:

Tere!

Seda nädalat võiks nimetada päkapikude töötubade  nädalaks. Kokapäkapikud kokkasid lausa kolmel päeval, mis kulmineerus täna jõululaadal. Eks tuli ju kõik toidud ja maiustused läbi katsetada ja ära maitsta, et teha otsused, mida võtta, mida jätta, kuhu mida juurde panna. 
Lõpuks hääletati ühiselt, et täna pakume kõike seda, mida kirbuturul maitsa saite. Lubasime laadalistele jagada ka retsepte, siis siin need nüüd tulevad:

Saagu Valgus karask

300 g   puhastamata kõrvitsat

1          muna

400 g   hapukoort

150 g   odrajahu

150 g   nisujahu

1 tl       soola

1 spl    suhkrut

2 tl       küpsetuspulber

VALMISTAMINE

1.    Pane ahi sooja 200 kraadile.

2.    Riivi kõrvits.

3.   Hauta riivitud kõrvits õlis pehmeks, maitsesta ning lase jahtuda.

4.   Sega kõrvits hapukoore ja munaga.

5.   Lisa kuivained.

6.   Tee ümmargused pätsid või vala tainas ahjuplaadile.

7.     Küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit ehk pealt kuldpruuniks.

8. Serveeri karaskit soojalt või, juustu ja suitsusingiga.

Saagu Valgus kõrvitsasupp

6 – le inimesele.

1 kg         kõrvitsat

1 väike     sibul

1 suur      porgand

2 suurt     kartulit

2             küüslaugu küünt,

0,5 dl       õli

5 dl          vett

1             kanapuljongi (või köögivilja) kuubik,

sool

näpuotsaga      pipart

näpuotsaga      riivitud muskaatpähklit

0,5 pk      sulatatud juustu Merevaik (naturaalne),

2 dl          kohvikoort

SERVEERIMISEKS

Päevalilleseemneid või kõrvitsaseemneid (röstitud) või

röstitud saiakuubikuid või

suitsusingi ribasid 

VALMISTAMINE

1.     Tükelda köögiviljad väikesteks kuubikuteks.

2.     Vala poti põhja õli ja lase see särisema.

3.      Lisa tükeldatud köögiviljad ja pruunista madalal kuumusel pidevalt segades.

4.      Lisa ettevaatlikult keev vesi ning puljongikuubiku puru.

5.     Hauta 20 – 30 min. aegajalt segades. Supp kipub kergesti põhja minema!

6.      Püreesta supikraam saumikseriga.

7.      Lisa lõpuks kohvikoor ja sulatatud juust.

8.      Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga

9.      Tõsta supp tagasi kuumale pliidirauale ning kuumuta suppi pidevalt segades keemiseni.

10.   Serveeri päevalille- ja kõrvitsaseemnetega või röstitud saiakuubikutega või suitsusingiribadega või kõigega korraga lisades veel kõige peale riivitud juustu.:)

 

Suured tänud kõigile, kes meie tegemisi toetasid!

Kaunist jõuluootust!

Koka – Tiina

 10.12 Esmaspäev. Nädalavahetusega on meile postkasti saabunud mitu head kirja, nii soovidega abistada, aga ka kingitusi annetada. Täname kõiki, kes kaasa mõtlevad/tegutsevad. Täna sai osad pered taaskord üle helistatud, jõulupeo suhtes, kes ja kust tulemas oleks. Saime ka mitmeid vastuseid, et ei ole võimalik peole tulla ja osa võtta, küll aga tullakse pakkidele järele SVFi. Seega – praegu on kingitusi umbes 100-le lapsele, hakkame pakkima alates 17ndast. Oodatud on väga kingitused teismelistele 16-18 aastat, oodatud on ka õunad, mandariinid jms, kes kaasa soovib aidata, saab ka selliselt osaleda.

Täna tõi MM (Mees Metsast) ära annetuse onu Andruselt. Mäletate? Ei mäleta? Nooo, vaadakem järele meie varasemad kirjutised, juuli lõpul – juuli algul sai lastega puhatud paradiisis, Laitses. Onu Andruse juures. Andrus Sonn töötab firmas, kus toodetakse madratseid jms. Firma nimi on Recticel OÜ, http://www.recticel.ee/. Ja suurimad tänud meie poolt kogu selle toreda ettevõtte meeskonnale, nimelt valmistati meie lastele üle 1500 pesušvammi! On seal Muumid, on seal Müü´d, on seal parte, põtru, päkapikke, kopraid ja kes kõik veel. Igat värvi ja väga armsad. Neid švamme lisame küll kõikidesse pakkidesse, ja saame saata ka Paldiski lastele, kes meil omamoodi juba südames on. Miks? Sest nagu üks kiri meile saabus kutsega külastada Paldiskist, oli seal muuhulgas ka öeldud, et linn olla Jumalast mahajäetud… Vast nii hullusti ikka asjad ei ole, kui miski ju halvasti on, on kindlasti tulemas aeg, mil jälle paremini minema hakkab.

Tänud niisiis taaskord ka MMile, kes veo ära korraldas ning homme ja ülehomme sellega edasi jätkab, on Tallinnast meil mujaltki kaupa ära tuua. Ka Ewa-Kaisa Prismast andis teada, et on meile annetusi pakitud! Ja mitmed annetajad, kes kirju on saatnud, kõikidega võtame ühendust peagi. Seniks tänud kirjade ja toetava suhtumise eest!

Meie Anneli rääkis täna loo oma abikaasa kohta, kes Soomes töötab. Nimelt olla talle postkasti sõjaväekutse saabunud, et tulla sel ja sel aadressil, sel ja sel päeval, õppustele, et vajadusel kriisiolukorras oma riiki kaitsta jne, mis seal kõik seisnud paberil olla. Mees öelnud seepeale: “Mis mõttes? Miks ma pean minema riigi eest, kus minu jaoks midagi ei tehta! Miks pean ma välismaal tööd otsima, et oma pere ülal pidada!? Kus see riik selliste küsimuste puhul on?!”

Jah, õigustatud küsimus tõesti. Ja kui meie lugeja nüüd küsib, et mis mees sa oled, kui sa hoolimata kõigest oma riiki ei kaitse, siis ütlen mina selle peale, et just mõned päevad tagasi tuli Andrus ja oli ostnud Soomest ühele SVF lapsele tuliuue jope, kuna tüdruk narmasteks käidud jopega koolis käis ja meile ei olnud laekunud niisugust suurust jopet, mis tüdrukule sobinud oleks. Jope, mis talle laost leidsime, võttis lapse ema endale, ja küllap jope liiga täiskasvanulik-igav neiu jaoks oligi. Andrus tõi ilusa rohelise, sooja jope. Nii et – igaüks seisab oma kodumaa eest omal moel ja omale arusaamisele vastavalt, Andruselt ei küsinud sellist tegu meist mitte keegi.

Nii et – tervitused head Andrusele. Nüüd tänasest veel. Saime Lenne uusi jopesid tänagi jagada, tõesti – külmaks on läinud, küllap veelgi külmemaks läheb… Samuti küsis üks pere täna meilt tapeeti, 5 rulli, ühe lapsega üksikisale. Meil on tapeeti, aga kõik rullid on üksikud ja erinevad. Kui on nüüd kellelgi 5 rulli üle või mingil põhjusel kasutust ei leia, võtaksime tänuga vastu.

Nii. Mis veel… Tänud ka tänastele annetajatele! Me alati ei kirjuta just päevikus kõikide annetajate nimesid, kuid igaüks saab meie avalikustatud annetajaid näha me kodulehel “täname annetajaid”  või “praegused toetajad” akendes. Kindlasti on võimalik sealt leida nii oma tuttavaid kui sõpru, Eesti on ju nii väike!

Nüüd aga enne tänase päeva lõpetamist ka Eline kokkuvõte:

Õhtust,

täna on kuidagi vaikne. Hommikupoole sai kauplust korrastatud, et peita veel viimasedki jäljed laupäevasest suurest ostlemisest. Leidsin kummalistest kohtadest riidepuid… ja üritasin stanged uuesti korda seada. Täna panen ju taas palju uut kaupa välja. Tegelikult küsitakse palju, mis päevadel me kaupa välja laome-me teeme seda kogu aeg, täpselt nii kiiresti, kui jõuame sorteerida ja ära sildistada :)

Lõuna paiku tõi üks vahva proua meile maitsva sooja lõuna, tuhat tänu talle selle eest! Tihti on päeva jooksul nii kiire, et ei märkagi sööma minna, aga täna anti käsk kätte – minna tuleb kohe, muidu jahtub toit maha.

Violante mööblist helistati ja pakutakse meile veel mõned kastid mööblikanga tükke, võtame ikka meeleldi vastu ja jagame aga edasi. Valmistutakse jõuludeks, ilmselt igal pool… Ühele käsitöölisele saime täna anda mitu kastitäit üksikuid klaase ja pokaale, ta hakkab neisse küünlaid valmistama.

Ka tagasivaatena meie kirbukale on mul siiralt hea meel, et naised on leidnud nii palju huvitavaid käsitöönippe ja erinevaid stiile, millega tegeleda, kes valmistab seepi, kes koob-heegeldab, mõni meisterdab ehteid või valmistab küünlaid, kauneid karpe… ning on tore, et oma töid uhkusega ka julgetakse teistele näidata :)

Kaunist õhtut ja häid meisterdamise nippe :)

Eline

xxxxxxxxxxxxxxx

Ja nüüd üks kaunis kiri, mis meie facebooki lehele täna saabus. Soovime nende liigutavate ridadega kõigile ilusat õhtut ja taaskohtumisteni!

Tere , kas teil on soovi ka kasutatud riiete peale ? Kuna ma ise olen alles 12-aastane , siis saaksin oma emaga rääkida , et kui soovite äkki oleks võimalik riided mida meie enam ei kanna teile saata ! 

11.12 Külm ja lumesajune teisipäev. Tänane SVF oli meie toimekate naiste majandada, minul läks Tallinnas terve täna päev ära – ülehomne ärasõit vajab mõningaid ettevalmistusi. Naiste kokkuvõtted avaldan hetke pärast, enne tahaksin avaldada mõned head kirjad, mis meile täna taas saabunud on! Ilmselt meil nii palju toetajaid praegu küll kuidagi kokku ei tuleks, peame tänama ETV-d, kelle meeskond meile kohale sõitis (ise ja omal algatusel) ja meie tegemistest väikese lõigu Ringvaatesse tegi. Suur tänu tõesti. Eraldi suured-suured tänud Hedli Mangusele ja Anu Välbale, muidugi head tervitused meie poolt samuti kogu ETV Ringvaate meeskonnale – meie kingituste kampaania on tänu teile vägagi käima läinud, tundub, et saamegi võib-olla kõikidele Raplamaa vaesuses elavatele lastele toreda jõuluüllatuse teha + hakkab koitma, et ka Paldiski lapsed jõuludest rõõmu tunda saavad (švammid on juba olemas!) ! 

Ning peamine, mis veel käima on läinud, on see, et oleme saanud inimesi üles kutsuda ka oma vanu terveid/puhtaid rõivaid ning jalanõusid annetama. Praegu on see moment meie töös tõepoolest väga oluline, külm aeg on ju alles ees ja paljudele lastele on see aeg… kuidas öeldagi – keeruline. On väga-väga liigutav, et nii paljud inimesed meile tuge avaldavad, et paljud pereemad on asunud oma tuttavate seas teavitustööd tegema, et ka ise annetusi kokku korjatakse ja ollakse valmis neid meile ka ära tooma. Mis me ütleme… See kõik kokku, abi ja head sõnad, on tõesti väga meeldiv. Täname südamest. 

Kuid nüüd mõned kirjad tänasest meile saabunud värskest postist:

Tere, Siiri 

Olen Monika Kuzmina. Olen varasemalt ise tegelenud aastaid heategevuslike ürituste organiseerimisega. Viimased paar aastat olen ehitanud oma meediaagentuuri, loonud uusi portaale – ikka selleks, et saaks jõuda sõnumitega kaugemale ja kiiremini. Kui soovite, kajastaksime ka teie heategevuslikku üritust meie portaalis www.mediamarketing.ee 
Lisaks saab paari nädala jooksul valmis ka Eesti esimene ja ainulaadne heade uudiste portaali GoodNews, ka seal saaksime teie mõtteid avaldada. 

Tagasisidet ootama jäädes, 
Monika Kuzmina 
MediaMarketing.ee 
Tegevjuht/Produtsent

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Tagasisideks meie poolt oli puhas rõõm, kuna reklaami ikka me ju vajame, ega muidu midagi korda saata ei suudaks. Ning lühikese kirjavahetuse järel andiski Monika teada, et homme läheb meie sõnum laiali! Sõnumiks ikka sama – meie kingituste kampaania + riiete/jalanõude kogumine + üleskutse rahaliste annetuste tegemiseks ( rahaliste annetuste küsimine on alati midagi, mille peale inimesed nagu kahtlema hakkavad, et kuhu see ikka läheb. Ütlen siin veelkord – sihtotstarbelistelt kontodelt suuname raha vaid laste huvihariduse toetuseks, MTÜ Saagu Valgus tegutsemiskulud lähevad maha kontolt, mis lõpeb numbriga 12. Praegu saame oma majandamisega ots-otsaga hakkama, kuid huvihariduse jaoks kutsun küll inimesi üles annetusi tegema.) Nii et – täname Monikat ja tema meeskonda samuti, reklaami ja toetuse eest!

Nõndaks. Kes mäletab meie varasematest päevikutest jäätisetädi Paulat? :) Täna saatis Paula (Silvia Jakobsen) meile edasi kirja, mille ta oma sõpradele saatnud oli. Täname Paulat selle ettevõtmise eest, ning tema kaaslastele head tänud samuti! Siin see tore üleskutse:

Armas /…/!

Kotad OÜ kutsuvad Teid üles võimalusel toetama Heategevusfondi Saagu Valgus, Raplas. http://www.saaguvalgus.ee/ , Siiri Sisaski juhtimisel – kontaktid kodulehel. Kuna Jõulude eel on heategevusfondil lastele hädasti vaja kingitusi, mis ei pärine kasutatatud asjade konteineritest, siis kutsume Teid kaasa, et annetada mõni paar laste jalanõusid, kui võimalik. Eelkõige oleks vaja poiste talvesaapaid, nendest pidi väga väga suur puudus olema. Oleks tore kui /…/ saaks aidata kasvõi mõne paari saabastega. Suurus alates 37 kuni 45. Pöördun Teie poole, kuna Siiri ja tema Saagu Valgus meeskonna mure läks meile tõeliselt südamesse. /…/

KOTAD annetavad Saaguvalgus fondi kaasabil vaeste perede lastele 5-6 paari väikesi vahvaid puukingi, millega oleks lastel hea ka talvel külmal põrandal klobistada.

Palju tänu abi eest juba ette! Teeme koos lastele rõõmu!! Edu /…/ teie töökale kollektiivile! Kauneid saabuvaid pühi!

Lugupidamisega, Silvia ja Ivar

KOTAD OÜ

xxxxxxxxxxxxxxxx

Nüüd aga meie naiste kokkuvõtted tänasest päevast. Mina olen Raplas ja SVFis tagasi alates 17dast, järgmise nädala esmaspäevaga algab meil tõsine “Jõuluvana töökoda”. :) Oot-oot, veel üks oluline üleskutse tänasest:  helistati meile, on üksikema kolme väikse lapsega, nemad vajaksid hädasti sügavkülmkappi, kuna saavad toiduabi ja saaksid ka lihatooteid, aga säilitada pole võimalik. Kui kellelgi üks selline kapp kasutuseta seisab, oleks meil hea meel sellele perele abi edasi anda.

Nüüd kokkuvõtted:

Anneli:

Hei!

Mõnikord on kohe hea mainida, et päev möödus jälle toimekalt! Selline kiire-kiire pühadeeelne aeg paneb ka kõige selgema peaga inimese närvid proovile. Miks? Sest selliseid emotsioone, nagu tavainimene tunneb vaid mõned helged korrad aastas, tuleb meie asutuse akendest ja ustest praegu hooga ja hulgim! Ma ei ole näinud kunagi nii palju imelisi, lihtsaid inimesi, kes lihtsalt niisama tulevad, toovad laste jaoks kingitusi, soovimata vastu midagi ja nii lihtne see ongi! Kui teil oleks õnn näha neid silmi!!! Kui veel näeks nende südametesse….  Tänusõnad, kõige siiramad, meie poolt… Aitäh!

Aitäh ka tänastele annetajatele Eha Omler`ile Kärust ja Aili Mölder´ile !

Meie päevast:

Hommik algas nagu ikka, pisukese hommikuse kohvitassi taga päeva planeerimine, mis tegelikult lõppes õhtuks täpselt nagu alati. Kaosega.  :)  Plaani seda päeva kuidas tahad, tema tegutseb ikka omasoodu.  Nii ka täna. Kuidagi paks oli lõuna ajal see õhk, mida hingasime, Kahro sai korra ka kopsud puhtaks vilistatud, aga noh, juhtub. Saigi õhk puhtamaks ja õues hanged kõrgemaks. Ei tea, kas kuuseis hakkab meid vaikselt jälle mõjutama või mešš…  Homme ootame Kahrot palju ilusama soenguga igatahes tööle, sest juuksurisse tema peale tööd ruttas. :)

Traageldaja OÜ oli ka meil täna külas, Lea Leopard saatjaks. Meile toodi 4 kasti lasteriideid, mis tootmisest oli maha võetud, kuna nad nüüd hoopis ühe teise tegevusega seotud on.  Kastidest tulid välja poiste vestid, tüdrukute seelikud, mõned suvised pearätid ja laste lühikesed püksid. Kõik kuluvad jälle marjaks ära. Ja samas pakuti jälle tootmisjääke, nii et käsitöölised ja käsitööõpetajad, olge valvsad! Meie poolt jälle suured tänud!

Mees Metsast oli täna jälle meie seltsis. Astus teine lõuna paiku uksest sisse ja hõikas: “Issi tuli koju, saia tõi!”  Eks meile vahel seda arukat “issit” ka vaja on, nagu aeg on näidanud. Ja saia, muide, me kotist ei leidnud, pannkooki oli hoopis ja mandariini :) . Aga tore ikkagi. Ja autost tuli veel teine suur hunnik teadagi mida…. Kuss, päkapikud ei lobise!

Lapsed hakkasid kogunema kella poole nelja paiku, täna ju jälle kokkamise päev. Lõpuks oli meid 12 hinge laua ümber ja taldrikul maitsev kartulisalat sardelliga ja õunakook, oh mis maitsev! Isegi kaks poissi asjatasid nagu täismehed köögipoolel ja pärast, söömise ajal, saime teada, et väiksel Andreasel on lisaks kõhu-kõhule ja pea-kõht :) . Noh, salatist sai kõht täis, aga kook pidi ju ka kuhugile mahtuma, see läkski pea-kõhtu! Ah, muidugi, väikesel Getteril tuli juba kolmas hammas ära! Temal oli täna natu raske süüa. Hamba tõi ta muidugi meie juurde kaasa näitamiseks, aga see va Hamba-haldjas jõudis selle enne pihta panna, kui päev õhtusse jõudis. Ju ta kartis, et Getter selle ise ära kaotab, võttis parem endale, sest kui vana hammast ära ei anna, ei kasva ka uut asemele. Getter arvas, et peale piimahambaid tulevad koolihambad ja siis tulevad raamatuhambad ja kui need ka otsa saavad, võivad rattahambad ka tulla. Nii et kui me vanaks saame, on meil ikka lootust rohkem kui arvata oskame, ei mingeid valehambaid!!!

Vaat nii see päev meil mööda veeres.

Hummen jälki uvveq tüüq ja uvveq mureq!

Püsige terved!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Hei,

täna tuli meelde, et vahetevahel võiks ka päris postkasti vaadata… ja leidsingi sealt 2 pakiteadet, ajakirja Muumi detsembrinumbri ja mitu kirja. Pakkidel käisin postkontoris järel ja meie tänud Iirimaale Liis ja Urve Lorensile, kes meile sokke-kindaid saatsid. Suur tänu teile, need leiavad tee jõuluvana kingikotti ning edasi lastele, kel neid vaja.

Ka Mees Metsast toimetas täna meie juures, tõi taas linnast svamme ja me Muumipere saab aga tegelaste näol muudkui täiendust, ja need poroloonist lumehelbekesed on väga armsad. Kaunistasime nendega ka aknaid. Mõned võtsime Anneliga, et viia lasteaedadesse akende kaunistamiseks ning samuti igast Muumi tegeleasest ühe, sest mul tuli idee, et kui neid kasutada mitte pesemise eesmärgil, siis saab nendega teha värvi sisse kastes ju kujundeid seintele, paberile- seega lasteaiad saavad jälle uusi ideid.

Koka -Tiina tegi lastega kartulisalatit, käisin midagi vaikselt nosimas. Lapsed jäid veel magustoitu nautima ja mina tulin poodi ära, et päevalõputoimingutega ühele poole saada.

Kaunist õhtut teile kõigile!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Täna oli tõeliselt kiire päev. Osad pered helistasid- märkisin ära, kes tuleb-kes ei.

Uued annetajad olid- Triin Härmas (tuli Tallinnast kingitustega), Ken Tomson, Vello Tammaru, Keskkonnateenistuse Rapla osak., Uno Treier (lastele kingitusteks mängud).

Lisaks külastab meid 17.12 Maanteameti esindaja ühes annetustega, kingitustega lastele.

Käis ka Kehtna valla sots. nõunik 3-le lapsele ning Lääne- ning Raplamaa kriminaalhooldusametnik ühele noorukile abi küsimas.

Mehe Metsast panime tema päevale punkti pannes pärast kiiret kohvipausi puzzle tükke üle lugema…

Kahro polnud täna just kõige paremas tujus, kuid saime hakkama ja tema tegi ka oma toimetamised lõpuks ikka ära.

Parimate soovidega,
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Valmistasime lastega täna päkapikke. Alustasime töödega juba eile. Kõigepealt joonistasid lapsed kahele suurele paberile päkapiku, siis liimisid paberid teibiga ja valge paberiga kokku. Kui see töö oli valmis, oli aeg hakata guaššvärvidega värvima.

Lasime tänaseni  töödel  kuivada. Täna lõikasime mehikesed paberist välja. Päris huvitavad tööd tulid.

Kiiremad mängisid erinevaid lauamänge ja ajasid omavahel juttu.

Käisin kiiresti ka Rapla SVFist läbi ning sain kaasa  onu Andruse imeilusaid lumehelbeid.

Kena õhtut!
Märjamaa SVFikad 

12.12 Tänane päev SVFis oli tegus, sain korraks naiste juurest läbi joosta, sealt edasi Tallinnasse, Raadiomajja. Ignar Fjuk palus oma saatesse külaliseks ja nii me seal täna tund aega juttu ajasime – hingerahust sai räägitud. Ka Indrek Hirv oli kutsutud, kolmekesi püüdsime siis selgust saada, mis ja kus ja kes ja kuidas. :)

Saabusid täna ka Ingomari saapad, korralikud ja soojad, ning uhiuued. 3 paari saadetisest saadame kiiresti edasi Juuru lastekülla. Täname annetajat väga, Juuru lastekodu poisid olid meil kõvasti südamel, seal kolimisega seotud segaduste tõttu lastel talveriided saamata… Aga nüüd saime korda – joped leitud, saapad samuti. Head tervitused kõigile aitajatele!

Täna on meile veel ja veel kirju saabunud, võtame kõigiga järgemööda ühendust, kui keegi peaks vahele/tähelepanuta jääma, palume teada anda uue kirjaga, kuna meil on praegu päris palju toimetamisi korraga käsil ja eks võib mõni kiri kogemata meil ka vastamata jääda, palume mitte solvuda.

Nüüd aga Eline kokkuvõte, küllap õhtu jooksul veel teisedki ülevaadet päevast täiendavad, avaldame siis järgemööda:

Hei,

ka täna olid päkapikud meile postkontorisse jätnud 2 pakki, üks oli adresseeritud kohe Juuru Lasteküla poistele, teisest pakist tulid välja pehmikud ja soojad sokid-kindad, aitäh Lillele UK-st Belfastist. Kulleriga jõudsid kohale ka 5 paari talvesaapaid, millest 3 paari läksid kohe Juuru Lasteküla poistele edasi. Täname annetajaid!

Postkasti saabuvad meile ka jõulukaardid heade soovidega, osa neist on meil välja pandud ka kauplusse küünalde vahele. :)

Tänased annetajad Merike Kruus, Eve Kaun.Täname! MM ehk Mees Metsast saabus ka täna kastidega, ehk naised teavad ja panid kirja, kes olid saatjateks, aga taaskord siirad tänusõnad.

Gerly valmistas lastega helkureid, samal ajal küpsetas MM saiakesi, nii et terve huvikeskus oli head lõhna täis. Ka Siiri jõudis hetke meie juures hinge tõmmata, et kaasa haarata kohver SVF-i laste käsitöödega, mis ta Rooma heategevuslaadale kaasa võtab. Soovime talle kõike head kaasa!

Meil siin käib ikka vilgas tegutsemine, kui tundubki, et hetkeks on vaikus ja saab hinge tõmmata, siis kohe heliseb telefon, on taas mõni klient või abivajaja uksel, seega töö-töö. Aga selleks me siin ju olemegi :)

Õhtut!

Eline

13.12 Ehkki tegelikult on täna juba 16.12, pühapäev, siis ikkagi alustan päeviku pidamist päevast, mil mul ei õnnestunud arvutisse saada. Roomas toimunust aga kirjutan pikemalt, kuni jõuan tagasi tänaseni välja. Niisiis ei ole mul endal suurt lisada 13.12 kohta, vaid seda, et lend toimus varahommikul üle Riia, kõik kulges hästi ning Rooma võttis saabunuid vastu +10 kraadise uduvihmase ilmaga. Nüüd aga järgemööda, kolmeteistkümnenda kuupäevaga postitused, mis räägivad SVFis toimunust:

Eline:

Tere,

olgu teil kõigil igas päevas killuke rõõmu! Kõigepealt tänan annetajaid, täna neid jälle mitu-mitu, ehk palju. Riia Leedmaa, Maili Viltok, Pille Eero. Tuuakse nii asju ära andmiseks kui ka kingitusi, raamatuid, väga armas, me täname teid väga.

Poe poolel oli ka tegemist üksjagu, palju uusi asju läks välja, sekka ka mitu paari suuremaid naiste kingi. Ly oli täna poolest päevast kodus, kuna tal poiss jäi haigeks ja on palavikus. MM käis ja toimetas, Ubuntu tõi linnast ära kaubikutäie asju. Üle pika aja astus meile sisse Kristiina Ehin koos pojaga. Viimasel korral meilt lahkudes kukkus ta koduteel nii õnnetult, et murdis õlavarreluu, nüüd on ta aga taastunud ning ütles, et saab jälle riideid selga proovida :) samuti jättis ta maha tervitused Siirile.

Lapsed toimetavad kokandustunnis, täna menüüs kartulivorm ning piparkoogid – need läksid küll kärssama, aga võtame seda siis õppetunnina, et tuleb olla hoolsam :) ja sagedamini ahju piiluda. No eks juhtub köögis äpardusi ju igaühel… järgmisel korral uuesti ja paremini.

Kaunist õhtut ja küpsetage ise ka piparkooke!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Heips!

Peale üli-emotsionaalset eilset, kus meeli kõigutati ühest äärmusest teise, olen täna juba ree peal tagasi. Teisiti ei oleks võimalikki. Millest räägin? Just meie tööst. Kui ühel päeval koged liiga palju meeleolukõikumist üles-alla,  siis õhtuks oledki õhtal :) Minuga eile nii juhtuski, sest kui ühel hetkel lohutad hädasolijat ja teisel hetkel kallistad tänust nutvat abisaajat, õhtul veel enne koju minekut kuulad tee peal ära veel ühe kurva loo, siis lihtsalt tahakski vaikida ja mõelda, kuidas minul enesel on vedanud…  Eks meil elus ole kõigil mingeid raskeid hetki, aga kui elad selles sees, ei saa arugi, kui jube see paistab kõrvalseisjaile. Siis eladki tunni ja päeva korraga ja ei saa arugi, kui on käes helgem ülehomme :) . Onju? Aga vaatamata kõigele mulle meeldib see töö, mida teen. Ja see on kõige tähtsam. Ma loodan, et mulle andestatakse, kui iga päev kirjatükke ei esita :) .

Aga nüüd meie päevast taaskord. Olgu ülevaade ikka, nagu alati, hommikuga alustatud. Kui meie hommikul püüdsime taaskord omi plaane paika panna, astus uksest sisse proua, kes töötab asutuses nimega OÜ Sonas (mis iiri keelest tõlgitunapidavat tähendama õnne ?) ja näpus oli terve hunnik kotte kingitustega meie lastele. Täiesti uued riided põnnidest suuremate lasteni. Aitäh!

Turba ligidalt Riisiperest oli Ringvaate saatelõigu peale meie juurde kohale sõitnud perekond Müürsepp, kes samuti otsustasid, et kõige õigem on oma annetused ja laste kingitused just meile tuua. Kaasas olid neil ka ühed meeste suured, 47 number pidukingad, super!!! Suurimad tänud siitpoolt veelkord!  Aitäh ka Aita Mägi´le! Muidugi täname ka kõiki püsiannetajaid, kes meie juurde jälle ja jälle sisse astuvad!

Kui juba annetustest jutt, siis õhtul astus Ubuntu meie juurest läbi ja tõi ära saadetised Liivalaialt: kirjutuslaua ja terve paki nõuka-aegseid juuksuri soengutegemise kraesid. Küll olid ikka asjad meie lapsepõlves… Täielik nostalgia… :) Hea laps ütleb aitäh, nii meiegi!

Proua Hille Jürist saatsi meile korraliku pesumasina ja riideid. Pliidi, boileri ja kraanikausikapi koos segistiga viis Ubuntu otse abivajaja perele Raikkülla. Aitäh ka nende eest, tõelistel kulvad praegu marjaks ära!

MM oli meil täna jälle abiks. Küll kuluvad vahel abikäed ära! Oli teine sohver Lyle, kel oli vaja Raikkülast ära tuua kotid annetustega ja samas kontrollida üle poja tervis, kes peaaegu 39kraadidse palavikuga kodus vaevles. Siinkohal terviseid Gregorile! Et poisil haigus kontrolli alt ei väljuks, saatsime Ly poolest päevast ära kodu ja loodetavasti kõik seal hästi lõpeb. Ega need haigused armasta jah kive-kände, ikka inimesi, ikka inimesi….

Kui see kiire oli möödas, siis panin MM-ile ühe äärmiselt loomingulise töö ette: puzle tükid oli vaja üle lugeda, et kõik ikka alles oleks. Kahro oli tublisti kohe abiks. Nii tubli poiss! (Ta oli täna kohe tõeliselt tubli ja rõõmus!) Ka Anu asus appi. Üks puzle oli erit huvitav: karbil oli  kirjas, et osi peab olema 100, aga millegipärast saime me kõik 104tk… No ei jäänud muud üle, kui et puzle vaja kokku panna. Siis tuli välja, et tükke peabki olema 104, mitte 100. Siis tehti otse karbile ka sellekohane parandus :).

Tiina kokanduse tund oli ka jälle täna. Meid oli kokku kohe hulgim. Kui ma ei eksi, siis lapsed lugesid meie numbriks kohe 16. Ehk päris niipalju meid ka ei olnud, küll aga pean eraldi ära märkima, et meiega on liitunud Anneli, kes on 11aastase ratastoolitüdruku ema ja tema kaks last: Sonja ja  poeg, kelle nime ma (häbi-häbi) olen suutnud juba unustada. Kuna Sonjal olla kodus igav ja ta on väga uudishimulik tüdruk, siis meie juures on tal ka tegevust rohkem. Üks väike päike! Alailma naeratus suul on märk sellest, et talle ikkagi meil vist meeldib. Vähemalt ema, kes oma last tunneb, kinnitab seda küll. :)  Aga Tiina tunnis tehti täna kartulivormi ja piparkooke, millest küll üks plaaditäis nägi välja natu nagu korstnapühkija kraam … Tegijal ikka ju juhtub…

Ja… meil on päkapikud…. Päris suured päkapikud, kes piiluvad meie kuuse tagant! -Märjamaa õpetaja Tiina tõi, juba üle-eile. Üks nende türduk tegi. :) Küll on armsad! Aitäh!

Aga teie! Püsige tublid ja head, päkapikud ju piiluvad! Mine tea, mine tea…. :)

Hüvva üüd, ma lää är´kotile, hilda om joba! Kohtumisteni!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Aeg hetkel lausa lendab ja seetõttu ei  jõdnudki ma eile meie tegemisi kirja panna. Käisime postimajas ja saatsime teele jõulukaardid meie headele abilistele (Märjamaa vallavalitsus ja OÜ Lenne). Kati kaupluse jõulutervitused viisime ise kohale. Juhataja rõõmustas väga meie külaskäigu  üle. Sealne müüjate kollektiiv on alati väga abivalmis ja lahke.  

Täna tegutsesime sotsiaalabikeskuses. Suurema osa ajast harjutasime jõulunäidendit. Muret teeb laste massilne haigestumine külmetushaigustesse. Südamest loodan, et järgmisel nädalal ikka kõik näitlejad terveks saavad. Lapsed esinevad etendusega Märjamaa eakate jõulupeol 19. detsembril ja meie enda jõulupeol 22.detsembril.

Head õhtut!
Märjamaa SVF

14.12 Reede. Jätkan endiselt SVFikate kokkuvõtete avaldamisega, ülevaade Roomas toimunust tuleb tänase tegeliku kuupäeva alt (16.12):

Anneli:

Heia!

Hoiatus: tänane kiri tuleb pikk, sama pikk kui meie päevgi SVF-s :) ! Ilma tüdrukute ja MM-ta oleks ma ehk veel seal, aitäh teile, kullakesed, toe eest!!!

Kuna Ly põetab kodus oma raskelt haiget pojakest, pidin mina SVF-s kohe mitme eest esinema. Päeva algasin koristamisega. Otsustasin põrandavaibad maast korjata ja diivanikatted kloppida, noh ja nii edasi… Õnneks Kahro abiga see koristamine ka õnnestus. Arvestades päeva iseloomu, on see ime. Ja Kahro sai selle eest enda tööpäevikusse suure punase kiituse!

Kaie Tammik tõi täna hommikul ära Kaija Tarassova päkapiku üllatuskoti. Aitäh meie poolt! Täname ka Eha Parve´t ja Merike Uusjärve!

Ühel hetkel astus meie juurde sisse üks tore proua, kes oli meile toonud suure hulga riideid. Et neid oli kohe hulgi ja naine vaid üksi, siis saatsin Kahro, kes just parajasti uksest sisse astus, talle appi. Asjad toodud, jäime juttu ajama ja mis välja tuli: meile oli saabunud vigursaagija Hiiumaalt!!! Oi kui vahva! Tuleb välja, et Hiiumaal on loodud lausa MTÜ Vigursaagijate Selts, kelle 8-st liikmest 6 on NAISED! Asjaliku naised, ma ütlen! Mina, kellele puu töötlemise lõhn on üks südant põksuma panevamaid, oli see üks tore kohtumine. Jäime kohe pikemalt jutustama. Selle vapra naise nimi on Virge Treiman, kahe poja ema. Tema abikaasa on juba mitmeid aastaid osalenud Varbola Puu Päevadel. Nii et perekond puuarmastajaid. Pisipoeg, erilise nimega Naatan, esimese klassi jüts, jättis meile ühe enda joonistatud pildi. Väga jutukas, sõbralik ja tore poiss! Igatahes jääme meie  tänuga uusi kohtumisi ootama!

Et nüüd päevakavast kinni hoida, pean vahepeal veel südamest tänama toredate kinkide ja annetuste eest: Pille Vare´t, kes võttis ette teekonna Tallinnast ekstra meie juurde, Kaidi Kaljuste´t, meie oma proua Aitat ja  Raili Kabral´it.

Veel üks tore, asjalik ja tegus proua, kes enda nime mainimiseks ei andnud, sõitis täna pealinnast meile taaskord Ringvaate lõigu pärast. Kaasas mõned paarid uiske ja palju muud vajalikku, mille eest südamest jällegi täname. Ei ütle suusoojaks ma tänusõnu, ikka südamest ja tõeliselt! Nimedest lubati ära mainida tuttavad, kes tema aktsiooniga kaasa tulid: Ülle Kivirähk, Jelena Hmelnitski, Janika Roosimägi, Signe Paalandi. Ja paistab, et selle prouaga kohtume veel, vähemalt idee-eoke on tema peas juba kasvamas.

Nii armas on, kui inimesed tulevad ja küsivad otse, mida ja kui palju konkreetselt on vaja, et siis saame aidata … Kui meil on konkreetselt ka vastata, siis vastame, sest mõnikord just nii ongi, et mõni asi on ehk eluliselt tähtis, mida meie pakkuda ei saakski… Hetkel on hädas üks õrnas eas tütarlaps, 13aastane TÜDRUK: tema jala suurus on juba 45-46 , LAIA LIISTUGA JALANÕU, aga ei ole saada NATUKE NAISELIKUMAT  jalatsit. Tüdruk on nõus kasvõi naiselikuma botasega ringi liikuma, talvesaabastest vist võib unistada… Kui keegi teab kedagi või mõnd jalatsitootjat, kes võiks aidata, võib meiega ühendust võtta!  Samuti on meile laekunud abipalveid 13-15aastaste poiste vanematelt, kelle jala suurus on samuti 46-48, et oleks hädasti tarvis TALVISEID JALANÕUSID. Jätkuvalt on kriiskav vajadus noormeeste aluspesu ja sokkide järele ja üks tagasihoidlik neiu vajab madalamaid saapaid nr 38-39. Tegelikult neid neiusid-naisi on rohkem… Meie oma kullakallis Anu käib meil saabastega, mis lasevad vett läbi… :(  Ütles mulle, vana rahu ise, et ma veel kannatan küll… Oh ….

Õhtuks jõudis meile seltskond, kes rõõmsal meelel tarisid kotte ja kinke meie ruumidesse, nemad olla Siiriga kokku leppinud. Kui nii, siis nii, mis ma enamat öelda oskan. Kui küsisin, kes meid nii toredasti üllatas, siis sain vatuse, et kaardilt on näha. Ja näha ta ongi! Kirjas on kaunid soovid meile kõigile ja alla kirjutanuid on kokku lugedes 13 nime. Siirad tänud neile kõigile meie poolt! Aitäh!

Õhtu lõpetas üllatus! Mina muudkui imestan, kui tagasihoidlikud on meie annetajad… Arvo Ermos ja Made Balbat, nii on nende tagasihoidlike inimeste nimed, firmast nimega E-Tikand, tõid meile mitu kasti täiesti uusi riideid! Tuduriideid ja dresse! Just neid, mis on mugavuse ja soojuse tunnusmärk ja just õigel ajal! Oh kui tore üllatus! Aitäh veelkord!!!

Vahel on mul tunne, et tänusõnadest jääb puudu. Hinges on neid emotsioone tunduvalt rohkem, kui välja näidata oskame. Nii andes, kui saades. Andes vist enamgi. Proovige!

Nüid teen kniksu ja hääd aiga! Esmaspa näämi!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Hei,

Ly jäi täna haige pojaga koju, me siis Anneliga üritame ekstra tublid olla. Mul jääb paljugi silmamata, aga tean, et Anneli on täna vaid rakkes olnud. Väga palju on täna toodud annetusi, inimesed sõidavad kohale ka Tallinnast, mis on tore. Tundub, et järgmisel nädalal on tööd… palju. Ka Mees Metsast on olnud pool päeva abiks, suured tänud ka talle. Kahro võttis hommikupoole lumerookimist nii tõsiselt, et tegi puhtaks ka tiigiümbruse, et seal poleks nii ohtlik käia, väga tubli temast.

Härra Peedu käis läbi ning tõi meile kingituseks enda valmistatud mesilasvaha küünlad. Ja mulle turgatas ka pähe idee neid ise valmistada, pole mul olnud aega ostlemas käia, aga headele sõpradele tahaks ju ikka pühade ajal külla minnes midagi ühes võtta. Peedu siis tegi mulle küünlavalmistamise protsessi selgeks ning andis isegi juhtnöörid, kust on võimalik osta vajaminevad asjad.

Koristades hakkas täna silma üks 1905. aasta 2-kopikaline, tundus vahva münt, jätsin selle siia hoiule, mine sa tea, äkki on väärt kraam :)

Tänasele annetajale Kaja Keilile suured tänud. Anneli nimekiri on ilmselt oluliselt pikem, aga ju ta kannab selle ise ette.

Minu poolt kõigile lugejatele kaunist 3. adventi!

Eline

15.12 Laupäev. Kuna paljud head inimesed kirjutasid meile, et ei ole annetusi võimalik muul ajal tuua kui vaid laupäeval, siis otsustasime naistega hoida ka laupäeva hommikul SVFi uksed avatuna, nüüd Eline kokkuvõte:

Tere,

eilsest mõned read. Kella 11 paiku nagu kokku lepitud olid Aare ja Seija kohal, niisamuti ka meie abimees MM. Trotsides õuevarjualuse libedat tassisime aga kandameid tuppa ja neid oli palju :), kingitusi, magusat, toidukaupa ning ka riideid. Suure kastitäie asju, mis Seija ise oli valmistanud, me ka avasime, tõesti kaunis käsitöö. Omalt poolt tegime ka külalistele pisikese kingituse, milleks sai siis SVF-i kõrvitsasalat, savist jõuluehted ja trühvlid, mulle tundus, et nad olid sellest kingitusest meeldivalt liigutatud.

MM oli poest veel kaasa haaranud sooje saiakesi, nii et katsime ka pisikese kohvilaua ja puhkasime veidi. Samal ajal oli sebimist muidugi palju, sest inimesed tõid asju, kingitusi, mõni tuli isegi Tallinnast, seega hea, et olime kohal. Ka poodi lubasime mõned ringi vaatama:) Tahan siinkohal tänada väga kõiki vahvaid annetajaid Soome poolelt – Aare ja Seija Sinijoki, Kristiina Rasa, Maija-Liisa Suonikko, Airi Kivistö, Hellevi Vasara, suured tänud teile kõigile!

Küsisin ka Seijalt, millised on nende pühadeplaanid ja kas neil on oma pere tarbeks juba kõik kingitused soetatud. Siis tuli jutuks, et ühel lapselapsel pidi olema kodus külmiku külge kinnitatud nimekiri, mida jõuluvana võiks tuua, ainult, et need on nii tänapäevased tehnika ja muud vidinad, et Seija ütles, et ei saanud arugi, millest jutt :) ning siinkohal ka lapse sõnad – et hull pole see, kes küsib. :) Ja samas ka teine näide, kuna päris jõuluvana igasse peresse ei jõua, oli nende 16-aastane lapselaps tulnud mõttele pakkuda jõuluõhtul jõuluvanale abiteenust. Aare aitas tal kujundada reklaamid ning need poodidesse üles riputada ning lubas talle olla sel õhtul autojuhiks, hetkel on noormehel juba 9 tellimust jõuluvana mängimiseks. Väga tore idee, noormees soovib teenitud rahaga minna autokooli, sest see on Soomes ka päris kallis.

Kaunist pühapäeva ja 3. adventi kõigile!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Koka-Tiina:

Tere!

Jõulukohvikuga saime omale juurde uusi sõpru, sel nädala liitusid meiga vennad Tanel ja Andreas. Tänu Tanelile ja Andreasele tuli meie töökasse kokkamise toimkonda juurde kaks väga töökat ja asjalikku kätepaari.
Peale jõulukohvikut võtsime teispäeval söögitegemist veidi kergemalt: valmis kartulisalat ahjus kpüpsetatud sardellidega ja magusaks küpsetasime juba tuttav õuna – kõrvitsa purukooki. Purukooki sai nii palju, et kõik ei tahtnud vormi ära mahtuda ning osa voolas valmimise käigus ahjupõhja. Seega sai meie ahi ka esimesd ristsed kätte, mille hea Anneli oli peale mõningast leotamist järgmisel hommikul puhtaks teinud.

Neljapäeval oli taas Saagu Valguse ruumid täis jõululõhnu. Nimelt küpsetasime piparkooke. Aitäh piparkoogitaignate toojale! Kuna tuli välja, et meil ei olnud piparkoogivorme, siis pidime kõigepealt omale vormid joonistama ja seejärel läks rullimiseks lahti! Kaunistamiseks kahjuks me ei jõudnudki, sest lihtsalt ennem said piparkoogid otsa. Soolaseks valmis Jamie Oliveri ainetel kartuli – hakklihavorm, mis laste arvates tuli nii hea välja, et vormi noolimisega tehti järjekord, et kõik ikka viimast võtta saaks.

Jõululõhnu teiegi kodudesse,
Koka – Tiina

 

16.12 Pühapäev. Nii, ja olengi jõudnud järjega tänasesse päeva. Olge kallid lugejad, võtke nüüd aeg maha, tuleb pikem lugemine – nagu meil kombeks on öelda –  tassike taimeteed kõrvale, väikesed snäkid ka ehk (aga palun ikka pigem olgu need tervislikud – toored porgandid, viil rukkileiba, jne, ja küpsist mitte – ei tule nagu kasuks!) :)

Niisiis. Naljapäeva hommik algas minu jaoks ülimalt õud-vara, kl 05.30. Tallinna lennujaamas selgus, et kepikest, millel kaunis hobusepea otsas (Märjamaa SVFi töö), mul ei õnnestunudki kaasa võtta… Keelatud ese! Ja kohvrisse ka ei mahtunud, oleksin pidanud “looma” ära lõhkuma. Nii et, sain anda suksu lennujaama hoiule, kuniks tagasi saabun.

Olin nii unine, et mõlemal lennul Tallinn-Riia-Rooma pea mul ikka ja jälle suigatades rinnale vajus… :) Kohale jõudes, nagu juba mainisin, oli ilm soe, kuid uduvihmane. Vastu oli meile tulnud (sest oli teisigi Eestist saabujaid – Tallinna Olde Hansa kokad) Gianni, tore itaalia päritolu mees, kes Eesti-Itaalia Assotsiatsiooni tegevuse üks eestvedajatest on.

Vastu võeti meid Eesti Saatkonnas, http://www.estemb.it/est , mis asub Rooma kesklinnas, ning vastuvõtjaks olid kõik sealse saatkonna sõbralikud ja meeldivad inimesed, kes parasjagu oma ametipostidel toimetasid. Meie jaoks oli aga võtmeisikuks neil päevil asjalik ja tore naine – Ülle Toode, saatkonna pressiametniku kohusetäitja. Arvatavasti tema nimi eestlastele ju võõras ei ole, tihti on ta esinenud Eesti meedias, kui midagi Itaaliast eestlastele teavitada on, või kommenteerida.

Üllest. Tegelikult oli nii, et üritus, millest SVF osa võttis, kandis nime “Balti riikide kultuuripäevad”, see tähendab lühidalt seda, et toimusid teaduslikud konverentsid, kultuuriüritused, kohtumised jne, jne. Ning mitte ainult eestlaste osalemist ei organiseerinud Ülle, vaid tema teha oli KOGU üritus koos kõigi sealsete osavõtjatega! Niisiis – delegatsioonid Eestist, Lätist, Leedust – nende lennud, nende majutamine, nende transport, nende esinemised… Pluss! Itaalia osapooltega kokkulepped, pluss sponsorite leidmine, pluss, pluss, pluss… Ühesõnaga lõpmatu rida tegevusi, mille vahel Ülle katkematult nagu kala vees ülima imetlusväärsusega ujus! Seda kõrvalt vaadata oli uhke. Sest pisike naine, aga nagu teras, ei väsimust, ei märkigi ülekoormusest! Ning uskuge mind – lihtne tal küll ei olnud, ei itaallastega, ega osavõtjatega mujalt. Esiteks – Itaalias aetakse asju itaalia keeles. Ülle muidugi valdab keelt, aga teised – meie? Aina tõlgi ja tõlgi, eksole, lisaks omale sajale asjaajamisele, mis igal hetkel Üllel käsil olid, nii et teda aina keegi ikka ja jälle varrukast sikutas – et kas ja mis ja kus ja kes. No, eks lugeja ise ka tea, et inglise ja prantuse keelega saab küll hakkama, kuid vastused küsimustele saad Itaalias ikka nagu itaalia keeles. :)

Esimese päeva õhtul, neljapäeval, toimuski Eesti Saatkonnas kõigi saabunud külaliste vastuvõtt. Olde Hansa suurepärased kokad, eesotsas Belgia päritolu peakoka Emmanueliga (perekonnanimi mulle kahjuks meelde ei jäänud, kuid tegemist oli väga kena inimesega, kes oma tööd hästi tunneb ja südamega teeb, nii et Olde Hansa oma välja pandud toidu valikuga Roomas tõsiselt kiita sai!) – nemad olid katnud rikkaliku pidulaua, mille ümber sagimine ja pikk järjekord otsa lõppeda ei tahtnud. Ega tahtnudki. :)

Loomulikult ei lähe ükski niisugune üritus Itaalias mööda ilma muusika ja veinita. Vein maitses suurepäraselt, isegi mina, va karsklane, mekkisin ära. Vee kõrvale. :) Ning muusikat esitas Eestist pärit pärimusmuusika ansambel Ro:Toro, http://rotoro.ee/. Väga tore õhtu oli, saadi omavahel tuttavaks ning arutati edasisi plaane ning mõtteid.

Reede hommik algas minu jaoks mõnusalt loomulikult – sai välja magada, sai veidi omaette olla, puhata natuke. Kl 14ks jalutasin Villa Giuliasse, umbes 1,5 km kõndimist. Ilm oli ilus, päike paistis, umbes 13 kraadi vist sooja, kuivanud lehed puudel lõhnasid sügiseselt, kuid maast viskas siin-seal kevade hõngulist värsket tuult. Mõtlesin, näe saab ka nii olla, mõlemad aastaajad korraga… Nagu Ülle hiljem selgitas, jaanuaris juba mõned lilled õitsevadki…

Muuseum oli kaunis, vana palee kena ja hooldatud siseaiaga, millest – nagu ikka Roomale kohane on, ei puudunud ka lugematud skulptuurid. Võlvide alla olid paigutatud Ülle Basilicata maakonnast ühest muuseumist kaubikuga ära toodud lauad (vt kaarti, kus asub Rooma ja kus Basilicata maakond: http://sshenriss.wordpress.com/itaalia-kaart/), nii need lauad ilusas pikas reas seal seisid, valgete  linadega üle kaetud, ning loomulikult müüdi seal kolme Baltiriigi ilusat käsitööd. Kokku nägi kõik välja suursugune ja pidulik. NING! Ei puudunud sealt ka meie! SVFi laste ja õpetajate tööd paigutasin lauale just enne oma kontserti, uudistajaid juba jätkus! :)

Kontsert võeti vastu kenasti, laulsin ikka omaloodud muusikat nagu alati, siit-sealt mõnda teksti ka tõlkisin, kuid jah  – inglise keelde. Paljust aru saadi, ei oska öelda, kuid nagu hiljem selgus – olla põhjamaine metsakohin läbi laulude kohale jõudnud. :) Tore.

Peale kontserti sain paljudega rääkida, SVFi tegevust laiemalt tutvustada. Olin kaasa trükkinud ka meie lühitutvustuse, jagasin lehti ja suhtlesin. Eesti Saatkonna naised tulid appi, müügitöö võeti enda õlgadele, mina aina rääkisin ja selgitasin ega saanudki mahti äriga tegeleda. Vähemalt üle poole kaasavõetud töödest oli õhtu lõpuks müüdud. Kokku 117 euro eest. Mis minu arvates suurepärane saavutus ju on! Teise poole müümata esemetest jätsin Üllega kokkuleppel Rooma, kes oma 1000 töö kõrvalt lubas ka meie tööd järgnevate päevade jooksul veel maha müüa. Nii arvatavasti need täna taas kaunite võlvide all laual lebavad, või juba mõnes Itaalia kodus.

Kui ausalt öelda, on mul väga hea meel ja uhke tunne meie lastele ja õpetajatele homme öelda, et nende töid igati imetleti. Kohe tõesti. Eesti suursaadikule, Merike Kokajevile, tegi siiralt head meelt pilt, mille talle kinkisin, ühe Märjamaa SVFi lapse töö, millel seisid eesti rahvarõivastes poiss ja tüdruk, mõlemad hoidmas lipuvardast, mille tipus lehvis sini-must-valge. Merike Kokajev lubas selle töö saatkonna seinale kaunistuseks panna. Väga meeldiv temast.

Minu enda maalist, mille kaasa võtsin, nii palju, et otsustasin selle SVFi hea tervitusena annetada Rooma vähihaigete laste toetusorganisatsioonile “Casa Peter Pan”. Kuna aga kedagi nende organisatsioonist mul kohata ei õnnestunud, siis Gianni Glinni (Ülle Toode meeskonna tugi ja õlg) sai pildi endale, ning tema lubas teha rahalise annetuse selle maali eest nimetatud organisatsioonile. Niisuguse lahendusega olen mina ülimalt rahul.

Giannist. Ükskõik mis teemal temaga ka vestlus ei kulgenud, on ta väga laialdaste teadmistega inimene. Seda ajaloo, kultuuri, lingvistika (http://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_lingvistika), füüsika, kvantfüüsika (http://et.wikipedia.org/wiki/Kvantf%C3%BC%C3%BCsika) jne maastikel. Väga huvitavad olid tema avastused Eesti-Itaalia ajaloolistest seostest. Momendil kirjutab Gianni aga raamatut Leonardo Da Vincist (http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci), mis loodetavasti tänu headele sidemetele eestlastest kultuuritegelastega ka eesti keeles ehk ilmuma saab. Mina oleksin küll selle raamatu lugemisest vägagi huvitatud, nii et – oleks tore, kui see meilgi ilmuks.

Edasi. Eile hommikul enne Roomast lahkumist sain mahti korraks põigata ka turule. Et mida sealt? Noooo, kuna praegu on Itaalias just apelsinide ja mandariinide valmimise hooaeg, ei saanud ma jätta kaasa ostmata neid ülimalt mahlaseid ja magusaid puuvilju, millel veel ka rohelised lehed küljest võtmata olid.  Kuidas meie lapsed SVFis neid maitsma saavad, selgub homme, kui need lauale paneme. :) Kuid! Veel! Mina eile hommikul ei lootnud enam Üllet kohata, teades, et ta kella kaheksast varahommikul juba Villa Giulias toimetamas on, pidi meid kokkuleppe kohaselt sõidutama ju lennujaama hoopis Gianni! Aga ei. Autost astus välja üllatusena ka Ülle! Ning miks täpsemalt, liigutas mind siiralt. Nemad olid Gianniga ostnud suure kotitäie komme, kuivatatud puuvilju jne, et saaksin need kaasa võtta nendepoolse hea tervitusena meie SVFi lastele. Ma ei osanudki enam midagi kosta…

Loomulikult oleme tänulikud, aga tänulikud ka, et saime kõigest osa võtta ning eks tulevikus ole näha, mis edasi sündima hakkab. Homme aga saavad kõik SVFikad Itaaliat nautima, ja ma usun, et just niisugused osa võtmised meie laste tunnetust maailma avarusest kindlasti avardavad.  PS! Gianni lubas meile saata kunstipäraseid postereid, mida saaksime oma ruumide seintele kleepida. Seegi on tore, sest ei pea kõigest lastele just sõnadega rääkima, on raske seletada kunsti, mida igaüks siiski ise enda jaoks tajuma peab ja tundma õppima – seepärast kunsti keskel viibimisel on sama tähenduslik mõte kui faktide teadmistel.

Õhtul Tallinnasse jõudes, olin kaunikesti läbi kui läbi. Olime terve lennutee Mirja Otsaga (https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=37184&lang=et) juttu ajanud, põhiliselt minu uurivate küsimuste peale pikad arutelud maha pidanud nii merevaigu kui muudel huvitavatel ja arheoloogiat puudutavadel teemadel. Olen tänulik, et Mirja vastu pidas ja oma alalt ka mulle süvitsi teavet andis. On nüüd minulgi, mida edasi mõelda. Head tervitused Mirjale ja edu teadustöös!

Kokkuvõtteks. Keda me täname selle toreda osavõtu eest Roomas? Muidugi Üllet, Giannit, Merike Kokajevit! Täname kõiki sealse saatkonna inimesi! Täname Olde Hansat! :) Täname Eesti Välisministeeriumit, toetuse eest, et sõita saime! Täname kõiki inimesi, kes meie töid ostsid ja meie tegevusele sellega tuge avaldasid! SUURED TÄNUD!

Ei muud. Ongi kõik. Nüüd saabunud kirjadele vastama, neid on hulgim-hulgim! Ühe neist avaldan juba kohe, tänase sissekande lõpetuseks, kiri on saabunud Itaaliast! Olge terved aga, head lugejad/kaasamõtlejad, kohtume homme!

Dear Siiri,

we are very happy to meet you, your music and your work with kids.

In this link you can see my activities with the school of Monti Lucretili Natural Parc.

http://www.youtube.com/watch?v=dpGiNdsR8zg

The text of the song is “Un signore maturo con un orecchio acerbo” of Gianni Rodari the most important italian poet for kids (also for adult…)

For me is a “ecolological manifesto” and i have a transaltion in english.

 

Un saluto, ciao,

Stefano Panzarasa

17.12 Esmaspäev. Täna oli SVFis töine ja tihe päev, ja palju sai tehtud/korda saadetud. Täna oli lisaks SVFis töötavatele inimestele meil taas ka palju abilisi: Mees Metsast, Ljuda (varasemate päevikute lugejad teda kindlasti mäletavad, Ljuda enam nii tihedalt meie juures abistamas käia ei saa, sest ta on oma kaupluse Raplas avanud ning teadagi – lihtne peremees olla ei ole, kuid alati on Ljuda meiega kaasa mõtleja ning valmis igal vabal hetkel ka meiega koos toimetama – täna tema jaoks selline päev oligi.)

Kohe hommik algas Kose toimekate inimeste külaskäiguga meile. Oleme pidanud pikka kirjavahetust toreda ja ettevõtliku naise, Lea Ottokariga, kes Kose lillepoes töötab. Tema ja teiste Kose naiste algatusel koguti suur kogus abi meie abivajajatele. Sain nii aru, et oldi tehtud üleskutsed annetamiseks kohe mitmes Kose kaupluses, lausa plakatitega seintel… Täna toodigi abi kohale, mind ennast kohe hommikul SVFis ei olnud, vastu võttis annetused meie Liisi3 (vt varasemaid päevikuid). Täname niisiis kõiki Kose annetajaid, eriti suur tänu aga Leale, ning samuti suur aitäh ka Ülla Merisalule. 

Kohe hommikul sain ka hea kõne meie Tõniselt, samuti lugejale meie varasematest päevikutest tuttav SVFikas – Tõnis Vaik, kes meie abivajajaid vajadusel nõustab. Toidupank Tallinnast on otsustanud ka Rapla hättasattunutele pakid jõuludeks teha, seega on neljapäeval oodata toiduabi, mida saame siis ise peredele edasi jagada. Praegu, jõulude eel, on see abi tõesti teretulnud, kuna pikk koolivaheaeg on eel, seega lapsed ka koolitoidust eemal. Ja on meie töögi näidanud, et reaalselt nii mõneski kodus haigutab toidukapis kõle tühjus…

Saime ka kõiges nüüd kokkuleppele, kuidas edasi toimetame, et laupäevane üritus igati korda läheks. Momendil on meil puudus kahvlitest-nugadest (metallist), kui keegi teab mõnd sööklat või restorani, kus nõud väljavahetamisel on, ei maksaks vanu söögiriistu ära visata, neid läheb tarvis – ma arvan, et ma isegi ei liialda, kui ütlen – enamikes Eesti vanemates maakultuurimajades. Praegu igatahes vajab neid Raikküla Kultuurikeskus nii meie ürituse jaoks, aga ka teiste. Meil on kokku praegu 70 nuga-kahvlit, vajaksime veel 150.

Täna juhtus ka kole õnnetus… Ma olin kogemata jätnud vastamata Rakvere Lihatööstuse kirjale, st. ma tean, et kirjutasin kirja valmis, aga ilmselt midagi juhtus, et seda ära saata ei õnnestunud… Niisiis, täna helistasin Rakverre, selgus, et nii oligi, nad pole kirja kätte saanud, ka minu saadetud kirjades seda ei olnud… Mh-Mh. Küsimuses on meie 400 viinerit ja 400 verivorsti. Eksole. Igatahes lubati sealt poolt meile teada anda, kas nüüd enam oleks võimalik meid aidata… Kui mitte, siis peame poodi minema. Ma ei oska midagi kohe kosta… Küllap tuli midagi mul vahele, alati on meil tegelikult kõva tuli takus ja mitu asja korraga ajamisel, või siis mängis arvuti mulle mäkra… Loodetavasti saame asjad ikka korda. Kuigi, jah, niisugune käitumine ju kellelegi head tunnet ei jäta. Ju siis oli Jumala tahtmine…

Aga teisalt oli täna tore, et meile üsna mitu kõne tuli, milles õunu lastele jõuludeks pakuti! Sõitsin läbi ka Rapla Talupoest, ka sealt annetati meie jõulupeole terve kastitäis ilusaid suuri taliõunu! Täname väga! Juba täna läksidki osad õunad annetusest kotti, et homme Pärnumaa peredele üle anda.

Täna aitas meid Mees Metsast taaskord – viidi Kehtna ja Eidapere lastele Itaalia päkapikkude saadetis ära, mis kuuldavasti suurt rõõmu ja elevust valmistas! Ja veel üsna mitu toomist-viimist lisaks. Tänud MMile. Siinsamas täname kohe ka Ljudat, kes täna mitmele Pärnu maakonna perele abi pakkis ning ka jõulukingitused valmis sättis + kõik muud tööd ja tegemised, mis meil käsil on.

Nii. Keegi hea inimene on meile annetanud ka akutrelli! Ühele perekonnale, mille eesotsas seisab üksikema ja kus kolm last kasvamas, selle trelli vanimale 17 aastasele pojale jõuludeks kaasa läkitamegi. Usutavasti on niisugune kink perele oodatud ja noormehele heaks abimeheks. TÄNUD ANNETAJALE, kes sellisele asjalikule mõttele tuli!

Täna saime selgust ka selles, kui palju kingitusi oleks tarvis saata Paldiski lastele. Sealne tubli  sotsosakonna juhata, Katrin Glaase, saatis meile nimekirja, teame nüüd ka laste vanuseid jne. Niisiis 84 kingitust Paldiskisse, mis meie arvates ka võimalik teha on, sest meile praegu iga päevaga kingitusi juurde saabub. Leppisime kokku, et Paldiski tuleb kingitustele järele reedel, 21.12.

Nüüd veel üks oluline üleskutse! Kui keegi meie annetajatest sooviks aidata nüüd ja edaspidi Paldiski abivajajaid, palume võtta ühendust otse Paldiskiga, oodatud on esemeline abi (rõivad, jalanõud, toidunõud jne) : Katrin Glaase, tel: 5152297, e-posti aadress: katrin.glaase@paldiski.ee

Nii. Mis veel. Ikka järgemööda. Vaatasin täna meie töölauale, mitu ilusat jõulukaarti on meile vahepeal saabunud, nii Iirimaalt kui mujalt. Ka Eesti Vabariigi presidendilt oli saabunud kaunis jõulukaart. Lapsed meil imetlesid kõiki järjest, uurisid ja puurisid, ja olid väga liigutatud. Asuti ka ise kohe taas kaarte joonistama, kuna täna enamik meie laste valmis töödest ja jõulukaartidest Raplamaa Ettevõtlusarenduse SA poolt kaasa viidi. Kuid meil ka ise on tarvis ju nii mõnedki jõululäkitused välja saata. Igatahes, kui ma küsisin lastelt, kes hakkab kaarte tegema, vastas meie Anu: “Mulle võid küll otsa vaadata!”

Anu sai omale ka täna uued saapad. Täiesti uued. Need kinkis talle MM. Ja kui väga hästi need Anule veel sobisid! Muidugi oli rõõm mõlemapoolne, sest MMil oli ka ju hea meel, et lapsel nii hea meel oli. Ja mingil hetkel, õhtupoole, ütles Anu mulle möödaminnes, et tema mata tõotab sel veerandil parema hindega tulla… Tore, hoiame pöialt!

Täna tuldi meile ka Tallinnast, mitmel korral ja mitmed annetajad. Kõigile suur tänu meie poolt, eriti veel ka annetajatele, perekond Heinsaarele, kes tõid voodimadratseid. Meil on inimesi, kes neid vajavad, iseasi, kuidas nüüd enne jõule transpordiga saame ja jõuame. Reeglina ei ole peredel suuri võimalusi transpordiabi saada, kui just kohalik vald vastu ei tule. Nii et – transport on tavaliselt ikka meie vabatahtlike abiks jäänud.

Nõndaks. Olengi vist jõudnud tänasesse õhtusse. Ja õhtu oli meil sündmusterikas! Esiteks – Rapla SVFi lastele Itaalia kommid ja puuviljad maitsesid väga, nauditi südamest. :) Kella 18 paiku saabus meile aga suur abikoorem Tartust! Kogumise ja transportimise eesotsas seisis Noimi Pannik, minu ammune hea tuttav Tartust, ja tema sõbrad AS ORDI- st, http://www.ordi.ee/EPood/

No oli kohe kogutud ja vist kõigest hingest, sest kaup, mis meile maha laaditi, oli lõppkokkuvõtteks mäekõrgune ja ka mäe laiune, võrreldes meie annetuste vastuvõtmise nurgakesega.  Toodi riideid, jalanõusid, mänge… palju asju. Ka kingitusi lastele. Ja maiustusi samuti. Ilmselt saadame reedese saadetisega ka Paldiskisse veel riidegi-abi, näib nii, et saame sellegagi veel hakkama. Jah, homme ootab meid tihe tööpäev.

Tartusse suured-suured TÄNUD meie poolt: AS Ordi, Reelika Järv, Üllar Kasemets, Kadri Kuht, Karin Kull, Birika Lelbret, Niina Lootus, Jaanus Maasik, Elika Peterson, Svetlana Tera, Josh Merle Tootsi, Raini Tuberg, Meelika Äro, ja veel 10 kuldse südamega inimest, kes anonüümseks jääda soovivad. 

Tänase päeva lõpetuseks avaldan Eline ja Anneli kokkuvõtted, ja viimasena veel meie õhtuse asjaliku Tartu seltskonna läkituse, mis meile koos SVFi töötajatele kingitud suitsuvorstikangiga üle anti. Minu poolt homseni ja head und!

Eline:

Tere,

nii kiire on… aina asjatamist. Ei ole hetkegi aega, et istuda ja hinge tõmmata, aga ehk õhtul. Mina lippan siit kohe lasteaeda lapse jõulupeole, Anneli jääb päeva lõpetama. Jõuluhuluus on täitsa õige nimetus sellele, mis ümberringi toimub, hea on tõdeda, et meil on palju abikäsi, kes end sel nädalal meile seltsi ja appi end pakuvad. Ka tänase päeva jooksul on toodud palju annetusi, kingitusi, käidud küsimas, mida meil siin kõige enam vajatakse. Suured tänud kõigile!

Kaunist õhtut!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Hei!

Siiri! Palusid mul kirja panna paar rida Maanteeameti asja kohta. Siin see on:

Lea Leopard tuli täna meile, näppus õite mitu pakki ja käevangus Eve-Mai Valdna, Maanteeameti Põhja regiooni ametnik. Meie juurde sattusid nad kingitusi üle andma: lauamänge, kleepse, helkureid, nuputamisvihikuid ja kalendreid. Suurepärane kingitus meie lastele! Aitäh! Samuti lubati meil nende poole pöörduda kui mõni huvitavam teema päevakorrale kerkib liiklusega seoses (näiteks kevadel jalgrattasõidu ohutus jne) . Kontaktid said vahetatud, jääme uusi kohtumisi ootama.


Postiga saabus meile täna Võrumaalt, Väimelast Karin Kägo´lt pakk saadetisega, mille meeledi jõule ootama jätame! Selle eest samuti täname!

Muud minu poolt täna rohkem ei tule muud, kui et aitäh hea seltskonna eest!!!

Anneli

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Läkitus Tartust:

Jõuluaeg täis rahu, ilu,

lumevaipa ingel silub,

tähekesi taevast puistab,

paljajalu lumel uitab…

Õnnepärleid aknal laotab,

Armastuseks aknaid paotab.

Kõigile vaid soovib head -

Sulle ka – ma kindlalt tean!

 

Kallid Saagu Valgus MTÜ liikmed. Teeme teile ühe pika pai, et aitate neid, kellel on raske ja kes tõesti abi vajavad. Loodame, et saime teid selles töös natukenegi aidata ja toodud esemed toovad kellegi päeva päikest ja rõõmu!

Rahulikku ja kaunist rahuaega teile!

 

18.12 Teisipäev. Ilm hakkab külmaks minema, nüüd, kell 21.59 näitab minu metsamaja termomeeter õues akna taga 17 külmakraadi, peab vaatama, et vesi torudes ära ei külmuks…

SVFist. Mõistagi on käesoleval nädalal kõigil palju tegemist, nii ka meil. Täna telefonid lausa katkematult helisesid/helistasid, ka palju inimesi astus meie poole sisse, kes mis asju ajamas, samas toodi ilusaid kingitusi lastele. Kingitusi saab veel tuua kuni 20ni, ehk ülehomseni ning kõik on oodatud kaasa lööma. Tänase seisuga oleme pakkinud jõuludeks VÄGA ja VÄGA kaunid kingitused igale lapsele eraldi, arvestades vanust ja sugu. Viie aastasele oleme ikka pannud viieaastase kindad, mängud, raamatud, jne. Kõigile õiged asjad! Hambapasta ja hambahari on see, mida oleme praegu juurde saanud lisada samuti kõigile, kutsun üles, kes soovib, neid võib juurde tuua, sest meil on pakkida veel umbes 400 kingitust “nüüd ja kohe”, ülejäänud pakid, nii umbes 700 võime teha ka hiljem, sest lugu on nüüd nii, et oleme valmis ühendust võtma veel teistegi valdadega teistest maakondadest, et ka nende lapsi rõõmustada, ja seda saame veel teha ja pakkida ka uuel aastal, ei ole hullu hilinemisest, on hea ja palju tähtsam, kui iga laps teab ja näeb, et teda on meeles peetud. Nii nagu meeles peetakse ju ka omi lapsi. Eks noodki lapsed oota ja unista kingitusest, keda mingitel kurbadel kokkusattumustel/asjaoludel meeles nagu ei peetagi…

Tänane hommik oli alanud meil nii ( mina jõudsin SVFi hiljem, kui tarviliku paprimajanduse kodus valmis sain), et keegi meesterahvas oli toonud meile suure kuldse juustukera, mis kaalus… mmmmmaeiteakuipalju, vist oma… huhh – 10 kilo vist isegi! Võibolla… No, oli tõesti raske sületäis tassimist! :) Kes iganes see inimene ei ole, kes selle tõi, sest ta oma nime muud ei öelnud kui et AIN, südamlikud tänud sellise asjaliku kingituse eest, sest täna me kõik, kes me majas olime, juustu ja eile meile Tartust ORDI AS poolt toodud suitsuvorsti mugisime. Nii.

Ja kuna meile oli tulnud külla minu ammune tuttav Kristel Kaljas, kes on ametilt fotograaf ja kes elab Itaalias, kuid on hetkel oma emaga jõulusid Eestis pühitsemas, siis Kristel jäigi meile annetuste üleandmise hetkest appi ning ei lahkunudki meie juurest enne, kui tuled kustutasime ja ukse lukku pistsime. Kristel võttis juustu lõikamise enda peale, samuti vorsti ja ka leiva, mis saabus meile Soomest laupäeval. Nii me kaunikesti segamini lõunalauas asju ajasime ja kes-mida toimetasime.

Toimetamise käigus helistas meile Piet Boerefijn EESTI TOIDUPANGAST, ning uuris, kas meiegi pered võiksid soovida toiduabi. Et ülehomme oleks võimalik meile toimetada 50 väga korralikku abipakki, millest igaüks sisaldab 25 erinevat toodet, alates margariinist, õlist, lõpetades kuivainete ja konservidega. Ja hea uudis oli, et Aigar Pruul, Raplamaa Lasterikaste perede ühenduse juhatuse liige, on valmis need meile Raplasse ka ära tooma, nii et me isegi ise transpordi pärast muretsema ei pea! Mida öelda – otse loomulikult on abi väga vajatud, algamas on koolivaheaeg, kodudes on söögipoolist tarvis. Oleme sellise abi ja toe üle väga rõõmsad ja tänulikud. AITÄHH TOIDUPANGA INIMESTELE JA TÄNUD AIGARILE! Oleme ülehomme ootamas ja valmis kauba maha laadima.

Aga jah, et abi ikka enne jõule veel inimesteni jõuaks, istus meie külaline Kristel täna meie töölaua taha ja võttis perede teavitamise väga asjalikult enda juhtida, st – ta helistas läbi kõik lasterohkemad pered, kellele abi tarvis oleks, leppis nendega kokku, millal järele tulla ja kuidas – käe otsas seda pakki tassida ei jõuaks! Helistamine võttis tal mitu tundi, aga lõpuks oli selge, et enamalt jaolt viiakse toiduabi ära juba homme ja ülehomme. Sellega on korras.

Nii. Edasi. Pietiga saime ka kokkuleppele edasise koostöö suhtes, jaanuaris saabub meile terve alusetäis kaupa, saame seda siis jagada kuhu ja kellele jooksvalt vaja.

Meie lapsed täna tegid hulga tööd ära, saime kirjutatud kaartidele jõulusoovid, saime kleepida ja kaunistada. Janeliis, kes eile kurtis, et tema kirjutamisega suurt vaeva näeb ja et eriti ei taha tal tähed ilusad tulla ega… noh, nii ja naa ja jne, temaga tegime täna nii: sai öeldud, et midagi tähtsamat ühe eestlase jaoks olla ei saagi, kui et õigesti oma emakeelt kirjutada! Seega – harjutamine teeb meistriks, seega – Janeliis kirjutas kaarte ja jõulusoove täna kohe hulgim, peab ütlema – asi minu arvates nii hull ei ole, AGA – jätkame sellega homme!

Siis saabus Paula, meie jäätisetädi! Kaasas tuttuued kotad, mitu paari, erinevates toonides oikuikaunid jalatsid! Paula tõi muudki, asjalikke kingitusi, mida nad oma poja Mardiga kokku meie jaoks pakkinud olid. Mart saatis nr 46 tossud, laia liistuga, loodame, et üks meie tüdrukutest need nüüd jalga saab panna, sest temal on väga raske naiselikke jalatseid üleüldse leidagi, nii suuri numbreid naistele vist ei tehtagi, või siis… Kus? Millises riigis?

Paula jäi samuti meile appi. Nii juba on, kes meile tuleb, see ka jääb. :) Ja pole imestada, ehkki nö stressi ja tööd on küllaga, et jookse et nahk selgas aurab!, :), sellegipoolest on meil väga tore õhkkond ja sõbralik olemine, keegi meil vist ennast võõrana küll ei tunne. Ja Paula siis! Võttis ta enda peale ajada meile välja vorstid, mis mul… seekord… nagu imelikul kombel edeneda ei tahtnud. Kas ja kust nüüd selle üliolulise söögikraami saame, selgub õige pea. Võimalik, et on veel lootust Rakverestki saada, no paari päevaga on meil asi selge. Kuid jah, Paula juba toimetas, saatis kirju ja helistas. Tänud Paulale, tänud Mardile ja loodame, et nende Matuke, keda terviserike painab, varsti paranema hakkab!

Ljuda tuli ka meile appi, tema pakkida jäi nüüd 130 Paldiski kingitust. Eile kirjutasin 84, aga ei – oli veel üks nimekiri teise manusega kaasas, mida ma esialgu tähele ei pannudki, alles täna. Leppisime kokku, et reedel Paldiskist täiesti tühja bussiga kaubale järele tullakse, sest ilmselt läheb buss maast laeni saadetisi täis, osalt saadame neile abiks ka eilse Tartust toodud kauba.

Edasi. Saime siis täna igati tublid olla, kõik omal moel. Mees Metsast tõi ära Jürist, Kalevi kommivabriku laost Kalevi annetuse meie lastele. Te ei kujuta ette, arvate, et noooh – paar pakki šokolaadi? EI! Meile saabus tõeliselt suur last maiustusi, oma 20 kasti!!! See on praegusel ajal meile nii suureks toeks, et KALEVI logo tuleb meil otseloomulikult esilehele teiste toetajate juurde lisada! Ei oleks osanud oodata nii lahket suhtumist! Täname südamest kogu Kalevi meeskonda, eesotsas juhataja Kaido Kaare ja kommunikatsioonijuhi Ruth Rohuga! Kaunist jõuluaega teile kõigile meie poolt ja head edu uuel aastal!

Komme on meile toonud aga teistedki annetajad, kõik, kes on soovinud, et lapsed jõuluajal ikka ka suu magusaks saaksid. Täna tuli Tiiu Susi, kaasas kilodekaupa piparkooke. Kõik läheb meil pakkidesse, teame juba ja oleme kogenud, et saame teha nii, et mitte keegi ilma ei jää millestki, olgu kui palju lapsi ja peresid tahes. See nagu käib SVFi kummaliste imedega kaasas, a imede autorid on ju meie annetajad! Nii et – ikka tänud ja tänud!

Nii me siis täna tegutsesime. Avaldan nüüd teiste tublide SVFikate kokkuvõtted samuti, enne aga veel…

Saabus meile ka täna üllatuskast kulleriga! Kreet Rosin saatis oma jõululuuletuste raamatud, raamatuid on nii palju, et saame neidki lastele pakkidesse panna peaaegu kõigile vastava vanuselistele. Täname Kreeta kauni kingituse eest, avaldan ka ühe luuletuse sellest kaunilt kujundatud raamatust, mis kannab nime “JÕULULISED HETKED”

PÕHJAPÕDER

Põhjapõdral sarved härmas,

kui kätte jõudnud jõulukuu.

Ta rõõmsalt ringi kepsutab,

tal tuttav iga metsapuu.

 

Ta sammalt näksib siit ja sealt,

kui hästi läheb, tõru saab,

et jätkuks jõudu pikaks teeks,

kui jõuluõhtul saani veab.

 

Tal meeldib tähti vaadata,

kui taevavõlvil kihutab.

Ta tähetolmu tekitab,

kui taadi saani sõidutab.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

 Tohuvabohu, on ju selline vahva sõna eesti keeles, eks? Seda meile siin aga on, kingikuhjade ja muude asjade vahel toimetavad päkapikumütsidega tegelased ja eks päkapikud ise ka. Ühed kirjutavad jõulukaarte, teised silte pakkidele, kolmandad keedavad kohvi, osa on lattu pagenud ja üritavad seal korda luua, mina olen poes ja üritan tempoga kaasa minna, st kõik asjad sama kiirelt hinnastada ja välja panna, kui neid mulle siia tuuakse, ikka hunnikute kaupa… Seega, kiire on, aga ega jõuludki enam mägede taga pole.

Tänastele annetajatele Heliko Kaarits ja Kersti Habo suured tänud!

Päeva mõttetera leidsin kommipaberilt – There is only one happiness in life: to love and to be loved. Komm oli see,mis Siiri Rooma-reisilt kaasa tõi :)

Rahvast on meil täna täismaja – ja kõik on tööle rakendatud, nii Mees Metsast, jäätisetädi Paula kui ka Kristel Kaljas ja Ljuda on abiks. Paulaga üritasime siin veel kiirkorras meie jõulupeo jaoks osava jutuga verivorste välja meelitada, jääme ootama, kas hommik toob häid uudiseid, meil ju laupäeval pidu, aga vorstid veel puudu :)

Üks tore klient käis ka täna, sepp-meister Taimo. Tema olla ka Stockholmi teise ringi poed läbi otsinud, mida aga pole, on suure mehe ülikond- aga meil… on kõike. Võlusime välja nii pintsaku, viigipüksid kui ka kauni punase triiksärgi. Nüüd saab siis Taimo pidusse minna :)

Ja nüüd koju piparkoogitainast tegema!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Hommik algas töiselt, kuna esimesed annetused toodi juba poole kümne paiku.

Tiiu Susi tõi mitu karpi piparkooke ja vähe vanematele lastele mõeldud lauamänge kingituseks.

Hr. Ain astus sisse kuldne juustukera süles. Õhtul püüdis Siiri aimata, milline inimene Ain välja näha võis, täppi pani! :)

Lisaks tuli Paula koos kotadega.

Veel oli annetaja Liisi Kontkar.

Helistas ka Ester Voltškova (loodan, et nimi on õige), kes teatas, et Iirimaal on sealsete inimeste seas tehtud meie lastele kingituste korjandus. 16.12 toimunud jumalateenistusel oli see palve ka maha öeldud. Need asjad jäävad ilmselt uude aastasse.

Parimate soovidega

Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Meie lapsed meisterdasid täna jõulukaarte. Kaartide valmistamine meeldib lastele väga. Paberile joonistati toredaid päkapikke, ilusaid jõuluehteis jõulukuuski, põhjapõtru, linde,
rahvariietes tüdrukuid ja kingipakke. Fantaasiat lastel igatahes jagus ja tulemuseks olid päris vahvad ja ilusad tööd.

Kuna homme on meil vaja minna eakatele oma jõulunäidendiga esinema, proovisime täna ka näidendi läbi. Nüüd on muidugi küll halb lugu see, et väga- väga paljud on haiged. Õnneks on lapsed ise hakkajad ja suudavad lisaks iseenda osale ka teiste rolle mängida.
Muudkui ainult jaga kiitusi. Toredad lapsed meil siin Märjamaal.

Lõpuks sõime Itaaliast toodud maiustusi. Kõik kiitsid ja palusid suured tänud edasi öelda. Kes täna kohal ei olnud, saavad homme maiuseid popsida.

Soovin SVFi laos toimetavatele päkapikkudele palju jõudu ja jaksu! 

Märjamaa SVFikad

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne Kehtnast:

Õhtust!

Jõuluaskeldused Kehtnas ja Eidaperes on täies hoos :) Teeme üllatusi ja tegime kaarte, kes augustas lumehelbeid, kes liimis, kes kirjutas, kes kontrollis kas on otse, kes värvis, kes sättis. See oli täielik meeskonnatöö.

Kui ühel hetkel rahvamaja juhataja uksest sisse tuli, arvas ta vist et meil pole mingit korda olla, sest igal pool oli midagi, lapsed paistsid kõik ilusti välja, ainult üks suur nohin oli, aeg-ajalt küsiti, et mis ma nüüd teen ja kas nüüd saab osi vahetada. Vahepeal läks natuke sassi ka, siis sõime Itaalia päkapikkude toodud komme, datleid, viigimarju, mandariine ja töö käis täna kauem, kui tavaliselt, aga ega keegi nii väga ära ka kippunud.

Lapsi oli kokku Eidaperes 11, eile Kehtnas 6. Siis sõime vahepeal ikka mõned piparkoogid ja jällegi jätkus töö. Itaalia päkapikkudele kirjutati kiri ja joonistati, nii et need peaks kätte saama neljapäeval ehk sa Siiri saadad need ilusti edasi, taheti küll googli tõlkega tõlkida itaalia keelde, aga arvan, et saab hakkama ka nii.

Tervitades Anne koos Eidapere ja Kehtna päkapikukestega.

19.12 Et kuidas täna meil edenes? Peab ütlema – ikka samas tempos, samas liikumises, samade eesmärkidega. Ainult et! Täna oli meil abiks palju vabatahtlikke! Inimesed, kes annetusi tulid tooma, nii mõnigi inimene meile ka jäi – kes tegi seda, kes tegi toda. Nii meie päev ühises mõnusas töörütmis, mis ka küll jooksujalune oli, möödus. Ent nüüd kõigest järgemööda.

Kõigepealt õnnitlused Ubuntule, kellel täna sünnipäev on – soovime õnne, edu ja kõike seda, mida hing ihata võiks! Kuna Ubuntul täna mõistagi omad käimised ja tegemised olid, ootame aga homme tordile! 

Täna laabus nii mõnigi asi meil üle ootuste hästi, kohe hommikul helistas Paula (kes? vt eilset päevikut), kes teatas, et vorstid Rakverest on saabumas meile JUBA TÄNA ja mitte meie usinasse SVF-jõulukontorisse,  vaid otse sinna, kus neid küpsetama hakatakse – ahjud juba ootavad! :) Väga täname Rakvere Lihakombinaati (http://www.rlk.ee/), et nad saatsid 400 verivorsti+400 viinerit. Igale lapsele mõlemat kaks, kui jaksatakse süüa. Kuid elu on näidanud, et olgu meil süüa üritustel ükskõik kui palju, ikkagi ei jää midagi kunagi alles, kõik läheb asja ette.

Ja peale lõunat tuli huvihariduspoolele elevil Eline, kes suure rõõmuga teatas, et ka AS REY on meile vorste annetanud! Need saabuvad meile kohale laupäeval. Seega – saame ka peredele koju kaasa anda, mis on väga-väga tore! Jõulud võiksid ikka kõigil veidi rõõmsamad olla, eks siis ka uus aasta kergem vastu pidada ja mine tea – ehk on selline rõõm hea õnne esimeseks märgiks, et on saabumas aeg, et paremini minema hakkaks! Ehkki – niisugused muutused nõuavad iseendalt kõige enamat – sisemist tugevust ja sihikindlust, kuid kõik on võimalik, kui on olemas TAHE. Eks ole elu ju näidanud, et algul tuleks põllule ikka külvata, alles pärast lõigata… :)

Hea küll. Pakkisime siis täna tõesti palju kinke lastele, arvatavasti on nüüd pakitud umbes 300 jagu, veel on pakkimisel 400 – väikelapsed kaasaarvatud. Praegu oleme kokku leppinud, et peole Raikkülla tuleksid pigem suuremad, kuna pidu kestab meil ikkagi 5 tundi. Väikeste laste pakid jagame kas peredele kaasa või tullakse teistel aegadel neile järele. See üritus ei ole mõeldud tavalise kogupereüritusena vaid suunatud peaasjalikult sellele, et võimalikult palju lapsi saaksid osa võtta.

Nii. Õpetaja Gerly tegeles meie postimajandusega täna, tal olid kaasas kaks toredat neidu ning istuti meie kokanduse nurgas üsna mitu head tundi, et ümbrikele aadresse kirjutada, marke kleepida, kaarte valida jne, jne. Kahjuks oli täna minu fotoaparaat kutu, seega pilte pole lisada. Kuid täname tüdrukuid ja tänud Gerlyle, kes selle töö ladusalt ette võtsid.

Abiks olid meil pakkimisel täna ka meie teised SVFi õpetajad – mõlemad Tiinad! Saan aru ja aimu, et tegelikult meie Rapla jõulukontor võtab tasapisi tuure! Ega pole ju miski võimatu – 45000 vaesuses elavat last on Eestis, siin oleks aastaläbi pakkimist, eksole! Saan loa küsida tegutsemise jaoks laupäeval ÕIGELT JÕULUVANALT ENDALT! Kes meid siis veel takistada võiks, kui peaks “jah” meile öeldama!?

Ahaa! Veel üks asi! VÄGA TÄHTIS TEADE! Olen ammu juba tahtnud öelda, et: Kallid annetajad, kes meile on annetanud raha SWEDBANKI annetuskeskkonna kaudu! Meie ei tohi avaldada sealse süsteemi kaudu laekunud annetajate nimesid, see pole meile lubatud ja see on meile lepinguga nii määratud! Me peame tagama annetajale tema õigused, seega nii mõnigi inimene üldse ei teagi meie kodulehest, avalikustamisest jne, nii et – me ei või kellegi õiguseid riivata. SEEPÄRAST! Kui keegi on annetanud sealse  keskkonna kaudu rahalist toetust meie huviharidusele, ja soovib oma nime avalikustamist, palume kirja teel meile teada anda: siiri@saaguvalgus.ee. Teine võimalus on see – tehes rahalise annetuse SWEDBANKI annetuskeskkonnast, palume märkida selgitusse – VÕIB AVALDADA. Siis on kõik korras ja saame olla kooskõlas reeglitega. Vot selline lugu. Ja LOOMULIKULT! Suurimad tänud kõigile, kes selle võimaluse kaudu meid toetanud on, kogu sealt laekuv toetus läheb kasutusse sihtotstarbelisel eesmärgil – huvihariduse võimaluste leidmine/arendamine vaesuses elavate laste jaoks.

Edasi. Täna külastas meid kirjastus “PILGRIM” eestvedaja Tiina Ristimets, kes tõi häid teateid meile mitmes küsimuses! Saime natuke hoo maha võtta ja näidata Tiinale, kuidas me toimetame, mis on meie tegutsemise alused jne. KUNA! Võib-olla on õhkõrn võimalus, et ka Pärnusse samalaadne keskus luuakse! No, meie oleme valmis tegutsema sellele suunal, ning nagu ALATI oleme varem öelnud, ei ole võimalik kaugjuhtimisega midagi luua, peavad olema kohaliku päritoluga eestvedajad! Niisiis vaatame, mida teha annab ja kui kiiresti, ja kuis kõik laabuma hakkab, juhul kui tõesti õnnestuks SVF ka Pärnusse luua.

Nii. Täna oli meil abiks ka Kristel, keda juba eilsest päevikust lugeda võis, tänagi oli tema pärusmaaks helistamine. Sellega seoses saime suure töö tehtud ja vajaliku info kogutud. Hiljem liitus ka Kristel jõulupakkide komplekteerimisega, kus meil juba mitu annetajat + meie tublimad SVF lapsed kommipakke kokku panid. Samas käis tõesti töö lausa igal liinil. Ja ka Ljuda tuli taas punti – Paldiski pakid saavad ilmselt pakitud homseks.

TOIDUABI panin eile kogemata valesti üles, lubasin “homme”, kuid tegelikult see saabub hoopis HOMME, mitte täna ei pidanud saabuma – pikk ja lohisev lause, aga antagu andeks, ehk siiski aru saadi. HOMME alates kl 16.00 hakkame pakke jagama – ning kuna neid on limiteeritud arv, siis jagame ainult neile, kellega meil on juba abipakkide osas kokku lepitud, palume mitte püüda ennast praegu nimekirja lisada, meil lähevad pakid peredesse, kus rohkem lapsi! Üksikisikutele me praegu toiduabi ei jaga, ei ole võimalik. Kui kellelgi peaks olema siiski suur häda, saame anda makarone ja võib-olla ka midagi muud natuke, astuge meie juurest läbi, vaatame kohapeal, mida teha annab.

Ene Kangur, kes Raikküla Kultuurikeskuse tegemisi eest veab, tuli samuti täna läbi, saatsime kapsad, pohlamoosid jne juba temaga kaasa. Samuti leidsime klaase laost jms vajalikku. Kahvlid-noad saime laupäevaks laenata, kuid samas vajame neid ka muul ajal, nii et üleskutse neid meile annetada võimaluse korral kehtib!

Mis veel… Nüüd ma avaldaksin kokkuvõtted vast. Ei meenu, et midagi põletavat/olulist oleks mul veel tarvis kirjutada, niikuinii on meie päevikute ülestähendused muutunud pikaks lugemiseks lugejaile, antagu andeks.

Aijah! Homme sõidab meie Mees Metsast Tallinnasse – annetusi ja kingitusi ära tooma. Väga kena, me vajame praegu aina kingitusi ka juurde, sest pakime selle loogika järgi, et kui laps saab hambaharja, saab ta ka pasta, nuustiku (ei – ikka švammi!) :), ja seebi, ja lisaks ka paar villaseid sokke ja kindaid ja lisaks siis kas mäng või värvipliiatsid jne, ja siis veel ka mõni vanusele raamat ja kommid. Pakid on ikka soliidsed, mitte niisama, et – ah, küll käib. Mu meelest pole midagi jubedamat, kui teha kinki sellise mõttega, et ega tegelikult väga viitsi pead vaevata, kusjuures kui veidi pead vaevata, saaks ehk odavama kingigi kokku panna, aga seejuures sellise, mida inimesel ka päriselt tarvis läheb! Sodi ja prügi tekitamine on niisiis paljuski kinni selles, et ei viitsita ajusid pingutada.

Väike näpunäide! Juhuks, kui keegi seda üldse vajama peaks. :) Kujuta esiteks ette kinki omale – kas tahaksid niisugust kingitust, mis sulle midagi ei paku? Teiseks kujuta omale ette seda inimest, kellele kinki teed, mõtle, mis võiks teda aidata, talle vajalik olla, talle tema olemisse tuge pakkuda või naudingut – seda kingigi! Ära kunagi kingi HUUPI!

Eijah. Nüüd kokkuvõtted!

Eline:

Hei,

ma hoian targu poe poole ja toimetan siin, sest teisel pool huvikeskuses on täielik rahvaste paabel ja toimub suurem kingituste pakkimine, kui miskit on puudu, käiakse seda kiirelt hankimas. Kirjutati jõulusoove kaartidele, helistatakse läbi peresid, pakitakse magusat ja muid pakke, võtame vastu saabuvaid pakke.

Täna hommikupoole saime rõõmusatava teate AS Rey-st, kes kingib me lastele jõulupeo lauale verivorstid, täname neid abi eest. Küsisime ju tõesti viimasel minutil, aga tore, et meile vastu tuldi. Et ma nüüd vaid laupäeval oleks õiges kohas verivorstidel vastas! :)

Kingituste sisse pakitakse ka hügieenitarbeid, hambaharju ja -pastasid. Kui need otsa said, tegime siin Mehega Metsast taustauuringut Rapla poodides, kust soodsamalt neid juurde saaks osta. Täitsa tore oli, teenindajad sibasid teiselpool telefonitoru poes õige riiuli juurde ja vaatasid meie jaoks hindu :) Sai nalja ka, ju neile siis igapäevaselt sellise palvega ei helistata.

Meie abilisel Ubuntul on täna sünnipäev, palju-palju õnne talle kogu me SVF-i kollektiivi poolt!

Tänased annetajad Gisela Volmer ning Margot Treier. Üks diivan toodi meile ning pakuti ka külmikut/pesumasinat, nüüd on vaja vaid transport organiseerida. Vaatame, praegu on kõige tähtsam kinkide pakkimine, kõrvalt teeme muud niipalju, kuis jaksame. Mina tänan ka Gerly tütart (nime ei mäleta), kes mulle kauni patsi pähe punus, aitäh Sulle veelkord! Teatrisse minek :)

Kaunist õhtut,

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Tere,

Tänased uued annetajad – RÜG 11a klass, Reelika Vaabel, Tiina Ristikivi, Caroli Nisu, “Paulus” korvpalliklubi Pärnus (esimees Juhan Kärp), kes lähetavad “Smart” postiga meile 8 paari soojasid logodega labakuid. Südamlikud tänud kõigile!!!

Parimate soovidega, 
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ja nüüd veel enne homseni ütlemist – TÄNUD KÕIGILE + tänud tänastele abilistele SVFis! Hääd ööd, olgu uni magus! :)

20.12 Neljapäev. Ma ei hakka täna pikalt kirjutama, annan teada, et tänagi toimus pidev kingituste pakkimine, nüüdseks oleme pakkinud kusagil 500 paki ringis. Homme jätkame.

Nii. Täna leidis aset mitu olulist sündmust. Esiteks. Meile tuldi külla Tallinnast – üks iidsete traditsioonide alusel tegutsev selts, kes ennast afišeerida ei soovi. Heategevus on aga alati üheks nende tegevuse eesmärkideks olnud, nii korraldati meie laste huvihariduse toetuseks rahaline korjandus. Täna ulatatigi toetus meile üle, ning oleme väga-väga tänulikud! 

Teiseks. Oodatud toiduabi saabus! Juba tänasega oleme abi ära jaganud 14-le perele, homme läheb suuremaks jagamiseks. Täna käidi ka laste jõulupakke ära viimas, kes peole tulla ei saa. Täname Aigar Pruuli, kes kauba Tallinnast meieni toimetas, samuti suured tänud Eesti Toidupanga juhatajale – Piet Boerefijnile!

Kolmandaks. Saabusid ka Rakverest (läbi Tallinna, Paula – jäätisetädi võttis saadetise vastu, sealt edasi rändas lihakraam Mehele Metsast auto peale, sealt edasi meile Raplasse) meie jõulupeo vorstid. Sellega on nüüd korras. Samas – praeguse seisuga paistab, et meie jõulupeol on rahvast kaugelt üle 200! Niisiis ka AS Rey lihatööstuse vorstid ja Kehtna lihatööstuse viinerid lähevad samuti meie peol lauale. Täname kõiki, kes tuge on andnud! Julgen arvata, et nii ägedat pidu ei ole Raikküla kultuurikeskus lastele veel iial korraldatud, nii et – tänud ka Raikkülla  – Ene Kangrule, kes praegu juba meie peo asjus muudkui toimetab!

Neljandaks. Täna käis samuti palju annetajaid, toodi kingitusi juurde ja juurde. Tõime ka ise. Ning Iirimaalt saabus suur koorem abi, igasugust kraami – isegi vist ühed täiesti uued saapad noormehele olid pakis! Täname kõiki välismaal elavaid eestlasi, ning ilmselt pöördume uuel aastal ka kõikide kaugel elavate omainimeste poole üleskutsega, millest praegu ehk veidi vara rääkida oleks. Asi puudutab meie jõulukontori aastaringset tegevust, mida plaani kavatseme võtta. Asjalikud memmed meil oleksid nõus kuduma sokke igal ajal – suvel, kevadel, talvel, sügisel samuti. Mis see 45 000 ( teadaolevalt elab lausvaesuses Eestis umbes 45 000 last) paari siis kokku kududa oleks? :) Ainult lõng tuleb meil leida!

Edasi. Viiendaks. Täna tehti meile ilusaid üllatusi teisigi! Astusid läbi tuntud muusikud – kingitus kaasas. Mida täpsemalt annetati, ei saa maha hõigata, muidu kaob ühe lapse üllatamise võimalus meil.

Kuuendaks. Tänagi töötas meie jõulupostkontor täie auruga – õpetaja Anne Helme Kehtnast ajas neid asju, teised vabatahtlikud ja SVFikad samuti tegelesid jooksvalt kõigega. Ka üks emme oma ratastoolis lapsega tuli appi, paistis, et neile väga meie juures meeldis.

Ega rohkem midagi tänaseks minu poolt, homme olen mina majas kl 13st, kellel asja, astuge meie poole sisse, olete teretulnud.

Nüüd kokkuvõte Elinelt, kes SUPERTUBLI on! Ja… tänan kogu meie SVF meeskonda, hea on vaadata, et kõik nii hästi meil laabub – kõik aitavad kõiki!

Eline:

Hei,

täna hommikul saime teada, et meie laste jõulupeol võime kõik end lausa verivorstiks/viineriks süüa, sest abikäe meie ürituse õnnestumiseks on ulatanud 3 lihatööstust- Rakvere Lihakombinaat, Kehtna Mõisa OÜ ja AS Rey. Suured tänud abistajatele. Kui pidulaualt jääb toitu üle, saame ka peredele kaasa anda. On ju lastega tihti nii, et peol ei märka süüa, aga koju jõudes öeldakse esimese asjana, et kõht on tühi.

Tänagi toodi veel kingitusi ja annetusi. Siinkohal eriline tänu Mikk Jürjensile ja Mari Pokinenile. Ausalt, mina tahaks näha selle lapse nägu, kui ta saab ühe väga erilise kingi :), aga sellest siis, kui õige aeg on käes.

Tänagi oli palju asjatamist. Pakkimise käigus olid otsa saanud hambaharjad ja -pastad ning seebid. Küll oli hea, et eile sai Rapla poodides hinnapäringuid tehtud, täna teadsin täpselt, kuhu minna, et saaks ostud soodsalt. Ja üks pakk ootas meid veel postkontoris, see on tulnud Lille-lt, Belfastist (oli vist?). Ja tordijahil käisin ma ka, tahtsime Piiale lastega pisikese tordilaua katta, tähistamaks tema sünnipäeva.

Ja külalisi käis meil palju. Flora küünlaid toodi meile juurde, keda nüüd huvitab, siis saadaval on mõned 4 tahiga suured kandilised küünlad, testisin ära, põleb väga armsalt :)

Nii Ly kui Anneli on mõlemad külma saanud, loodan, et nad ikka kosuvad ja saavad rõõmuga jõule tähistada, veel on meil kõigil vaja pingutada, et laupäevaks kõik valmis saada. Mees Metsastki oli meil jälle abiks ning startis nimekirjaga poolest päevast Tallinna poole tooma-viima-ostma :)

Jõuludeni veel 4 päeva :)

Eline

21.12 Reede. Oleme homseks valmis, kõik on korraldatud ja kõik on tehtud. Seda kõike meie kõigi SVFikate abiga, kuhu kuuluvad kõik inimesed, kes kuidagigi meiega seotud on. Nii et – suured-suured tänud ja PAI kõigile!

Et mis täpsemalt tänase seisuga valmis on? Kingitused pakitud, osalt ka Raikkülla juba ära viidud, toit valmistamisel – ained viidud sinna, kuhu tarvis (tänud meie Mehele Metsast!). Taldrikud, noad kahvlid, klaasid – olemas! Laualinad – olemas. Helitehnika – olemas. Ajakirjanikud Raplamaa Sõnumitest lubasid samuti tulla. ETV ja AK otsustavad homme hommikul. Memmed ja teised abilised Raikkülas tegutsevad – tulevad laulud, tuleb tore olemine, tuleb tee ja kohv, kringlid, õunad, mandariinid… Kõik nii nagu olla võiks. Ja Jõuluvana tuleb samuti, on meile antud teada, kõik  läheb plaanipäraselt – põdrad on söödetud, taevaseks kappamiseks valmis! :)

Ja, kallid! Kas teate! Ooo, KUI ILUSAD kingitused meie lapsed homme saavad! Tõesti! Ausalt.

Täna astus veel läbi ka üks üllatusannetaja, Kalle Palling, kes tõi KITARRI! Niisiis on meil nüüd kaks pilli, teine poiss, kes samuti hirrrmsasti kitarri mängida tahaks peab aga kevadeni pingutama, kaks kolme tohib olla kevadisel viimase veerandi tunnistusel ja pill on tema! Tegime deali ja lõime käed selle peale. Praegu on poisil  enamuses kolmed ja üks kaks – ütlesime talle selge sõnaga, et JÄLGIME!, oleme kui põlv seljas, ei anna asu ega anna järele! Kuna! Pea on tal otsas tark, aga lihtsalt laisk. No, eks ole siis kevadel näha meie viljad.

Täname Kalle Pallingut olulise annetuse eest, loodame selle poisi edasised õpingud päästa!

Edasi. Muidugi olid Paldiski saadikud täna väga rõõmsad, et saavad oma vaeste perede lapsi jõulukingitustega üllatada. Linnavalitsus Paldiskis sel aastal ei tee vist isegi endale jõulupidu, rasked ajad.  Igatahes saime anda ära nii kingitused kui ka suure koguse abipakke, osalt Tartu annetustest, osalt ka meilt endilt. Head soovid kõigile sealsetele meie kõigi poolt! Mingu hästi Paldiskil!

Täna astus meie juurest läbi ka Tõnis Tõnisson Raplamaa Sõnumitest. Saime heale kokkuleppele uue aasta osas, et meie päralt on lehes spetsiaalne rubriik: “Saagu Valgus”. Tõsisem kokkulepe ja lepingu allakirjutamine toimub veel sel aastal, 27.12.

Ka Rapla vallavanem Ilvi Pere tõi meile kingituste pakkimisse annetuse – mitu kaunist raamatut lastele. Ilvi Perega saame kokku uuesti veebruaris, ning siis juba uute mõtete lainel, mis puudutavad meie ideid jõulukontori osas. Sellist tegevust ilma toetuseta püsti ei pane…

Ja veel! Kes mäletab mehi Hepe Puit OÜst, kes meile ilusa uue leti kauplusesse tegid? Peep Lepik ja Heitti Tuisk tegid meile täna üllatusvisiidi omapärase kingitusega SVFile – jõulukuusk, mille sarnast me keegi veel kunagi näinud ei olnud! Väga ilus käsitöö ja suurepärane mõte. See võiks olla küll üks Eesti NOKIATEST, miks mitte! Igatahes jõulumunadega ning küünaldega ehitult on puu väga omapärane ja kena/minimalistlik. Ning mis peamine, selline puu saab kokku ju puidujääkidest! Tore idee ja loominguline teostus! Täname väga!

Ega midagi, tänaseks kõik minu poolt. Vabandame kõigi ees, kes oleks oodanud meilt rohkemat – kirjavahetust, kodulehel suuremaid sõnavõtte jne. Lihtsalt ei jõua praegu enamat, tööd on olnud meil palju ning palju organiseerimist. Kõige tähtsam on peaeesmärk, see, et LASTEL TOREDAD JÕULUD TULEKSID!

Eline kokkuvõte:

Tere,

tööpäev on juba läbi, aga meil siin maja alles rahvast täis. Õnneks hakkame ka siin otsi kokku tõmbama, plaan on veel üheskoos juua tassike teed ja homne päevakava korra läbi käia, et kõik sujuks õlitatult :)

Täna on olnud taas meeletult sebimist ja sehkendamist. Hommikul saabusid meile Kehtna Mõisa OÜ-st viinerid, siis Mees Metsast majandas toidukraamiga, et see Raikkülla ära toimetada. Ljuda, Märjamaa õpetaja Tiina tütrega ja Koka-Tiina ning Anne H käisid abiks kinke pakkimas, jõulukaarte kirjutamas. Jällegi sekka külalisi ja muid huvilisi.

Abivajajad said täna kätte veel Toidupanga pakid. Eile õhtul helistas ka Kallastelt Väino ning soovis meile kõigile kauneid pühi, temaga kohtume 27.detsembril, kui ta tuleb taas Raplasse. Ka üks pakk jõudis veel täna – aitäh Kristi Arminenile.

Nüüd siis koju luuletust kordama, mine tea… äkki läheb homme tarvis :)

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli kokkuvõte:

Servus!

Välksõnum :)  : Täname annetajaid Sirle Roos´i ja Kalle Pallingut! Väga vahvad annetused! Vajalikud pealegi. Aga mis, ei ütle! :) Samuti tahame tänada Nobiina tuba, kelle lahke perenaine mulle ühel hommikul helmeid suurema koguse kotti puistas lastega maisterdamiseks! Aitäh! Nüüd jagub neid kohe hulgemaks ajaks! Aitäh kõigile, kes lahkesti meie juurde oma annetused on jätnud ja meie lapsi kingitustega sellisel imelisel ajal meeles on pidanud!

Täämbatses side lõpp!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Üleeilne pressiteade, täname meediale lähetamise eest Monika Kuzminad:

Meediaagentuur MediaMarketing Est OÜ

 

MTÜ Saagu Valgus korraldab mitmesajale vaesuses elavale lapsele imelise jõulpeo

19. detsember 2012

22. detsembril algusega kell 14.00 toimub MTÜ Saagu Valgus eestvedamisel koos heade inimestega Raplamaal Raikküla Kultuurikeskuses suur heategevuslik jõulupidu. Jõulupeost võtab seekord osa 200 vaesuses elavat last ja noort.

MTÜ Saagu Valgus juhataja Siiri Sisask sõnas: “Jah, meie pidu on toetuseks lastele, kes oma igapäevases elus karmi puudust kannatama peavad. Koostöös Raikküla Kultuurikeskuses tegutsevate memmedega oleme katnud lastele pika ja piduliku jõululaua, pakume lastele maitsvaid jõulutoite verivorstist, ahjukartulitest ja kapsast kuni pohlamoosini välja. Laualt ei puudu ka kringlid, puuviljad ega muud maiustused. Muidugi ei tohi üllatustest suure häälega rääkida, kuid minu arust väärib küll mainimist, et meie juurde on sel õhtul lubanud tulla päris Jõuluvana – Soomest! Et jutt meie jõulupeost nii kaugele läinud on, see on Soome Ärimeeste Ühingu tubli ettevõtmine. Teadagi ju, et jõulude paiku on Jõuluvanadel samuti palju tööd. Kas ja kuhu nad jõuavad on õnne küsimus, aga meile on lubatud kohe kindlasti tulla.“

Lisaks rääkis Siiri Sisask: „Nagu üks laps meie heategevuskeskuse päevaraamatusse kirjutas: “Ma nii ootan jõulupidu!”, nii ka tõesti on – oleme kõik väga-väga elevil, Raikküla memmed harjutavad eeskavasid, samuti lapsed – kõigil on juba luuletused ja laulud selgeks õpitud! See saab üks väga tore pidu olema!“

„Mainiksin ka seda, et lapsed on meie peole osalt ka Tallinnast kohale sõitmas (60 last) ja et Paldiski lastele (130 kokku) on samuti kingitused teel ja et Raplamaa lapsed, kes meie peol osaleda ei saa, saavad oma jõulukingitused kindlasti kätte. Ma väga tahan tänada kõiki toetajaid ja annetajaid, tänu kellele tänavune jõuluaeg nii paljudele lastele rõõmu toob. Tänan ka inimesi, kes hea mõttega meid toetanud on. Tänan kogu südamest meile nõu andnud inimesi ning ka neid, kes meid hea sõnaga meeles pidanud on. On väga meeldiv tunda ja tõdeda, et meie ühiskond on sedavõrd empaatiavõimeline, et koos suudame aidata ka neid, kes mures ja raskustes elama peavad. Suured-suured tänud kõigile,” lisas Siiri Sisask. 

22.12, laupäev. Tänane päev oli SVFi tegemistest üks pidulikemaid, ikkagi jõulupidu! Loomulikult toimetasime kõik juba alates hommikust ning vaatasime, et kõik kenasti päeva jooksul laabuma saaks. Kl 13.10 saabus Tallinnast Raplasse buss lastega – osalt Nõmme linnaosa noored, osalt Tallinna Peeteli koguduse noortemajas elavad lapsed. Raplast istusid bussi ka meie Rapla SVFi lapsed ning sõit läks edasi ühiselt Raikküla suunal.

Kl 14ks oli rahvast Raikküla kultuurikeskuses palju, SVF lapsed ka üle Raplamaa kokku tulnud. Ansambel “Enelas” laulis jõululaule, kuna aga sagimine suur oli, siis vist jäid jõululaulud nii mõnelgi lapsel tähele panemata, see-eest kuulasid vanemad inimesed, kes parasjagu kuulata sai ning peab ütlema, et sedavõrd suurt seltskonda (200 last) ühise perena koos hoida ja hallata, selleks kulus meil kõigil parasjagu energiat! :) Kuid seda meil jätkus.

Kl. 14.20 avasime suure saali uksed, kus kõik väga kenasti ja hoolega kaetud oli! Mitu pikka lauda kolmes kaunis reas, valged linad üle, toolid sirgelt laudade järgi sätitud, küünlad ja morsiklaasid ja taldrikud, kahvlid/noad. Nagu olema peab, nii olid Raikküla memmed ka teinud ja sättinud. Tõesti kena ja pidulik olemine. Pluss – kuuseke laval kaunisti ehitud, sinimustvalge ei puudunud samuti, jõulutähed lava ääres ja põlevad küünlad. Ja saal oli hubane ning mõnus, lapsed tundsid ennast koduselt.

Saabus meile appi ka Raplamaa Lions Klubi liige, Jaan Kõrtsini. Nende klubi poolt anti meile jõulukingituseks üle kommipakk ning Jaan aitas naistel ka laudu katta. Täname hea abi eest!

Kl.14.35 tegime koos Raikküla Kultkeskuse juhataja Ene Kanguriga väikese piduliku õhtu sissejuhatuse, soovisime kõigile päkapikkude poolt head isu, ning seejärel võtsid lava üle meie esinejad Raplamaalt – kõigepealt Järvakandi Kultuurihalli noorte teatriring, seejärel meie enda – Märjamaa SVFi lapsed õpetaja Tiina eestvedamisel. Mõlemad kavad olid väga toredad. Ning kuna Kanal 2 Tallinnast ka just kohale jõudnud oli, filmiti mõlemaid esinemisi kohe hoolega ja iga nurga alt. Jah, lapsed olidki nähtavasti palju vaeva näinud, kavad olid pikad ja sisukad. Kahjuks mul endal tuli mitmeid asju ajada, nii et vaid vilksamisi esinemisi nautida sain.

14. 45 saabus Jõuluvana, ent mitte veel laste ette. Kanal 2 püüdis tema tuleku kohe trepil kinni, nii uuriti ja küsiti temalt, kuidas teadis Jõuluvana ikka just meie peole Raikkülla tulla, kuna tegelik jõuluõhtu hoopis ülehomme ju on!? Jõuluvana vastas, et – TONTUT on kaikesta hänelle puhunut, KAIKESTA! Küsiti ja pinniti temalt rohkematki, Jõuluvana aga muudkui muheles ja vastas ka, aga näha oli, et tegelikult kiirustas hoopis laste juurde. :)

Kui Jõuluvana laste ette saabus, olid kõik väga-väga rõõmsad ja elevil, võeti ta vastu suure väga suure aplausi ja kisaga. Väikese jutu järel asusimegi kinke jagama, oli neid ju väga palju ning KÕIK LAPSED said oma luuletused Jõuluvanale ka ära lugeda või laulda, kuna kõiki kutsuti eraldi oma kingile järele. Lapsed said pai ja patsutusi õlale, said ka ise Jõuluvanale pai teha, mõni laps istus isegi sülle. Väga tore oli. Püüdsime Eliga (vt varasemaid päevikuid – Eli Sukles) natuke Jõuluvana ka aidata, kuna meie ju paremini eesti keelt tunneme, ja vene keelt samuti, olid meil ka vene päritolu lapsed, kes “Vlesu radilas jolotška” laulsid. Üks vene poiss aga laulis kõigile üllatuseks pika-pika  “tiliseb-tiliseb aisakell” – peast, ja väga oli väga armas vaadata, ise pisike nagu nööp, vist 8 aastane, kuid võõras keeles laul korralikult pähe õpitud. Samas mõni teismeline aga täiesti ka hätta jäi, polnudki midagi muud teha, kui pai Jõuluvanale.

Edasi. Samal ajal, kui käis kinkide üleandmine, viisid meie SVFi tublid naised+Raikküla memmed lastele laudadele ülimalt maitsvad, kohe mitu-mitu suurt ja šokolaadisegust kringlit. Siin kohal avaldame suured tänud Marju Kohvikule Raplas ja Krantsi Kõrtsule samuti, nemad valmistasid meie toidud selleks korraks, nii vorstid kui kartulid, kapsa samuti. Ja siis need imepärased kohevad kringlid, mis kadusid kui imeväel vaagnailt ja mida ikka ja veel küsiti, kuid kahjuks lõpuks otsas olid. :) Pole parata, eks nii olegi iga asjaga, ka meie peoga, mis minut-minutilt ikka lõpu poole tasapisi kulges.

Kõik lapsed said kingitused, keegi ilma ei jäänud. Ilmselt laiemale publikule saab meie pidu nähtavaks homses Reporteris, Kanal 2, sest täna küll pidi lõik meist eetrisse tulema, kuid millegipärast vast tehnilistel põhjustel seda ei näidatud. Loodame, et saame homme näha, igatahes sain ka öelda tänusõnad kõigile inimestele veelkord, nii Eestist ja mujalt maailmast, kes meid ja seda toredat tänavuaastast jõuluime siin Raplamaal korda saata aitasid.

Mina tahaks aga eraldi tänada meie meeskonda SVFis, meeskonda Tallinna Looduskaitse Seltsist ning ka meeskonda Raikküla Kultuurikeskusest, väga pingeline nädal oli meil, tihedalt ja palju erinevaid töid ning väljakutseid – kõigega saime hakkama ja midagi meil untsu ei läinud. Igaüks pani oma parima panuse, et lapsed, kellele me kingitusi pakkisime ja komplekteerisime, ikka võimalikult rõõmsamad oleksid, et kingituse saades tuntaks tõesti head meelt ja ka seda, mida nimetatakse…. Arrrrrrmastuseks. :) 

Tänud ka Paplitalu Jaagule ja tema perele kartulite eest, tänud Kehtna Lihatööstusele, AS REYle, Kehtna Lihatööstusele – saime vorste anda lastele kojugi kaasa! TÄNUD,TÄNUD,TÄNUD! Tänud ka Kalevi kommivabrikule, teadagi missuguse toetuse eest – ikka kommid, kommid!

Ja veel ka SUUR-SUUR AITÄH Soome Ärimeeste Ühingule – Vesa Viitaniemile ning meie kallile JÕULUVANALE, kes laste silmad täna eriliselt särama pani!

Kaunist jõulurahu kõigile meiegi kõigi poolt!  Kohtume taas 27.12 ning 28.12. Sealt edasi oleme tööl alles uuel aastal, alates 7.jaanuarist. Nüüd on see hetk kätte tulnud, kus ka meie korraks “juhtme seinast välja tõmbame”, oma perega või omaette oleme, suusatamas käime või lihtsalt puhkame.

Head soovides, ikka head!

SVF meeskond

27.12 Neljapäev. Kuidas ma ütlengi.. Kõigepealt muidugi tere kõigile lugejaile. Teiseks ei hakka ma väga pikalt midagi ise lisama, oli lihtsalt ülimalt kurb kuulda, mis meil täna SVFis aset leidis. Kahjuks mul endal ei õnnestunud paigal olla, ega ilmselt ka homme – minu palavik ja haigus, mida mitmeid päeva põdenud olen, ei anna veel taganemise märke.

Avaldan niisiis naiste kokkuvõtted. Saatsin Anneli kokkuvõtte edasi ka Okta Centrumi juhatajale, loodame ja jääme ootama, et nüüd ehk tõsisemalt tegutsema hakatakse. Enam ei saa lihtsalt niisama suusoojaks meile asju lubada ja ükskõikselt suhtuda. Teine variant on ka olemas, eksole,  – otsime tegutsemiseks uued ruumid. Ja punkt.

Eline, kelle kirja nimi oli täna: “Uputab..”

Tere,

tänane hommik algas küll kõike muud kui rahulikult nagu olin plaaninud, et jõuan veidi enne 10 tööle, teen endale tassikese teed, panen välja sildid, et meil on 50% hinnad all ja jään kliente ootama, kuid… huvikeskuse ukse avades ootas mind ees tõsine üllatus… ebameeldiv. Nimelt suur uputus, solgiuputus, mis lainetas meil nii ladudes, köögis kui ka juba söögilaua all… Mis siis ikka, helistasin kohe majahaldajale, ootasin ära töökaaslased, otsisime aga välja kummikud ja alustasime võitlust solgiga.

Appi tulid nii Anneli abikaasa Andrus, minu kaasa Rain ja Ljudagi oli õigel ajal kohal. Väga palju kaupa on kannatada saanud ning pidime need hoopis ära viskama. Tellisime suure konteineri (aitäh, (H)Illar Velks, ehk sai nimi õigesti, kes abikäe ulatas), tänud Vahurile Paka Metsast, kel sõbra number käepärast oli. Ja ausalt öeldes sai see suur konteiner prügi täis. Kurb, aga parata polnud miskit, üritasime päästa, mis päästa andis.

Solk ise lahkus :) kella 14 ajal, kui maja ümbert kuskilt kaevust mingi ummistus eemaldati ja see trappidest ära voolas, hiljem jäi vaid üle põrandad mopiga ja tugeva vahendiga üle küürida. Kui nüüd üritada asja teise külje pealt vaadata, siis saime põrandate suurpuhastuse… täitsa tasuta, vaid ohtra oma tööjõuga!

Postkastist leidsin täna veel ühe pakiteatise, võtan selle homme. Aga ka mõned postkaardid jõulusoovidega. Kuller tõi kohale paki AS Samelin Soleest OÜ-st, sees 4 paari uhiuusi jalatseid. Homme peale kella 12 lubas meid külastama tulla ka Aare Sinijoki, kes läheb uut aastat Pärnusse vastu võtma ning tuleb nö poolel teel ka meilt läbi. Tänased annetajad Anna-Liisa Bergman, Kaie Tammik tõi suusad, kohale toimetati ka saadetised Iirimaalt.

Läbi astus ka Riina, kes koos abilistega aitasid meil ühe suvise kirbuturu laste jaoks sisustada. Tänagi on veel tulnud mõned kingitused, mida saame peredele pakkida. Ühe abivajajaga suhtlesin, kes Tallinnast. Ly poeg Gregory sai endale täna uue lemmiklooma -sfinksroti, kui ma nüüd suutsin täpselt meenutada :), too sellike elutses mul täna siin leti all radiaatori juures soojas, kuni sai uude koju. Ja Anneli koera Sofi nägin ka ära, väga lõbus preili ja kohe tuli ka pisike salmike pähe – et Sofi, tule külla, joome kohvi :)

Sellised lood siis, vaatame, mis meid homme ees ootab, loodetavasti mõni tore üllatus…

Eline

Anneli:

Sitt om leevä esä…

…ehk kirjakeeli: sitt on leiva isa. Aga kes, va kurinahk, seda leiva isa meile majja nõnda palju saatis, tuleks küll ise sellisesse olukorda panna. Paneks nüüd neile südamele, et iga peaga põllumees teab, et lihasööja fekaal ei ole mitte väetis ja meil väetist ei vaja mitte kontori põrand, vaid väetamist tahab hing ja keha. Ja sellega oleme püüdnud annetajatega koos tegeleda, mis nüüd kahjuks on kõik ära rikutud!!!  Tahaks kohe kõva häälega ausalt öeldes vanduda… Aga kus selle häbi ots…

Ühesõnaga: hommikul juba ukselt teatas Eline tervitusest loobudes, et meil on sulaselge sitt SVF-i ruumides ujumas. Hais oli lämmatav! Ei aidanud ei uste ega akende avamine. Lehkav roojavesi oli juba pea et uksel vastas ja voolas vaikselt küttetorude juurde laudpõranda alla. Kangasteljed olid otsapidi vees, vaibad olid läbi ligunenud, rääkimata lastele mõeldud kingikastidest…  Õnneks olime jõudnud suurema osa enne jõulupeol ära jagada… Toidupakid, mis olid köögi põrandal… :(  Ahastamapanev pilt.

Ei midagi, tuli käised üles käärida, kamandasime oma raskekahurväe (meie isiklikud abikaasad) kummikutega kohale ja tööle!  Esialgu ei saanudki muud kui et hakata kokku lappima neid asju, mis veel kuivad ja mis sai lae alla paigutada. Siis mingil ajal (kahjuks kadus minul ajataju) hakkas vesi ära kaduma. Harjade ja lumelabidatega kühveldasime kaldus põrandatelt vett äravoolu suunas, mehed kärutasid riknenud riided, mööbli ja muud asjad niikaua kohale tellitud prügikonteinerisse. Ja see konteiner ei olnud mitte väike ja kahjuks sai see täis… Julm… tõeliselt julm. See oli nagu löök allapoole vööd… Sinna konteinerisse läksid ju laste riided, üleriided, jalatsid, raamatud, mänguasjad… Ja tegelikult algas see jama ju juba nädalaid tagasi, kui kurtsime poes oleva haisu pärast ja veel reedel plurtsatas köögipõrandalt äravooluavast haisvat vett välja. Ja keegi ei reageerinud, kohalik töömees ainult tõstis häält, et tema tööpäev on juba ammu  läbi…  Kes küll selle kahju korvab? Kas selline kahju üldse on korvatav??? Iga annetaja, kes meile oma riided tõi, tegid seda lootusega südames kedagi aidata, aga … 

Paistab, et ega see meil esimeseks ega viimaseks korraks ei jää… Kuna meie kanalisatisooniga on hiljuti liidetud veel üks viiekorruseline maja, siis ei jaksa pumbad seda roojavett piisavalt kiiresti minema uhtuda ja nii võibki see korduma jääda niikaua kui asjad on nagu nad on. Kuidas selle vastu võidelda, peame veel mõtlema. Peale selle jama avastasime, et tagalaos on laele rinnad kasvanud… Värvikiht on üles kobrutanud ja seal vahel veekogumikud. Millal need plahvatavad, jääb üllatuseks, eksole… See tulevat sulavees katusel, kuna ka see olla parandamata…

Õhtuks sai meil tehtud niipalju, et põrandapinda pesime Domestose veega ja loodame nüüd, et me seal fekaalivees mingit kurja haigust külge ei saanud, kuigi kummikindad olid käes… Tänase päeva lõpuks sain mina küll ihu puhtaks küüritud, aga hais on endiselt justkui ninna sisse kõrbenud. Pesumasin huugab juba mitmendat masinatäit, sest hing ei lubanud laste karnevaliriideid minema visata, need tarisin koju ja saab homme puhtana tagasi. Kust me need karnevaliriideid ikka niiväga saame…

Ja hinges on selline kurbus, et kohe on… Kust küll tulevad sellised hoolimatud? Sellist asja ei saa enam õnnetuseks lugeda.

Aga homme jälle, sel aastal viimast päeva!

Anneli.

28.12 Reede. Aasta lõpp on käes. Pärast tänast tööpäeva, mis kulges kenasti ja õnneks viperusteta, on SVF avatud taas alles alates 07.01.13. On palju-palju tööd ära tehtud, nii viimasel kuul kui kogu aasta jooksul, meie meeskonnale üks nädalane talvepuhkus kindlasti mööda külge maha ei jookse.

Enne kui tänase päeva tegemistest lähemalt rääkida, anname veel teada, et jõulukingituste aeg meie jaoks läbi saanud veel ei ole. Süsteem läheb edasi selliselt: alates 07.01.13 võivad lastega pered meilt läbi astuda (kes meil abisaajatena kirjas on ja kes jõulupeol osaleda ei saanud) ning küsida oma laste kingituste järele. Kellele on pakitud, saavad need kohe kätte, kellele pakitud veel ei ole, nendele saame käigupealt pakkida. Pakke saada on veel paljudel peredel. Ja muidugi veelgi parem oleks, kui ette helistataks, et oma kinkidele järele tullakse. Nii et – ootame peresid!

Täna tuli kiri ka Okta Centrumi juhatajalt, võetakse nüüd ette vajalikud sammud, et sellist õnnetust nagu eile enam ei juhtuks. Minu arvamus on, et olukorda ei ole võimalik parandada ilma Rapla Vallavalitsuse kaasamiseta. See kõik aga tähendab lõppkokkuvõttes suuri rahasummasid, et üks vana kanalisatsioonivõrk korralikult ja vastavalt tänapäevastele tingimustele uuendada. Kuid ehk aitab mõneks ajaks seegi, kui lihtsalt tihedamini kaevusid tühjendataks. Muidu on meil tõesti aina üks suur jama – kui pole märg, on külm, kui pole külm, on märg! Sest – ka ju soojustusega meie majas kõik hästi ju ei ole. No, aga elame selle talve üle, kevadel vaatame, mis saab ja kuhu edasi.

Tänasest. Minu päev kulges kodus telefoniga töötades, naised SVFis olid aga täna väga tegusad. Meil käis palju külalisi, palju toodi ka annetusi. Avaldan järjest kokkuvõtted, mis mulle saadetud on. Omalt poolt soovin kaunist õhtut!

Eline:

Tere,

tundub, et selle aasta viimane tööpäev hakkab lõppema. Avastasin just, et vaja veel ustele teha teatised, et me järgmisel nädalal puhkame. Hommikul käisin täna tiiru Raikkülast läbi, tõin ära mahlad ja peost järele jäänud/maha jäänud omanikuta asjad. Tahtsin veel tänada Papli talu Jaaku, kes eile meile metsseamaksa tõi, andsin selle tänuks Andrusele (Anneli kaasale), et ta meid eile solgimajandusega abistas.

Aare ja Seija Sinijoki käisid meid külastamas, kaasas nagu ikka nii riidekaupa kui magusat lastele :) Tõin postkontorist ära paki, mis saabus meile Luksemburgist, suured tänud Sirpa Hirvikalliole. Täname ka annetajaid – Pr.O.  Tallinnast ja Kädi Poolak.

Ühe kommikarbi jõulukaardiga leidsime ka adresseerituna meile-valguslastele. Aitäh Anu Linnamägi, me uuel aastal avame kommid, siis on energiat terveks aastaks :)

Külmkapi sisu vaatasime ka üle, andsime selle tühjemaks ära, kui ise pikalt puhkame. Ja tehnika tõmbame ka seinast välja, mille saab.

Täna ma ei oskagi midagi lisada, kui et kaunist aastalõppu. Saadame vana ikka ära ja võtame uue vastu!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Jõuluüritus looduses

Meie lapsed tegid pühapäeval ja kolmapäeval vana Eesti kombe kohaselt kerge ja lõõgastava matka,  viies jõulude puhul loomadele head ja paremat. Uurisime metsloomade jälgi ja avastasime nende magamiskohti.

Pärast matku pidasime mõnusa jõulupikniku värskes õhus. Sõime kodus küpsetatud lihapirukaid, jõime kuuma piparmünditeed ja sõime kõrvale jõhvikakooki.
Kolmapäeval küpsetasime minu koduhoovis lõkkeplatsil verivorste (tänud teile kõigile SVFist vorstide eest, mis te meile jõulupeol kaasa panite). Meenutasime üheskoos jõulupidu. Lapsed olid õnnelikud saadud kinkide ja meeldiva seltskonna eest. Juhtuski nii, et pidu külastanud jõuluvana oli paljudele ainuke. Jõuluvana käest saadud villased sokid olid juba jalga pandud ja õhtuti loeti raamatuidki. Esimesed olid oma uute švammide ja muude pesemistarvetega juba saunaski käinud.

Tänud ilusa peo eest!

Ilusat õhtut!
Märjamaa SVF

29.12 Siin meie Anneli aastalõpu kiri ja tema tervitused kõigile lugejaile:

Täna selle aasta viimased read teile, meie armsad lugejad!

Aasta lõpul on traditsioon mõelda möödunud päevadele, mis siis ikka, eks proovin siis ka. Kuna minu ajalugu ei luba ajas kaugemale minna, kui et septembrisse (kuigi vabatahtlikuna olen SVF-iga seotud juba oktoobrist 2011), sest siis algas minu ametlik tööpõld, hakkan sealtmaalt pihta. Sellest ajast oleme saanud oma ristsed nii veepuuduse kui fekaaliuputusega, puutunud kokku olukordadega, kus tavainimese mõistus tõrgub olukorra keerukusest aru saama, püüdnud leevendada igapäevaeluga hädas olevate lastega perede olukorda meie võimaluste piires, samas ise laperdades emotsionaalselt üles-alla…  :)  Ja kogu see jõulutrall!!! Sellist drastilist muutust aastaga annab teist otsida! Nõnda palju lapsi sai sel aastal väärt kingitusi! Ja seda tänu teile, kallid abilised! Nagu tõeline jõuluime!!! 

Ma võin väita, et oleme aastaga rahul. Sest : iga ulatatud abikäsi annab meile kindluse, et oleme õigel teel, aitäh teile ja sügav kummardus kõigile, kes meid meie töös toetavad!  Samuti iga silmapaar, mis meid huviharidustundides laua taga  pingsalt jälgivad ja ootavad tegutsemishimus uusi nõuandeid, annavad tõestust, et Siiri on teinud õige otsuse just seda teed alustades. Iga kallistus mis meid ootab mis juba jagatud on saanud, annab jaksu, jõudu ja usku, et selline koht on vajalik. Lootus aidata hädasolijat nii, et sellest ka rõõmu tuntakse, saadab meid iga päev ja päris-päris  sageli, tänusõnadele lisaks, loeme tänu ka häbelikumate silmist. Ja mis siis, et see aitäh on vahel raske tulema või ununeb sootuks, eks see ole imestusest, onju? :)

Ühest puust võib kasvada mets;
Ühest naeratusest võib alata sõprus;
Üks käsi võib puudutada hinge;
Üks sõna võib saavutada eesmärgi;
Üks küünal võib hävitada pimeduse;
Üks rõõmuhetk võib panna su särama;
Üks lootus võib teha kedagi õnnelikuks;
Üks puudutus näitab, kui palju sa hoolid….

Just sellised südamikud read oli täna “nägude raamatus” jaganud meie armas-kallis Anu… Kas pole imeliselt lihtsad ja armsad sõnad?! 

Imelist aastavahetust teile kõigile ja veelkord SUUR-SUUR AITÄH toetuse eest!

Anneli.

31.12.12 Nii. “Maailmalõpp” on nüüdseks üle elatud, elu läheb oma rada edasi. Ka mina olen tervemaks saanud, jaksan taas kirjutada. Mõtlesin, selle aasta lõpetuseks tuletada meie lugejaile veidi ajalugu meelde, annaks ehk uueks aastaks mõtlemisainet ja pakuks teemat, mida võib-olla ise edasi uurida.

Veel enne aga ütlen kuu kokkuvõtteks, et sel kuul õnnestus aidata 30 pere + toiduabi veelgi enamatele, jagasime ära 50 Toidupanga poolt saadetud pakki. Pluss! Saatsime suure abikoorma ka Paldiskisse, lisaks ka sealsetele puuduses elavale lastele jõulukingid. Sel kuul toimetamist oli tõesti palju, sai ju ka veel Roomas käidud – mis sealt meie jaoks edasi koorub, näitab aeg. NATO heategevuslikust üritusest me kahjuks osa võtta ei saanud, sealne organiseerimine oli vist puudulik… meie koha pealt. Näib nii, et meid unustati. Ka vastus NATO heategevustoetuse kohta Brüsselist tuli meie jaoks negatiivne. Pole parata. Seeeest saime vastuse Rapla Vallavalitsuselt, et me saame järgmiseks aastaks tegevustoetust! See on tore, suur abi meile.

AGA, tänaseks valitud lõigud, mida lugemiseks ümber trükkinud olen, on pärit raamatust “Liivimaa ajaloo lühiülevaade”, autoriks Dionysius Fabricius, kes elas 17. sajandil ja oli nimetatud sajandi esimesel poolel katoliku kiriku praost Viljandis. Nii et – kellel huvi peaks tekkima, saab raamatu ise omale tellida või muretseda mujalt.

Tähtsaimad Liivimaa linnad on aga Riia, Tallinn, Narva ja Pärnu, ainsad, kus on turg, millel mitmed rahvad kauplevad. Liivimaal on külluses ka aadlikke, kes on tulnud sellesse provintsi mujalt, eriti Vestfaalist ja Pommerist, jäädes siia paigale; neid on niivõrd palju, et on tekkinud isegi ütlus “Liivimaa on sakslaste võõrastemaja”: on ta ju üliküllane toitmaks oma asukaid, nii et vaevalt leidub siin suurtsugu aadlikest mõni, kel poleks isiklikke igat liiki kaladega täidetud järvi, tiike ja jõgesid, raieküpseid metsi ja salusid, kus külluses metsloomi ja -linde, põldpüüsid küll vähe, laanepüüsid, parte aga palju.

Üsna rohkesti on põtru, metskitsi aga vähe, sest arvukalt on hunte, kes neid hävitavad. Metssigu ja karusid on mõnes paigas suur hulk, nii et sageli võib näha nende karju. Koprad, saarmad ja ilvesed pole haruldased nagu ka nugised ja rebased. Suurel hulgal on jäneseid ja neid leidub kahesuguseid: ühed lähevad talvel valgeks nagu lumi, teised on alati hallid, rohkem on aga valgeid. Oma paikkonnas linde püüda on Liivimaal lubatud isegi igal talupojal, kalastada ning jahti pidada aga ainult aadlikel. Metsloomi jälitada ja neid püüniste, aukude, odade või püssidega tabada on lubatud isegi talupoegadel. /…/

Ka viljasaakide poolest on see provints väga rikkalik, nii et ta annab igat liiki teravilja, ja ehkki maad haritakse vähema vaevaga ja ta asub põhja pool ja Rootsi naabruses, küpsevad suviviljad siiski kolme kuu jooksul. Provints on väga hea toitja kariloomadele, pakkudes piisavalt sööta. Ta on rikas metsade ja kõnnumaade poolest, millega vahelduvad sood, rammusad karjamaad ja aasad, heina on külluses. Ka mesilastest ja meest pole puudust, ehkki varem oli mett rohkem. Põllud on niivõrd viljakad, et talupoegi võib rõõmustada oma külvist kümme seemet saades. Talupojad tasuvad oma isandatele suurt maksu, nii et ma ei tea, kas leidub kusagil mõni paik, kus külamehed aastast aastasse isandale rohkem maksaksid kui Liivimaal, nii viljaga kui ka teotööga.

Et see rahvas oli alguses barbaarne, ilma linnaelu kasvatuseta, on kindlasti teada kas või sellestki, et nad päikest, kuud ja pikset jumalatena austasid. Samuti peeti pühaks maduusse, keda nad pidasid oma kodudes ja kes olid niivõrd taltsad ja kodustatud, et ei teinud viga ei inimstele ega loomadele, nii et isegi lapsed nendega mängisid: seda kommet peetakse tänini paljude juures, kus magatakse ussidega ühes ja samas voodis või asemel.

Väga paljud selle rahva seast usuvad isegi praegu veel lausumisse, nõidumisse ja mitmesugustesse ebausu liikidesse, ühed neist peavad oma majades draakoneid, teised kasvatavad hiigelsuuri maduusse, kes varastavad naaberkarjadest piima ja toovad kodustele. Mõned oskavad soola lausuda, mille abil tabavad oma vaenlasi otsekui mingi surmava mürgiga. Nii kogenud on mõned neis maagilistes kunstides, et võivad isegi keset suve kõige ägedama kuumaga välja kutsuda halla, külma ja lumesadu. Ja mis veel enam, oma nõiakunsti abil sunnivad nad mahakülvatud ja maast juba pahkluuni kasvanud vilja ülemiste otstega jälle maasse kasvama, nii et põldudel justkui palmikuid punutakse ning põllumees sealt mingit saaki ei saa. 

Mõned austavad silmapaistvaid tammesid ja muid kaharaid ning hiigelsuuri puid, mille kaudu nad kunagi said teada kurjade vaimude ettekuulutusi. Teised kummardavad salusid, mida lasevad kasvada külade ja majade lähedal ja mida peetakse nii pühaks, et neis ei tohi vitsaraagugi murda, ja nad arvavad isegi, et sellega, kes selle pühaduseteotuseks peetava kuriteo on toime pannud, juhtub otsekohe õnnetus. 

Tänapäevani peavad nad kinni ka järg,misest tavast: kui maa vihma puudusel on väga kuiv, paluvad nad põlislaantes asuvatel küngastel pikset ja ohverdavad talle musta mullika, musta soku ja musta kuke, ning pärast ohverdamist tulevad paljud ümbruskonnast tavakohaselt kokku ja pidutsevad ja joovad sealsamas, hüüdes Perkunit, s.t. piksejumalat, kusjuures kõigepealt nad täidavad õllenõu, ja kandnud seda kolm korda ümber sealsamas süüdatud lõkke, kallavad selle sisu viimaks tulle, paludes Perkunit, et too annaks sadu ja valaks vihma. 

Surnukehasid nad põletasid endistel aegadel, heitsid neid lõõmavale tuleriidale. Igal aastal on neil tavaks mälestada oma esivanemaid ja esiisasid, hüüdes neid, igaüks enda omi, nimepidi, ja seda novembrikuus, kõigi usklike surnute mälestamise päeva paiku. Nad täidavad aga neid kombetalitusi: kütavad saunad kuumaks, pühivad luudadega puhtaks ja viivad sinna sööki ja jooki nende hingedele, arvates, et need vajavad kehakinnitust toidu ja joogiga nagu siinses elus. Kui aga toit on seal puutumata õhtuni seisnud, pöördutakse hingede poole järgmiste sõnadega: “Armsad hinged, oleme teid kostitanud, nagu suudame, aidake teiegi meid oma nõuga läbi selle aasta, et järgmise aasta mälestuspäeval võiksime teid sama heldelt kostitada.” Seda öelnud, viivad nad hingedele pandud söögi ja joogi oma majadesse ning pruugivad seda ise. Mõned sooritavad samad talitused, viies söögi ja joogi hingede jaoks omade haudadele. 

Matuseil on tavaks itkeda, needes hirmsat orjust, millega julmad sakslased neid rõhusid. Nende rõivad on viletsad ja odavad, riidest ja kangast, mida nad ise valmistavad. Jalavarje oskavad nad endile osavalt punuda paju- või niinepuu koorest. Talvel aga teevad nad endile samal kujul loomanahkadest jalatsid, mida nimetavad pastlaiks. Abielu naised kasvatavad juuksed pikaks, aga ei punu neid kunagi, vaid need ripuvad kaelal ja põskedel. mis ei jäta äratamata vastikust neis, kellele see viis on võõras.Pea katavad nad siiski linaste tanudega, mis on mitmevärviliste niitidega põimitud või nõelaga tikitud. Tüdrukud ja vallalised naised kannavad mitmevärvilistest hobusejõhvidest, mida nad oskavad kenasti värvidega immutada, kunstipäraselt punutud peasidemeid, mis on neiupõlve tunnusmärgiks. /…/

Aga nad on loomupäraselt osavad pahelisuses, nagu petmises, valskuse tegemises, oskuslikus valetamises, mis on neile niivõrd omane, et mõnikord peab lausa imestama nende vaimuannete üle, kuigi nad näivad niivõrd lihtsameelsed ja harimatud. Kohtuasja arutamisel pole kerge sundida neid vannet andma, ja kui keegi vande annab, hakkavad teised teda vihkama. Nad eelistavad pigem isegi märkimisväärset kahju kannatada kui isegi õiges asjas vanduda. Rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, jätab vaevalt mõne tunni puhkuseks ja toimetab nii päeval kui öösel. Lähemat läbikäimist võõrastega väldivad nad väga. Kui poolakad või sakslased ootamatult tulevad, lähevad nad kohe peitu ja otsivad nõu metsast. Nende vastu aga, keda tunnevad, on nad heatahtlikud ega keela teekäijale toidupoolist.

Vaat sellised lood. Kaunist uut aastat kõigile, olge terved ja teadke ikka, millise ilmamõtte osa olete ja mille poole teel. Meie aga täname kõige hea eest, mis sel aastal aset leidis ning järgmisel aastal loodame ikka edenemist – nii meile endile SVFis kui kõigile teistelegi! Hoiame kokku ja mõtleme koos.

Head uut aastat!

Siiri ja SVF meeskond

 

 

 

 

 

 

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.