SVF, Siiri päevik – jaanuar 2013

07.01 Tere taas kõigile ning ilusat uut aastat meie poolt! Alustuseks avaldame detsembrikuus abi saanud Pärnumaa pere käest saabunud kauni luuletuse, tänutäheks kõigile headele inimestele abi eest:

 

Soovime teile kõigile kõike, kõike head uuel aastal, õnne ja edu!

Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust.
Kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri,
tules laostunult ei tea kust.
Ära kunagi eneselt päri,
kas võib kaotada naeratust.
Väljas tänaval ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi ikka su naeratust vajab,
kui ta jääbki ehk tundmatuks.

HEAD UUT AASTAT!!! Soovib /…/  perega.

Sel aastal ootavad SVFi mitmed uued ettevõtmised, natuke muudatusi, natuke laiendusi. Oleme saanud väga-väga häid uusi pakkumisi uuteks koostöödeks, seda mitmest erinevast kohast ja paigast. Ka rahalisi annetusi on meile tehtud päris mitmeid, need toetused annavad võimaluse pikemalt meil ettevõtmisi ette planeerida ning loodetavasti huviharidusse ka rohkem lapsi kaasata, ehkki, nagu teada – osavõtt sõltub paljuski transpordist, mis maaoludes kaunikesti olematu on… Et kui isegi oleks raha sõidupilet muretseda, siis pole millega sõita. No, meie ikkagi loodame, et lapsi veelgi rohkem meie üritustest osa võtma saab, ja et veelgi enamad lapsed oskaksid meie juurde tee leida.

Keda täname toetuste eest? Kõigepealt PILGRIM GROUP OÜ´d ning Tiina Ristimetsa, suure panuse eest meie huvihariduse edendamiseks! Nagu kokkulepe oli, nii jääb – see rahaline toetus läheb vaid laste huviringide ja harivate ürituste toetuseks.

Täname ka Soome Ärimeeste Ühingut, eesotsas Vesa V. Viitaniemiga! Veebruaris hakkame tõsisemalt vaatama, kuhu meie lapsed saabuval suvel viia õnnestub, igatahes on soomlased oma õla tugevalt alla pannud!

Täname kõiki eraannetajaid, ka anonüümseks jääda soovijaid!  Nii elavat toetust ei osanud me kindlasti läinud aasta detsembris oodata, see oli meile üllatuslik ja heaendeline jõulukink,  mis sai suurel määral võimalikuks ilmselt tänu ETV Ringvaate saatele, ja tänu millele meil uus aasta juba hoopis tugevamini rajada õnnestub. Pean ausalt tunnistama, olin mures, kas ja kuidas kevadeni välja veame… Nüüd on selge, ei hakka me uksi kinni panema!

Rahalist toetust on meile oodata ka Rapla Vallavalitsuselt, ja seekord tegevuskuludeks. Selle eest suurim-suurim tänu, sest eks iga tegevus ju ka oma kulu nõua, nii meiegi üüri maksame oma ruumide eest ja elektrit. Nii et – tugi on meile vajalik ja teretulnud, et saaksime edasi toimetada.

Ja loomulikult suured tänud veelkord kõigile-kõigile annetajaile, nii oma kodumaalt siit kui ka kaugemate radade tagant! Tänu annetustele saame ikka lapsed riidesse ja pered paremasse olukorda. See abi toimib samuti meil väga hästi ja on igati vajalik.

Nüüd aga Eline kokkuvõte tänasest päevast SVFis, mina olen Raplas SVFis  homme alates kl 11st, kellel minu juurde asja, palun helistada või tulla läbi just homme, kuna alates ülehomsest olen mõneks ajaks SVFist eemal, meili teel saab aga alati ühendust.

Tere,

Ilusat alanud aastat kõigile me päeviku lugejatele! Täna siis alustasime uut aastat töökalt, vahepealsete päevadega on ukse taha jäetud palju annetusi, neid toodi ka täna juurde suurel hulgal. Samas saime ühe koormatäie kaupa saata taas ära Kallaste linna, ühe veo teevad nad lähiajal veel, siis saame ehk oma laos ka pinda juurde ja omadega nö mäele, sest aastalõpu solgiuputus keeras ikka asjad sassi.

Ljuda tuli täna appi veel peredele kingitusi pakkima, Mees Metsast tuli suure kringliga, Rebane käis läbi ja Kaie Tammik, Leili-tuli omatehtud kurkide ja õunamahlaga, Märjamaa Tiina, proua Inge. Meid on päris palju täna, osa lapsed said veel oma jõulupakid kätte, Kahro oli usinalt abiks igal pool :)

Vahepeal tõi Ubuntu ära Tallinnast 5 kušetti, neist 2 lubasime juba täna ära ühele perele.

Üles tahaks lugeda ka vahepealse aja annetajad- Greta Nurk, Magno Kure, Veronika Ruut, Jutta Jukk- nimesid on kindlasti veel, aga minu poolt need. Rahvast on täna käinud ka päris palju, üks neiu tuli Tallinnast spetsiaalselt me poodi – lahkus ka muidugi laadungiga hipikapist ning 2 kasukaga :) Nii et kordan jätkuvalt, SVF-i poes on väga hea valik igale maitsele!

Uue aasta kohtumisteni!

Eline

08.01 Teisipäev. Tänase kohta saame kindlalt öelda, et oli meil taas üks suurematest heakorrastuspäevadest! Detsembri lõpul meid tabanud uputuse jälgi pühkisime, nühkisime ning likvideerisime veel tänagi. Palju oli ümberpakkimist, sorteerimist, asjade kohtadele paigutamist.

Ning annetusi toodi täna samuti ohtralt, tänud kõigile, kes meie juurde tee ette võtsid! Tuldi isegi Tallinnast! Ning ka mööblit toodi, kirjutuslaudugi on meil nüüd üsna mitu, saame julgesti jagada.

Täna otsustasime ka ja leppisime kokku Sirli Arroga Raplamaa Punasest Ristist, et esmaabikursus SVFi laste jaoks saab toimuma 21.jaanuaril. Märjamaa SVFi lastele lubas Sirli minna ise Märjamaale kohale, nii et lapsed ei pea kursust Raplasse omandama tulema. Nii on väga hea ja sobiv, kuna sellisel juhul saab rohkem lapsi osaleda.

Leppisime Eline ja kõigi teistega SVFis täna kokku, et meie suur jaanuarikuine allahindlus algas juba tänasest! :) Seega – hinnad on väga madalad ning suuremate koguste ostmisel teeb Eline hinnad veelgi soodsamaks. Eesmärk on müüa kevadise kauba väljapanekuks rohkem asju eest ära, et ruumi juurde tekitada. Vaat kui hea on juba mainida – kevad on tulekul! Jah, ega kaua enam lähe! Kuid niisiis – astutagu meilt läbi, küllap igaüks midagi head ja meelepärast omale ka leiab.

Täna käisid ka mitmed pered oma abil järel + jõulukingitusi lastele ära viimas. Ljuda oli parasjagu meil, me veel ikka alles osadele peredele kinke komplekteerime ja pakime, teeme nii, et kõik lapsed kingituse saavad. Need, kes meie poole pöördunud on. Ja nüüd üks ülekutse kõigile: Kui teate perekonda, kus abi vajatakse või kus hätta satutud on, andke palun meie olemasolust neile teada. Meie ise ei saa kellelegi ukse taha minna, aga meie juurde võivad tulla kõik, ka juba kaugemalt kui Raplamaalt. Kuid eelnevalt oleks kindlasti oluline meile helistada ja endast teada anda. Telefoninumbrid ja muud kontaktid leiab igaüks lihtsasti meie kodulehelt, kontaktide alt.

Ega muud mul lisada polegi, avaldan nüüd ka Eline kokkuvõtte päevast:

Tere,

taas on olnud megakiire päev, toimetamist palju nii huvikeskuses, laos kui ka poes. Poole päeva pealt otsustasime, et teeks ühe pikemaajalise allahindluse, seega tänasest kuni järgmise reedeni (8.-18. jaanuar) on meie poes hinnad all 50 %. Üle 10 toote ostjale teeme lisaallahindluse. Kaupa on palju, tulge uudistama!

Ka annetajaid käis täna mitu. Suur tänu kõigile, kes juba mitmendat korda meile asju toovad kui ka uutele annetajatele! Meie tänane tänu perekond Tumanskile.

Nõusid on meile viimase 2 päeva jooksul palju toodud ja oleme ka jõudnud osa välja panna, kes pole aga meie vahvates kummutisahtlites sorinud, teadku, et sealt võib leida igasuguseid tekstiilitooteid :)

Nagu juba kombeks on saanud, siis toimetame siin ikka mitmekesi, justkui ühise perena – Siiri, Anneli, Ly, Mees Metsast ja Ljuda olid abiks, Koka-Tiinal oli lastega tund, Märjamaa Tiina astus läbi…

Aga nüüd aeg koju minna.

Eline

09.01 Kiiresti panen üles kokkuvõtted, mis naised mulle SVFist täna saatnud on, ise olen lennujaamast lennujaama – teel.

Eline:

Tere,

Täna on olnud vaiksem päev… ehk pole veel sõnum me suurest soodusmüügist laiali jõudnud, aga ootame-vaatame, mis homme saab. Õpetaja Gerlyl oli täna lastega tund, plaanis oli mitut asja meisterdada, aga kohal olid vaid Anu ja Eneli ning lapsed tegid hoopis paberist pilvebaleriine, väga armsad tulid välja, üks on minulgi poes kaunistuseks seinal, siit ka mõte, et laste töid, mis me õpetajate käe all valminud, võiks ka poes presenteerida või miks ka mitte, ühel hetkel kuskil näitusena üles panna. On ju me tööd ka paljuski taaskasutusena tehtud, seega saaks häid mõtteid-ideid jagada ka laiemale publikule. 3 olevat kohtu seadus, nii tuli ka täna Märjamaa õpetaja Tiina läbi…Ly ja Anneli aitasid tal ühele abivajajale pakki kokku panna. Ubuntu tuli just saadetisega Tallinnast, aitäh Sveta!

Tervitades,

Eline

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Alustan kirjutamist eilsest päevast. Teisipäevase tunni viis läbi meditsiinitöötaja, kes rääkis lastele esmaabist ja kehalise aktiivsuse erinevatest vormidest ning tähtsusest inimesele. Üha rohkem lapsi kannatab ülekaalulisuse all, mis on tingitud sageli vähesest liikumisest. Tervishoiutöötaja rääkiski lastele, kuidas oma vaimsest ja füüsilist tervist igapäevaselt parandada saame. Lapsed said ka algteadmised lihtsamatest esmaabivõtetest. Eile sain Raplas käies teada, et meie lastel on võimalus osaleda esmaabi koolitusel. Rääkisime täna lastega sellel teemal ja otsustasime koolitusest osa võtta. Jääme huviga tundi ootama.
   Täna (kolmapäeval) pidasime maha suure arutelu ning panime paika aastaks uued plaanid. Kirjutasime nimekirja uue aasta soovidest. Enim sooviti häid hindeid ja sõbralikke suhteid nii koolis, kui ka kodus. Üks poiss soovis, et kodus süüa oleks.
  Tänasest hakkas meil ringis käima ka kaks uut tüdrukut. Meie read muudkui täiustuvad- see teeb ainult rõõmu.
 Tunni lõpetasid lapsed meditsiinitöötajaga, kes koostas eilse õpitu põhjal viktoriini. Kuidas lastel läks, saame teada homme.
  Käisin ise Rapla SVFist läbi ning tõin ühele perele kaasa toiduabi. Sain kaasa ka ühe jõuluvana jõulupaki, kuna eelmisega väike õnnetus juhtus.Rapla meeskond on alati väga sõbralik ja abivalmis. Sinna minnes on alati kõigil käed- jalad tööd täis, kuid ikka on neil aega ka minu jaoks. Suured tänud Teile!

Ilusat õhtut!

Märjamaa SVF

10.01 Ei usukski, kui ise ei kogeks, et kusagil maailmas tõeline suvi hetkel on! 28 soojakraadi mõjub minusugusele põhjamaisele veidi uinutavalt, eriti peale 17tunnist lendu… Olen Argentiinas, homme toimub esimene kontsert. Kõigile meie lugejaile aga head tervitused soojalt suvemaalt!

Nüüd aga Eline ning Anneli kokkuvõtted tänasest SVFist.

Eline:

Tere.

Tõusime just söögilauast, lastel täna kokandustund. Mina tõdesin taas, et juurviljahautis või ühepajatoit, kuidas keegi seda kutsub, on ikka üks lõpmata hea kraam. Sõid ka need, kes lubasid mitte proovidagi ja kiitsid takka :) Juurikad olid meil ju omast käest võtta ja vajasid kiirelt äratarvitamist, seega nagu mainisin-juurviljade päästmine oleks võinud olla tänase toidu nimi :) Lapsi küll täna vaid 4. Järgmisel nädalal on kokandustunnid K ja N.

Teiseks tänaseks märksõnaks võiks olla küll  “taevane juhatus”. Eile käis üks klient oma abikaasale ülikonda otsimas… no mees pikk ja kunagi pintsak ega püksid sama mõõtu pole. Me leidsime aga juba peaaegu alla andmise hetkel stangelt ühe väga korraliku eksemplari, mille mudeli nimi oli Samuel. Selle peale hakkas proua naerma ja ütles, et see peab küll olema “taevane juhatus”, sest nende perepoja nimi on Samuel. Täna siis kuulsin, et ülikond oli täpselt tip-top. Tavaliselt on ju mehi poodlema meelitada paras vägitegu, silman siingi enamasti naisterahvaid mõõdulindiga riideid mõõtmas, mis meestele mõeldud. Aga eks naine ikka teab, mis tema mehele selga sobib ja mõõtudelt istub :)

Rahvast on täna käinud päris palju. Mitu klienti ostsid ka enam kui 10 eset, neile tegin siis veelgi suurema soodustuse kui 50 %. Hulgi on ju ikka odavam, tavaliselt vähemalt. Nagu ikka,on Anneli ja Ly hoos teisel pool pakkimise ja sorteerimisega. Kuna me solgiuputusega said kannatada ka mõned perede pakid, siis teeb Ly parasjagu uusi.

Kaunist õhtut!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Hei!

Tundub, et raskeimad päevad peale fekaaliuputust hakkavad otsa lõppema. Täna sai lahti võetud kotid jalanõudega, jäänud on veel ladu, see meie õnnetuke… Paljud kotid, mis said täidetud uputuse päeval solgivees ulpivates kastides olevate veel kuivade, pealt korjatud riietega, tõstsime võimalikult kõrgele lae alla. Nüüd tulevad ka need lahti pakkida… Eks näis, palju seal säilinud on ja kasutuskõlbulik, sest käed olid veest külmad ja ei teinud enam vahet niiskel ja kuival. Kuna meil nüüd laopinda on vähem, sest uue uputuse kartuses ei julge enam kaste põrandale jätta, tuleb nuputada muudkui uusi võimalusi ja panipaiku. Kastidest on hetkel krooniline puudus, just sellistest keskmist mõõtu, kuhu ikka mõni jope ka sisse mahuks, aga tundub, et poodides ei ole hetkel banaanidel nii head minekut, et meile kaste jaguks… Oleme kannatlikud, eksole, kui just keegi hea inimene või kogunisti firma meile abikätt ei ulata…

Aga päevast ka: töö, töö ja veelkord töö, nagu alati! Hommikul vara käisin Rapla Punases Ristis Sirliga aru ja nõu pidamas, asjalik naisterahvas meil siin alati valmis aitama. Täna saatsin ühe pere sinna ka toiduabi järele. Päeval astus meie juurest läbi ka Juuru Lasteküla direktor, et paluda pisut abi, ka teda sai aidatud. Samuti võtsime lubaduse, et nad häbenemata meie poole pöörduksid, kui mure käes. Eks nad meilgi südames kinni. :)  Ja eile käis meie juures ka Eidaperes asuva kodutute koerte varjupaiga (vabandust, kui nimega eksin, sest see tundus kordades keerulisem olema) töötaja, kes sai meilt loomadele pesamaterjali. Oleme valmis ka edaspidi abi pakkuma.

Mees Metsast ja Kahro aitavad meid ka kuidas oskavad, millest võib vaid rõõmu tunda. Mehekäsi on ikka mehe käsi.

Koka-Tiina valmistas lastega (Anu, Eneli, Birgitta ja Karina) maitsva ühepajatoidu. Lõhnad olid lausa kurnavalt meeldivad  :) . Ja toit oli imemaitsev. Ja tüdrukud enda üle väga uhked. Ehh, nendest ikka ühed tublid perenaised saavad, see on kindel kui kartulipudru!!! Vot just nii tublid nad ongi!

Muide, viimastel päevadel meieni jõudnud annetused on vaid lust sorteerida! Pood on saanud omajagu täiendust, täna panime välja ka mõne paari laste uiske. Tasub läbi astuda, ammugi kui poes on allahindlus  -50% !  Annetuste seast tuli eile välja ka kaks suupilli, nendega veel ootab kuniks keegi targem nad üle vaatab. :)

Aga tänaseks kõik. Homme jälle! Hüvvä üüd!

Anneli

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Koka-Tiina:

Tere!

Ongi selle aasta esimesed kokanduse tunnid selja taga. Teisipäeval oli meil magusa päev. Tegime kaerhelbeputru õunte ja pohlamoosiga. Juurde küpsetasime ahjus vana klassikat –  suhkrusaiu. Piimaga maitses see kõik väga hästi.:)

Täna oli soolase päev. Valmis suur potitäis ühepajatoitu. Magusaks võlus Anneli taldriku täie küpsiseid, mis samuti otsa said. Järelikult isud on meil head! Kokanduse tunnist võttis täna osa ka üle pika aja Kiku. Viimasel ajal on ta jõudnud alles söömise ajaks, täna aga oli õigel ajal kohal ja võttis ühepajatoidu valmimise enda peale. Väga hea ühepajatoit tuli.

Kõike ilusat sellel aastal,
Koka – Tiina

11.01 Reede. Miski pole nagu sama, ehkki ju ka mitte koguaeg just taevasse ei vaata, käiks nagu Päike kuidagi teist trajektoori mööda! Mis on ka täiesti loomulik, põhjataevas jäi ju teispoole ekvaatorit. Nii et, siinkirjutaja on vägagi põnevil täna õhtul lõunataevast uudistamaks, seda õnne ei ole elu veel ette veeretanud. Ja soe on siin jätkuvalt, ütleks nii – Eesti suve parimad ilmad. Ei, ma sugugi ei taha kedagi kadedaks teha, lihtsalt – ei lähe palju aega, kui meiegi kaunis suvi taas algab, siis on siin aga talv – külm, nulli kraadi piires, vahel ka miinuskraadid, sombune ning sajune. Ma ütlen – parem külm ja ilus valge lumi kui pidev hallus või vihmasadu! Mu meelest ei olegi looduses suurt midagi kaunimat, samas ka kuidagi hapramat, kui õhtupimeduses külmast ja kargusest vaikuses sädelev mets…

Nüüd aga naiste kokkuvõtted, minu poolt kõigile kaunist õhtut!

Eline:

Tere,

Nädala viimane päev ja hakkame lõpetama. Kiidan tänaseid abilisi – Martenit, kes käis me arvutit kontrollimas, kuna see ei soovi meiega koostööd teha ning Ljudat, kes huvikeskuse ja lao pool terve päeva hoogsalt toimetas. Poes täna mingeid uudiseid põnevaid kuulnud pole, seega on mu tänane kirjatükk ka lühike :)

Anneli lubas lüngad täita ja täna postituse ise teha. Ilusat nädalavahetust!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Hola!  Cómo estás? (Tere! Kuidas Sul läheb?)

Nii peaks vist täna juba tervitama Siirit, kes meist tuhandete kilomeetrite, mägede ja merede taga, soojal maal Argentiinas, oma suuri tegusid korda saadab. Tegelikult arvan ma, et tavaline “Tere, sõbrake, kuidas Sul läheb?” on talle vist tuhandetes kordades südamelähedasem ja armsam. Jääme siiski täna oma emakeele juurde ja räägime meie päevast SVF-s. Siiril on meile omakorda väga-väga palju rääkida, kui  ta tagasi jõuab… :)

Hommikuplaanidest, nagu ikka, asja ei saanud. Kõlan juba nagu leierkast, aga paraku ta nii ongi. Terve tänase päeva helises telefon, vahel tundus, et lakkamatult. Kuna Ly täna ennast lattu asjatama oli sättinud, siis oli targem telefon endaga lausa kaasa tarida, et lao ja toa vahel mitte hingetuks joosta. Abivajajad helistasid, kel midagi tarvis või vabandasid, et ei jõua kingitustele järele. Annetajaid ja abivajajaid oli vahepeal paarikaupa või suisa järjekorras ootel. Selge see, me ju sel aastal esimest nädalat tööl. Aga kõik said teenindatud. Kinke lastele jagasime ka, kel veel saamata.

Marten käis meie arvutit putitamas, aga asja sest vist ikka ei saa, sest videokaart olla surnud. Ega me pikka matust ei pidanud, jumalajätukõnedki jäid lühikeseks, panime aga uue protsessori käima ja elu läheb jälle edasi. Eks selle vanaga lubas Marten veel ühe proovi teha, kui uue vidina sisse leiab. Niisama ää´ visata ei lubatud.

Lõuna paiku helistas üks vanaema, kes saatuse tahtel kolme lapselast juba pikemat aega kantseldab, sest laste ema liig väsinud emaks olemisest. Küsis ohates, kas meil talle söötmistooli pakkuda ei oleks, pisem poiss panevat muudkui laua tagant putku kui lusikat tema poole suunata. Vaene vanaema, häälest kuulda, et väsinud. Muidugi oli meil talle tool. Loodetavasti püsis uudishimulik põnn nüüd vähemalt natukenegi paigal.

Kahro tuli täna suure uudisega: neil tuleb Vahtra Tugikeskuses suur võileibade valmistamise konkurss, kus tema peab ka kaasa lööma. Parimad saavad edasi Pärnusse võistlema. Nii suures õhinas pole ma Kahrot veel näinudki . Saatsin ta Eline juurde poodi, sest teadsin seal riiulil raamatut, mida Kahrol ideede ammutamiseks tarvis võiks minna. Ja loomulikult valis ta sealt enda lemmikuks naerunäoga lastepärased võileivad. Eks me siis varsti kuule, kuidas tal läheb. Teine tema uudis oli see, et Rappeli Maksimarket võib varsti vajada teda tööle. Olla Tugikeskusesse teada antud. Nii toredad uudised ju mõlemad!

Meie särasilm Anu jõudis täna õige varakult koolist koju. Kaks viimast tundi olevat ära jäänud, sellepärast. Palusin tal kohe mõned baleriinid meile akendele juurde meisterdada. Jõulukaunistused on meil alla võetud, aga need aknad ja kardinad kohe kisendavad laste tööde järele. Ammugi kui need Gerlyga tehtud paberist baleriinid nii armsakesed on ja imeliselt meie akende ette tantsima sobivad, siis miks ka mitte?

Samal ajal Anuga jõudis meile ka Ljuda, kes arvas, et võiks abiks olla. Muidugi on meil alati abikäsi tarvis, nii ka täna. Aitas kokku pakkida veel viimased kingitustest allesjäänud kastid ja tassis need kuhu vaja. Kõiki töid ei jaksa ma üles lugedagi.

Inge astus ka täna meilt läbi. Ta oli võtnud endale kassipoja. Rõõm sellisest nurrumootorist on Inge silmis kaugele näha! Kuidas küll inimesed, kes oma loomi tõeliselt armastavad, muutuvad oma lemmikutest rääkides sellisteks…. ei teagi kudas seda nüüd öeldagi…. hardaks? või üli-emotsionaalseks… On näha, kuidas üks pisike hing suudab nii palju elurõõmsamaks ühe inimese argipäevelu teha… Ja samas ei saanud me muidugi Lyga, teades Inge elukutset ja kogemusi, jätta küsimata nõu ühe tõeliset hää kringli küpsetamiseks. Selle me ka saime koos….. paari salanipiga… :)  Ka Leili ei olnud täna salanippidega kitsi, tööpäeva lõpuks oli selline tunne, et selliste söögijuttude peale kuivab kõhunahk selja külge kinni…. :)

Täna oli see päev, mil jõudis meieni üks pakk, mis oli pikalt teel olnud. Vahel juhtub, aga lõpp hea, kõik hea. Paki tooja lubas Siiriga ise ühendust võtta. Paki sees oli selline kiri:  “Armas Siiri ja SVF-i pere, saadame head soovid ja loodetavasti killukese rõõmu iga Teie lapse südamesse. Julgust unistada suurelt ja enesekindlust armastada ning olla armastatud. Siiralt, Merli. Tänud lauljatar Hannahile ja suure südamega Kaari Sillamaale. Priit Leemet saatis natuke “poiste värki” ka!” :)  Ja ühe maavillase kampsuni küljes oli silt: “SVF-i töötajatele, et te head tehes ära ei külmuks. Parimat soovides Merli.”  Paki sisu ma ei reeda, küll aga oskab nii mõnigi ridade vahelt lugeja aimata, mis seal sees võis olla. Igatahes read sealt kirjast olid südantsoojendavad, nii armas, aitäh!

Annetusi tuli meile täna veelgi, kõigile taaskord aitäh!!!

Päeva lõpuks said korda säetud ka saapad, need mis suure uputuse ajal said kiiruga päästetud. Aga paistab, et mõned paarid on ikka saatuse tahtel lahutatud. Neid üksikuid meil seal üksjagu, esialgu ei julge veel ära visata, ehk kusagilt ilmub ikka teine paariline ka välja, mine tea. Ladu hakkab ka juba oma nägu saama, Ly ikka asjalikult toimetab. Mees Metsast lubas esmaspäeval meile tulvavee eest kaitseks midagi uut välja nuputada, eks siis näis. Annaks taevas, et seda uut kakavett me ei näeks… 

Nii see päevake meil õhtusse sai. Nüüd jääb oodata uut töönädalat.

Kõkke hääd ja parembat viil!

Anneli.

13.01 Pühapäev. Kodule mõeldes kirjutan ühe lühikese nädalalõpu-eri ning head tervitused meie lugejaile Argentiinast. Siin on jätkuvalt soe, täna oli + 32.

Eile õhtul mul õnnestus näha taevast, samuti Lõunaristi. Väga huvitav, väga teistmoodi tähistaevas ja harjumatu. Ent veelgi huvitavam oli linnuteest kõrvale jääv väike hele laik, mis olla üks galaktika, mis selliselt Maale kaugustest kumab… Minu vend, Urmas, teaks kindlasti mulle palju selle kohta teavet anda, kuid me kunagi ei ole kahjuks rääkinud lõunataeva teemadel. Eks jõua ma nüüd ka ise uurida, kuid…  Korraga tajusin, kui ikka ilmatu suur on maailm ning kui lõpmatu on universum oma kaugustes, oma salapäras. Niisugust võõrast pilti tähistaevast nähes tekkis mul eile tunne, nagu näeks esimest korda Kuud. Või kuidas seletadagi… Imeline tundmus. Ja seda galaktikalaiku silmitsedes oli mul jällegi tunne, nagu vaataks hoopis kellegi võõra koduaknast sisse… Kummaline. Ning kes ütleb, et selles galaktikas elu olla ei võiks?

Ega ma rohkem tahagi meie lugejat SVFi teemadest kõrvale tõmmata, lisan vaid veel ühe pildi, kus kaks Argentiina talunoormeest on hobuseid koju ajamas. Ühel õhtul kappasid nad minu elukohast, kus külaliseks olen, mööda, ise olid nad tagasihoidlikud, kuid andsid siiski mõista, et tohin pildistada.

Ilusat õhtut!

S.

14.01 Eile kirjutasin kauge galaktika helendavast pilvest, õnnestus mul õhtul aga näha neid hoopis kaht erinevat, asetsemas mitte kuigi kaugel teineteisest. Üks pilv on suurem ja helendavam, teine väiksem, nagu asuks kaugemal. Samas püüdsin leida internetist vastust, leidsingi. Selgub, et neid nimetatakse Magalhaesi pilvedeks, lisan huvitujaile ka lingi, kust võib lugeda minu eilse avastuse kohta e. Väikese Magalhaesi pilve kohta enamat: http://www.astronoomia.ee/vaatleja/2569/tahetekkepiirkond-vaikeses-magalhaesi-pilves/

Ja linnutee on siin kuidagi lähemal, tundub suurem ja helendavam. Meie talvine linnutee, mida taevas näeme, paistab kaugemal/kõrgemal, justkui kättesaamatuna. Siin on ta aga tunduvalt “rasvasem”. :) Mõnituhat kilomeetrit sedavõrd mõõtmatute kaugustega arvestades ei peaks ju midagi tähendama, ent vist siiski on igal meetril oma mõju siin ilmas.  Ja palja silmaga väikest Magalhaesi pilve vaadeldes näibki ta ka veidi piklikuna, nagu piltki tõestab.

Nüüd aga Eline kokkuvõte:

Hei,

ja tervitused ka soojale maale! :) Ei tea, kas siinsete ruumide külmast või kodusest mööbeldamisest, aga mina olen täna täitsa invaliid, selg valutab meeletult ja käin ringi valuvaigisteid täis topituna. Loodan, et homseks on parem.

Tänane hommik algas taas uudisega, et vesi on liikvel… st lasteosakonnast läbi minevas konkus oli juba põrand märg, kraanikauss ajas üle ääre süsimusta värvi vett… Kuskil teisel korrusel on majas mingi avarii ja seega jälle uputab. Täna võeti lausa saag kätte ja uuriti, mis kipsseinte taga peidus. Homme pidavat algama remonditööd, eks näis, mis saab.

Tänastele annetajatele Evelyn Gold ja Merly Mets suured tänud! Huvikeskuse pool oli täna ka vaiksem päev, Annelil oli veidi mahti tüdrukutega käsitööd nokitseda, Ly askeldas laos. Mees Metsast astus läbi ja lubas meile homme suppi keeta, kanasuppi nimelt, seega sel nädalal justkui 3 kokandustundi, mis on tore.

Ühele abivajajale saime täna ära anda kapid, mis Ubuntu reedel tõi.

Aga nüüd koju puhkama!

Eline

15.01 Head tervitused, täna oli tore päev, saime SVFi naistega skype`da! Aga nagu ma isegi tean, on muret meil küllaga – taas ju torujama, jahedus majas jne. Ega midagi, tuleb lahendada, ja on hea, et maja peremehed ka ise sellest nüüd aru saavad.

Naised küsisid, kuidas kontsert mul läks. Kontsert läks väga hästi, esinesin mitte väga suures kohas, aga rahvast oli saal täis. Esinesin üksi, ennast ise klaveriga saates, nagu ma üha enam teha armastan. Ja vastu võeti väga hästi, siinne publik on lihtsalt veidi avatum ja temperamentsem, lubatakse endale emotsioone välja näidata. Öeldi mulle ka hiljem, et polnud tarviski hispaania keeles laulda, saadi südamega aru. Nii olema peabki, ja ma jäin ka ise rahule, sest ka mina tundsin südamega, et laule kuulatakse ja ollakse kaasas. Pluss! Olin võtnud ka looduspildid Eestist kaasa, need lubas mulle Jaan Riis Eesti Looduskaitse Seltsist. Pildid andsid kontserdile väga palju juurde, pärast paljud pisarsilmil mainisid, et nad tahaksid Eestit tundma õppida. Tore.

Nüüd Eline kokkuvõte tänase päeva kohta, minu poolt kaunist õhtut!

Eline:

Tere.

Siiri, Sa teed kohe heas mõttes kadedaks, et saad seal sooja ja päikest, meil siin hakkas täna jälle lund sadama ja ilm läheb taas külmemaks. Aga loodan, et kontsertide kõrval saad ka veidi aega hinge tõmmata ja end laadida :) Minu tavaline päev SVF-is hakkab sellega, et avan oma arvuti ja loen läbi töömeilid ning siis pean teetassi juures plaani, kuidas päevakava üles ehitada… aga täna hommikul otsustas minu arvuti, et ei soovi minuga enam kunagi suhelda, tegi vaid urr-urr ja läkski katki. Kahju oli kohe, see mu esimene päris oma arvuti… aga vanust tal ka ikka 8 ja pool aastat, seega ammu oli aeg. Tehnika ju vananeb kiirelt. Ja asjad on vaid asjad.

Seega tänane päev möödus justkui infosulus ja täitsa vaikuses, mis oli ka vahelduseks täitsa hea. Rahvast liikus palju, seega tegemist oli küll. Täna hommikul sain kohe Kehtna valla sotstöötajalt teate. Nimelt oli esmaspäeval Kehtnas ühes korteris põleng ning nüüd vajati selle koduta jäänud pere jaoks voodipesusid, tekke-patju, madratseid, seda kõike naised laost kaasa ka pakkisid. Sebimist oli palju, torumees ja koristaja jooksid kordamööda me ruumide vahet, loodetavasti saadi nüüd sellest ummistusest jagu, igatahes oli kanalisatsioonitoru täis kive ja muud soga.

Tänased annetajad Mall Kuusemets, Rainer O., täname!

Poe pool üritasin korda luua teksaosakonnas :), lugesin riidepuud üle, maha võtsin 72 paari pükse, aga tundus, et stanged on ikka sama üle koormatud, homme läheb ju uus valik ka peale :)

Mees Metsast oli täna meie peakokk, kelle käe all valmis maitsev kanasupp, mis sai valmis täpselt laste saabumise ajaks. Samas sehkendas ta ringi ja abistas seal, kus aga käe külge panna sai, remontis meie välireklaami harkjalga, teipis kaste, käis poes tarvilisi asju soetamas…. Aga kui Anu tuli koolist, siis ütles nii vahvalt, et-Anukene, nii tore et sa tulid, ma nii lootsid, et saad mulle tulla appi süüa tegema-seda oli nii armas vaadata, lapsed on MM omaks võtnud ja see on tore.

Gerlyl oli lastega käsitöötund. Täna meisterdati paberist ja kangast, paeltest vahvaid järjehoidjaid, mis õmblusmasinal värvilise niidiga kokku õmmeldi. Taaskord väga lihtne asi teha. Märjamaa õpetaja Tiina astus just läbi, noppis kohe idee kaassa ja lubas sealsete lastega ka neid teha. Gerly aitas tal siis kangaid valida.

Mul on hea meel, et näen paljusid riidepuid vabanemas, juba on veidi parem stangedel riideid valida, ruumi on tekkinud, loosi on läinud palju väga head kraami, aga seda on veel palju, nii et tulge aga uudistama! Mõni klient on öelnud ikka ka, et on käinud üht või teist asja juba 3 korda vaatamas, aga nüüd ostab :)

Sellised on siis tänased lood :)

Eline

16.01. Vaat, olengi nüüd küsimuse ees, kas peaksin oma kogemusi Argentiinast siinsel lehel edastama e. kas me teeme SVFi päevikust ühe reisipäeviku või mitte? Arvan, et siiski mitte. Nii et, ärgu lugeja pahandagu, et minu isiklikud reisimuljed napina siin edasi antud on. Ütlen vaid üht, et hea juhuse tõttu saan vaadata reede öösel taevast teleskoobiga, ühtlasi ka neid põnevaid galaktikaid. Loodetavasti on reede siin maakohas, kus mina külaliseks olen, sama selge nagu siiani olnud on, ja et pilveid ei oleks. Nädala jooksul pole siin kandis vihma tulnud, kuigi maa vajab vett – no et see siis just reedel ei juhtuks. :) Ja veel nii palju, et täna tuli üks hobune minuga “juttu ajama”, just kui teda pildistasin, upitas pea üle aia ja andis mõista, et ta mulle liiga ei tee, ning et ma teda veidi silitada võiksin. Tegingi siis pai, nagu paluti. :)

Täna skypesime SVFikatega, väike Getter oli tore, küsis oma viis korda: “Aga millal sa siia tuled?” Ütlesin, et nii ruttu kui saan. :) Armas on see laps, isepäine ja tegutseja tüüp! :)

Nüüd aga naiste kokkuvõtted tänasest.

Tere,

tänase päeva kõige eredam vaatepilt on selline – lähen mina huvikeskuse poole ja seal on totaalne vaikus, kõik on trobikonnas Siiri laua ees ja uurivad, mis Siiri neile Skype-s räägib. Samal ajal võinuks põhja kärsata toit, rahvas ringi liikuda, sest kõik svf-ikad olid justkui naelutatud arvutiekraani ette :) Aga tore, et on veel üks võimalus sidet pidada ja tervitused Sulle, Siiri, veelkord.

Tänast päeva võiks nimetada ka pirukapäevaks. Mind külastas hommikul sõbrants, kes tuli pirukatega, Inge proua astus läbi, kaasas omatehtud maitsvad porgandipirukad ja MM küpsetas meile ka ahjus pirukaid (no tegelt tulid need poepakendist, aga see pole oluline). Hetkel istuvad teised kõik söögilaua taga, mul pole aega minna, täna vaja punkt kell 6 siit tuisata järgmisele kokkusaamisele.

MM käis taas abiks, täna parandasime poe pool riiulit, nüüd jälle ruumi kingi presenteerida :). Papli talust tuli munasaadetis, pidingi koka-Tiinale ütlema, et järgmisel nädalal võiks lastega ise torti küpsetada, mune palju :) ja Leili tõi suure karbitäie hapukapsast, millest täna valmistatakse vinegrett-salatit. Kui meie siin naistega räägime, et ruumid on külmad, siis kliendid jälle ütlevad, et meil on väga soe. Jäin mõtlema, et ju nende jaoks kütab ostuhasart ruumi soojaks :) Aga tore. Kaupa paneme ka järjest välja, seega ärge keegi peljaku, et suure soodusostude ajaga meil hää kraam otsa saab, teps mitte, seda muudkui tuleb ja tuleb juurde!

Homseni!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Hei-hei!

Annan teada, et Xile läheb veel tarvis seda kivivilla ja lubasime need loomulikult talle. Ubuntu tõi täna meile linnast ära diivanikomplekti koos tugitoolidega, annetajaks Katrin Ligi. Ja juba mitu päeva tagasi toodud kapid, mis XXile läksid, olid annetaja Terje Käärik`u poolt pealinnast saadetud. Tänases saadetises olid ka tekid ja vaip, aga saatja nime sai Ly vist Sulle jube üle antud.

Väga hea, et Ubuntu need tekid tõid, sest laonurgas oli meil üksainus tekk alles ja villatekid andsin eile laost välja viimased, nendele Kehtna korteripõlenguohvritele. Ja Kehtne sotstöötaja soovis tegelikult veel voodipesu koos tekkide-patjadega… Nii et tekkidega nutune seis. Kui varem oli meil laost kaasa haarata kasvõi matkale mitukümmend tekki, siis nüüd haigutab pea tühjus.

Ära palun unusta Xi tantsutrennist maha võtta, ta ei käi seal enam!

Üks mure mul veel on: olen mina kuulnud linna peal ikka rohkem ja rohkem räägitavat seda juttu, et meie asutus on ainult “vaestele lastele” ja nii mõnigi laps kurdab, et ta ei taha selle pärast meil enam käia, et pilgatakse. Midagi peaks sellega ette võtma…” Lahtiste uste päeva” tegema??? Kurb on ju nii… Lapsi on nii väheks meie juurde jäänud.

/…./

Vot. Tänaseks ma muud ei kribla, ei ole soolikat, palun vabandust…. :(

 Pai ja kalli!

Anneli.

Mis ma ütlen selle peale… Ega muud, kui et need on esialgsed reaktsioonid meie TV ja muudele esinemistele meedias, aja jooksul saadakse aru ja rahunetakse maha. Kuid jah, nii see on, meie tegeleme vaesete peredega ja meil on lastele programmid, millest nad osa võtta saavad. Meie tööst rääkimata ja valgustamata me ei suudaks nii paljusid inimesi aidata. Seega ei ole muud, kui ise suhtuda rahulikult ning lapsed, kes meie juurde tulevad, peavad ka end meie juures hästi tundma, ükskõik mida mujal räägitakse. Me elame ühiskonnas, kus paljud suhtumised ja arvamused vajaksid tegelikult korrigeerimist – inimlikumaks, soojemaks ja mõistvamaks. Küllap aeg seda tööd meiega ka teeb.

Ja kes meie juures käia ei saa, sellele saame ju kinni maksta teised huvitegevusringid, nagu me ka paljude lastega juba teeme. Palun siis teada anda ja ikkagi meiega kontakti võtta. Meil ei ole avalikustatud keegi, kes avalikustamise vastu on.

Tänaseks kõik, ilusat õhtut!

17.01 Õhtust meie lugejaile! Omalt poolt peale heade tervituste midagi lisamata avaldan meie tublide SVF-naiste kokkuvõtted:

Eline, kelle tänane kiri kannab nime “Muudkui sööme”

Tere,

ka tänase päeva võib söömispäevaks ümber nimetada, kogu aeg oli keegi ümber laua ja sinna muudkui toodi juurde. MM küpsetas jälle pirukaid, eilsest olid veel alles salatid, lapsed tegid kokandustunnis hapukapsapirukat ja kohupiimatarretist, mõlemid olid ülimaitsvad ning proovin kodus ka teha, mulle väga meeldib köögis toimetada. Seda võiks tegelikult öelda kõigi meie svf-ikate kohta, pea iga päev on kellelgi midagi omavalmistatud kraami kaasas.

Täna käis ka Väino Kallastelt asju viimas, tuli ja lahkus kiirelt, naised aitasid tal sehkendada. Nüüd hakkame taas Paldiski jaoks asju korjama.

Tänased annetajad Liisi Roht ja Ojari Vonk, suured tänud!

Anneli on täna väga tubli olnud, koristas ära kööginurga ja tegi me toidukraamis inventuuri ning koos MM-ga sättisid korda ka pisikese lao, nüüd on seal taas veidi ruumi ja vajadusel saab sealt midagi ka otsida, ehk ka leida :) Aga las nad – Anneli ja Ly – kiida end ise ka, ehk saadavad mõne postituse :)

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Täna möödus päev kohe eriti kiiresti. Eks askeldusi oli taas üksjagu.

Hommikul tuli X-i isa, kellel ma aitasin ühed paberid ära täita. Tänutäheks aitas ta osad kotid Kallastele auto peale panna ning pärast koos Kahroga ka teise lattu veel kotte Paldiski jaoks korralikult ära sättida.

Uued annetajad- Terje Erkma, Siret Varimõis. TÄNUD!

Lisaks astus läbi Krista Pinka ning küsis, kas me võiks vahel peredele jagada ka sojatooteid. Andis Vladimir Põdra telefoni, kes on tegev Valgu sojatoodete tehases “Uus algus” tegev. Helistasin ja uurisin asja. Jah- nad lubasid aeg-ajalt meile midagi tooma hakata!!!

Parimate soovidega,

Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Hei-hei!

Küll täna oli ilus päev: päike paistis ja meil oli toas lausa soe. Räästadki olid jõudnud hetkeks tilkuma hakata. Nagu kevad, mõtleks! :) Ega palju ju enam puudu ka pole.

Kuna päike nii eredalt paistis, siis olime meiegi kui soojas ärganud kärbsed, kohe tegutsema! Kõikjalt paistis tolm ja põrand oli ka kole jäljene… Võtsime kätte ja tegime kambaga kohe ühe koristamise päeva. Tunnikese koristustöö järel oli meil õnn tühjendada eesmise lao ruum Väino kaubikusse. Seekord Kahro veel appi ei jõudnud, küll aga oli Väinol endal üks mees abiks ja Oleg oli meil ka kohe käepärast võtta. Ise ta abi pakkus ja meie ei ütle kibedal tööajal abikäest kunagi ära. Küll ikka mõnest väikesest asjast võib nii palju rõõmu olla! Väinol kaubast ja meil tühjast ruumist. Nüüd on jälle panipaik ju!

Köögipoolel koristasin teiste tööde kõrvalt ära ka suure kapi, selle, kus me toiduaineid hoiame. Mitmed-setmed poolikud jahu- ja mannapakid said ühte tõstetud, et ei tekiks uusi. Siis avastasime, et tänase Väino toodud teepakkide kõrval on meil nüüd teematerjali kohe mitu kilo… Teetass kõrvale ja juttu jätkub kauemaks :). Koristatud sai ka eesmine ladu. Seal oli Mees Metsast tublisti mul abis tegutsemas. Varsti, loodetavasti, saame eest ka mõned padjatäitematerjali kotid.

MTÜ Eesti Koerte Pääste Seltsi esinaist õnnestus ka täna kohale “meelitada”, kuna “urgu” oli tekkinud juba üks suurem kott neid ootama ja samas jäi mulle nende FB  (moloderaamatun- nagu üks võrokas naljaga seda nimetab) kontol silma abipalve, et vajavad toidunõusid. Meil ju neid plekk-kausse omajagu, mille vanemad prouad on mitut puhku juba läbi sorteerinud ja ülejäägi metallikokkuostu käskinud viia. No minu, vana maaka, silma järgi olid need koeratoidunõudeks justkui loodud. Ja nii oligi. Samas tundsin huvi millega veel aidata saaks, vastasid nad, et noh, koerte kuute ja aedikuid teil ju pakkuda ei ole… Kahjuks küll jah, aga riideabi saame ikka anda ja mõne liigse nõu. Toiduga on nagunii kuidas on. Aga teadmiseks võiks nii mõnigi lugeja endale kuhugile käärude (ajukäärude) vahele panna. Mine tea kuidas mõtteseemnest võib puu kasvama hakata.

Mehe Metsast peaks küll nüüd miskisel ilusal ajal puhkama saatma… :)  No muudkui vaaritab ja küpsetab… Õhtuks on nönna väsinud mees… Ja meil kõhud kogu aeg nii täis, et mine või lõhki. No ja kuidas sa ikka lõhkise kõhuga tööd teed… :)  Enne minekut hakkas mu käest pärima, mis meil homseks menüüs võiks olla, selle jutu peale suunasin ta sujuvalt välisukse poole… :)

Kokkamisest rääkides: Koka-Tiina tegi täna jälle lastega nii head toitu, et … Parem ei mainigi. Poleks uskunud, et hapukapsa pirukas võib ka niii hea olla! Aga mis kõige vahvam: nii mõnigi vahepeal kadunud hing on meie seltsis tagasi! Tasa ja targu küll, aga ikkagi! Ju siis need meie käsitöö- ja kokanduse tunnid nii toredad on, et lapsed rõõmuga kohal käivad.

Ah-jaa, Tanel käis täna meil ja teatas, et noorkotkastel on välilaager nädalavahetusel tulemas. Ise nii elevil. Pakkisime kaas veel puuduvad asjad ja mis muud kui : edu! Vähemalt on poistel kusagilgi mingi tegevus, ei pea tänavatel lonkima ja huligaanitsema.

Vot selline päev meil täna.

Hummen näämi!

Anneli

 18.01 Reede. Tänane päev möödus Buenos Aireses, kus kontserdipaika üle käisime vaatamas, kena saal, mille laval kardinateks on helesinised rippuvad kangad, nagu Argentiina lipud… Tore.  Kuid nüüd kokkuvõtted, head tervitused minu poolt ja kaunist õhtut!

Anneli:

Tere!

Ükski sõna ei kirjelda seda võlu, mis praegu väljas toimub… -12 kraadi pakast ja terve ilm justkui muinasjutt, puhas, valge ja helge. Isegi argipäevamured kaovad hetkeks kuhugile kaugustesse. Uskumatult ilus võib olla meie talv… :)

Tegelikult peaks ma ju rääkima täna toimunust. Ega midagi erilist ei olnudki, kuigi juba KÕIK on eriline. Sõpruskond, mis meil tekkinud on, töö, isegi asukoht, ninamehest rääkimata, onju? :)  Töö-töö-ja-veelkord töö, selleks me ju tööl käimegi.

Eks tegelikult muresid meil ka ikka jagub. Tänase hommikupooliku pühendasin mina murele lahenduse leidmisele, abiks Sirli Punasest Ristist. On vahel ka niipidi, et näed, et inimene on hädas, aga abi ei palu. Noh, küllap me kuidagi hakkama saame. Me teame kõik, kui kange ja uhke on eestlane.

Nii kangesti tahaks ka sellele kakauputuse loole punkti panna, aga näh, ei veel…  Veel täna nihutasime “kogemata” paigast riiuli, mille alt tuli võigas hais. Noh, Ly, Kahro ja Meest Metsast koristasid selle jama sealt ära. Üks haisukott vähem. Üks, mis kindel, seal põranda-alustes radiaatorite pesas on seda saasta veel. Millal see hais lõpeb, ei tea. Kuigi igal hommikul on seda vähem tunda või on nina sellega juba nii harjunud, et ei pane enam tähele. Eks näis, kaua veel.

Reedesel päeval oli meil lapsi, nagu alati, vähe. Kohal olid vaid meie kuldne paar: Anu ja Eneli. Aga hea meel ju neid ka näha. Aitasid mul toa enne äratulekut vinks-vonks korda teha. Selle eest puistasin neile kommi pihku.

Hea rahulik, toimekas päev. Elinelgi oli täna tööd käed-jalad täis, nägin teda täna vaid vilksamisi. Ta ei julgenud mu abi vist paludagi, sest tundsin ennast isegi justkui tuulispask ringi tormamas. :) Köök sai üle käidud ja laos tõstsin hunnikuid ringi. Kogu aeg on midagi teha.

Rohkem täna ei lobisegi, lähme nädalavahetust nautima!

Kõkke hääd!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

töönädala lõpp. Täna on olnud vaikne päev, igaüks on kuskil nurgas nokitsenud. Pole olnud õieti aega omavahel suheldagi. Kahro tuli täna võileibade valmistamise võistluselt, mis neil Vahtras toimus. Rääkis, et oli 5 erinevat võikut teinud ja need pärast vist ise ära ka söönud :) ta küll ei võitnud seda võistlust, kuid pidi tänutäheks osalemise eest saama Tallinnasse ekskursioonile.

MM oli taas abiks, nüüd veidi enne kella 18 astus Kehtna õpetaja Anne läbi. Tõi meile mune, mina lähen igatahes oma karbitäiega koju biskviiti küpsetama. :) Järgmisel nädalal on meil kokandustundides lastel ka munatoidud plaanis. Anneli oli tubli ja sehkendas taas kööginurgas, võttes täna ette nõud, osa said kokku sobitatud, osa müüki toodud, osa otse laost maha müüdud. Ühe Viljandi mahekohviku perenaine käis meil täna nõusid otsimas, saime anda talle hunniku koogitaldrikuid. Lastest täna kohal vaid Anu ja Eneli, olid Annelil abiks.

Kohtumiseni uuel nädalal!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Vaatamata sellele, et päike oli täna läbi klaasi paistes kohe tõeliselt soe, ei saanud ma seda suurt nautida, kuna enamuse ajast olin lao poole peal peredele pakkimas. Õnneks käis 5 peret oma asjadel ka järel. Ja 1 uus pere registreerus taas. Päris mitme pere andmed oleme saanud ka uuendada.


Mure on teatud numbrite jalatsite pärast, mida võiksid vist kodulehele üles panna.  Jalatseid napib 30-42 numbritele nii tüdrukutele, kui poistele. Ja ühele emale oleks sooje saapaid nr. 45 vaja. Samuti oleks vaja paari lühikest (kuni 140-164 pikkusele), kuid vööümbermõõduga 98cm kombekat või sooja jope-pükste komplekti.

Mehega Metsast sättisime kõrgendused paari riiuli alla, kus käsitöö asjad on ja milline s… hais sealt levis. Muidugi kemikaalidega pesuvesi päästis olukorra.

Kahro oli täna taas tublim, kui eile. Eile oli tal iga asja peale vingumist, kuid täna palus viisakalt oma käitumise pärast andeks ja oskas korralikult käituda ning tööd teha.

Vaatamata sellele, et sa just väga pikk naisterahvas pole, kanna ikka kõrgel “meie lippu” seal maade ja merede taga.

Parimate soovidega
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Koka-Tiina:

Tere!

Sel nädalal olid kokatunnid kolmapäeval ja neljapäeval. Tänu sellele võtsime eile ette tarretiseteo. Enelil valmis kohupiimatarretis, mis tänasel degusteerimisel sai üldise kiidu osaliseks. 
Suured tänud pr. Leilile, kes tõi meile suure karbitäie hapukapsast. Tänu kapsasaadetisele võib seda nädalat hapukapsanädalaks nimetada. Kasutasime hapukapsast eestlase jaoks ebatraditsioonilistes toitudes: eile valmis salatiks vinegrett ja täna küpsetasime hapukapsastruudlit.

Eile jõudis kokandusetundi ka Pritsu koos oma sõbrannaga (kahjuks nimi ei meenu). Pritsule toiduvalmistamine väga ei istunud, kuid sõbranna aitas ta välja. Nii valmis tüdrukutel ühistööna vinegret,kuhu oma panuse pani punapeedi riivimise näol ka MM. Anu ja Getter tegid salati juurde peekoni ja kodujuustuga sooje saiu. Päeval käisime Eneliga kokatunniks toiduaineid valimas ja ostmas. Eneli valis siis magustoiduks välja mandariinid. Tundub, et lastel pühadejärgset mandariini üledoosi veel ei ole ja nii oli magustoidu valik ka otsustatud. Õhtul, enne lauast tõusmist ütles MM meie väikestele perenaistele eesti mehe kiituse: ” Tüdrukud, küll te täna saite ühe hea “käkiga” hakkama!” Eks tüdrukuid tule ju varakult hakata mehelike kiitustega harjutama.:) 

Täna küpsetasime eespool mainitud hapukapsastruudlit ja magustoiduks oli eile valminud kohupiimatarretis maasika toormoosiga. Struudliga läks veidi “kitsaks”, viimane tükk tuli ära jagada viie juurdesoovija vahel. Isegi Janeliis, kes on toiduga väga valiv, sõi oma pirukatüki ära. Tundub, et hapukapsastruudel ruulis ja selle tegu tuleks millalgi korrata. Paistab, et Pritsule see söögivalmistamine ikka väga ei sobi, kuid see – eest oli ta täna väga tubli nõudepesija. Tänu kiirele koristamisele olime juba enne kella kuut valmis ja võtsime kodutee jalge alla.

Siirile palju tervitusi!

Koka – Tiina

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Märjamaa lapsed meisterdasid teisipäeval pilvebaleriine. Tõsi  küll, meie pilvebaleriinid tulid päris baleriinide moodi välja. Tegime neile pähe näod ja tegime neile krepp-paberist   kleidikesed selga. Kui baleriinid valmis said, tantsisime üheskoos “Luikede järve”. Väga ilus vaatepilt oli.

Kolmapäeval kasutasime jälle Gerly ideed ja meisterdasime kangajääkidest järjehoidjaid. Meil ei olnud õmblusmasinat ning seetõttu kasutasime liimimistehnikat. Tööd tulid ilusad ja omanäolised. Huviga jälgisin, kuidas lastel on erinevad oskused käsitöö tegemisel. Meie ringis hakkas käima üks uus tüdruk, kes tuli väikesest maakoolist. Oi, kui hästi oskas ta lõigata ning kui hoolsalt ta tööd tegi. Sain talle Raplast tuua ka veidikene riideabi. Vaatasin, et oligi kohe järgmisel päeval uue pluusi ja kampsuniga koolis.

Neljapäeval valmistasime koos pannkoogivanaemaga magusaid saiu. Kui saiad tüdrukute poolt küpsetatud said, katsime koos laua ja asusime sööma. Soojad saiad moosiga ning hea magus piparmünditee maitsesid suurepäraselt. Lapsed lustisid veel veidi ning oligi aeg koju minema hakata.

Saatsin vallamajja ära meie laste nimekirja. Kuna mõned lapsed sügisest bussisõidu tõttu enam käia ei saanud ning sel aastal oli palju uusi huvilisi, tuli nimekirja parandusi teha
Olen väga rõõmus, et meie kooli uus sotsiaalpedagoog teeb minuga ja mina jälle Rapla SVFiga tihedat koostööd. See ongi võrgustikutöö. Sain tema palvel sel nädalal tuua Raplast nii mõnelegi lapsele riideabi.

Lisan lõppu ka ühe toreda ja kiiduväärt töö. Nimelt rääkisin jõulupeolt tulles meie sotsiaalabikeskuse juhataja Tiina Kokemägiga, et järgmisel aastal võiksime mingi valemiga laste jõulupakid riidest kotidesse pakkida. Tiina võttis kohe sõnal sabast kinni ning asus oma keskuse käsitöönaistega kotikesi õmblema. Neljapäeval ta teataski, et naised valmistavad 50 jõulukotti. Kotikesed on pealt seotavad ning kaunistatud jõulupildiga või jõuluteemalise paelakesega. Naised juba vilkalt tegutsevad, kuna nad teavad, et aeg on kiire minema ja varsti jälle jõulud käes.
Nii, et siit üleskutse ka teistele headele nobenäppudele.

Hoidke ennast nädalavahetuse pakase eest! Loodame, et külm jälle Elioni liine näpistama ei hakka. Ei tahaks küll enam ilma suhtlusportaalita olla.

Tiina ja lapsed

21.01 Esmaspäev. Kahjuks ei ole ma ikka veel saanud teleskoobiga taevast vaadata. Paistab, et mul see vist õnnestub siiski, veelgi parema teleskoobiga! :) Millal, selgub lähiajal. Kuid armas oli ka ühel hommikul jälgida varsa sündimist. Niipea, kui emme kõhust välja sai, nii jalad alla ka võttis. See juhtus laupäeva hommikul, täna kepsutas varsake oma ema ja isa seltsis rõõmsalt ringi. Ma ei teadnudki, et hobused oma lapsi koos kasvatavad, aga nii see tõesti on, mõlemad on alati kohal ning jälgivad oma võsukest, et midagi halba talle ei juhtuks.

Ning üks hobune tuleb alati hommikul, kui mind näeb, minu juurde – see, kes pai küsis. Täna taas, saame aga vargsi tuttavaks, julgen teda juba patsutada, ja tema mind kohe korralikult nuusutada. :)

Palavus siin kestab. Täna sain ka karjamaa ääres puu all istuda, unustasin end sinna neljaks tunniks… Arvasin, et olen juba ammugi oma luulemõtted minetanud, kuna alati on palju tööd ja palju muid asju ning tegemisi. Täna sain siiski mõne rea kirja pandud, endalgi on hea meel, st – anna aega ja midagi pole kadunud.

Head tervitused siit ilmanurgast minu poolt, nüüd aga kokkuvõtted:

Ly:

Alustan eilsest. Piia helistas ja tegi Gregory”le suure üllatuse. Temapoolne sünnipäevakink pojale, Anule, Janeliisile… võttis lapsed ning viis Märjamaale kinno. Pojale väga meeldis. Tuhandest tänud talle selle eest.

Ütlesin talle ka sinu sõnad kütuse hüvitamisest edasi, seda ta kuulda ei tahtnud.

Tänased uued annetajad- Rekmar, Vaarma ja Reelika…

Erose ja Morrise peremehed külastasid loomaaiast meid ka, ühes annetustega (pesuvahendid, wc-paber, kast kuivatatud piparmünti). Palusid ka sind südamest tervitada.

Muidugi tuli hommikul Mees Metsast suur toidukott kaasas. Algatuseks “kutsus meid korrale”, et oleme tema kiitmisega liiale läinud. Ta polevat seda kiidulaulu ära teeninud. Ja siis asus suppi keetma, mille nimi olla “Juurikatörlönt”. Supi kiituseks peab ütlema (ilma, et tegijat kiita), et väga maitsev oli.

Juhtumisi astus Aare Sinijoki koos sõbraga meile sisse just sel ajal, kui suppi sõime. Sõid nemadki ning kiitsid. Ja annetuste eest neile suured tänud!!!

Korduvannetajad tõid täna niipalju asju, et osad kotid jäid homseks sorteerida.

Kahro oli ka ikka ametis. Aitas annetajatel asju sisse tuua, pühkis ning pesi põrandaid ning aitas sorteerida.

Jooksvalt pakkisin paarile perele ka asjad ära. Paar peret helistas ka ning palus lastele soojemaid riideid ning jalatseid.

Ja nii see päev taas lennates möödus.

Parimate soovidega

Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

tegin täna ustele uued sildid, et pikendame -50% hinnasoodustust jaanuarikuu lõpuni. Seega, tulge aga uudistama!

Täna käis Aare Sinijoki taas, Mees Metsast oli abiks toimetamas ja tema oli ka me tänane peakokk, kelle käe all valmis maitsev supp paljude põnevate juur- ja köögiviljadega. Ma ütlen, ta hellitab meid siin ära ja söödab paksuks!

Anneli läks tüdrukutega esmaabikoolitusele. Kuna olen täna kogu aja olnud poe poolel, siis huvikeskuse tegevustest teevad naised ise kokkuvõtted.

Homseni!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Heia-heia!

Kuna Siiri on olnud juba nii virk tüdruk ja kõik teiste postitused juba üles jõudnud panna, siis lisan omalt poolt vaid seda, et:

Mees Metsast ehk tänasest päevast Härra Nimega Loodusõnnetus, ole Sa tänatud maitsva supi, hea seltskonna ja üleüldse kõige eest! :)

Sirli juures, Raplamaa Punase Risti ruumes saime kahe tüdruku: Anu ja Eneliga kõik nukud elule puhuda ja suruda. Vaatamata sellele, et olime vaid kolmekesi, rääkis Sirli  päris põhjalikult kuidas ja millal elustamist peab rakendama. Vaatasime läbi ka paar tõsielulist videot, mõlemad reaalsest olukorrast kus inimesele elustamist teostati. Nukkude peal saime ise ka korralikud õppetunnid, sest ega mina siis ka pealt ei vaadanud. Leppisime järgmiseks korraks kokku, et meile räägitakse minestamisest/ teadvusetusest ja nende puhul abi andmisest. Ja esmaspäevad sobivad Sirlile, seega jääb kokku leppida vaid kuupäev. Loodetavasti saab ka lapsi rohkem olema, sest teemad iseenesest on väga vajalikud ja huvitavad. Nii, et palun astuda kampa!

Mu puult täämbätses kõik, hüvvä üüd!

Anneli.

22.01 Teisipäev. Tänase tervituse juurde käib üks hea retsept toidu valmistamiseks, maitseb jumalikult! Seda rooga tuleb valmistada ahjus, klaasnõus.

Moussaka:

Kõige alumine kiht: poolpehmeks keedetud kartulite viilud

Järgmine kiht: sibula ja küüslauguga praetud ja pooltooreks jäetud hakkliha, mida on maitsestatud peenestatud nelgi, veidikese kaneeli, soola ja pipraga. Kui hakkliha on kartulitele laotatud, on see üle puistatud oreganoga.

Järgmine kiht: baklazaanid, mis on eelnevalt seibideks lõigatud ning soolatamisega vesi välja imatud, pärast paberrätiga vesi pealt eemaldatud.

Järgmine kiht: tugevama maitsega riivjuust, üks muna, rõõskkoor, sool – kloppida/segada ja toit üle valada. Siis ahju, mitte väga kuuma ja jälgida, et juust ikka liiga ära ei kõrbeks!

Kõik kokku on see toit oi-oi-oi kui maitsev ja hõrk! Head isu minu poolt ning nüüd meie tublide naiste kokkuvõtted SVFist:

Eline:

Tere,

tõusime just lastega söögilauast, täna ju kokandustund ning menüüs kapsapirukas ning kissell (sel korral minu valmistatud) piparkoogipuruga. Aga süüa tegi meile lõunaks ka MM, ahjukartuleid maasuitsulihaga, ausõna, meid on ära hellitatud, totaalselt. Üritasin MM-le selgeks teha, et päevasel ajal juba väljas räästad tilguvad ja vaja hakata pigem rohuliblesid sööma, et suvel võiks rannas ringi patseerida, aga tema arvas, et on ikka talv mis talv ja vaja korralikult kõhud täis tankida:)

Kahro toimetas ringi ja aitas minulgi sekundiks aja maha võtta ja valvas poodi :)

Täna toodi meile VHS-kassette, kel kodus veel mängitaja töökorras, tulgu aga üle vaatama, mida head meilt leida võib. Huvikeskuse poolel on naistele jalgu jäämas kastid olümpiaraamatutega-kui kellelgi on oma kogust mõned eksemplarid puudu, tulgu siia otsima.

Üks selline lugu juhtus ka, et tuli klient, tõstes kotist välja asjad ning soovis nende eest maksta, just niipidi. Sest temale need asjad toodi sel nädalal kui me SVF kollektiiviga puhkasime. Meie ukse tagant. Mitte tasuta jagamise nurgast. Ja need olid uued asjad, mis olid ilmselt mõeldud lastele jõulukingitusteks. Minul on ütlemata hea meel, et on ausaid inimesi. Samas on kahju, et on ka neid teisi, nahaalseid. Aga see pole esimene kord ja teha ei saa me siin midagi, kui et koputada selle inimese südametunnistusele, kes nii käitus.

Mammast toodi meile täna pannkooke, Anneli jagas neid nüüd lastele laiali ja osa jääb neljapäevaks kokandustunniks, lapsed pidid vist tegema pannkoogitorti :)

Lõpetame siis- kõhud täis ja tuju hea!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Pühapäeval kui Piia lastega Märjamaal käis, saime omavahel veidi tööasju arutada.  Piial tuli selline toore mõte, et me võiksime lastele ühe toreda vastlapäeva korraldada. Kuna minu tütar käib Märjamaa vallas Rangu külas ratsutamas, arvasime, et võiksime sealse pererahva käest küsida, ehk saame seal saanisõitu teha. Arutasin teemat kodus lapsega ja ta arvas, et on teostatav. Rääkisin päev hiljem ka talli perenaisega, kes samuti jaatavalt vastas. Saame kohapeal varju all soovi korral ka hernesuppi ja vastlakukleid süüa. Kui teie sealt nüüd transpordi saaksite, oleks vast tore üritus lastele.

Täna asusime meie tegema ettevalmistusi Eesti Vabariigi 95 aastapäevaks. Olin eelnevalt välja lõiganud suured rahvariietes tüdrukud. Muhu rahvariiete motiividel, asusid lapsed pabernukke krepp-paberiga kaunistama. Töö on väga mahukas ja seetõttu jõudsid enamus täna ainult seeliku kollase krepp-paberiga katta. Homme jätkame kiritriibu tegemisega.

Poisid valmistasid aga hoopis sinisest krepp-paberist rukkililli. Hiljem meisterdasime lilledest kaarte. Tegime ühe kaardi ka presidendile saatmiseks. 

Ilusat õhtut!

Märjamaa SVF

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne Helme Kehtnast:

Tere

Lõpuks saan ka mina käe valgeks, ka Siirile kirjutada 7 maa ja mere taha Kehtnast ja Eidaperest :)

Kuna sain eelmine nädal lapsega haiglast koju (midagi hullu ei olnud), siis sain alles sel nädalal lastega tegutsema hakata ja jõulupeol mitte käinud lastele jõulupakke veel kätte anda. Küll oli lastel hea meel nüüd veel jõulukomme saada, sest paljudel oli kommi maitse juba ununenud. Oli ka neid, kes jagasid oma komme teistega, et rõõm oleks suurem. Andsin isegi lastele komme, et tuju hea ja rõõmus meel.

Tegime pärlistest kõrvarõngaid kuna poisse polnud ja hea juhus oli teha midagi koos tüdrukutega. Kuna ma sain Anneli käest natuke pärleid veel aasta lõpus, siis panustasin enda tagavaradest natuke kõrvarõnga haake ja töö läkski lahti. Järgmisel nädalal soovisid veel tüdrukud kõrvarõngaid disainida.

Soovin kõike paremat koos lastega:)

Anne.

23.01 Täna hommikul oli meie taluõuel kurb vaatepilt… Perenaise suur ja sõbralik hundikoer oli kinni püüdnud ühe Üheksa-banded vöölasest (sellise nime all ma googlest loomakese üles leidsin, ladina keeles “Dasypus novemcinctus”), ja… tema surnuks purenud. Teine loom sai õnneks põgenema, olid kahekesi aias asjatamas. Perenaine Tiiu teadis rääkida, et siinsed inimesed peavad selle looma liha ülimaitsvaks, kuid et teda püüda olevat keeruline, veelgi enam tappa. Kuna, koorikut looma seljas nimetatakse ka raudrüüks, ning kui loom kätte võtta, et teda kõhu kaudu tappa, siis pidavat ta esijalad selliselt kokku ühendama, justkui palveks – “ära palun-palun tapa mind!”. Üks kohalik jahimees ollagi öelnud, et tema neid loomi seepärast tappa ei suuda.

Mul õnnestus võtta pilt põgenevast loomast, surnud looma käisin ka veidi uurimas, oli nii armsat nägu… Aga ma ei hakanud teda pildistama, puhaku hing rahus ja… ehk igatseb ka tema kaaslane veel praegugi teda taga… Ju ikka olid sõbrad, olid ju koos.

Käisime täna ka veel üht kontserdipaika vaatams ning sealset klaverit proovimas. Paik asub vanas teatris, ja kui hubane ning mõnus tundus sealne saal! Ja täna on siin vist 35 kraadi sooja, väga lämmatav kuumus! Õhtuks lubas äikest…

Nüüd aga naiste kokkuvõtted. Ütlen vaid, et vastlapäev Märjamaal oleks muidugi tore! Peame mõtlema, kuidas lapsed kohale saame, kuid küll ikka saame, eks siis sõidame mitu korda kasvõi.

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Meie kooli on tabanud suur haiguspuhang. Haiged on paljud õpetajad ja õpilased. Seoses sellega on tunnid kuni nädala lõpuni lühendatud.
Meie ringis olid täna kohal viis vaprakest, ülejäänud on kõik haiged. Tegime edasi oma rahvariietes nukke. Lapsed, kes kohal olid  löristasid ka juba nina ja köhisid. Hoian pöialt, et nad homseks pannkoogipäevaks haigeks ei jää. Saime ära trükkida ka presidendile EV 95 sünnipäevaks luuletuse. 

Vallast pakuti meile kokkamiseks makarone, jahu ja õli. Suur tänu Marge Viskale pakkumise eest. Sain Raplast riideabi meie lastele ja ka ühele perele, kelle tugiisik minuga ühendust võttis. Tore, et info mööda valda edasi liigub.

Piia helistas ja küsis, kas mul on infot Siirilt vastlapäeva osas. Ta arvas, et bussi pole vaja tellida, saate Rapla lapsed oma autodega kohale tuua. Pidasime aru, et kui Sulle sobiks, võiksime vastlapäeva ära pidada sama nädala laupäeval ehk 16.02. Hernesupi keedaksid lapsed ehk valmis KOKA-TIINAGA. Mis Sa selle peale kostad?

Ilusat õhtut!

Tiina ja lapsed

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

täna kirjutab pikema sissekande Anneli. Mina olen pool päeva veetnud asju pakkides, sest Ljuda läheb homme Kehtnasse müüki tegema.

Üks õnnelik õnnetus juhtus mul ka, kui lasteosakonda korrastasin, kükitasin ja mis arvate, mis juhtus – püksid kärisesid. Naerma ajas küll, pükstest oli muidugi natuke kahju, sest olid head mugavad. Aga asja juures on ka positiivne puänt, ma töötan ju riiete poes, seega leidsin endale kohe riiulist teised püksid asemele :)

Kirjutamiseni!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Tere-tere!

Tänase päeva õnnelikult õhtusse elanuna, pean tunnistama, et elu on vahel ku´t päästeamet.

Päev möödus argipäevaaskeldustes, ei mingeid lisavigureid. Pisut teine oli see päev selle poolest, et me võtsime Elinega veidi aega asjade arutamiseks ja nõu pidamiseks. Paljud asjad said lahti räägitud ja kokku lepitud :)  Mulle meeldib asju läbi arutada, siis on lihtsam tegutseda.

Pisut teistmoodi oli ka see, et Mees Nimega Loodusõnnetus astus uksest sisse ILMA toidukotita :) . Õnneks. Seeeest on tal alati kaasas mõniii viguriga jutt. Ma mõnikord ehk räägingi teile ka. Täna mitte.

Täna oli Gerly päev lastega midagi huvitavat teha. Laste sõrmede alt ilmusid väljaprinditud kindaruudustikule supervahvad kindamustrid, mis hiljem kaarditeks vormistati. Küll on Gerlyl ikka toredad ideed! Tüdrukud olid kohe õhinal töö kallal. Väike Gettergi jäeti täna ikkagi meie juurde mustrit tegema, kuigi vanaema pidi ise ära tööle minema ja pärast laps poleks koju saanud. Leppisime selleks korraks vanaemaga kokku, et ma viin ise lapse koju. Getter ise oli nii usin teejuht, et kodutee leidmisega ei olnud meil küll mingit probleemi.

Aga tüdrukutest rääkides: ei saa mina läbi kiituseta! Täna olid nad nii tublid, et said päeva lõpuks šokolaadi. Just. Oma töödega said nad tublisti hakkama, tublid ja viksid ja viisakad olid nad ka. Kiku tõi meile kingituseks lausa uue lõikelaua, mis ta ise oma väikeste kätega oli valmis teinud. Aitäh! Ja Britsut tahan mina eriti kiita väga hästi pestud ja virnastatud nõude eest! Noh, meil ikka juhtub nii, et tema jõuab meile hilinemisega kokanduse tundi, siis lepime kokku, et tema pesta jäävad nõud. Ta ei punni kunagi vastu. Kui need tüdrukud tahavad, võivad nad kohe väga tublid olla. Ja kalli tahavad nad ka täpselt sama palju või piiiiiisut rohkemgi kui teised lapsed. Ja ma ei ole kellelegi kade. Ei ole halbu lapsi, on pahad teod.  Nii me kõik need õppetunnid ka saame, kes enda nahal kogetuna, targem teiste vigadest õppides.

 Niipalju täna minu poolt. Tuletan hea meelega jälle meelde: kas Sinu laps on täna juba kalli saanud?? Mine kallista siis teda natuke, mis siis kui ta juba veidi karune on…

Teemi pai kah! Kõkke hääd!

Anneli.

24.01 Ehkki lubasin mitte meie lugejaid reisimuljetega koormata, pean küll praeguse siintoimuva edastama. :) Nimelt oli täna ligi 40 kraadi palavust! Olla mõõdetud ka kohalike teede kuumust, asfalt oli täna siin +80! Mnjah, ega see päev kuigi tore õues viibida ei olnud, tõepoolest. Kell on aga siin praegu 17.40, Eesti aja järgi 22.40 ja oleme elanud üle just ühe suure tormilaine! Sellist suure pilve moodi tolmurulli mööda maad tulemas ma pole veel kunagi näinud, arvasin, et vihm.. Aga akent kinni lükates oli hetkega mu suu, silmad ja ninaaugud mulda täis! Akna sain ikka õnneks kinni. Tolmutorm kestis oma 20 minutit, nüüd on järellained, ja paistab, et äike ning vihm saabuvad peagi järele, ehk siis – maja sai tolmukihi alla, vihm peseb ehk nüüd puhtaks. Nali naljaks, aga natuke adrenaliini see siin igapäevaellu tõi.

Nüüd aga naiste kokkuvõtted, minu poolt head tervitused!

Anneli:

Tere-tere!

Küll tänane päev oli mõnus… Kuigi meie töö vahel tundub lõpmatu, sai täna ikka tükk tööd ära tehtud.

Segaduste ja saatuse tahtel pidi hoopis Eline tänase päeva Kehtnas välimüüki korraldama ja mina olin poes. Sain ülesande ka: natu “märatseda” lauapealsega, st pidin ära “hinnastama” riided ja oma kohale välja paigutama. Sain hakkama küll, ei ole hullu midagi. :) Samal ajal aitas Kahro vabad hinnasildid ära sorteerida ja Mees Nimega Loodusõnnetus  :)  pingutas stangede kruvid üle. Päris ilus oli vaadata sirgeid aluseid. Nii et: palun ikka meie poodi sisse astuda, sest laste osakond sai hulgaliselt juurde superarmsaid riideesemeid heade hindadega. Ammugi on poes suuremat sorti allahindlus: -50%  ja nii kuu lõpuni. 

Tahan ka ära märkida annetajad Terje Saar ja lihtsalt Mareli. Suur-suur aitäh!!! Mareli tuli meile Saaremaalt, pealinna satub ta ka. Aga meie juurde võttis ta tee ette sihilikult. Me oleme juba temaga tuttavad, ühe teise portaali ja tegemiste kaudu. Ausalt öeldes pean tunnistama, et esialgu ei tahtnud mu mälu teda kuidagi meenutada, aga tema imeilusad suured silmad olid need, mis mu mälu värskendasid. Kuna ta suuremat kuulsust ega ära märkimist ei tahtnud, siis saagu tema tahtmine. Aga annetustena saime me taaskord väga vajalikke asju: tekid ja saunalinad, kootud sokid, rääkimata muust. Jäime ka pisut lobisema meie asutuse tööst ja tegemistest. Ikka inimesed imestavad, et kuidas on elu meil siin Eestimaal nõnda hukas, et mõnel perel ei ole ka sööki lauale panna. No on, ja mis me sinna parata saame. Meie eesmärk on lapsed näljast ja külmast eemale aidata niipalju, kui meie võimuses on. Mõnel meist on vedanud, kui nende tutvusringkonnast ei ole selliseid peresid, kus nälg näpistab või elementaarne riideese või hügieenivahend puudub. Ja meie ei saa öelda, et kellel on rohkem, peaks jagama, ei pea. Aga lihtsalt märka, märka ligemest! Teinekord on selline olukord kus viimseni püütakse selliseid probleeme varjata ja tegelikult ollakse lõpuks südamest tänulikud kui keegi ulatab abikäe. 

Üks vahva lugu on mu täna ka pajatada: nimelt meie Soki-tädi Elvi külastas meid üle pika aja ja teatas, et temal ei ole enam aega sokke kududa ja õmmelusmassin olla hoopis kappi tõstetud. Miks? Noh, eks me ise selle olukorra oleme tekitanud! Sest et meie ise olime need, kes Elvile arvuti protsessori andsime tubli sokikudumise eest :) . Nüüd ei ole Soki-tädil enam aega kududa, temal on palju huvitavam arvutis istuda. Lapselapsed on talle juba selgeks õpetanud, kuidas netis multikaid saab vaadata ja kuidas lehte lugeda. Nii huvitav olevat. No ei saa vastu vaielda. Muidugi on. Aga veel huvitavam oleks guugeldada sõna sokikudumine või sokimuster, siis ehk saaks ta õigele rajale tagasi juhatada  :) Nii ma siis sellise ettepaneku talle tegin ja saatsin teda ka külastama sellist lehte nagu isetegija.net . Noh, et kas saab kord majja või ei???!  :)  Aga Soki-tädi Elvi tõi meile täna lohutuseks imemaitsva koogi. Aitäh! Küllap ta varsti jälle vardad haarab ja meile imeilusaid sooje sokke koob. Las lahutab seni meelt!

Meie Lyga oleme viimasel ajal tähele pannud, et oma soovidega peab ikka ettevaatlik olema, tikuvad teised justkui täide minema. Noh, eile-üleeile soovisime ühele meie tüdrukutest, Enelile, saapaid, sest üks tema vana saapa tald tuli meie nähes lihtsalt alt ära. Teine paar oli juba enne talle andmist natuke väsinuks kantud, nii et väikesest voldist oli saanud suur pragu ja laps ikka peaaegu et paljajalu. Ja eile, nagu küsimise peale, tuli kaks paari saapaid. Ühe paari andsime lapsele jalga, aga üks koht saapa lukul oli pisut vigane. Täna tuli piiga kohale botastest, sest saapa lukk oli päris laiali lagunenud. Mis siis ikka. Sai teise paari. Sokk küll alla ei mahtunud, aga soojem on üks seest karvane saabas ikka kui üks kuivetunud botas. Ootame huviga homset, kas on lapsel jalad soojad või ei. Kole haiguste aeg ka parasjagu, ehk ikka peab…

Janeliis, meie õnnetukene. Juba pikka aega käis ringi jopega, mis tikkus juba väikeseks jääma. Ja uut sobivat me ei leidnud. Aga täna, (eksole, küsi veel… ) jälle nagu tellimise peale: lapsel nüüd jope olemas! Vaja vaid üks nööp kraele juurde õmmelda. Vot! Küsi ja Sulle antakse, onju?

Elu on vahel nii vahva!

Muide, mina avastasin täna peale Koka-Tiina tundi, et meie lapsed ei oskagi jama sööki teha! No teevad, mis nad teevad, aga süüa sünnib kõik ja maitseb imehea! Menüüs meil oli pannkoogid mitut moodi: soolane tort ja magus tort. Tiina kirjutab ise pikemalt. Aitäh Mammale pannkookide eest  :) , lastele toidu ja hea seltskonna eest!

Õhtul vantsisime Anuga koju. Mul oli niiiiiii palju laste kallisid kaasas, et ma ei kartnud kah, kuigi kell näitas juba pool pimedat :)  Ja nüüd puhkama.

Ummen nädäli viimäne tüüpäiv ja siss puhkama !

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

vabandust, et blogi täna nii hiline, aga muidu asjatoimetusi on palju. Kell on juba 22, aga ma istun alles tööriietes arvuti taga :) Täna oli siis Kehtna müügipäev. Hommikul üritasin kõik valmispandud suured kotitäied kaupa oma pisikesse autosse ära mahutada, aga kõik läks sisse ja uksed kinni :) Nii ma siis Kehtnasse veeresin.

Kuna klubis on ühes toas ka kangasteljed üleval, kasutatakse neid populaarselt ja mul olid kohe kell 11 esimesed ostlejad kohal. Oli tore näha vanu tuttavaid, kliendid tundsid huvi, kas saaksime ikka tihedamini käia müüke korraldamas. Kutsusin kõiki ka meie põhipoodi SVF-i, kus ju praegu ka hinnad ülisoodsad.

Otsustasin, et peale müüki enam asju tagasi ei too, seega pakkusin need Kehtna valla sotstöötajale, kes need peredele organiseerib. Osa T-särke andsin kohe klubis kohapeal vaibakudujatele, saavad materjaliks lõikuda, nii et tagasi sõitsin Raplasse tühja autoga, aga hea kerge tundega.

Anneli juba ootas mind, nälg näpistas, aga ta ei saanud ju poe poolelt ära minna, kui kedagi asendama võtta polnud. Pealelõuna veetsin siis poes, üritasin mõtteid klaarida ja seal sehkendada. Anneli oli tubli ja hommikupoole osa lasteriideid välja pannud, eile ju tegime lasteosakonnas suurema koristuse ja tekitasime uuele kaubale ruumi.

Kohtumiseni homme!

Eline

25.01 Ehkki tegelikult on täna pühapäev, 27.01, kirjutan ikkagi reedese kuupäeva alt, sest meie naiste kokkuvõtted on saabunud mulle reedel. Lisan tänase päeva seisuga vaid omalt poolt seda, et kontsert Buenos Aireses läks väga hästi, soe vastuvõtt oli. Ja tormist, millega neljapäevast sissekannet alustasin niipalju, et meile õnneks suurt paha ei juhtunud, va. et mõnedel puudel olid ladvad pealt maha keeratud, kuid pilt, mis avanes eemal külas, tore ei olnud! Majadel katused läinud, suured puud keset maju kukkunud, õued sassis, kellel basseinid lihtsamat tüüpi olid e. plastikust ja maa peal, need oma “ujulaid” enam ei näinud, võis siis leidsid need üles kellegi teise koduaiast või eemalt põllumaalt. Ja lisan omalt poolt veel sedagi, et kõik see juhtus väga kähku, uskumatu hoo ja jõuga. Ma ei kujuta ettegi, mis võis olla tuule kiiruseks, meie kivimaja tubades igatahes oli küll turvaline olla, aga sellegipoolest oli tuul ka toas, kust ta sisse pääses, ei tea, kõik aknad olid kinni ja uksed samuti. Kuid kamina suu eest leidsime pärast palju nõgi ja tolmu, ilmselt osa tuulest jõudis tuppa siis kamina kaudu.

Nüüd on mul ees veel üks kontsert, 1.02, järgmise nädala reedel.  Head tervitused minu poolt ja siit naiste kokkuvõtted:

Eline:

Tere,

ongi üks kiire töönädal taas läbi. Viimased kliendid lahkusid täna kell 18.15 ja sulgesin rahulikult poe. Tänane päev läks poe poolel suure koristamise ja mööbeldamise tähe all. Hommikul vaatasin tõtt tolmurullidega ja asusin nendega võitlusse, mulle endale tundus, et võitjaks jäin mina :)

Anneli alustas eile lasteriiete väljapanekuga ja ma lõpetasin täna kõikide hunnikute hinnastamise, niiet natukeseks on jälle kassatagune plats puhas ja hea vaadata… et esmaspäeval uuesti alustada. Hinnasula kestab meil veel jaanuarikuu lõpuni!

Täna toodi meile ära ka riiulid, mis lubati ja sel korral kasutasime kõik ära oma ruumides, osa huvikeskuse köögipoolel nõude ladustamiseks ja osa poes nõude ja tekstiilinurgas, jälle on üldmulje parem… uuel nädalal tuleb veel uusi stangesid juurde ja mööbeldamine jätkub. Kui Siiri tagasi kord tuleb, on poes mõndagi uut…

Kuna eilse Kehtna müügi tagasiside oli positiivne, tekkis mõte, et veebruari alguses võiks ühe müügipäeva korraldada ka Lelles, uurin praegu sobivat kuupäeva. Üks laps sai eile kehtna müügis õnnelikuks mängudinosauruse omanikuks, ema ostis selle talle kingituseks. Kui see ema täna meil Raplas poes käis, ütles, et lapsel olid justkui teised jõulud, nii õnnelik oli ta :)

Aga uute kohtumisteni uuel nädalal!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Tänane päev möödus taas linnulennult.

Hommikul oli mul korraga 2 kõnet paralleelselt… ja lisaks tuli üks annetaja mitmete kottidega. 
Nagu Anneli eile kirjutas, et soovidega peab ettevaatlik olema, siis täna taas ehe näide. Eile käis üks pere toiduabi järgi. Oli suur mure tüdruku riiete ja sisejalatsite pärast lisaks. Polnud mul kohe neile midagi pakkuda. Ja täna hommikul… esimese annetaja kotist leidsime suure hulga sobivas suuruses sobilikke riideid ning jalatsid. Pakkisin kokku ning helistasin. Päeva lõpul tulid järgi koos tüdrukuga. Kuna neil bussini oli pisut aega, palusin asjad ka ülevaadata, kas sobivad. Kui hea meel oli lapsel, et ta nii ilusad asjad endale sai. Ja kõik puha parajad… Niipalju siis soovidest.

Suured tänud Hiiele ja Tarmole, tänu kellele jõudsid meieni mitu riiulit ning lauda. Päeva teine pool möödus meil ja poe poole peal mööbeldades. Mees Metsast koos Kahroga sättisid need paika ning meie Eline ja Anneliga panime kohe ka asjad riiulitele paika. Meie poole peal said nõud endale riiulis koha. Ja asju ümber tõstes saime taas essu haisu tunda ning oli mida pesta.

Homme tuuakse veel mõni kapp ja riiul.
Parimate soovidega
Ly

28.01 Esmaspäev. Minu poolt palavad tervitused, siin maanurgas on temperatuur taas üle 30 tõusnud! Ja hakkan tasapisi taipama, kui väärtuslik on PUHTA VEE olemasolu!!!

Eline:

 Tänane päev on möödunud taas paigutades, parandades, suheldes… Meie nõuderiiulid võtavad juba ilmet, MM aitas ühe lami ka seinale sättida, et oleks seal nurgas valgust ka, pimedas võib ju kogemata kõik nõud ära lõhkuda ja see oleks kurb, sest meil on väga palju kauneid esemeid :) Käisin täna veel laost juurde otsimas.

Tõin täna kaasa ka stanged, need uued ja homme lubas Kahro aidata mul need üles panna. Tegime veel täna nimekirju esemetest, mida saaks müüa, kuid ruumipuudusel poodi kuhugi ei mahu. Need kinnitame seintele, et kliendid saaks siis aru pärida :)

MM nagu ikka, hoolitses meie kõhutäie eest, täna saime väga maitsvat salatit-mida enam suve poole, seda murusemaks meil siin toidu lähevad-täna oli üks salati põhikomponentidest rukola, sekka veidi šampinjone, ja muud värsket, aga et liiga silo poleks, anti kõrvale singileibu :), talvel ju ikka pekki ka vaja!

Anneli tuli täna poolest päevast, tal laps haige ja Ly läks poolest päevast, tal mingi koosolek, nii et meil käis siin vahetustega töö. Mulle andis lõunat Kahro ja ta sai sellega st poe valvamisega suurepäraselt hakkama, kedagi ei käinud vahepeal :) Hommikul leidsin veel ukse tagant mitu kotti riideid, aitäh Sulle, kes nädalavahetusel asju tõid.

Aitäh ka kõigile teistele tänastele annetajatele ja klientidele, kel meie jaoks ikka hea sõna varnast võtta :)

Kaunist õhtut!

Eline

29.01 Ikkagi imelik on jaanuari kuus olla nii palaval maal… Tänagi ulatusid kuumakraadid vist üle 35! Minu järgmine kontsert toimub reedel, Chascomusis, linnakeses, mille lähedal Tiiu Bolzmann elab, kelle juures ma külaliseks olen ja kes on kõik minu kontserdid siin Argentiinas ka väga kenasti organiseerinud on. Tänase seisuga on kohalik televisioon asunud agaralt meie kontserti reklaamima, plakatid on samuti siin-seal üles paigutatud. Kui palju rahvast võiks kohale tulla, ei oska arvata, olen siin ju tundmatu artist. :) Eks siis reedel ole näha.

Õnneks tõi tänane äike veidi leevendust kuumusele, ja hea on vaadata, et loomad karjamaadel samuti vihma naudivad – lõpuks ometi! Siinne palavus on tõesti ikka tõsine palavus, Päike on seniidis ja põletab nagu jaksab! Ega kauaks päikese kätte jääda või.

Nüüd aga meie tublide naiste kokkuvõtted, paistab, et kui koju tagasi saabun, ei tunne enam SVFi ruume äragi! :)

Eline:

Tere,

ei jõudnud mina hommikul Kahrot ära oodata, hakkasin aga kohe mööbeldama, koristama :) Meil on taas poes ümberkorraldused, loodetavasti meeldib see kõigile klientidele, meile endile küll :) Ruumi ja valgust on ka kuidagi enam, samas on kaup korrektselt välja pandud. MM ütles ka, et meil hakkab juba asi täitsa kaubamaja mõõtmeid võtma, aga heas mõttes :)

Ka hipikapi modellil vahetasime täna outfit-i, kaua ta ikka jõuluse punase-rohelise kostüümiga, nüüd ta sulnilt talvine-sinine kleit, palju valgeid helmeid ja karusnahkne krae, peas pruunikas kübar, pruun ridikül käevangus ning pruunid kontsaga kingad :). Isegi liiguks nii ringi, aga ükski riie ega jalats pole minu nummer :)

Eile õhtul tõi Piia Tallinnast ära veel kušette, Ly hommikul helistas veel peresid läbi ja pakkus, osa leidsid ka omaniku.

MM oli ka täna meie peakokaks, kuna koka-Tiina tulla ei saanud. Päeval ootas meid soe vormiroog šampionjonidega ning lastega üheskoos tehti plaadikooki jõhvikatega :)

Tänased annetajad Marili Randla ja Annika Vaher. Suured tänud!

Veel 2 päeva on jäänud 50% hinnaalandust kogu me kaubale, tulge, väga palju head kaupa lisandub valikusse iga päev!

Anneli meisterdas tüdrukutega pärlitest ehteid ja ripatseid, kuulen, kuidas tüdrukud veel praegugi laua taga õhinas toimetavad.

Homsete kohtumisteni!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Tere!

Arvan, et meil on läinud hästi. Annetusi on toodud päris palju. Korduvannetajaid on olnud päris mitmeid.

Eile käis Inge taas läbi, tervitab.

 Tiinale sai Märjamaale taas ka eile peredele abi. Temaga on hea koostööd selles vallas teha. Näeb ju, millisele lapsele abi vaja on. Ülejäänu annab kooli sotspedagoogile jagamiseks. Leppisimegi järgmiseks nädalaks kokku, et panen koti erinevate suurustega asju ootele.

 Päris palju on toodud ka erinevat mööblit. Paljudele olen ka omaniku suutnud juba leida. Äraviimisega läheb mõnel perel muidugi aega, kuid saavad meilt vajaliku asja siiski.

 Kuigi Anneli pole saanud tervet päeva meil olla, oleme hakkama saanud. Eile ja täna olen ka Elinet poe poole peal aidanud asjade paigutamistega. Tegin täna köögi poole peal ka põhjaliku inventuuri köögitehnika kohta. Ja päris pika nimekirja sain.

 Ja muidugi on Mees Metsast kogu aeg meil nõu ja jõuga abiks olnud ning meile maitsvaid lõunaid valmistanud. Täna oli menüüs kartuli-šampinjoni ahjuvorm ning jõhvikakook.

Parimate soovidega,
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

 Tänases tunnis olid õnneks kohal juba päris paljud. Tundub, et seekordne haiguspuhang hakkab tagasi andma. Lapsed muljetasidki oma haigusest ja kodusolemisest. Kõik ootasid juba koolitulemist- kodus oli igav olla olnud. Sain tervise edendamiseks ära jaotada Anneli käest saadud piparmündikommid. Lapsed sõid ja kiitsid.

Lõpetasime ära oma eelmise nädala tööd ja alustasime suure sõbrapäevasüdame meisterdamist. Selle tarbeks õppisime täna tegema paberlilli. Selleks tuli guaššidega punaseks värvitud paberist lõigata välja ringikujulised rattad ning seejärel pliiatsi abiga roosiks vormida. Hiljem  saab iga laps oma roosi suurele südamele kleepida, mille sõbrapäeval seinale kaunistuseks riputame. Võib-olla laseme värvi andmiseks lilled punase sprayga üle. Aga seda me vaatame, kui kõik lilled valmis ja kleebitud.

Homme hakkame õpetaja Tiina Kokemägile  õnnitluskaarti valmistama. 

Sain Märjamaa peredele jälle riideabi, voodipesu ja saunalinu. Inimesed on väga tänulikud. Üks pere palus endale vaadata väkest lauda ja padjapüüre. Sain selle soovi eile telefoni teel ka Raplasse edastada. Lubati asjaga tegelema hakata. 
Ly rääkis, et üks ema oli olnud väga tänulik koolist antud dressipluusi eest. Need tänud kuuluvad SVFile, kuna mina need riided sealt sain ja kooli sotsiaalpedagoogi kätte viisin. Tema siis aitas neid abivajajateni toimetada. Kõik lapsed ju meie ringis ei käi ja selline koostöö on väga tulemuslik.

Olge tublid!

Tiina ja lapsed

30.01 Kolmapäev. Tänaste muude asjatoimetuste juures oli mul mahti jälgida suuri rohutirtse, kes kahjuks aiamaal hoolega taimeid laastavad! Nad on ilmunud välja eiteakust ja just täna, kuna varem neid näha olnud ei ole. Kas on nende saabumise põhjuseks eilne äike, mis veidi jahedust tõi? Istusid igatahes tegelased tomatitaimede küljes kui liimitult, ja sõid nagu jaksasid – lehti ning õisi, viljadest nad huvitatud ei ole, eks liiga suur tükk aja suu lõhki! Igatahes oli palju tegu, et neid minema ajada. Aga siis kui ükskord lendu said, ajasid oma suured oranžid tiivad laiali ning nägid välja nagu tehisliblikad! :) 

Nüüd aga naiste tänased kokkuvõtted SVFist, ja enne kui omalt poolt head õhtut soovin, tänan kõiki, kes meile vahepeal toredaid kirju on kirjutanud, sooviga meie tegevusele toeks olla ning kaasa lüüa. Suured tänud ja tervitused ka meie kõigile teistele annetajaile!

Eline:

Hei,

Kuu lõpp paistab, aga rahvast liigub palju. Kliendid on rõõmsad, et oleme nii pikalt teinud hinnaalandust. Pensionäridki räägivad, et meil nii hea valik, et nad teevad rõõmuga rahakotirauad lahti.

MM kostitas meid munapudruga, kõht täis, tuju hea. Mul on täna kael kuidagi valus, sain ka prii massaaži lõuna kõrvale :)

Anneli ja Ly jäävad toimetama, mina lippan kultuuri nautima-teatrisse.

Gerlyl on lastega meisterdamine, täna tehakse paberijuppidest kaussi, eile Terevisioonis tutvustas ka seda retrotehnikat :)

Ilusat õhtut!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Tere!

Tänased uued annetajad- Ivi Tellus, Elve Teigar ning eriline tänu Kadi Välistele, kes lisaks asjadele (ka täiesti uued joped erinevates suurustes jne.) tegi ka 20€ annetuse meie laste huvihariduse tarbeks.

Mitmed kõned puudutasid Siiri tagasituleku aega. Tegelikult me vist kõik ootame seda südames juba väga.

Hommikul juba enne kella kümmet astus läbi üks minule tundmatu tädi, kes tuli lihtsalt vaatama. Talle oli vist üllatuseks see, et Siiri on ära ja asi toimib ikka. Ütlesin lihtsalt, et töötame niikui õlitatult ühise eesmärgi nimel ning meil on pidev suhtlus, mis meie tööd ei sega ka seitsme maa ja mere taha. Veidi üllatunult ta võib-olla lahkus- ei tea!?

Erinevaid annetusi toodi päris palju.

Paarile perele pakkisin ka jooksvalt.Kahrot täna polnud. Tal oli  kuhugi vaja minna. Oli eile juba mures oma asjade pärast Töötukassaga. Ütlesin, et Siiri teab ja teeb ära. Eks ta seda kuu kokkuvõtet pidas silmas.

MM oli ka taas kokkamas ja puurimas.

Maria astus ka läbi. Oli tal pisut aega ka asju sorteerida.

Üks lahe kokkusattumus taas. Õhtul astus läbi ühe pere ema, kes küsis arvuti kasti kohta. Ja Siiri edastas kirja just sedalaadi abipakkumise kohta!!!

Parimate soovidega

Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Täna nagu juba eilses kokkuvõttes mainida sai, valmistasime õpetaja Tiinale õnnitluskaarti. Kaart sai ilus ja salmigi leidsime just talle sobiva. Üks hea inimene trükkis salmi ilusale kilepaberile. 

Jõudsime värvilisest paberist meisterdada sinimustvalgeid rahvuslippe. Samal ajal, kui me tööd tegime, sattus meie juurest läbi kooli huvijuht.
 Laual olid meie erinevad rahvuslikud tööd EV 95 aastapäevaks. Ta sattus töödest vaimustusse, kiitis lapsi ja palus meie laste töid veebruarikuuks saali kaunistuseks.Eriti meeldisid talle rahvariietes neiud ja rukkilillega kaardid. 

Olge tublid!

Märjamaa SVFikad

xxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne Helme Kehtnast:

Tere

Olin eelmisel nädalavahetusel vastlapäeva lainetel ja ei suutnud omi uusi teadmisi mitte vakka all hoida, seega alustasin juba sel nädalal vastlapäeva tegemistest rääkimisega, mida jätkan ka järgmisel nädalal, sest ka lapsi innustas nähtavasti minu õhin. Muide kuidas nimetatakse teisiti vastlapäeva? Lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev.

 Millisele päevale ei satu kunagi vastlapäev? Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia. Vastlavurri teeme muidugi õigel nädalal ja ka kukleid sööme ehk ikka õigel nädalal, kui meile midagi paremat kogemata/meelega ei tooda, aga eks peab lastele ka üllatusi jääma võib ju juhtuda, et ka mõni laps ringist loeb minu postitusi, siis võin nii üllatused ära rikkuda :)

Kehtnas oli sel nädalal kuus last ja Eidaperes 12. Kehtna Noortekas on järgmine nädal remont seega saavad vastava sisuga teatise lapsed, et huvialaring toimub sel ühel korral Kehtna Valla Sotsiaalkeskuses ja lapsed võivad juba tulla kella ühest. Samas võib ära muuta ka kellaajad noortekas, sest lapsed tulevad juba poole kahest ja nii me olemegi alustanud pool tundi varem. SVF kodukal on praegu kella 14.00st, aga võib täitsa vabalt olla algus 13.30st ja Eidapere algus alates 13.00st kuni 16.00ni.

Palju sooja ja päikest ootav

Anne :).

31.01 Ja ongi jaanuar läbi saanud! Kui palju peresid sel kuul abi sai, anname ülevaate meie naiste kokkuvõtetes:

Ly:

Tere!

Vaatamata tänasele sompus ja vihmasele ilmale, leidsid mitmed annetajad tee meieni. Tänased uued annetajad – Edithe Kase, Sirje Soomest, Daniil perega, Ewa-Kaisa ning Kristjan- Paul Raudne (kelle sooviks oli, et annetus läheks vaid peredele ning me annaks hiljem ka tagasisidet. Ütlesin, et nimesid me ei avalda- küll võime öelda, mitu peret temapoolse annetusega abi sai) Tallinnast. Sirje, Daniili, Ewa-Kaisa asjad toimetas meieni muidugi Piia.

Kahro oli täna tööpostil. Päris pikalt viibis ka väljas lund kühveldades.

Tegin ka kokkuvõtted selle kuu kohta – lisandus 7 uut peret, kokku oli peresid 46. Homme saadan Siirile täpse nimekirja, võib-olla on mõni muudatus.

Tiina käis ka täna läbi. Sain tallegi kubatud koti asjadega kaasa anda ning ühele perele sai voodipesu veel saata. Lisaks sai laost mitu kotti taas Paldiskile ära pakkida.

Parimate soovidega,
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Heia!

Üle õige mitme aja sain tööl, küll koos veel pisut tõbise lapsega,  olla. Pikk päev seljataga, aga rahulolu on hinges. Meil on päris palju muudatusi toimunud, mis meie tööd hõlbustab. Pisiasjadest, mis ometi on nii olulised, on nii palju rõõmu.

Igalt poolt tuleb uudiseid, et palju haigusi on liikvel, isegi meie Märjamaa-Tiina oli tänaseks palavikuga ringi liikumas. Kurb… Lapsi koolides ja lasteaedades on vähe. Mis see muud tervetele abiks ja nõuks on: peske palju käsi ja hoiduge lähedasest kontaktist haigega. Ja tuulutage ruume!

Päevast: tööl käiakse ikka tööd tegemas, see on selge. Nii meiegi. Hommikul astus meie uksest sisse pere, kes soovis, et nende annetatud riided läheksid otse perele. Kuna riided olid enamasti mehe omad, siis esimene mõte oli muidugi Juuru Lasteküla poisid. Istuvad nemad mul hinges kinni… :) Nende asendusemaga sai kohe ka kontakt võetud ja tullakse riietele järele.

Annetajaid oli päeva jooksul teisigi, meie täname südamest veelkord! Ubuntule eriline tänu annetuste äratoomise eest!

Askeldused viisid mind täna kanganurka korrastama, sealt läks täna huvilistele suur kastitäis mööbliriide jääke. Samuti panin meie ruumi ukse juurde terve suure hunniku kangaid veel välja, nii et tasub uudistama tulla!

Samuti sai pood täna hea hulga uut kraami: riideid ja mänguasju, ka neid tasub uurima tulla. Ka on Eline kenasti pannud üles nimekirjad asjadest, mida peab meie laost küsima, kuna kogu kaup siiski kahjuks poodi ära ei mahu.

Harjumuspäraselt (juba… :)  ) valmistas Mees Metsast meile maitsva lõunasöögi. Ise muigas mokaotsast, et tegelikult teeb ta inimkatsetusi ja imestusega pidi nentima, et meist veel keegi varbaid püsti polegi visanud….  Eks me ole juba karastunud :) . Ja söök oli maitsev. Ei tea, homme pidi mingi gemüüze tatraga saama lauale kantud…  Tüdrukutel ei jäänud täna muud üle, kui et valmistada magustoit, milleks täna oli “talupiiga teistmoodi”.  Lihtsalt täna olid kihtide vahel mitte küpsisepuru, vaid suhkruga karamellistatud riivleib. Uskumatult lihtne, ent maitsev söök. No ausõna, mingit söödamatut rokka ei ole kumbki meeskond veel teinud, ei MM, ega tüdrukud.

Asooo… Kahro…. Tema ju ka oli meil täna tegus. Kõigepealt koristas põrandad ära ja siis läks lumelinna jaoks ettevalmistusi tegema. Nagu alati, on temal jutt, et tema oskab meil kõike, aga kui tegudeks läheb…. Väga tuttav olukord, nagu laps, kellele näib pealtnäha kõik lihtne. Päris naljakas oli vaadata teist oskajat täna akna taga, vehkis lumelabidaga nii pingsalt, et kattis meil lumega peaaegu et akna. Meil oli kohe tükk tegu, et tema tegemisest aru saada. Ly pidi ikka lõpuks minema talle õpetama,kuidas tõelist lumekindlust teha. Naersime kõik koos, sest olukord oli koomiline. Lõpuks hakkas ka Kahro ise aru saama, mida tegelik kindlus tähendab. Ega ta lust ei raugenud, kühveldas ikka hoolega ja paar minutit enne minekut alles märkas higisena tuppa joosta ja päevik koos Lyga täita. Loodetavasti homme jätkab samas vaimus! Parem üks lustlik päev õues kui pahur päev toas.

Homme olen Eline asemel poes, nii et ärge väga ehmatage :)

Ummen näämi!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Koka-Tiina:

Tere!

Sel nädalal oli kokanduse tund vaid täna, so neljapäeval, kuna teisipäeval olin ise koolitusel. Täna läks meil kiirelt ja lihtsalt. SVF – sse läksin küll tavapäraste plaanidega teha soolast ja magusat toitu. Kohale jõudes oli laual suur pott auravat riisirooga, mille MM oli lõunaks valmistanud. Tüdrukutel olid juba taldrikud kuhjaga täis tõstetud ja söömaaeg võis alata. Otsustasime siis, et enne rannahooaega oleks patt veel ühte soolast toitu teha (plaanis oli valmistada ahjuomletti), vaid valmistame ainult magustoidu, milleks oli midagi talutüdruku sarnast ehk siis kohupiima – maasika magustoit röstitud leivapuruga. Tõeliselt magus ja maitsev sai!

Siirile tervitusi lörtsiselt Eestimaalt!

Koka – Tiina

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Selle kuu lõpetuseks tahan ka mina öelda oma tänusõnad kõigile, kes nüüd hoogsasti meie tegevusele ka väljaspoolt kaasa aitavad, st mitte osteselt igapäevatööna, kuid on meie nö liikumise omale hobi või ühiskondliku tegevusena südamesse võtnud. Suured-suured tänud, ja ma lisaksin – üks maailm suudab nii mõndagi, ent kaks ja rohkem maailma suudab kindlasti palju-palju enam! Nii et – püüame koos tähele panna neid, kellele seda tõesti tarvis on.

Ja tänud tahan ka öelda meie tublile meeskonnale, ka kõigile SVF õpetajatele! Väga asjalikud inimesed viimseni, kõik toimib ja ausalt öeldes – ei ole eemal viibides minu südames muret õieti millegi pärast. Hea on teada, et need inimesed, kes meile jäänud on ja kes ka sellele tööle kah tõesti sobivad, ja keda leida kerge pole olnud, on heas hoos ja heas tahtmises edasi tegutseda. Veebruar toob meile aga muudatuse selles osas, et Eline, kes alati väga-väga tubli on olnud ja keda me kõik taga igatsema jääme, plaanib edasi tegutseda omal alal, mille ta nüüd ülikoolis omandanud on ja seega on ta lahkumas meie meeskonnast, kuni 15 veebruarini on ta veel meil. Nii et, kes soovib Elinele midagi head soovida või kinkida või öelda, saab seda veel 15 päeva jooksul teha!

Ja eraldi tahaksin tänada Meest Metsast! Esiteks – on MM suur tugi meile kõigile, alati heatahtlik ja abivalmis inimene, kes kõiges omast heast tahtest töiselt kaasa meil lööb. Teisiti see tegelikult olla ei saakski, ega sundida kedagi saa ega või. Ju! Teiseks – lastele on temast hea eeskuju, selles osas milline üks hooliv mees olla võiks. Paljud lapsed, kes meil käivad, pole oma isa näinudki, või puudub neil kontakt. Ma ei ütle ega mõtle, nagu MM võiks asendada kellelegi tema päris isa, kuid arusaam üldisest mehe olemusest või mehelikust mõtlemisest on ikka hea eluks kaasa võtta, kasvõi niisugusel kujul, nagu nüüd meil välja kujunenud on – et võõras küll, aga natuke ka oma! Minu arvates on meie lastel MMiga tõesti vedanud, nii meil siis kah! Nii et – suur tänu Sulle, Suure ja Hea Südamega Inimene!

Tänud veelkord annetajatele, õieti – 1000 ja 1000 TÄNU!

Kohtume veebruaris! :)

Siiri

 

 

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.