SVF, Siiri päevik – juuli-eri 2013

Tere ilusat suve, kallis lugeja!

Meie lastel avanes tore võimalus viibida kaks sisukat päeva Soomes, 10.07 – 11.07! Ei taha me ju ometi sellest käigust kirjutamata jätta, õpetaja Tiina Märjamaalt saatiski pikad kokkuvõtted mõlemast päevast, avaldame need täismahus, samas tänud Tiinale puhkusel olemisest veidi kõrvalpõiget tegemast ja meile ikka ka kirjutamast!

Meie SVFi poolt soovime tänada kõiki, kes selle toreda ja hästi õnnestunud reisi taga seisavad: Ubuntut ja õpetaja Tiinat, kes asju ajasid, paberid ja laste passid korda seadsid ning lastega Soomes kaasa reisisid. Suured tänud toetajatele: Soome Ärimeeste Ühingule, Hyvinkää Itäinen Rotaryklubi, eesotsas Kimmo Martikaineni ja tema perega! Suured tänud ka eestlasest ärimehele – Andres Purgale, kelle abiga Soomes meid nii kenasti vastu võeti ja tasuta majutust pakuti, ning tänud toidukorvide eest Larsile abikaasaga!

Olgu veel lisatud, et lapsi, kes reisile kaasa pääsesid, oli 20 meie parimat, need kelle õpitulemused on olnud head ning kes silmnähtavalt koolipingis pingutanud on. See reis oli preemiaks hea töö ja suhtumise eest!

Päev nr 1:

Meenutus Soomemaalt

Hoolimata sellest, et kõik pidid varahommikul ärkama, et kella kaheksasele laevale jõuda, olid lapsed väljasõiduhommikul rõõmsameelsed ja heatujulised. Mis saakski olla parim, kui veeta kaks toredat päeva oma sõprade seltsis. Tuju tõstis ka see, et see reis oli preemiaks heade õpitulemuste eest. Tagasi tulles kuulsimegi, kuidas lapsed omavahel arutasid, et ikka tasub hästi õppida küll, kui sellistel  harivatel  ja meelelahutuslikel üritustel saab osaleda.

Laevas valisime endale sobivad kohad ja siin sõime ka kohe hommikust, sest soojad pirukad olid meil kodust kaasa võetud. Toit maitses hästi. Kõhud täis, läks tuju veelgi paremaks ja lapsed hakkasid laevas ringi vaatama, muusikat kuulama ja ühismänge mängima. Laevaaknast imetleti imelist vaatepilti – päikesekiired mängisid merelainetel.

Helsingis ootas meid ees juba buss, mis viis reisiseltskonna Soomemaaga tutvuma. Käisime: Senati väljakul, Sibeliuse monumendi juures, vaatasime Uspenski katedraali, Presidendi lossi, Parlamendihoonet ja Olümpiastaadioni. Käisime ka Helsingi ülikoolis ja Helsingi toomkirikus. Toomkirikus istusime ja igaüks sai vaikselt oma mõtteid mõelda. Ja imelik, et see vaikuses istumine möödus nii kiiresti, et pärast ei tahtnud nagu uskudagi, et juba pool tundi oli möödas.

Ülikool jättis ka unustamatu ja vapustava mulje. Ja kes teab ehk jätkab mõni meie SVFi lastest just selles ülikoolis.

Väga põnev oli kaljukindlus, kus kuulasime elavat muusikat noore pianisti esituses.

Edasi sõitsime Heureka keskusesse, kus veetsime kolm ja pool tegusat ja lõbusat tundi.

Heurekas oli väga põnev, sai katsetada palju huvitavaid asju: autosõitu, seda , mis tunne on, kui tekib maavärin, sõita rattaga trossil jne. Kõik said teha Soome rahapaja  vermimise masinas enda pildiga mündi. See oli küll laste jaoks väga põnev – panna oma pilt mündile. Kindlasti jääb see münt meenutama Heureka külastust ja meie reisi Soome. Väga huvitav oli Heurekas vaadata rottide korvpallivõistlust.

Umbes 40 km Helsingist eemal asus ööbimiskoht. Seal ootaski meid Kimmo Martikainen oma naisega. Peale lühikest ja südamlikku tutvumist, läksime majja. Nii armas oli, et laual oli meie sinimustvalge lipp. Kui olime oma asjad ära pannud, läksime õue laagrilippu heiskama.

Nüüd oli aeg hakata sööma õhtusööki. Õhtusöögiks ootas meid vorstisupp ja pannkoogid maasika- ja õunamoosiga ja kõige peale võis veel vahukoortki panna.

Kõhud täis söödud, hakkasime jalgpalli mängima. Iga laps sai peremehelt endale õige jalgpallivarustuse. Vahva, et ka Kimmo mängis lastega ise kaasa. Mängijaid toetas Kimmo abikaasa Sattu. Võõrustajate elurõõm ja hea tuju nakatas ka meid kõiki.

Meile väga meeldis see, et Soomes olevatki kombeks see, et kogu pere veedab vaba aega palju koos. Nii tore, et tänapäeva kiires maailmas on perekond nii kokku hoidev. Selle kahe päeva jooksul torkas ka silma, et isad tegelevad lastega nii palju. See oli nii armas!!!

Me ei näinud närvilisust, suitsetamist ega ka alkoholi tarbimist lastega veedetud kohtades. Eesti üritustel võib seda palju näha. Sellist käitumist oleks meil soomlastelt vaja üle võtta.

Peale pallimängu saime järves ujuda ja siis ootas meid soe saun. Peale sauna tõi peremees lastele külmi karastusjooke. Tundsime, et meisse suhtutakse nii hästi ja hoolivalt.

Kahju, et meiega ei olnud kaasas Siirit, ta oleks kindlasti rõõmustanud koos lastega nii toreda vastuvõtu üle. Õhtul enne magama heitmist meenutasime veel päeva Soomes ja tegime enda jaoks märkmeid.

Päev nr 2:

Järgmisel hommikul oli hr Kimmoga kokku lepitud, et kell kaheksa läheme golfikeskusesse sööma. Ja punkt kell kaheksa oligi Kimmo kohal.

Nende kahe päeva jooksul oli märgata, kuidas võõrustajad oskasid aega hinnata. Kõik oli nii täpselt ajastatud – ei mingit hilinemist. Jälle midagi, mida võiksime põhjanaabritelt õppida.

Hommikusöök oli meil nagu paradiisis – imeilus vaade sillerdavale järvele. Golfimuru oli nii tihe ja pehme nagu samet. Hommikusöök toimus Euroopas paremuselt 64. kohal olevas golfiklubis ja Soomes on see kõige parem klubi!

Toidud olid maitsvad. Hea, et olime juba eelnevalt Eestis Kehtna Majanduskoolis käinud õppimas etiketiõpet. Need teadmised kulusid siin marjaks ära. Kogu sealne toitlustamine oli tõesti nii kõrgel ja heal tasemel! Saime siit väga palju õpetlikku.

Ja tegelikult oli golfikeskus ka ise juba suur vaatamisväärsus.

Suur aitäh võõrustajatele ja eestipoolsele organisaatorile hr Andres Purgale!

Kõhud täis, läksime laagrisse, langetasime oma lipu ja suundusime Linnanmäki lõbustusparki. Seal pargis üllatas meid suur valik erinevaid atraktsioone – 43 erinevat varianti.

Siin juba igav ei hakanud.Väga naljakas oli vaadata maailma pea peale pööratult. Meie laste rõõmukilkeid võis kuulda nii Ameerika mägedes kui kuradirattal. Nõrganärvilised ja need kes ei olnud nii julged, sõitsid mitte nii ekstreemsetel atraktsioonidel. Igaühel oli võimalus valida vastavalt oma soovile.

Võõrustaja Lars koos abikaaasaga oli meile teisel päeval kaasa teinud toidupakid, et me ei peaks tühja kõhtu tundma. Aitäh neile!!!

Ja varsti oligi aeg hakata koju sõitma.

Tagasiteel olid lapsed laevaski veel väga lustilised aga niipea, kui Tallinnas bussi istusid, võttis väsimus võimust.

Mõnel valutas süda, et emale midagi kingituseks ei ostnud. Aga ega seda rahagi ju palju kaasas polnud ja asjad olid ikka suhteliselt kallid. Aga küllap vanemad rõõmustasid hoopis rohkem selle üle, et lastel oli võimalus nii palju näha ja kogeda.

Järgmisel päeval vanemad helistasid ja tänasidki huvitava reisi eest.

Kui tekkisid keeleprobleemid, siis kasutasid nii Kimmo, lapsed kui ka õpetajad sõnaraamatut ja saime üksteisest aru. Rääkisime nii inglise, eesti kui ka soome keeles. Lastele ja õpetajatele oli see reis väga heaks keelepraktikaks.

Järjekordselt tahame lõpetuseks tänada neid, tänu kellele selline reis toimuda sai – SVF meeskond, hr Andres Purga, Soome Ärimeesteühing, Kimmo Martikainen abikaasaga, Lars abikaasaga, eriline tänu ka soomepoolsetele bussijuhtidele!

Suur tänu ka lastele, kes oma käitumisega meid rõõmustasid!!!

ILUSAT SUVE KOGU MEIE PERELE!

Kohtumiseni augustis!

Tiina lastega

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Egas muud, ilusat suve tõesti ja mõnusat puhkust, kes puhata veel saab! Ning nagu Tiina ütles – kohtume augustis! :)

SVF meeskond

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.