SVF, Siiri päevik – jaanuar 2012

02.01 Nii. Et tuleks sest üks hea aasta! :)

Täna oli SVFis vaikne päev, majandamas olid Nansy ja Liisi. Pika kokkuvõtte kirjutas Nansy põhiliselt aga neist asjust, mida kõike ja kiiresti teha tuleks. Esiteks: Kui keegi teab, kellele oleks hädasti abi tarvis ka väljaspool Raplamaad, võite julgesti meie poole pöörduda, meil on kaupa kogunenud, mida saaksime jagada ja abiks pakkida. Ainuke, mida ise teha ja organiseerida tuleks – transport.

Teiseks: riiuleid oleks juurde tarvis. Kolmandaks ja neljandaks jne oli veel palju asju, kõik olulised ära teha. Ent ei hakka siin me lugeja aega raiskama oma olmemuredega.

Mina olin täna Tallinnas. Hommikul sõitsin Raplast läbi ja võtsin neli SVFi tüdrukut omale auto peale, sõitsime stuudiosse, kus hetkel plaati salvestame. No, mõneks ajaks oli neil põnev, kuid ega nad väga kaua jaksanud seda tööd kõrvalt jälgida. :) Kl 14.20 väljus Rapla poole Lelle rong, meie lapsed kenasti peal, ning kõik nad õnnelikult koju tagasi ka jõudsid. Väike talvine seiklus koolivaheajal neil. :)

Ei muud tänaseks. Tuleb paljud küsimused nüüd meil SVFis aasta alul arutada, aga seda alles siis, kui töö stuudios ühele poole saab. Loodetavasti järgmisel nädalal.

Täna käisid SVFis kaks perekonda, üks tuli abile järgi, teine meil alles esimest korda ja nüüd Liisi juba täna üht-teist ka kokku pakkis. Homme on aga ühel meie lastest sünnipäev, Jane-Liisil nimelt. Ta peaks kümme saama, kui ma õigesti mäletan. Kuna kell on praegu 0.56, siis ongi täna ju homme juba. Seega – PALJU ÕNNE SULLE, JANE-LIIS!

03.01 Täna taas SVFis Nansy ja Liisi. Probleeme meil jätkub, peame hakkama mõtlema, kuidas saame ruumid soojad hoida, esemed niiskuvad… Eraldi lisakütmine oleks nii kallis, et käiks üle jõu. Ära kolida ei ole ka mõistlik praegu, vastu on tarvis pidada paar talvekuud, kevadel läheb lihtsamaks ja ehk suvega leiame parema koha. Järgmiseks talveks enam niisugust olukorda ei tahaks.

Siin aga Nansy tänane kiri:

Tsau,

Tänased annetajad: Ülla Kaugeranna ja Urve, kes annetas
mustad kapid ühele vanatädile! Ja aitäh Rainerile, kes aitas täna
ära viia vanatädile  meilt saadud diivanilaua ja kušetti. Ljuda
käis ka täna meil. Leili lubas ka homme appi tulla, et ladu korrastada.

Liisi oli täna hommiku poole ja mina tulin umbes kl 14.
Koristasime, koristasime ja korrastasime. Tööd jagub alati! Aga Sa tead seda ju ise ka:) Üldiselt meil sujub kõik hästi! Janeliis peab oma sünnipäeva meil, ostsin talle SVFi pere poolt tordi ka ja Liisi pakkis kingituse.  :) / … /

Kalli – kalli pai!

04.01 Ei ole parata, et praegu mul nii palju Tallinnas olla tuleb. Täna laulsin stuudios jutti kaheksa tundi ning ei saa öelda, et oleks niisama ümisemine olnud. :)

SVFis olid Liisi ja Nansy. Süda muret ei tunne nende pärast, küll aga olmeprobleemide pärast. Täna käis meil ka torumees, kes kanalisatsiooni parandas. Loodetavasti kaob ka niiskus nüüd. Eks vanal hoonel ole omad hädad ja kõik see selles mõttes on üks suur paratamatus.

Järgmisest nädalast olen ise jälle SVF rohkem liikvel, terve päeva olen kohal esmaspäeval, teised päevad annan veel nädala lõpul teada, mis kellast mis kellani.

Nüüd aga Nansy kokkuvõte:

Tsau! Tänase päeva kohta siis natukest:)

Janeliis tähistas taas oma sünnipäeva täna meil, sõime kooki ja kringlit:) Leili saabus meile hommikul 11mnest ja oli seal lausa kella 17ni ja nagu Sa tead, kui Leili majas on, siis kõik kapi tagused jms läigivad! Aitäääh Leilile:)

Mina saabusin kell 14 ja Liisi oli hommiku poole. Gerly viis meie tüdrukud täna kultuurimajas toimuvale näitusele. Saadan järgmise meiliga mõne pildi ka.

Kahro ja Rene käisid ka läbi:) Ja nagu ikka, meil on kõik hästi! Täna käisid ka annetajad, Sandra Praats ja Eiko Laurimaa. Tänud neile! Ka üks pere, kellel arvutit oli tarvis, käis ning sai arvuti kätte, sellega on nüüd korras. Homme oleme samamoodi SVFis nagu oldud juba, Liisi 10-14,
mina 14-18.

Olgu, laen pildi ka arvutisse ja saadan:)

Pai.

05.01 Ehkki praegu, mil selle kuupäevaga päeva tegemisi üles tähendan, tegelikult juba kuues jaanuar on, kirjutan ikkagi viiendama alt, kuna Nansy oli korralikult mulle päeva kohta kokkuvõtte saatnud, ent kahjuks mina eile öösel saabusin nii hilja koju, et ei jaksanud enam arvutis tööd teha. Kell oli vist 01.30 paiku või umbes nii. Mõni ehk küsiks nüüd mu laulmise kohta, et noooo, kui mitu tundi jutti järjest ka virutasid? Vastus on – alates hommikul kl 11st, väikeste vahedega kuni siis 23ni umbes.

Ent nüüd päevast kuupäevaga 05.01. Nansy kokkuvõte siin:

Heiheihei! Liisi oli täna SVFis majandamas:) Meie Marteniga
käisime ka SVFis kl 12-15. Mari Sepp oli käinud ja jätnud Sulle kirja ja šokolaadi.

Tänased annetajad on Pille Kuldkepp, Laura Ülejõe, Terje
Toberg, Jaan ja Mare Terras ja perekond Botvinko.  Suurim tänu annetuste eest kõigile.

Lastest olid täna kohal ainult Anu ja Liisi pisike õde, Laura, samuti oli ka Anneli SVFis abiks täna olnud. Homme on SVFis Nansy ja
Marten:):):):) Ja meil sajab lund, loodan, et teil ka! :) Pai!

06.01 Täna oli SVFis Nansy. Liisi tõmbas hinge. Mina alates hommikul kl 10st Tallinnas, stuudios.

Täna saatis Nansy taas rõõmsa kirja, meie päeva kokkuvõtte, mis SVFis toimus ja täpsemalt aset leidis:

Heiheihei!

Tänase päeva kohta siis :)
Täna olid SVFis Nansy ja Marten (Marten siiski vaid pool päeva) ja muidugi ka lapsed: Anu, Kiku ja Pritsu. Liisi täna puhkas!

Leili astus korra läbi, samuti Hr.Veebel kes, kes  tõi mõningaid mänguasju lastele ja rääkis, et 2 madratsit, mis tal pakkuda oli, on nüüd abivajajaile ära viidud, perele Märjamaalt. Siis astusid läbi ka perekond XX, soovisid head uut aastat ja ka mõningaid riideid ja krõpse pakkisin neile kaasa.  XXX käis ka läbi ja soovis head uut aastat meile ja tõi tänutäheks abi eest kommi. :)

Rahvast on täna ikka päris palju liikunud. Lasin teha ka uue plakati üleval korrusel ja uued kleepsud uksele, et avamise aeg õige oleks.  Annetajad olid kõik, kes varemgi annetanud, põhiliselt ikka toodi riideid.

Egas vast rohkemat polegi. /…/Meil on kõik hästi:)

Olgu, mina nüüd hakkan vaikselt koristama:)

Paiiiiiiii!

Jah, meil on nüüd nii, et oleme avatud iga päev, va pühapäeviti, hommikuti alates kl 10st. Miks? Kuna nii saavad inimesed, kes liinibussidega liiklevad, mugavamini meid külastada. Selline oli külastajate (eriti abivajajate) soov ja nii ka tegime. Nii et – kl 10 on uksed avatud. Kuni tavaliselt kl 18ni, laupäeval aga kl 16ni. Ja nagu öeldud – pühapäeviti pole mõtet meile tulemist katsetada, oleme suletud.

Veel. Kas meie kodulehe lugeja on märganud, et meil on pandud “meie sõbrad” rubriiki link: www.teadus.ee ? Tasub seda külastada. Seal on palju huvitavat lugeda ja inimene, kes seda lehte toimetab, väärib tähelepanu. Tema nimi on Tiit Kändler. Miks ma seda nüüd siin täna kirjutan?

Hommikul, kui stuudiosse läksin, astusin läbi Kalamaja Säästumarketist, et osta kaasa vett (mida tervise hea säilitamise nimel soovitan kõigil piisavalt tarbida)  ja et osta mõningaid puuvilju, kuna päevad stuudio seinte vahel kipuvad venima pikaks ja töö sedavõrd põnevaks, et ei märka korralikult süüagi. :) Nii. Ja siis möödusin ühest sealsest taaskasutuskeskusest, vitriinil olid vanad raamatud. Astusin sisse. Uurisin mõne minuti, aega väga rohkemaks ei olnud, ja avastasin Tiit Kändleri väikse taskuformaadis raamatu, mille nimi on “Uksed akendeks” ja mis on välja antud 1986 a. ja mis maksis tol ajal 40 kopikat. Sain raamatu 1 € eest. Stuudios vabadel hetkedel lehitsesin ja lugesin. Ja kallid inimesed! Pole ma ammu nii palju naerda saanud! :)  Soovitan soojalt, hea huumoriga kirjutatud raamat.

Teine raamat, mida vabadel hetkedel praegu loen, on “Eesti aastal 1200″. See on välja antud 2003 a, toimetanud ja koostanud Marika Mägi. See raamat on teadlaste uurimustest Eesti muinasaja kohta ja küllaltki huvitav materjal tegelikult. Annab aimu, kuidas siinsel maapinnal varasematel aegadel elu elatud on, mida oluliseks peetud või millesse usutud. Nt Läti Henriku kohta (http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik) on raamatus antud hinnang, et ta olla kirjutanud Eestist enamalt jaolt sõjategevusega seonduvalt ja sedagi pigem agressiooni õigustuseks. Kahjuks on tolle raamatuga aga see paha lugu, et seda pole poodides saadaval, olla ära ostetud. Tasuks ehk küsida raamatukogust, kui huvi on. Natuke kuiv materjal lugeda, aga ei tee paha teada.

Tänaseks ilusat õhtut kõigile.

07.01 Ei oska öelda, mis täna SVFis toimus, Nansy on Rootsis ja Liisiga ei ole me kokku veel leppinud, et ta elust-olust SVFis kokkuvõtteid kirjutaks. Esmaspäeval aga plaanin teda paluda. Täna on ka juba hilja helistada, pealegi laupäev. Nii et esmaspäeval ilmub ekraanile ka laupäevane “pilt”.

Ma täna olen mitmel korral mõelnud inimeste peale, kes raamatukokku mingil põhjusel võib-olla minna ei saa, kuid kelle isu lugemise vastu ma ehk äratanud olen. Tiit Kändleri (http://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_K%C3%A4ndler) raamat, mille eile hea õnne peale ostsin, on mul täna mitmel korral peos olnud ning olen seda mõnuga lugenud. Otsustasin kogu täiega trükkida siia ühe loo, mis kannab nime  “Uksed – aknad”, laupäevaseks lugemiseks. Selle looga on Tiit Kändler ka oma esmaraamatu lõpetanud. Ütlen veel ainult saateks, et raamatu autor Tallinnas ka “Teaduskabareesid” korraldab, so teadusalane mõnus jutuajamine asjatundjate seltsis. Millal toimub viies Teaduskabaree, seda ma kahjuks öelda ei oska.

Uksed-aknad

AKNAST PAISTAB VALGUS, AKNAST PAISTAB PÄIKE. AKNA ALL ON HEA OLLA. OLGU AKNAID ROHKEM!

Kui aknaid on rohkem, on rohkem ka väljavaateid. Ja et on rohkem nii avatud kui ka suletud aknaid, on rohkem nii lahtisi kui kinnisi väljavaateid.

Kui aknaid on rohkem, on rohkem valgust, õhku, lõhnu. On rohkem kõike seda ja ka muud, mis tuleb meile akna kaudu. On näha rohkem pilvi taevas, rohkem valgeid lennujooni neid ühendamas. On näha rohkem raagus puid, rohetavaid puid, kollaseid puid, rohkem nähakse langemas lund. Nähakse langemas rohkem lund, sadamas rohkem vihma. Saadakse rohkem aru, et tuleb talv, et käes on suvi. Teatakse rohkem, kuidas end tunda, kas talviselt või suviselt.

Kui aknaid on rohkem, on rohkemate akende all hea olla. On siis ka rohkem aega hea olla. On aga rohkem aega hea olla, saab julgemalt aknasse vaadata. MIDA ROHKEM ON AKNAID, SEDA ROHKEM ON AEGA NEID VAADATA.

Kui vaatad lauda, ei vaata sa lauasse. Kui vaatad ust, ei vaata sa just alati uksesse. Kui vaatad nägu, võid vahel näkku vaadata. Aga kui vaatad akent, vaatad alati aknasse. Vaadates akent, vaatad alati selle taha. Sa näed alati midagi muud. Puud, majad,pilved, lennuki rajad, ka inimesed – need on asjad, mida näed tegelikult, kui vaatad akent. Mõnikord, kui isegi näed aknast mõnda teist akent, võid sa ju mõelda, et seda teist akent sa vaatadki. Kas aga ei püüa sa näha seda, kes vaataks läbi selle sinu akent?

Mis küll toimub akna taga?

Akna taha jäämine on kurvem veel kui ukse taha jäämine. Kui uks on kinni, pole palju aru pidada – see on ju kinni, mis sa uksest ikka vahid! Aga aken! Sa näed, aga katsuda ei saa. Või kui parajasti ei näegi, tead ometi, et kui veaks, siis näeksid seda ja seda. Näha, kuid mitte… See on see kinniste akende poliitika.

Vahel näeb aknast üpris naljakaid asju. Üks mees nägi läbi akna Euroopat. Üks teine mees nägi läbi akna tormist merd. Kolmas jällegi nägi aknast metsa, mets oli tal akna ees. Pole olemas asju, mida ei võiks näha läbi akna.

Vahel paistab läbi akna isegi uks. Harva küll, aga mõnikord siiski. Ju siis on uksi vähem kui aknaid. Oleks tore küll, kui uksi oleks rohkem! Mis siis saaks? Siis saaks rohkem väljapääsusid. Saaks rohkem läbikäikusid ja võõrastele-sissepääs-keelatuid. Saaks rohkem avatud uksest sissemurdmist ja lahtiste uste päevasid. Kindlasti oleks rohkem uksehoidmist. Võib-olla tekiks uksepojapoliitika. Jah, ja siis oleks rohkem hingesid, võtmeaukusid, linkisid. Rohkem oleks igasugust kriiksumist, kääksumist, koputamist, kloppimist, põmmimist, paukumist. Ja kindlasti oleks rohkem igasuguseid lukkusid, poltisid, neetisid, kruvisid, tabasid, kobasid, kettisid, riivisid, haakisid, üha rohkem ja rohkem. Kõik see jätab mulje, et uste rohkus võib vabalt olemas olla.

INIMESE TUGEVUS ON SEE, ET TAL ON PALJU AKNAID, AGA ET TAL ON KA PALJU UKSI.

Akende tugevus on see, et neil on inimesi ja et nad on nii nõrgad ja läbipaistvad, et pole mõtet neid purustada, sest väljavaade nagunii ei avardu.

Uste tugevus on see, et neil on inimesi ja et nad on nii tugevad, et pole mõtet neid purustada – mujalt saab kergemini.

Aga ei tohi unustada, et aken on ikka aken ja uks on uks: kust välja näeb, sealt hästi ei pääse, ja kust välja pääseb, sealt jälle hästi ei näe.

Mis see siis on? See on inimese NÕRKUS – et aknad pole PÄRIS uksed ja uksed pole KAUGELTKI veel aknad.

Nõnda on siis inimesel tarvis NÕRKUS muuta TUGEVUSEKS.

Tema taob uksed akendeks. Tema lööb aknad usteks.

09.01 Esmaspäev. Hommikul SVFi jõudes oli tõesti kole niiskus me ruumides, akendelt nirises alla vett ja õhk oli 80 %, kui mitte enam, niiske. Raske hingata niisuguses õhus. See meenutas mulle Panama vihmametsa, kus peale paduvihma nii raskelt ja kuumalt auras, et tekitas tunde, nagu sissehingatav õhusõõm mitu kilo kaaluks.

Nojah, hakkasime siis Liisiga asju ajama. Liisil oli kohv juba valmis ja sain alustuseks kuulda, mis laupäeval sündinud oli. Räägitu võin aga võtta kokku paari reaga, oli nimelt väga vaikne päev olnud: kohal kolm last, üksikud annetajad ja 0 ostjat.

Tänasest. Palju oli helistamist. Kõigepealt Mihkel, kes telefonikõnes, kui viimati talle poolteist nädalat tagasi helistasin, ütles, et pole kindel, et eluvaim seekord sisse jääb, oli täna täitsa elus. :) Selgus, et lihtne sinepi jalavann ja kuum ingveritee, mida talle omalt poolt soojalt soovitanud olin, oligi probleemi lahendanud. Muidugi – kui inimesel juba mitu päeva hirmkülm on ja ta sooja kusagilt ei leia, siis tuleb see soe ikka kuidagi katsuda tekitada. Ingver on hea rohi, lööb vere käima ja on ka niisamagi mõnus ja kasulik juua, proovige – riivige lihtsalt juurt tassi, kuum vesi peale ja siis jooge. Ps, ingver ei maksa ka teabmis palju. Ja veel, ingver on ka infarktivastase toimega, kuna vedeldab verd jne, jne, jne. Kõrvaltoimeid ei ole, aga üle ka ei maksa tarbida, nagu iga asja puhul.

See selleks nüüd. Aga ikka igaks juhuks kirjutasin, äkki on kellelgi just praegu hädasti tarvis seda teada või meelde tuletada. Siis – head tee joomist!

Nii. Lõuna paiku helistas mulle Ivo Ilmsalu Pärnust, kes oli lugenud meie päevikut ja muretses nüüd meie külmade ruumide pärast. Igatahes oli ta meile välja otsinud ühe osaühingu Tallinnast, kes soojuspumpade jne müügiga tegeleb. Ivo oli eelpärinud, kas see firma ka heategevust veidi võiks toetada. Kuna vastus eitav ei olnud, siis andiski Ivo mulle telefoninumbri ja sinna ma ka kohe joonelt kõne võtsin. Tõesti, selgus, et neil on ka kasutatud õhksoojuspumpe ja juhul kui just mõni sobiv on, siis nad võiksid meile selle ära anda niisama, ilma rahata. Aga lubati homme täpsemalt teada anda. Niisiis, kui läheb õnneks, saame toad soojaks.

Teiseks. Saime täna aimu, mis meile sellist paduniiskust tekitab. Maja on vana, torustik amortiseerunud jne. Saime siis pihta, et põrandaaluste torude all 40 cm sügavuse jagu vett loksub ja päris pikas ulatuses! Nüüd igatahes oleme jälil ning homme lubati vesi välja pumbata. Tegu on kas lekke või kõrge põhjaveega, mis majja tungib. Kui aga probleem leitud, küll siis ka lahendus olema saab – seda lubati meile kindlalt ja see teeb nüüd meil SVFilistel meele kergemaks ning annab lootust, et me oma inventari kenasti välja väänata saame. :)

Ehkki, täna hommikul ostsin ka niiskusekogujad, panime need  tehnika lähedusse, et ikka kassaaparaat ja muusikakeskus jne üles ei ütleks.

Peale lõunat saabusid lapsed, järjest ja järjest. Kuna Tallinna Looduskaitse Selts on välja kuulutanud joonistusvõistluse teemal “Raba”, siis õpetasin täna lastele kidurikke puid joonistama. (Ei ole tarvis midagi siin lugejal endale ette kujutada, nagu oleks mu kidurikud puud lihtsalt mõningad üksteisest üle veetud mõttetud jooned, mu vanaema on ikkagi kunstnik!!!) :) Minu arvates saime lõpuks päris huvitavad pildid, ehkki ma ikkagi veel lastele mainisin, et need on alles harjutused, päristööd tulevad heal juhul alles nädala pärast, kui iga päev ikka korralikult harjutatud ja tööd tehtud on. :)

Siis saabus Mihkel, tervisest lausa pakatav, kuigi ta veidi kõhnem välja nägi. Tema kuused, mida ta lastele õpetas, olid küllaltki naivistlikku laadi, peab ütlema, ja Mihkel pidi juurde selgitama, mis täpselt mis on. :) Nojah. Aga plaanime siiski osa võtta tollest konkursist ja pealegi, lastele näib põnevust pakkuvat, et kõikidest saabunud töödest Rahvusraamatukogus ka näitus korraldatakse.

Käis ka Märjamaalt õpetaja Tiina, Tiina Tanseri. Pidasime plaani, kuidas Märjamaal SVF huviringi alustada. Eeldused on head, tegutsemistahe olemas ja loodame, et saame käima. Tiinaga meil jutt klappis hästi, tore oli kohtuda. Nüüd ainult jäänud meil organiseerimise vaev.

Toodi meile täna ka tänuvaip Kehtna Kangatoast. Samas homme saame neile anda juurde vaibakudumismaterjali, see on see, mida annetas meile Violante Mööbel. Nagu selgus, saab noist ülejääkidest väga korralikud tugevad vaibad kududa. :) Täname omalt poolt Kaiti vaiba eest!

Täna annetati meile ka kaks riiulit. Seda tegi inimene, kes meid palju aidanud, kahjuks ei soovi ta oma nime avalikustamist. Kuid niipalju temast, et oma e-kirjades ta vahel lõppu lihtsalt “Ubuntu” lisab. See oleks siis nagu heategevuskinnituseks. :) Tore. Liisi ja meie teine uus inimene, kes esialgu vabatahtlikuna meiega koostööd teeb – Eline, otsisid just parasjagu poe poolel toimetamist ja nii need riiulid ilmudes kohe ka rakendust leidsid.

Veel. Täna võtsin ühendust Juuru kirikuõpetaja Tauno Kiburi kaudu ka ühe Tallinna spordiklubiga – nelja poisi asjus, kes võiksid Raplas hakata trennis käima (kuna see klubi ka Raplas treeninguid korraldab). Saime kõik korda ja räägitud, nüüd vaatame, kes neist siis käima hakkavad ja kes ära kukuvad. Kohalkäimisest ju selgub, kellest asja saab või mitte. Igatahes on homme neil esimene trenn.

Võtsin ühendust ka Fine Five ( http://www.fine5.ee/) tantsukooliga. Tahaksin, et Rapla SVFi lapsed natuke ka erilisema tantsustiiliga tutvuneksid. Igatahes lubati uurida, kas oleks võimalik käia meil Raplas õpetamas. Jääme huviga ootama.

Homme on SVFis taas Nansy. Ka Eline lubas tulla, jäi tal üht-teist pooleli täna. Millal ise sel nädalal veel SVFis olen, annan teada homme.

Ning lõpetuseks veel üks teadaanne SVFis toimuva ürituse kohta:

“HARIV ÕHTU”

28.01.2012  kl 16.00 Raplas, Mahlamäe 10, SVFis

Emeriitprofessor Ülo Vooglaid kõneleb teemal “Tõsised asjad”. Oodatud on pered, lapsed soovitavalt vanuses 6 – …

Palume eelnevalt registreerida: siiri@saaguvalgus.ee

 

10.01 Täna olid SVFis Nansy, Liisi ja Eline. Ka Leili astus läbi. Mina täna kodus, kontoritöid ja paberimajandust tegemas.

Sain täna asjaliku telefonikõne, ilmselt õnnestub suuremal hulgal voodipesu saada ja seda tõhusalt ka edasi jagada – kuna tegelikkuses on Eestis palju hoolekandeasutusi, kus selline abi tõepoolest ka vajatud on. Pered muidugi ka. Ent sellest lähemalt siis, kui asi tõsisema pöörde võtab e. kui kaup meile saabuma hakkab.

Kahjuks täna SVFis vett torude alt välja ei pumbatud, ilmselt tuli mõni asi ette, aga ikkagi ootame. Selle eest tegi Eline köögi kenasti korda. :)

Siin Nansy+Liisi tänane kokkuvõte:

Tsauuuuuu,
tänase päeva kohta siis:)

Mina jõudsin olude sunnil täna kell 12, Liisi ja Eline olid juba siin:)
Pakkisin tollele perele asjad kokku, mida Sa palusid ja täna lisandusid Rapla valla kaudu meile 2 pere veel.

Gerly käis ka täna ja korjasid lastega vaibad ära, et teha järgmine nädal pisikene näitus. Leili astus ka korra läbi.

Tänased annetajad: Mare Paidla ja Margit Asperk. TÄNAME!

Meil on Sulle palve ka. :):):):) Tahame Liisiga korraldada
ühel laupäeva õhtul spetsiaalselt meie SVF lastele: natuke muusikat arvutist, viktoriini ja mänge. Samuti ka lastele palve esitada, et nad mõtleksid tantsukava välja. Sellega seoses küsime Sinult, kas Sulle see sobiks ja millal sobiks? Me korraldaks kõik ise ja orgunniks ise. Miks me seda tahaks teha, olekski see, et me tahame neile pakkuda ühte ilusat lõbusat õhtut meie poolt.

Avalda palun oma arvamus sellega seoses:) Homme on SVFis
Liisi ja ma loodan olla neljapäeval ja laupäeval kindlasti. /… /

Olgu, kalli kalli ja pai :):):):

Nansy&Liisi

Nii. Mis ma kostan? Esiteks – Nansy on praegu tihedamini kodusel režiimil seoses oma väikse poja haigusega, mis just tore ei ole ja mis pere mitmel korral juba ka haiglasse sõidutanud on. Küllap soovib iga lugeja siit omalt poolt Nansy lapsele head paranemist. Ja mina samuti.

Kuid peost. Ei ole minul selle vastu midagi. Kui pidu siis pidu. :) Vanematega tuleb aga selles asjas kokku leppida, aga seda niikuinii me lapsed ju alati teevad, kui midagi toimumas on.

Siinkohal avaldan väikse isiklikumat laadi loo. Nansy, Liisi + meie lapsed olid teinud mulle jõulukingiks suure potitäie soove. St täpselt aasta jagu igaks päevaks mõeldud sildikesi, mis kokku rullitud on ja kenasti värvilisse potti paigutatud. Nüüd iga päev tuleb mul üks neist avada ja seal antud juhiseid täita. Kuna täna on 10.01, siis ongi täpselt 10 rulli lahti võetud. Seal on siis mulle määratud järgmised kohustused:

1. Täna sööda linde!

2. Täna ära meigi!

3. Täna vaheta voodipesu!

4. Täna ole heasüdamlik!

5. Täna joo mustsõstrateed!

6. Täna kasta lilli!

7. Täna osta kommi!

8. Täna mõtled ise omale tegevust!

9.  Täna teed piimasuppi!

10. Täna tee endale kaks punupatsi!

Vot nii on kirjas! Tuleb käsku täita, käsk on vanem kui meie keegi! :)

11.01 SVFis olid täna nii Liisi, kui Nansy, kui Eline. Ise käisin majast läbi peale lõunat. Vesi on kahjuks ikka veel välja pumpamata, ent lubati ette võtta homme. Saame ruumid kuivaks, läheb elu SVFis natuke helgemaks. Kuid pole lugu, tegemata midagi kah ei jää. Täna pakiti abipakke, võeti vastu annetusi ja müüdi ka kaupa.  Abivajajaid saabub iga päev ikka uusi ja uusi meile. See näitab, et tõepoolest pole eluolu paljudel just kiita.

Kuid on ka sellist abitust, kus aidata võimalik ei ole. Seda just siis kui ise ei viitsita. Toon ühe hiljutise näite: Kaks last, kellele olime kõik ette-taha valmis seadnud (oli treeneriga kõik juba kokku lepitud, SVF oleks maksnud treeningu, transport edasi-tagasi organiseeritud, perega eelnevalt räägitud jne) , et nad huviringis käima hakkaksid, teatasid mulle otse silma vaadates, et nad ei viitsi. St, vanem (13 aastane) ütles nii,  ja noorem tegi nii, nagu vanem ees ütles. Püüdsin siis uuesti selgitada, kuna ju arusaadav, kui ei ole kunagi millegagi õieti tegeletud, siis ei oska ju kohe ka uuest võimalusest midagi arvata. Kuid vastuseks kõlas vankumatult: “Ei viitsi!” Siis andsin uue mõtte: “Sa ju ei tea, äkki oled maailmameister! Aga ei saa sa ka teada, kui pole proovinud!” Ikka sama vastus – ei viisti!

Kuna mina laste ema ei ole ja ka mitte sotsiaaltöötaja, ei ole mul õigust ka rohkemat pingutada. Ema arvamus oli, et eks poisid ise tea. Nojah, pole midagi öelda, tulin ära ja kahju on. Toredad poisid, aga elavad nagu oleksid “kännissa”. Miks ma nii ütlen, see on minu arvates hea väljend, kuigi soome keeles tähendab see “purjus”. Kännissa tähendaks antud juhul nagu hajali ja kummuli olekut, kus pole mõhkugi, mida ja kas üldse teha tuleks või ette võtta võiks, et iseend päästa. Nii kogu meie jutuajamise kestel nägi pilt välja kurblik- noorem poiss niisama uimaselt mind takseerimas, vanem külili oma umbräbalal koikul, koer kaisus, tuba ümber kui prügikuhila – koristamata ja lagasse uppumas. Telekat vaadati.

Järgmisel päeval proovis lapsi trenni saada ka Juuru koguduse õpetaja, Tauno Kibur. Samuti – ei viitsi.

No pole parata. On ju ka määratus maailmas olemas. Ei suuda neid aidata meie, ehk siis keegi teine, kui nii minema peab.

12.01 Täna olid SVF taas Liisi, Nansy ja Eline. Mina oli oma “muude kohustustega” taas Tallinnas – stuudios.

Siin Liisi kokkuvõte päeva kohta:

Hei. Täna oli natuke tegusam päev. Eline oli ka täna kohal ja oli suureks abiks. Sortisime asju ja korrastasime poe poolt. Täna oli ka annetajaid. Torumehed käisid ka ja said suurema vee välja, natuke jäi aga kahjuks alles. Anul oli ka täna parem ja tuli meie juurde. Ka teised lapsed olid kohal, et koos mu ema, Anneliga ja Ljuda ja Ljuda õega kohvipakkidest korve punuda. Ljuda õde tõi ka ise annetusi kaasa. Tänaseks siis kõik,

Pai!

Liisi

13.01 Reede. Mina stuudios, Nansy, Liisi ja Eline SVFis majandamas.

Siin nende kokkuvõte:

Heihei!

Meie tänane päev siis:)

Käisid nii ostjad kui annetajad. Tegus päev, pakkisime abipakke. Kaidi astus ka meilt läbi ja tõi hulgaliselt kangaid.  TÄNUD ja palju õnne sünnipäevaks tagantjärele ka meie poolt!

Samuti oli meil täna ka soodukas -13%. Ja plaan on teha sõbrapäeva ostuhullus, ehk siis kõik asjad, mis me välja sorteerinud oleme selleks päevaks  – 1eur, kui sobib.

Lapsed käisid ka meil ja Ljuda samuti hommikul:)

Rohkemat vast polegi:)
Meil on kõik hästi nagu ikka! :):):)

Nansy & Liisi

Lisan veel omalt poolt selle, mida tüdrukud kokkuvõttesse ei kirjutanud, ent mis siiski aset leidis. Nimelt – VESI ON TAGASI, 40 cm nagu ära tõmmati – see kõik loksub taas me soojatrassi all! Paha lugu. Helistasin Mihklile, kellel samuti veepump kodus olemas on. Lubas tulla esmaspäeval appi ja vee välja pumbata ning siis pumbata kasvõi ülepäeva, et me tehnika ja muud asjad ei rikneks.

Esmaspäeval, 16.01 olen ka ise kohal. Terve päeva. Samuti olen SVFis kolmapäeval, 18.01. Soome TV tahab meid külastada,  vaadata lähemalt, kuidas meielaadsed organisatsioonid Eestis tegutsevad jne. Seetõttu – kes soovib maaelu ja sotsiaalteemadel sõna võtta, olete teretulnud kolmapäeval alates kl 14 st. Kuid soovitan soojalt enne läbi mõelda, mida öelda kavatsetakse ja soovitan ka silmas pidada, et mujalgi maailmas inimestel palju muresid on, mitte ainult meil siin – Eestis.

14.01 Laupäev. Olin täna ka ise SVFis, Nansy oli samuti. Lapsed olid kohal ja kõik oli tore. Ent niiskus ruumides on täiesti tagasi ja seetõttu ka aknad taas udused. No, pole parata, paar päeva veel kannatust. Homme oleme küll suletud – see head ei tee, kuna uksed seisavad kinni ja seetõttu ka õhk ei liigu. Loodame esmaspäevaga platsi korda saada. Mihklist sõltub nüüd. :)

Täna juhtus SVFis palju toredat. Üks väga kena daam, tema nimi on Agnes, istus pea kogu päeva meie juures ja õpetas lastele õmblemist. Kuna meile on Violante Mööblist annetatud paksemat riidematerjali, siis osutus see ülisobivaks kangaks valmistada nt voodi- või padjakatteid. Lapsed olid nagu kanapojad ta ümber, nõelad käes ning tööd jutuga pooleks tehti sujuvalt. Agnes jutustas sõja ajal olnud muredest ja sellest, kuidas inimesed toime pidid tulema. Rääkis sedagi, kuidas ta koolis käis ja et ta oli õppinud hoopis poiste käsitööd – saagima, viilima, teritama jne.  Lapsed kuulasid ja tegid kaasa kõike, mida Agnes ette näitas. Päris lõpuni siiski ei jõutud, kuna nüüd on lastel oma osa tarvis kodus enne lõpetada, kuniks järgmise etapi ette võtta võiks, ehk siis heegeldamise. Ent Agnes lubas meile, et kui keegi laps tema abi vajada võiks, võime alati helistada, kokku leppida ja tema juurest läbi astuda. Tore. Meister Agnese juurde läheksin isegi end täiendama, aga millal küll…

Täna toodi ka palju annetusi – riideid, jalanõusid. Ka paar arvutit saabus meile, Saaremaalt. Helistasin ka kohe ühele perele, et arvuti on saabunud ja nad saavad nüüd järele tulla. Oldi väga rõõmsad! Ka meie täname!

Helistasin täna läbi ka need pered, kes meil huviharidusõhtutest osa võtavad. Teade, et 28.01 Ülo Vooglaid “Harivasse Õhtusse” rääkima tuleb, tegi head meelt ja pakkus pinget, lubati lastega kohale tulla. Kahjuks üle 30 inimese me korraga SVFi võtta ei saa, kuna siis kaob lastel tähelepanu ja nad ei pruugi enam rääkijale keskenduda. Kui aga üle 30 registreerujaid on, püüan Üloga kokku leppida, et teha kasvõi kordusõhtu. Teema on ju väga oluline: “Tõsised asjad”.

Tänaseks aga kõik. Õhtul tuli ka veel Ljuda meie juurest läbi koos oma sõbrannaga, kes ilusa veneaegse seinakella meile annetas, koos loaga see müüki panna. Täitsa töökorras ka veel ja näeb hea välja – kui uus, missiis et üle on elatud igasuguseid aegu ja ka muutuseid neis.

Ilusat nädalavahetust kõigile.

16.01 Esmaspäev. Hommik algas sõiduga Mihkli juurde, laadisime peale nii pumba kui toru. Edasi ehituspoodi, sealt saime ülekande otsi ja voolikut. Edasi SVFi. Meie tegus naistevägi oli juba kohal – Liisi, Hanneli, Anneli, võib-olla oli rahvast veelgi. Kuna meil Mihkliga põranda üles võtmiseks läks, ei jaksanud tähele panna, kes meilt läbi astus või mis parasjagu mujal aset leidis. Saime põranda lahti, hakkasime tegutsema. Mina viisin vooliku otsa õue, valasime pumbale vett (et õhk vahele ei tekiks) ja lülitasime masina käima. No korralikult pumpas ja kaua. Aga nagu tulutult… Ei kadunud vesi kuhugi, nagu imbuks aina kuskilt juurde.

Mõtlesime, et äkki sama vesi, mille õue pumpame, mõne vundamendi prao kaudu jälle tagasi valgub, seda enam, et meie maja ju lohus asub ja lohk just ka maja poole kaldu on. Sõitsime Mihkli juurde, tõime õige pika ja paksu vooliku, tollise – nagu Mihkel õpetas. :) Saime ühendatud endise voolikuga, vedasin selle siis kohe kaugemale, üle künka. Ja pumpama! Ei mingit tulemust.

Siis läksin kõrval asuvasse kauplusesse isoleerpaela küsima, et vooliku otsale tihend meisterdada, kuna kippus otsast ära libisema. Seal mees teatas, et teeme mõttetut tööd! Igal talvel pidavat kõikjal majas sama mure olema. Seda meile seletades viis ta meid teispool fuajeed samalaadse torustiku süsteemi vaatama. Ennäe, sealgi vesi meile vastu sädeles. Ja nüüd üks küsimus, mis mulle mõttesse kerkis. Mitte keegi Okta Centrumi juhtivatest inimestest ei olnud meile seda tahtnud öelda, et see tavaline asi selles majas on, ehkki nad teadsid. Vaadeldi kui uut ilmingut, vangutati murelikult pead, kehitati imestades õlgu – ei tea mis vesi, kust küll tuleb jne.  Miks aga inimesed nii käituvad, eks ole iga asjal omad põhjused. Pole parata.

Aga hea, et teada saime. Nüüd on selge, et selliselt edasi pingutada on tõepoolest mõttetu. Katame siis soojatrassi kilega, vähemalt hoiab niiskumise ära, aga kahjuks ka sooja. Kevadeni pole enam palju jäänud.

Käis täna ka uus pere, kes abi vajab. Liisi juba tegeles pakkimisega. Ka Leili tuli meie poole, Nansy astus ka korraks läbi. Ja samuti oli abiks täna Eline, väga asjalikult kõike teostamas. Eline avastas laos ka läbi tilkuvad aknad, mille tõttu oli aknalaud niiskunud ja samuti me asjad seal. Sai kõik kuivatatud ja ära tõstetud. Eline aga kirjeldas olukorda: “Teil siin on sõna otseses mõttes kaos!” Kaos on vast liig öelda, aga et meil mõned asjad korrast ära on, vastab küll nüüd tõele. Siit aga järeldus – kui aru on saadud, mis ei toimi, tuleb uued suunad mõttesse võtta.

Täna andsime ka ühe Saaremaalt toodud arvutitest abivajajale perele juba edasi. Kaasas olnud inimene, kes ilmselt hetkel autot juhtimas oli, mainis, et miks nii suur protsessor, et neil kodus pidavat palju väiksem olema. Vastasin siis, et meil on kahjuks nii, et uusi asju peredele abiks ei jagata, meil ei ole niisugust võimalust. Naine ise oli aga väga tänulik ja vähemalt 5 korda seda ka siiralt ütles. Võtame siis ühe tänu endale ja neli anname edasi Saaremaa perele. :)

Lapsi oli täna SVFis palju. Laulsime ning tegelesime paljude asjadega. Kes aitas põrandat pesta, kes koristada, kes mida. Lapsed näitasid ka oma tantsukava, mille nad on õppinud spetsiaalselt laupäeval toimuvaks tantsuõhtuks e. Liisi ja Nansy peoks. Pidu oodatakse õhinal ja küllap see tore saab ka olema.

17.01 Tänane päev SVFis möödus tegusalt. Liisi ja Eline majandasid nii poe kui lao poolel. Saabusin Raplasse ise alles kella 16 paiku, töötasin täna taas plaadi kallal, Tallinnas.

Kui SVFi jõudsin, oli Gerly (kangastelgedel kudumise õpetaja) seal. Valmistuti lastega vaibanäituse avamiseks. Parasjagu oli kleepimisel ja kirjutamisel näituse tutvustamiseks vajaliku teabega plakat, lapsed õhinal tegutsemas. :) Näitus paigutati üles ümber ühe meie ruumi tugiposti, ka avamislint sätiti sellele kenasti ette. Siis pidas Karina (tüdruk, kes alates sügisest meil iga päev käinud on) väikese avakõne. Ja nii lapsed lindi vähemalt kolme paari kääridega läbi lõikasid. Näitus sai avatuks. Gerly oli laste töödega rahul, juba paigutatigi uusi niite telgedele, et varsti jälle töödega alustada. Mulle väga meeldib Gerly stiil – võtab töö ette ja viib ka korraliku lõpuni. Seda meie lapsed nüüd temalt õpivad, lisaks oskustele, mida kangastelgedel omandatakse.

Kahjuks sain näituseilust küllaltki napilt osa võtta, kiirustasin kontoritarvete poodi. Kuna laupäeval, TÄHELEPANU, toimub meil SVFis SUUR ALLAHINDLUS, siis oli tarvis tuua homseks valmis materjali, millele lapsed ise reklaamid kirjutavad.

Niisiis:

21. 01, laupäeval, kl 10 – 16 toimub SVFis SUUR HINDADE SULA, oleme selleks puhuks ka teise suure ruumi lisaks kasutusele võtnud, ikka samas meie hoones. On leiunurki, kus asju tasuta omastada võib ja on hindu, mis tõesti madalad on. Müüme talverõivaid, jalatseid, kotte, vöösid jm pudi-padi. Kellele taoline kaup meeldib, tasub kindlasti vaatama tulla.

Homme on meil aga SVFis soomlased filmimas. Olen juba üleskutse siin lehel teinud, aga kordan üle: kui keegi tahaks rääkida elust Eestis, astugu aga julgesti läbi, kl 13 -14 paiku. Oodatud on ka positiivsed sõnavõtud. :)

18.01 Täna oli SVFis palju tegemist ja päev kujunes kirjuks. Nansy, Liisi, Eline, Mihkel ja mina olime juba hommikust kohal, sättisime ruume veel korda ja vaatasime, et ikka kõik ilusti korras oleks. Lihtsalt, et oleks kena külalisi vastu võtta. Mina aga tegelesin samal ajal arvutis kirjadega ja tarvis oli ka õige mitmele poole helistada. Võtsin kõne ka Kaitseväkke. Aga sellest pikemalt siis, kui kokkulepped olemas on ja kuupäevad paika saame.

Üks kuupäev on aga nüüdseks ka kindel. 02.06.2012 toimub SVFi väljasõit+matk koostöös Tallinna Looduskaitse Seltsiga põhjarannikule. Prof Rein Einasto on lubanud tulla matka juhiks ja rääkima ning näitama lastele, mis on mis ja kuidas Eesti aladel elu alguse on saanud. Kindlasti saab retk olema huvitav, pealegi on ju siis veel ilus kevad ja looduses viibimine ka lihtsalt mõnus. Ja pinkiku teeme jne, jne. Tore sellest juba mõeldagi.

Tänasest. Lõuna paiku saabusidki meile külalised: Risto Vuorinen ja Vaidu Vidil. Mõlemal kaamera kaasas. Rääkisime vaesusest Eestis ja ka lihtsalt elust maapiirkondades. Ütlen ausalt – ei ole lihtne probleemidest rääkida. Kuna alati on kõigel mitu tahku. Kui juba ühest räägid, pead ka teisele mõtlema – kui tahad vähegi aus olla. Ent kui tõesti hakata mõtlema, juurdlema, päriselt/tõsiselt, siis jõuad asjade algusesse ning siis ei saa enam millegi kohta midagi öelda. Pole midagi öelda. Null. Sellepärast on probleemidest rääkida raske, jah. Liiati, et kõik probleemid ju ahelat pidi omavahel seotud on. Seega – ainus väljapääs on INIMENE ISE. Ja ainus väljapääs on OLLA PAREM. See võimalus on kõigil alati olemas, muidugi juhul, kui viitsitakse olla enesekriitiline.

Ma palusin ka Tõnis Vaiku täna SVFist läbi astuda. Oli väga huvitav teda kuulata ja ka soomlased said palju uut teada meie sotssüsteemi kohta. Ka meie lastelt küsiti üht-teist, miks neile meeldib SVFis olla, kuidas neil koolis läheb jms. Lapsed näitasidki kohe ka oma vaibanäitust, seda filmiti, oli päris põnev kõrvalt jälgida, kuidas lapsed ise nii uhkelt oma töid esitlesid. Ikkagi omatehtud ju! …Ja lapse suu ka ei valeta, eksole – üks laps rääkis, et mõned ringid koolis maksavad väga palju ja sellepärast ta osaleda ei saa. Muidu tahaks küll.

Päev meil SVFis oli lõppkokkuvõttes tore ja vahva. Filmijad lahkusid kella 16 paiku, läksid meilt edasi Narva. Meie jäime aga oma niiskusega võitlema. Eha tuli samuti appi, võtsime asja taaskord tõsiselt ette. Katsime põrandarestid, mille alt soojustrass koos praeguse veekanaliga kulgeb, kilega kinni, laotasime vaibad peale. Vaatame, kas homseks oleme niiskusest jagu saanud või mitte. Loodetavasti õnnestub see eksperiment meil tulemuslikult.

Lapsed koos Nansy ja Elinega valmistasid täna ka plakatid laupäevase soodusmüügi kohta. SVFist õhtul lahkudes olid kõigil kuulutused kaasas ja üles need käigult ka riputati. Nädalisse panime samuti kuulutuse.

Veel. Tõnis Vaik tuleb meile uuesti reedel. Üks naine, kes koduse vägivalla all tõsiselt kannatab, tahab nõustamisele tulla. Nagu öeldud – inimesest endast sõltub palju.

Ja veel. Annetati täna meile ka üks suur istuv mängukoer, kellel polnud üht kõrva. Nüüd sai beež kunstnahast loom omale SVFis uue musta ja karvase, kohe pärisnahast kõrva. :) Näeb väga kena välja ja lapsed tahavad, et selle koera meile SVFi ka jätaksime. Ei ole midagi selle vastu, meeleldi jätamegi.

20.01 Täna kirjutan ka eilsest. Õieti – avaldan kokkuvõtted, mis mulle täna SVFi naistelt laekusid. Kuna eile oli neil omavahel kokku leppimata, kes mulle päeva kohta ülevaate teeb, siis jäigi see mul saamata. Täna, kui ka ise SVFis käisin, palusin siiski eilse kohta mõne sõnaga teada anda. Ise ütlen eilse kohta nii palju, et olin Tallinnas, muude kohustustega, ja ütlen ka seda, et eile käis üks uus perekond SVFis ka abipakkidel järel.

Eline kirjutab:

Siiri,
ma mõtlesin, et üritan ikka eilsest mõned read meenutada: 

Hommikul tegime Nansyga kiired kohvid/teed ja üritasime laupäevase müügi detailid paika panna. Esimese asjana võtsin ma ette kõik meil SVF-is leiduvad käekotid, et need üle vaadata, kas lukud terved, sangad olemas ja sahtlid üle kontrollida ja vajadusel tühjendada, saagiks saime mõned eesti krooni sendid, hügieenilise huulepulga ja muud kosmeetikat, mõned nööbid ja niisama pudi-padi;) Ja kuna kuhjasin esialgu kõik kotid suurde hunnikusse, sai neid ikka omajagu.

Järgmisena võtsime ette vööd, siis jalanõud, mida oli ju kastide kaupa. Õnneks olime eelmisel nädalal Liisiga need enam-vähem ära paaritanud;) ja ladusime need kõrvalruumis ridadesse.

Vahepeal saime juurde abilisi, Anu ja Karina, Anneli, isegi Karl, meie tagasihoidlik dzentelman aitas kaste tassida….

Ja ruum hakkas juba ilmet võtma, riided said hunnikutesse, nende hulgast tuli veel igasugu “pärleid ” välja, nt omaaegse “Uku” kollane vest, vist originaalhinnasiltki küljes, küll venekeelne.

Kuskilt kotist tulid välja miskid imelised suvisemad, kuid lahedad kleidid, mida kordamööda selga proovisime lubadusega, et laupäevaks lööme end ka lille, et tuleks toredam päev….

Kuulutusi tegime ka juurde, andsime veel kaugematele tuttavatele kaasa, et nad oma kodukohas need üles riputaks.

Laekus info, et tuntud lasteajakirjade ja raamatute väljaandja Egmont saadab homme purustamisse suure hulga My Little Pony fööne, haarasime aga telefoni ja küsisime ka endile osa. Hea sõber Tiina-Mae toob need homme linnast ära.

Ja tänase kohta saabus kaks ülevaadet lausa – Elinelt, aga ka Liisilt. Ent kõigepealt sellest, mida ise tahaksin lisada:

Niiskus on peatatud! Ent nüüd on jahe meil. Õnneks pole õues suurt külma praegu. Tagasi mulle sellest firmast helistatud ei ole, kust hiljuti õhksoojuspumpa küsisime. Helistan järgmisel nädalal uuesti, ehk saame ikka kaubale. Ka Mihkel helistas, oli pidanud nõu oma tuttavate endiste mäeinseneridega. Selgus, et üks variant vee väljutamiseks oleks auk maasse puurida, läbi vundamendi paekihini. Võimalik küll, et see toimiks, aga ilmselt maksab sellise puurimisteenuse tellimine hästi palju raha ja seega – püüame ikka pigem kevadet oodata.

Märjamaalt helistati, tundub, et saame seal varsti uue huviharidusklassi avada. Inimesi, kes teha tahavad, leidub ja kõik nad on ka oma ala profid. Hakkan juba mõtlema, kas ei tuleks lastele suveks spetsiaalne SVFi näidend kirjutada.. Eelmise aasta juulikuu on mul siiani eredalt meeles, mil Kose lastega muusikali ette võtsime. (Vt juuli päevik)

Veel. Üks viie lapsega perekond sai täna meilt arvuti kätte, see annetati Saaremaalt.

Nüüd aga tänase päeva kokkuvõte Elinelt:

Vedasime hommikul Liisiga SVF-i ukse tagant voodid kõrvalruumi, et neile homseks müügiks asju paigutada, et ostlejatel ikka mugavam riidehunnikutesse sukelduda;)
Meilt astus läbi väga tore proua, kunstnik, Aili Pikkof. Jäime temaga pikaks ajaks jutlema, pakkusime tassikese piparmünditeed ja saime tema elu ja loomingu kohta teada palju põnevat. Igatahes ütles ta, et meie pood on super, väga ilusad ja hea hinnaga asjad, soovis meile jõudu, tarkust, kordaminekuid ja rahalist edu, eriti palus ta tervitada ka Sind, kallis Siiri. Ja ta lubas peagi meid külastada. 

Riideid sorteerisime veel, mida homme müüki panna, koristasime ka poepindu, sättisime stangesid, noh, et homme ikka edukas päev tuleks!.
Saatsime veel tuttavatele oma ettevõtetesse edastamiseks ka trükikujul reklaami meie soodusmüügi kohta, loodame, et sellest kasu on. Igatahes tasuks homme ostlejailt uurida, kuidas nemad teadsid meid külastama tulla, et edaspidi oma reklaami paremini suunata;)

Mulle tundus igatahes, et täna oli meil kuidagi rohkem rahvast uudistamas ja ostlemas, reklaamisime homset üritust ikka ka.

Ühesõnaga, sellised mõtted. Nansy kirjutab v Liisi ka kindlasti midagi.

Aitäh, Siiri, mul on olnud 2 väga toredat nädalat, loodan, et homme tuleb ka vahva päev. Ja et SVF-il hakkaks ainult hästi ja veel paremini minema, mulle väga meeldiks olla osa teie meeskonnast.
Kohtumiseni homme!

Terv,
Eline

Ja Liisi kokkuvõte:

Hei,hei! Tänane päev oli ikka üks tegus päev. Sättisime homseks soodusmüügiks asju teise ruumi. Eline oli ka täna abiks ja temaga koos sai palju tehtud. Niiskust on palju palju vähemaks jäänud, aga selle arvelt on meil jällegi jahedam… Külas käis ka üks kohalik kunstnik, ta tegeleb keraamika ja siidimaaliga. Ta rääkis meiega üsna pikalt juttu ja jõi meiega teed. Samuti lubas ta kohe kindlasti meid veelkord külatstada. Ostjaid oli ka ikka normaalselt. Meile annetas täna asju üks tore tädi Helle, perekonna nimi oli Õunapuu. Lapsed käisid kohal, olid ka abiks, samuti käisid ka Nansy ja Marten , kes on üks suur rõõmurull :) Homme siis suure hooga soodukat tegema ja loodame, et ikka tuleb palju, palju rahvast! Kõik on oodatud ju uudistama :)

Pai! Liisi

Lisan veel tänase lõpetuseks ühe lingi lugemiseks või/ja kaasa mõtlemiseks:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/raivo-raave-kellel-on-eestimaal-hea-elada.d?id=63794228

21.01 Laupäev. Jõudsin SVFi hilinemisega, probleemiks lumi ja tuisk. Ka ühe poisi võtsin tulles teelt peale, nii me kahekesi umbes 10.45 paiku SVFi saabusime – rahvast paksult ruumid täis ja kauplemine täies hoos. Kuna mõningaid asju täna ka tasuta jagati, siis oligi parasjagu nii mänguasjade kui toidunõude uurijaid, raamatute lappajaid, niisama uudistajaid jne. Rahul ja õnnelikud paistsid olema kõik külastajad ning meie SVFikadki toimetasid tavapärasemast agaramalt. Lapsed, kes igapäevaselt meie juures käivad, aitasid asju viia ja tuua, kes ja kuidas abiks olla oskas. Tore päev.

Avaldan nüüd Eline kokkuvõtte, tema meie tänase soodusmüügi idee autoriks oli ning suurepäraselt ka kõike ise läbi viis. Muidugi – Nansy, Liisi ja laste abiga. :)

Ma ei tea, kuidas teil kombeks, aga tänane päev…

Tänase päeva võib lugeda kordaläinuks, meie soodusmüügi ostlejad olid punkt kl 10 kohal. Jõudsin endale vaid tassitäie kakaod teha ja koha sisse võtta. Sebimine käis ikka võiduka lõpuni, st kella 16-ni. Ma ikka mõtlen, et järelikult on selliseid müüke vaja, mõni inimene leidis endale isegi 10 või enam asja ja oli väga rõõmus. Kostüümile ikka juurde sobiv pluus, vöö ja kott-kingadki, me oleme ju universaalkauplus, meilt saab kõike;)

Üks vahva vanaproua, Elvi Nurmsalu, tõi mitu paari omakootud sokke ja palus need tingimata abivajajatele jagada, mitte müüki panna. Tema töötab valvurina ja teeb käsitööd tehes oma aega parajaks. Ka teine annetaja jättis oma kotitäied meie juurde, aitäh Kulla Eliasele. Tore on, kui tööd saab teha nii, et suhtled ikka samas inimestega, kuulad neid ja paned ka midagi kõrva taha.

Üks proua vaatas ukse taga neid tasuta Puhhi kaarte ja küsis, kas võiks neid natuke rohkem võtta, tema töötab Lipa lasteaias. Õnneks oli Nansy kohe käepärast, kes aitas Lipa lasteaia jaoks neid laste asju kohe rohkem kaasa anda. Peagi taasavatava Piilupardi mängutoa omanik leidis uutesse ruumidesse mõned Piilupardi ja Puhhi teemalisi karvikuid (need karvased mänguasjad). Mina sain tänasest päevast kuhjaga emotsioone ja selguse, et teeme siin SVF-is õiget asja (st teie teete põhiosa ajast!) /… /

Eline

 

Meie lastest tahan aga täna kirjutada veel. Kas teate, kulla lugejad, et meie lapsed on väga abivalmid, kohe lausa uskumatult sõbralikud ja vastutulelikud. Nad on mõistlikud ja arusaajad, nad on tublid ja tagasihoidlikud. Täna ei saanud muud, kui kordamööda imetlesime SVFi lapsi. Tõepoolest. Nii kenasti oskasid nad olla ja käituda, isegi külastajad heldisid. Jah…  Sellel asjal on mõtet.

Veel. Mina lahkusin kl 16.30, poisi teelt viisin koju tagasi, õppisime sõidu ajal taaskord korrutustabelit. Muidugi oleks ta tahtnud veelgi SVFi jääda, kuid seda polnud kahjuks vanematega kokku lepitud, pealegi – ei oleks poisil olnud kuhugi ööseks jääda. TÄNA ON JU LASTE PIDU SVFis! Nansy ja Liisi seda korraldavad ning on juba mõnda aega seda õhtut kavandanud. Viktoriini küsimused olid igatahes põnevad/naljakad, puudutasid SVFi ja SVFikaid. Lastel on samuti eeskavad valmis. Ka lauale söögipoolist valmistati koos. Neil saab seal täna kindlasti tore olema, loodan, et suuremate vahejuhtumiteta ka õhtu kenasti laabub. Usalda, aga kontrolli – helistamine saab igatahes õhtul veel aset leidma. :)

Tänan aga SVFi poolt kõiki, kes meil täna käisid ja päeva ilusaks kujundasid. Täname kõikide heade mõtete ja soovide eest, mida meile täna lausuti. Täname ka lihtsalt heatahtliku suhtumise eest! TÄNUD ka annetuste eest, kes ja mida täna meile toodi. Kõik läheb asja ette.

Ja laupäevaseks lugemiseks 10 järgnevat käsku, mis lapsed mulle jõuludeks kinkisid, mina hea meelega laiendan käsud kõikidele kodulehe uurijatele edasi, koos kergem koormat kanda. :)

1. Täna kallista miniat!

2. Täna tee kartulisalatit!

3. Täna jood midagi! (Head!)

4. Täna mängi mingit mängu!

5. Täna vaatad telekat!

6. Täna osta endale iseendaga sarnane nukk!

7. Täna ära meigi ennast!

8. Täna maga palju!

9. Täna mängi koeraga!

10. Täna kuulad Elmari raadiot!

Kallid lugejad, nagu näete, kipuvad osad käsud korduma. Saame hakkama, eksole?

Ilusat nädalavahetust kõigile.

23.01 Esmaspäev. Täna oli SVFis Liisi. Siin tema kokkuvõte päeva kohta:

Heihei,

Täna oli vaikne päev. Ostjaid käis küll, aga vähe. Käis aga paar uut annetajat – Pikkof Aili , kes on kunstnik ja teeb keraamikat ning siidimaali. Samuti saatis riideid Ever Raudmägi. Ka tüdrukud käisid siin: Anu ja Karina, Britsu ja Kiku. Gerly käis ka ja tõi meile suuski! Ta kahjuks see nädal ega järgmine meile tulla ei saa..

Pai!
Liisi

Mida tegin mina. Veebruaris toimuv “Hariv õhtu” saab olema tõepoolest huvitav. Kaitseväest tulevad lastele rääkima nii elukutselised kaitseväelased kui ajateenijad. Näidatakse varustust, toimub slaidide näitamine. Räägitakse Afganistanist, Iraagist, Natost jne. Ka Tiiu Paloveriga  Tallinna Looduskaitse Seltsist sai täna pikalt arutatud, kuidas ja mida me koos plaani võtame. Palusin igatahes ka Tallinna neid lapsi, kes meil “Jõulud Metsas” osa võtsid, et ka nemad saaksid kuulama ja vaatama tulla. Saaksime neile lastele ka riideid jms pakkida.

Näib, et 18. veebruari “Harivaks õhtuks” tuleb meil poe pool laiemalt kokku lükata, et saaksime mahutada rohkem inimesi. Igatahes EELREGISTREERIMINE on alati meie üritustele ülivajalik, palun tehke seda iseenda pärast. Oleks inetu, kui keegi peaks ukse tagant tagasi minema või kellelegi kohvi/teed ei jätkuks.

Ent ma soojalt soovitan siiski tulla kuulama ka 28.01. Ülo Vooglaidu. Eriti on see vajalik lastele, uskuge, need on väga olulised teemad. Mõnikord kuulatakse teatud küsimustes rohkem võõraid kui lähedasi, elu on näidanud.

Soovitan jälgida meie “Huvihariduse” rubriiki. Ja eriti soojalt soovitan seda jälgida Raplamaa valdade sotisaalnõunikel, aga ka lastekaitsega tegelevatel inimestel või lihtsalt õpetajatel. Meie ei tea kõiki, kellele saata infot, ja tegelikult oleks ka juba aeg, et ise huvi tuntaks. Üritusest osavõtud on tasuta ju. Tuleb ainult kohale tulla.

24.01 SVF oli täna üle pika aja minu päralt. Ja oli tore päev. Anneli, kes meil vabatahtlikuna vahel abiks käib, oli ka kohal ja õpetas lastele linnumaju valmistama. Oli ta kaasa võtnud ka rasvapallid ning teri, uued söögimajad pandigi rippuma SVFi hoovi ümbritsevatesse põõsastesse.

Täna toodi ka üksjagu annetusi, tänud kõigile. Samuti käidi vaatamas külmkappi, mis ühele abivajajale perele varsti ära viiakse. Püüdsin ka ühe perega ühendust võtta, kellel sektsioonkappi tarvis läheks, aga ei vastanud nende telefon.

Ka Leili käis täna meil külas, arvas, et meil on elu natuke igavaks läinud. :) Pole viga, saame külma majast välja, niiskuse ka, siis ongi juba kevad ja meil kõigil rõõmsam olla. Täna olid ruumid tõesti jahedad, aga ka õues on külmem nüüd. Igatahes oma jopet ma seljast täna ära ei võtnudki. Homme on õues aga veelgi külmem. Homme on SVFis Eline. Ei muud, tuleb soojalt riidesse panna.

25.01 Täna oli SVFis Eline. Siin tema kokkuvõte tänase päeva kohta:

Tänane päev siis selline, et pea ees vette ja ujuma! Eile õhtul sain alles teada, et tänane plaan oli mind üksi tööle panna, kuna Nansyl laps haige ja Liisi ka tõbine. Kuna minu buss on Raplas juba enne 9, olin kella 10-ks juba naha märjaks rahmeldanud.

Kohe tuli ka esimene külastaja-Ljuda, kes oli blogist lugenud, et mind on täna üksi tööle saadetud, jõime teed ja lobisesime maast ja ilmast. Esimene klient tõi meile mõne asja ning ostis endale imekauni lillaka pluusi, aitäh proua Taimi Roodile.

Meie nõudekollektsioon sai täiendust mõnede kohvikruuside võrra, ka need tõi keegi, kes sel korral salapäraselt anonüümseks tahtis jääda, kuid tegelikult on meil annetajana tema nimi kirjas. Päeval astus läbi ka Kuimetsa rahvamaja juhataja, temaga valisime välja kotitäie kobedamaid karvikuid;) Nagu näha, on ära andes need karvikud täitsa kuum kaup, aga osta neid keegi eriti ei soovi.

Mõned õnnelikud abivajajad said täna suusad -perekond X  ja perekond XX  ja abivajaja XXX sai endale uued kindad ning kohvikeetja, mis laos olemas oli.

Natuke sai täna kaubeldud! Üks laupäevane ostleja tuli täna koos sõbrannadega, endale leidis ta kena suvise kostüümi ja sõbranna haaras kaasa veekannu ning punase kristallkausi. Juba uuriti, millal toimub järgmine soodusmüük. Kuulsin mitmelt inimeselt häid mõtteid, et sellist üritust on vaja korraldada ning me võiks edaspidi liikuda ka Raplast välja – miks mitte Kehtna, Lelle, Kuimetsa jne.

Päev oli tore, teha on nii palju, et niisama istumiseks aega pole, mõtted muudkui rändavad paberile ja loodetavasti ka teostuvad ajapikku. Rebane-Sarapuu-Andres;) astus ka läbi, ostis meil vitriinkapist kauni kausi ja päris ikka järjekindlalt nr 45 meeste jalanõude järele;) Kuna temal tekkis järsku suur soov kunsti kollektsioneerida (odavam kui tapeeti vahetada, on sein kunsti täis riputada), lubas ta tulla reedel, kui Sina oled majas ja Sinuga kaubelda meie 4 maali hinna suhtes. Ma ütlesin talle meie hinnad, arvutas siis natuke, lubas oma pakkumise välja mõelda. Aga on see mees üks kõva kaupleja! :)

Üleüldse võib tänase päeva võtta kokku 3 märksõnaga- suusad, maalid, meie nahktool- sest just nimelt neid asju küsiti täna kõige enam. Sellised SVF-i lood täna. Loodan, et said ikka sutike puhata, homme plaanin ka u kella 17-ni majas olla, saame hakkama.

Mul polegi suurt midagi lisada. Elinega oleme rääkinud, temast saab meie müügipoole juhataja, mina hakkan huviharidust ajama. Ehk saan siis ka aega rohkem laste õpetamisele pühendada, ei oleks midagi selle vastu, et üks ilus luulekava nendega ette võtta või väike näidendki.

SVF on pidevalt arenenud ja edenenud ja laienenud, mind on aga endiselt üks, samuti pole rohkem tunde ööpäevas kui 24! See on nüüd jälle väike SVFi ime, et õiged inimesed õigel ajal. Ja sellest ka minu tänane õpetus elamiseks ( kes vajab) :) :) : Ärge tormake asjade iseeneslikust kulgemisest ette. Kõik tuleb ja laabub hästi, kui on olemas eesmärk ja sihi nimel ikka tööd ei unustata teha.

26.01 Täna olid SVFis taas Eline ja Liisi, Nansy haige lapsega kodune. Ma ise saabusin SVFi peale 15.

Oli täna meil rahulik päev, käisid nii annetajad, kui lapsed, kui ostjad. Ljuda õmbles täna lastega ja õpetas valmistama helkureid. On meile annetatud helkurkanga jääke, neid omavahel kokku õmmeldes võib igaüks mistahes kujuga tarviku omale valmistada. Helkur on ju tarvik. :)

Samuti saime tuge anda täna ühele Rapla kooli käsitööõpetajale, pakkisime talle nii lõngu, niite, kangaid kui ka ühe vanaaegse kedruse. Ja siit üleskutse – meie juurde võivad tulla küsima kõik käsitööõpetajad, kellel millestki vajaka. Kui ei ole meil endal SVFis, saame siis kokku viia, ka poiste käsitööõpetajad on teretulnud. Teame, kust on võimalik puidu jääke saada jms.

Homme on SVFis Eline, Liisi, Tõnis kl 16 – homme toimub meil nõustamine, ja ma ise plaanin olla kohal alates kl 15st. Homme on ka ühe SVFi tüdruku sünnipäev, kaheksaseks saab meie väike Maria. :)

Ühest asjast veel. On selline kodulehekülg nagu www.imeloomad.ee Seal eksootiliste loomade päästmisega tegelev MTÜ vajab samuti toetusi. Kui keegi tahab aidata, uurige järele, kuidas saab ja mil moel. Vaatasin seda lehte ka ise, kahju, et inimesed nii sõgedad on, tahtes siia külmale maale lõunamaa loomi piinlema tuua. Igaüks jäägu ikka sinna, kus tema koht on. Loomaiad jms asutused peaksid tõesti eksisteerima pigem selleks, et liike säilitada, mitte aga et tavalisi loomi vangis hoida. Tore küll selline meelelahutus, aga natuke jube ka.

27.01 Reede. Täna olid SVFis Eline ja Liisi. Mina saabusin kl 14.55. Nansy on ikka haige lapsega kodune.

Aga enne veel, kui järgemööda tänast päeva üles kirjutama hakkan, panen osa eilse Eline poolt kirjutatud päeva kokkuvõttest üles, see saabus mulle eile hilisõhtul, kui minu avutil juba kaas kinni oli. Ent avaldamist on siin üksjagu:

/… / Täna oli külastajate poolest vaiksem päev. Hommikul sorteerisin jõuluasjade kastid ära ja panin lattu uusi pühi ootama;) sorteerisin mänguasju, pusled on lootusetult sassis ja paljud jupid kadunud, natuke kurb, aga äkki tuleb mõni jupp veel kuskilt välja.

Paaritasime ära sokid-kindad, mis jagamiseks mõeldud ja sättisime laopoolt veidi enam korda. Täna saabusid siis kauaoodatud My Little Pony föönid;), aitäh Tiina-Maele, kes omalt poolt saatis lastele suure kotitäie karvikuid-neid karvaseid elukaid, noh;)- lisaks.

Kehtna lasteaiale komplekteerisime Puhhi kaarte, Harry Potteri kleepse ja muud kribu-krabu, olgu sealsetel lastel ka rõõmu. Üks väike poiss Mait(kes on sündinud umbes tund aega hiljem kui minu poeg Mart) leidis endale ja vennale mängimiseks meilt mõned autod ja mehikesed, dinosaurused. Lapse rõõm oli nii siiras, kui ta sai endale ise kastist valida, mida võtta. /… /

Nüüd aga tänasest. Oli küllaltki rahulik päev. Üks abivajaja palus, et tal oleks hädasti tarvis riiuleid või kappi. Kuna homme püüame toimetada SVFi kaks sektsioonkappi, siis ühe neist abivajaja endale ka saab. Ainult võimaluse korral peaks ta ise veokulu kinni katma nagu meil süsteem on. Kuna ka meie ise ju maksame veo kulu. Selge see ja vaatame, mis siis saab ja kuidas.

Kl 16 tuli SVFi Tõnis ja abivajaja, kes nõustamist palus. Ilmselt head nõu ta ka sai, kuna asja arutati pikalt. Kl 16 paiku tuli ka väike Maria, keda meil juba pikkisilmi oodati! Tort ning küünlad sellel olid juba kenasti valmis sätitud, kingitus samuti – roosa-musta ruuduline soe pluus ja lillade lehvivate lokkidega uhiuus Barby. Olime siis seekord nii – Liisi, Eline ja mina täiskasvanutest + 3 last. Laulsime sünnipäevaks ka laulu, seal küünlad puhus ära Maria kolme korraga, täpselt. :) Tore oli. Maria oli ka ise väikse kringli kaasa võtnud. Sõime ja ajasime juttu. Marial oli ülimalt rõõmus meel nuku üle, ja tasapisi hakkas välja särama, muidu alati nii tasase Maria õnnelikum pool. Sellega ilmus meile kõigile heaks üllatuseks ka Maria särav anne – ta on meil sündinud koomik nimelt! Tõepoolest – ikka tõsiselt naerda saime, Maria on ära õppinud oma häält muutma, niisuguses võtmes ja lihtsas keeles meile uusi asju räägiti, nii et meil lihtsalt väga lõbus oli. Nüüd on täpselt teada, mida Maria õppima peaks, kuhu teda ka huvihariduses saata võiksime, tegelikult tahaks ka ise ma temaga natuke õppimist ette võtta, eks esialgu kevadeks teeme mõningase  kava. Aga saab seda ka ju suvel esitada! :)

Ega rohkem polegi midagi tänaseks. SVFis oli täna väga ilus päev. Ja lõpetuseks  – homme toimub meil “Hariv õhtu”, tuleb Ülo Vooglaid külla ja lastele rääkima, seekord “Tõsised asjad” teemaks. KL 16.00 algab õhtu, olete oodatud. Kes tuleb, palun võtke kas küpsist või puuvilju kaasa. Nii meil käib, kuigi ka ise väikse laua kindlasti katame – tee, kohv ja morss.

28.01 Täna oli üks väga tore päev SVFis. Oli küll palju tegemist ja tööd ja igasuguseid asju lahendada, aga sai lõpuks kõik kenasti korda ja hea on nüüd päevale tagasi mõelda.

Hommikul võtsin kaks poissi tee äärest peale, nagu eile kokku lepitud sai, ja Rapla poole me kolmekesi läbi hommikuse päikese rõõmsasti sõitsime. Kl 10 jõudsime kohale – Nansy juba seal ja Anu samuti! Anu on üks lastest, kes meil igapäevaselt käib. Juba oli kohv auramas ja töögi käimas.  Poisid jäid tuppa, meie Anuga sõitsime postimajja, kus paar kirja teele läkitasime ja sealt edasi Säästumarketisse. Ostsime siirupit, õuna, pirni ja mõni pakk küpsiseid. Õhtu oli ju tarvis ette valmistada!

Saabusime SVFi tagasi, tuli Maaja, apelsinid näpus. Asuti nukkudele kleite õmblema. Poisid sellest osa ei võtnud, üks neist istus otsekohe arvuti taha – mängima, kuna tal kodus (ÕNNEKS, ÕNNEKS, ÕNNEKS) arvutimänge ei ole, teine poiss hakkas kaarti joonistama – õhtuks, Ülo Vooglaiule tänukingituseks. Selle tegevusega ühinesid ka kaks teist last – Anu ja Rauno samuti. Mõtlesime siis ka luuletused välja, mille iga laps oma kaardi sisse kirjutas: “See on ime, see on ime, maailm see on roheline, mina aga tubli mees, eks ma ikka tööd ju tee!” Või teine luuletus: “Meres sporti teevad kalad, nendel vahel hirmus palav! Teeme tööd ja higistame, endast parima ju välja – pigistame!” Aga mida kirjutas Anu… Ei tule mul meelde nüüd kahjuks enam.

Saabusid siis ostjad, annetajad samuti. Lausa Tallinnast tuldi meie juurde, perekond Rannaküla, kes riideid ja muid asju tõid. Ikka, et kedagi aitaks! Täname südamest nii kaugeid tulijaid, aga ka kõiki teisi! Nansy muudkui toimetas ja suhtles, panime kirja kõik, mis vajalik ja nii oligi äkki lõuna kätte jõudnud. Päike säras ja soojendas, SVF oli mõnusalt soe – ometigi nüüd kord!!!

Tuli ka meile üks mees, kes Soomes töötades kodu, naise ja lapse kaotanud oli, siis aga alkoholi tarbima hakkas, siis tänavale sattus ja siis… Nüüd on külm õues. Aga mees on nii palju tubli, et kui esimest korda meile sattus, Tõnise juurde edasi läks, temalt nõu sai, sealt edasi valda läks, seal vist natuke riielda sai… Nüüdseks on ajanud omale välja töötu abiraha ja leidnud ka talumaja, kus elada saab. Enam viina kah ei võta.

Mehele andsime kindad ja sooje riideid, villaseid sokke mõne paari, paki kohvi, teed ja mett. Ka saeketi lubasime aidata parandada, meil ju Oktas kohe kõrval mootorsaagide remont ja mis masinaid seal veel kõiki parandataksegi. Kuid remondimees on seal asjalik, ja vastutulelik ka, aidanud varemgi meil üht-teist korda seada, kui hätta sattunud oleme. Usun, et ka saekett on võimalik ehk parandada, see on praegu mehele tähtis küsimus. Lubaski ta siis meile oma keti tuua ja vaatame, mis edasi saab. Uskuge – on inimesi, kes ka august välja ehk roniksidki, kui natuke aidata. Paistab olema selline mees.

Siis tulid kaks naist, samuti abivajajad, keda juba teame ja tunneme. Vanem naistest on ema, noorem aga tütar – kellel nüüd juba päris mitu last, noorim kolme nädalane. Andsime laste jaoks riideid, jalanõusid ja veel üht-teist. Oldi tänulikud.

Siis saabus IVO, Pärnust! Nagu alati, nii ka seekord olid tal kaasas nii kommid kui küpsised. Ja kaunis seitsme õiega roos. Seda lastega nuusutasime kohe põhjalikult, kuna roos tõepoolest lõhnas. Hoolimata talvest. Ivo aitas Raunol tema nukumaja valmistada, mõõtsid ja lõikasid ja mis nad seal kõik veel tegid.

Juhtus siis nii, et astus läbi ka üks inimene, kellel vargad raha ära olid varastanud. Inimene oli murest kurnatud, solvunud ja vihane. Andsime talle rahustavat teed, püüdsime lepitust leida. Aga mis seal ikka. Nüüd nägid lapsedki lähedalt, mis juhtub inimesega, kui tema vara kallale võõras käsi satub. Ma usun, sellest õpiti mõndagi.

Ka Inge oli meil täna, üle pika-pika aja. Andsime talle kätte meie jõulukingigi. Kujutage nüüd ette, kallid lugejad, meie kolm last, kes saabusid kl 16, tõid Ingele omal algatusel kenasti pakitud draakonipuu! Et Ingele tänuks –  selle eest, et Inge neid õpetanud on! Lapsed on 9 – 11 aasta vanused. Ja tõepoolest, kus nad selle peale tulid, ei oska öelda, aga liigutav see hetk oli.

Kl 16 oli meid kokku umbes 13 inimest, mitte rohkem vist. Ja enam kedagi juurde ei saabunudki, vaid üksi – Ülo Vooglaid! Kuhu jäid pered, kes tulla lubanud olid, seda ei oska mina küll muuga seletada, kui ilmselt tänast ilma liiga külmaks peeti. Ka keegi ei andnud teada, et kokkulepe enam jõus pole. … Ei tea omast peast midagi tarka kosta, elu teeb vahel ise korrektuurid ja ju nii pidi minema.

Ülo rääkis aga väga huvitavalt, iga lapsega peaaegu personaalselt, esitades küsimusi ja õigetele asjadele viidates. Lapsed olid tõesti mõttega kohal, seda oli nii näha kui tunda. Ja oli igati huvitav nii lastel, kui meil kõigil – Ivol, Ljudal, Ingel ja minul. Ja mõtlemapanev jutuajamine see tänane õhtu oli.

Nt – Ülo rääkis ka sellest, et kõige olulisem töö, mida igaühel iseendaga teha tuleks, on tahtejõu kasvatamine. Ja teine tähtis komponent selleks, et midagi saavutada, on – HUVI OLEMASOLU ja hea tahe! Kõik muu, mida inimene suudab ja teeb, tuleneb neist asjust. (NÕUS.)

Lapsed rääkisid, kelleks on neil suureks kasvades unistus saada ja millised mured neid vahel kiusavad. No, Ülo selgitas – kõige tähtsam on ikkagi väärikaks jääda. Jah. See on aga raske ülesanne mitte ainult lastele, vaid meile kõigile. Aga tasub pingutamist, on pärast endal iseendaga rahulikum olla. Igaüks ju teab, kui ta midagi inetut teinud on, ja igaüks teab ka seda, kui ta midagi ilusat teinud on. Üks tirib alla, teine tõstab üles. Valik on eneses, tulemused samuti.

Ülole kinkisime tänuks ühe pronkspildi, sellel on kujutatud kalameest – õnge ja ilmatuma kalaga. Mainisime juurde, et meie võtamagi nüüd heal meelel vastu selle targa “õnge”, mille Ülo meile oma jutuga täna õhtul kinkis, kala aga alles ju õpime saama. Ent Ülole tänutäheks anname mõlemad! :) Ülo jällegi istus siis laste keskele diivanile, nii me pildi õhtu lõpul ka ära klõpsasime. Ivo aga, enne veel kui pilt tehtud sai, pani meie ette lauale raudraske, Pärnu sepa poolt valmistatud küünlajala, aga küünlad süütasime nii: lapsed ühe, Saagu Valguse jaoks – nagu nad ise nimetasid, Inge teise – nagu lapsed sedagi ütlesid, et see Karu jaoks on, kes Inge mõni kuu tagasi ära surnud koer on, mina kolmanda – SVFi ja laste jaoks, ja tarkuse küünla süütas Ülo. :)

Tagasi koju sõites, läbi pimeda õhtu, olid mul autos ikka needsamad kaks poissi, kelle tee äärest hommikul peale olin võtnud. Täna õppisime me terve tee nii lauldes kui riime sättides – korrutustabelit! Ja need lapsed olid täna erakordselt vabad ja lahti oma mõttetegevuses, miski ei kammitsenud neid ja küllap meie riimid kaunikesti sürrealistliku maailma lõpuks kokku valasid. Aga selgeks meil sai: “Et tähti taevas on kollane biljon!” :)

Ilusat nädalavahetust kõigile!

30.01 Kuna mind ennast muud töökohustused korraks Eestist eemale, Soome viisid, avaldan selle kuupäevaga kokkuvõtte  väikse hilinemisega.

Liisi kirjutab:

Heihei!Täna oli vaikne päev. Hommikul käis kohal Aili (kunstnik) kes ajas meiega juttu. Ljuda käis ka hommikul korraks meilt läbi. Elinega olime täna enamuse ajast taga laos, mina pakkisin kotte kokku ja Eline sorteeris riideid. Saime valmis mitmele perele abikotid, abivajajatest 2 pere käisid ka järel. SVFis oli täna ikka täitsa jahe… Lapsed käisid ka – Anu, Mirgit ja Maria. Minu ema Anneli käis ka. Samuti käis Eha, kes tõi kotitäie asju meile. Asju tõi ka veel Hele Israel. Täname annetuste eest!

Tänaseks siis kõik! Pai!Liisi

31.01 Ka jaanuari viimase kuupäevaga kirjutis tuleb väikse hilinemisega, tegelikult on täna juba 2.02. Mul aga on alles nüüd võimalus kokkuvõtteid üles sättida.

Siin taaskord Liisi päevik:

Heihei! Tänane päev oli väsitav. Olime taaskord Elinega enamus ajast taga laos. Lapsed käisid kohal ja voltisid mu emaga kohvipakkidest asju. Lastest olid siin Britsu, Kiku, Mirgit, Karina ja Karmen. Samuti tuli ka natuke hiljem Laura. Ühe abivajava pere asjadel käidi ka järgi.
Pai
Liisi

Jaanuar oli seega meil tegus, nagu alati, tõmbame ka nüüd lühikese ülevaatega selle kuu tegemistele joone alla:

Abi said SVFist sel kuul 16 perekonda.

Tõnis Vaik käis jaanuaris meie juures õige mitu korda, samuti andis ta head nõu inimesele, kes perevägivalla all kannatab.

Üksikuid inimesi aitasime teisigi, nii riiete kui jalanõudega.

Gerly Karu avas SVFis laste töödega väikse näituse. Eksponeeritakse vaipu, mida lapsed koos Gerlyga kangastelgedel kudunud on.

Toimus ka “Hariv Õhtu”, Ülo Vooglaid rääkis teemal “Tõsised asjad”.

SVFis toimus ka laste pidu, mille korraldasid meie tublid Nansy ja Liisi.

Eline eestvedamisel viisime aga läbi ka suure soodusmüügi! Päev võeti väga kenasti vastu ja korraldame niisuguseid üritusi edaspidigi.

Samuti küstastas meid Soome YLE1 telegrupp.

Igapäevaselt toimusid SVFis ka huvitegevused, mida viivad läbi vabatahtlikud, kes tahavad meie juures tegutseda – Ljuda, Anneli, Hanneli, Proua Agnes, isegi Ivo ehitas ühe poisiga nukumaja ja Mihkel aitas vett me põranda alt välja pumbata. Ka Leili abistas, ja Ingegi üle pika oli meil taas käimas.

Oli palju annetajaid sel kuul, nii firmasid kui eraisikuid. Kõigile suur aitäh kaasa löömast.

AGA VARSTI LÄHEB JUBA SOOJEMAKS JA KEVAD POLE ENAM KAUGEL!

Heade tervitustega,

Siiri

 

 


 


This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.