SVF, Siiri päevik – Mai 2011

Siiri Päevik

Mai 2011

01.05 Ehkki on pühapäev, on SVF avatud. Tuuakse palju annetusi ja päev on tore.

02.05 SVF suletud. Kirjutan Soome, Raikole, et ka tema peaks päevikut, kui on midagi, mis puudutab SVFi, on meil ka endal parem ülevaade pärast. Raiko saadab mulle lühikese kokkuvõtte ja vabandab, et pole eesti keeles suurt hea kirjutaja: :)

Raiko Päevik

28 aprillil helistasin kirikusse,kellega me teeme  koostööd SVF –ga  oli kokkulepitud ,et helistan  neile ,nemad olid juba meile 15 kotti valmis pannud asju mis olid puhtad korras jne  nii ma siis söitsin nendele järgi ja töin ära  9 mail jöuavad nad meie SVF –di Raplasse.

30 aprillil koristasime siin Soomes  oma öue ja juhuslikult tulid uued naabrid meiega rääkima jne siis juttukäigus selgus ,mida keegi teeb ja nii nad kuulsid ,et ma teen heategevust eestis ja nad olid vaimustatud sellest ja lubasid annetada meile korralikke ja puhtaid riideid ,kuidagi ise tulevad need asjad ja se on heamärk sellest mida me teeme ,et se on öige.

03.05 Kõik laabub tavapäraselt kenasti. Juuru sotsiaalametnikud tulid meilt riideid viima. Valivad kahele vanurile sooje jopesid, kampsuneid jne. On väga rahul saadud asjadega. Muidugi saavad nad valitud kauba tasuta. Kuigi me ju aitame põhiliselt toimetulekutoetusi saavaid LASTEGA peresid, ei jäta ju aitamata kedagi, kellel abi vaja.

04.05 Sain telefonikõne kodulehel rippunud teate kohta, milles vajatakse laualampi. Helistas inimene, kes on ka meie poes juba käinud, Ene Koppelman, ja teatas, et tal on lamp, mida tahaks ära anda ja et see on küll veidi vanamoodne, aga muidu täiesti korras. Lepime kokku, et reedel tuleb SVFist läbi ja toob ära.

Olen kodus, teen arvutiga tööd.

Liisi2 teatab, et SVFi on toodud riideid jälle ja esemeid samuti. Rapla Naiste Varjupaik käis SVFis ja küsis meilt panni. Ma usun, et ehk läheb õnneks selle panniga. :)

05.05 Olen hommikust peale SVFis. Ilm tõotab tulla ilus, igatahes on õues soojem kui eelnevad päevad. Kui ilm ilus, siis ka inimesi rohkem liikvel. Kl 10.45 tuleb Piret autoga Märjamaalt. Seesama Piret, kellele aprillis voodi 200×160 sai viidud, tuli riideid valima. On väga tore ja asjalik naine, poisid on tal kaasas, üks 17 ja teine 15, kes on õe laps tegelikult, aga Piret kasvatab. Poisid on muhedad, hea huumorimeelega, veidi tagasihoidlikud. Piret räägib, peres on kokku 4 last, kõige väiksem kolmene. Mees on keevitaja, aga maal tööd leida pole ja nii istub mees juhuotsade peal. Piret valib päris palju riideid, mis võiksid sobida. Nende pere köögimööbli vajadus ripub juba mõnda aega me kodulehel. Naine kurdab, raha mööbli jaoks mitte mingit moodi ei jätku… Mehele jäi viimane firma, kus ta töötas, võlgu ja raha pole võimalik kätte saada, sest firmat enam polegi. Tõesti, Eestis sellist süsteemi ei ole nagu Soomes, et riik töötaja palka turvab, st riik maksab saamata jäänud palgad inimestele ise, juhul kui tööandja pankrotistub.

Kui Piret lahkub, tuuakse kohe uusi riideid. Naine, kes toob, tahaks meie juures vabatahtlikuna aitamas käia, mida teha tarvis on, seda hea meelega ka teeks. Lepin temaga kokku, et kui abi vaja, saadan teate.

Kui vabatahtlikku tööd teha tahtev naine, Monika, lahkub, tulevad kohe uued abivajajad, Juurust. Noor naine, kolme lapse ema, üksi kasvatab lapsi ja naisel on ema ka kaasas. Valivad lastele riideid.

Räägin ja selgitan, milliseid võimalusi ja abi veel SVF annab. Mainin, et luksust me ei jaga, ainult hädavajalikke asju. Naine nagu ärkaks, ütleb, et lastel ei ole voodeid, mööblit üldse eriti ei ole, isegi remonti pole saanud ära teha, sest korter, kuhu lastega kolisid, on remontimata ja naine on töö alles nüüd leidnud. Kuid mis puudutab laste voodeid, siis oleks neid küll nii vaja. Telekas on ka klikiaegne, kui tahab näitab pilti, kui ei taha, ei näita. Luban panna kuulutuse kodulehele üles voodite asjus.

Lahkub Juuru seltskond, tuleb Marge Märjamaalt. Ja vahepael ulatatakse mulle lattu veel üks kott saabunud riietega. Marge ongi nüüd see naine, kelle haigele lapsele perekond Vihmar playstationi annetas, sellel on kolm mängu ka kaasas ja on endiselt roosas paberkotis ja ootab kätteandmist. Enne kui seda teen, näitan, mida olen talle muud kokku pakkinud, meiliga sain ju riietenumbrid jne. Osad asjad sobivad, osad mitte. Lõpuks saab Marge veel paar käekotti ning ulatan ka playstationi, lausun edasi sõnad, mida annetaja mul palus öelda: „ Palun öelge poisile edasi, et ta oleks hea inimene ja teeks teistele samuti head, nagu temalegi tehakse.“  Marge kallistab mind. Enne kui ta lahkub, ütlen, et Raiko lubas tuua Soomest 9. mail palju mänge, sest tema poeg tahaks need annetada samuti Marge pojale. Et tulgu siis ükskord uuesti meilt läbi ja valigu, mis mängud eakohased jne.

Veidi aja pärast saabuvad kaks toredat mammit, kilekotid käeotsas kampsunite ja seelikutega. Hakkavad ise mulle asju ulatama. Küsin, kas kotiga meile jätta ei tahaks, siis ei ole siin lappamist. Ütlevad, et ei taha, tahavad kottidega veel Säästukasse süüa ostma minna. Mammi, kes teisena meile riideid annab, ütleb, et meest enam ei ole elavate kirjas ja sellepärast ei ole meeste riideid meile tuua ka. Mõlemad nendivad kurbusega – on eesti rahvale ju omane, et mehed surevad noorelt…

Ja veel! Hommikul SVFi sõites helistati ja nüüd hiljem sain kinnituseks meilile toreda kirja:

Tere!

Arutasime Tallinna Looduskaitse Seltsi aktiiviga Teie pöördumist ja meie poolt on ettepanek korraldada üks õppeekskursioon Kagu-ja Lõuna Harjumaal (osaliselt praegusel Raplamaal) Kindlustaksime ka lõunase supi. See ekskursioon jääks septembri algusesse.
Laupäeval hoogtööpäevakul teen oma inimestele ettepaneku hoolikalt läbi vaadata oma võimalused, kuidas oleks võimalik peresid aidata. Meil on toredal vanaemad, kelledel nobedad näpud. /……./


Tänan ja loodan edasisele koostööle

Tiiu Paloveer
Tallinna Looduskaitse Selts

See on nüüd küll tore! Tiiu pakkus välja, et Tallinna Looduskaitse Selts võiks korraldada lastele terve päev kestva õppeväljasõidu. Meil on tarvis maksta ainult buss, ülejäänu ei maksa midagi e. giidid, toitlustus jne. See oleks küll põnev ju. Mõtlen, kuidas saame bussiraha ja lapsed Raplasse kokku. Ma arvan, et niisugune väljasõit võiks küll huvipakkuv olla ja informatiivne. Ehk saab mõnest lapsest siis tulevikus hoopis loodusteadlane. J Uurin, ehk saaks teha mõne bussifirmaga sponsorlepingu… Vaatame, septembrini ei ole väga palju aega, aga siiski piisavalt.

Ja Tõniselt sain hommikul kirja, mille ta täna kl 07.19. Et emadepäevakontsert algab homme Raplas kl 18.00. Tõnis palus, kas ma ei laulaks seal, muidugi ju laulan. Ja Tõnis lubas ka saata Rapla maakonna bussifirmade nimed mulle, et saaksin edasi uurida, kes ja kus.

Raikoga tänane kirjavahetus:

Raiko: Ma hakkan ka oma päevikut täitma edasi ,kuidas oli mis ma sulle saatsin kas oli palju kirjutus vigu ja kas said aru ja lauseehitused jneR

Siiri: See oli tore, panin selle just nii oma päevikusse, nagu Sa kirjutasid. Sa oled ju Soomes elanud kaua, Sa ei pea oskama kirjutada eesti keelt õigesti, kuigi võiksid. :)S

Raiko: Siiri ,ma pean oskama kirjutada olen ju eestlane :)))Homme lähen kalleid firmariideid tooma meile poodi üks rikas soome perekond tahtis anda meile neid :)))Ma ei tea kuidas ma köik asjad peale saan mahtuma:))) panen katusele nööriga kinni:)R

06.05 Tuleb Ene Koppelman, kes lubas lambi tuua. Lamp on veidi must, kui mitte öelda, vägagi must, pean omale koju tooma ja ära pesema, enne kui edasi toimetame. Aga laste turvatool on korralik, selle paneme müüki. Ene on armas, räägib, et tal on veel üks turvatool, natuke hallitust on rihmadel, aga kui sobib, võiks meile tuua. Pakun välja, et võiks proovida hallituse harjaga maha hõõruda ja pesta. Lubab proovida ja tagasi tulla. :)

Peale tööd SVFis lähen laulma. Raplamaa AASTA EMA tiitli väljakuulutamine ja autasustamine. Ilus üritus, läheb hinge see, mida räägitakse ja öeldakse ja emad, keda lillede ja aukirjadega tänatakse, on kuidagi… tõepoolest väga emalikud. Nad on tagasihoidlikud ja ikka… väga kenad inimesed kõik üks kuni viimseni. Tiit Leier peab kõne, Tõnis Vaik viib üritust läbi. Raplamaa valdadest on vallavanemad ka kohal, lillekimbud ja kingitused kaasas. Thea Paluoja lapsed nagu nöörimööda tulevad kõik ühesugustes ilusates kleidikestes ja laulavad nagu väiksed haldjad.

Theal on vilets süntesaator, heli pole just kiita sel… Minu kord laulda, laulan siis „Ei saa mitte vaiki olla“ ja teine laul on mu enda viis ja Juhan Liivi sõnad „Viimne võimalus“. Saadan ennast Thea sündiga, mis nagu kumm venib heli poolest, tuhm ja mängutoosilik. …Ma ei saa olla mõtlemata pärast esinemist toolile tagasi istudes, Thea, kes nii palju Raplamaa lastega tööd teeb (need lapsed on oma lauluoskuse poolest üle Eesti hinnatud ja võidavad vist küll igal laulukonkursil auhindu) võiks ka ju paremat pilli väärida! Sellise kingi võiks Thea saada näiteks.. järgmiseks emadepäevaks. :) Ent mulle just paar päeva tagasi helistas sõbranna Tallinnast ja küsis, kas me tasuta klaverit ei tahaks, tal üks tuttav pere tahaks annetada, tuleb vaid häälestada.

Koju saabudes helistabki Thea, tunneb muret, kas ma sain tema pilliga ennast saadetud. Sain küll, sest niikuinii on ju sisu tähtis ja ma tegelikult olengi nagu sõjaaegne inimene, ei tee sääsest elevanti, kui olukord on nagu on ja lihtsalt tuleb hakkama saada. Ütlen Theale, et kas ta päris klaverit ei tahaks? Ta vastab, et pole ruumi kuhugi panna, ruum, kus ta töötab, on pisike ja tal on tarvis silmsidet lapsega, kui tööd teeb, ei saa selga lapsele keerata. Aga siis ütleb Thea, et klaverit oleks tarvis neil kultuurimajja Raimond Valgre tuppa! Noo, ma usun, et perekond, kes klaverit SVFile annetada tahab, oleks kindlasti rõõmus, kui see just Valgre tuppa läheks. Ja mina ka, sest minu jaoks tähendab Valgre mu tööinimese elu algust! Lepime kokku, et lähen siis teisipäeval Valgre tuba vaatama.

Teen kodus õhtul meili lahti, hea uudis ootab! Raiko on kirjutanud mitu rõõmsat kirja vahepeal! Esiteks Raiko päevik:

6 mai. Tänaseks  oli mind külla kutsunud  Soome perekond ,sellised vanemad inimesed   ,tunnen neid  juba ammu  ja naine käib hambaarsti juures eestis  koos minuga jne  .Tutvustan neile Eestit ja räägin Eestist  lugusid nii häid kui halbuJ

/………/ Paarikene teab ,et teen koos Siiriga heategevust Eestis ,nad olid huvitatud kuidas meil läheb kes on abi saanud mida vajatakse jne,jutt läks  ühele poisile kelle eluunistus oli saada playstation kuna ta on tihti voodihaige ,siis  ta mängida teistega ei saa. Siiri  muretses talle playstationi ja keegi töi ka möned mängud, ka minu poeg Renek ütles ,et ta tahab anda sellele poisile mänge ja nii ta panu juba kotikese valmis.

Kui  paarike kuulas seda juttu ,siis mees kohe ütles ,et tal ei ole kindlasti ka telekat  kui on playstation ,siispeab olema ka telekas.Nii ta pakkus ,et ostab sellele poisile  20 tuumase lcd  teleka   .Kas pole suure südamega inimene .Ma ei jöudnud tänada  aga tema vastas Anname abi neile kes seda vajavad .Se oli üks tore päev ja jutuajamine selle paarikesega.

Öhtuks  kokkulepitud  kokkusaamine  Soome perekonnaga kes tahavad anda riide abi Eestisse väga tegude ja  töökas päev olnud .Super :)

Teiseks:

Siiri, selline kiri tuli mulle täna postkasti:

Tere!
Lugesin Teie kodukat ja tekkis mõte aidata Teid selles ettevõtmises niipalju,kui see tänapäeval igal inimesel võimalik on.Rikas rikast ei aita,vaene veel vaesemat vast ikka:).
Olen nimelt Soomes elav ja veel töötav invaliidist 50 aastane elurõõmus mees.
Eestis elan Pärnus ja korra kuus käin ikka KODUS.
Enamjaolt sõidan ma autoga,milleks on VW Multivan,istmed saab alla lasta,seega kaupa saaksin ma peale võtta,niipalju,kui mahub.Rapla pole teab mis eemal,et sisse põigata.
Ka on mul plaanis oma keldrit Eesti kodus revideerida ja sestap oleks esimene “koorem” tulemas just Pärnust,kui ma olen minemas võõrsile.Eks ma katsun esmaspäeval õhtuks saata mingi nimekirja asjadest,mida mul on kahju ära visata ja mis ootavad mõnda abivajajat.Nagu öeldakse:elamiseks vähe,suremiseks palju.
Et mu jutt ei muutuks üleliia minoorseks,lõpetan siinkohal ja soovin Teile jõudu ja jaksu!

Olge hoitud!


Tervitades Mati

07.05 Jah, näib küll nii, et vastab tõele, et aidates teisi, aitad iseennast. Sest on hea tööd teha ja olla seal, kus on hea atmosfäär.

Täna käisid meil inimesed, kes ennast Muumideks nimetasid. Ja oli tõesti armas perekond… Vanaema oli imetilluke, naine samuti ja mees oli pikk ja päevitunud ja suurt ei rääkinud. Vanaema, keda Muumiks kutsutakse, jättis oma lahke ja armsa olekuga lihtsalt erakordse sära meile õhku, kui nad hiljem lahkusid.

Siis üks naine tõi saapad, uued peaaegu.

Järgmisena tulid ostjad, kaasas lapsed: Umbes kaheksane poiss, kellel on pealuu põsele maalitud, ütleb mulle, et tema tahab koledaid asju! Küsin Liisilt, mis me teeme Nüüd? Laps nõuab koledaid asju. Keegi pole veel koledaid asju küsinud, olid küll kaks meest, kes ükskord meile sisse astusid ja küsisid Liisi2lt, et kas see siin on see uus pood, kus sodi müüakse? Liisi2 vastas tõsiselt (mina ise olin laos ja kuulsin seda pealt), et ei, sodi siin ei müüda. Seepeale läksid mehed ilma midagi edasi uurimata uksest välja. – Nojah, igal inimesel ju omad vajadused! :)

Sukeldun siis lattu, mängukasti sobrama, otsin midagi kohutavat. Leian ühe rohelise koletise, kellel punane vilkuv tuli peos, ese töötab patareiga. Viin poisile selle ja ütlen, et SEE asi on nüüd tõesti õudne, no kole kohe, huhhhh… isegi lausa jjjjjjjube, ütleks ma! Poiss ütleb, et jah, on jah, aitäh! Uurib. Paistab, et mu kingitus talle vist meeldib.

Meil müügisaalis ripub lae külge kinnitatud riidepuul musketäri kostüüm, no seda nähes minnakse käima! Lausa tirime kostüümi alla, see on muuseas Raiko annetatud, oli tema poja koolikarnevali kostüüm. Poiss läheb erutatult proovikabiini ja väljub väga tähtsa olekuga, see kostüüm on talle täpselt paras – püksid, kuub ja kolmnurkne nahkmüts. Naljakas. Teen mobiiliga pilti ja küsin, kas võime kodulehele üles panna? Saan loa. Pilt tulebki ehe, poisil on üks käsi tähtsalt puusas.

Aga teine laps, kes kaasas on, joonistab samal ajal meil joonistamisnurgas, kus laste joonistatud pildid ka seinal näitusena üleval ripuvad. Teen tüdrukust samuti pilti ja saame loa sellegi kodulehele üles panna.

08.05 Teen Tallinnas Metsatölliga proovi, kontsert on tulemas 20.05. Saan kõne pr. Aimelt Raplast, kes tahaks meile annetada väikse pesumasina „ Maljutka“, ta on ka juba varem helistanud ja seda pakkunud, aga ei ole saanud ise ära tuua. Tänan ja ütlen, et tuleme ise järgi sellele.

Peale proovi sõidan läbi kolme annetaja juurest: M.Koppel, kes elab Mustamäel, annetas tüdrukute riideid, mitu kotti tõstan autosse.

Liigun edasi Kadaka teele, kus Ragnar Nurmik, kes samuti üksikkandidaadina Riigikokku kandideeris, annetab 5 tooli ja ühe tolmuimeja.

Siis liigun edasi Kakumäele, Tiina ja tema abikaasa annetavad mitu kotti asju, ühe cdmängija ja kööginõusid. Küsivad minult, kas peredele oleks tarvis puhastusvahendeid – pesupulbrit jne. Muidugi oleks. Iga abi on neis peredes teretulnud, sest siis jääb rohkem raha söögi jaoks, mis paljudes peredes suur probleem on, nagu olen juba teada saanud. Tiina ja tema mees on kuidagi head ja sõbralikud ja soojad minu vastu. … Ära sõites teen veel akna lahti ja ütlen: „Olge ise ka terved!“ See lause jääb mind millegipärast tükiks ajaks kummitama, Kakumäe pere lahke olek samuti. Mõtlen koduteel, kes tegelikult eestlased on ja millised… Nii palju häid inimesi… Ja ütlus, justkui eestlase parim toit oleks teine eestlane, on küll alusetu.

09.05 Esmaspäev, SVF suletud. Olen kodus, kaevan peenramaad, muidu jääbki kõik maha panemata. Aga täna saabus Raiko ja homme SVFis näeme, mis ja kuidas ja mida ta kaasa tõi.

10.05 SVFis olen alates kl 12 st. Raiko on toonud palju kaupa, meie ruumised valitseb täielik segadus, seame korda ja teeme tööd.

Õhtul saabusid kaks kirja heade uudistega, ühes pakutakse kirjutuslauda, lampi ja tooli. Neid asju on tarvis ja tean kuhu need viime. Teises kirjas pakutakse, et kui on tarvis suuremaid asju transportida, siis saaks see inimene oma bussiga meid aidata. Saan aru, et siis vist ilma rahata? :

Tere!

Minul selline pakkumine, et kui vaja  bussi abivajajatele mööbli võimingi suurema asja vedamiseks, siis oleme nõus aitama.Hea on kui see on pikemalt ette teada (võib olla 1- 2päeva), sest bussi kasutame ise töö tegemiseks. Kuid samas võib alati helistada ja uurida, kas buss on vaba.

Lugupidamisega,

XXX ( SVF ei avalda nime)

Igaks juhuks saatsin kirja vastu, et kas sõidukulud on meie jaoks tasuta või ainult teatud piires jne. Sest loogiline ju, bensiin maksab palju ja kes meie kõiki sõite ette teab, kuhu ja kui kaugele.

Täna õhtul viin ära Kuimetsa toolid ( 5 tk) ja kohvimasina. Mikroahju veel ei ole, ehk õnnestub ka see leida. Ja kirjutuslaua saavad nad siis reedel, koos lambiga.

Viisin ära toolid… Ja..  Keeruline nende olukord. Ahi katki, korstnajalg samuti, talvel köetakse tuba, kus 18 aastane koolitüdruk elab ja magab, ainult jaokaupa, sest elekter on kallis. …Mul ei ole lihtsalt sõnu ja ega ma hakkagi oma päevikus siin kõike kirjutama, mis ja kuidas. See on see naine, kellest olen varem rääkinud, et töötab laudas miinimumpalgal, kasvatab kolme last ja lasi katuse ära parandada, (esimene katusepanija võttis raha ja lasi jalga, politsei meest üles ei leidnud, teisel korral uue katuse panek õnnestus) maksab pangale laenu tagasi. Söögiks vaevalt raha jätkub, korstent ilmselt ei paranda niipea ega ka ahju mitte.  – Pakkusin neile korraks nii jutujätkuks, et neil oleks küll hädasti seda Kanal 2 saadet, milles kodusid korda tehakse… – Ei-ei-ei, ei taha, ei taha, me tagasihoidlikud inimesed jne.

Koju sõites helistasin ka Raikole, olin üsna keeletu, mis ja kuidas nad elavad ja mida üldse me teha saaksime ja kas üldse on võimalik. Raiko ütles esimese asjana, et see Kirsti Timmeri saade, sinna oleks vaja kirjutada: „Saadan aadressi sulle, kirjutame sinna!“ Jõudsin koju, Raiko oligi aadressi saatnud. Lühidalt kirjutasin olukorrast selles peres ja palusin, kas nad saaksid neid aidata.

11.05 Hommikul 9-st SVFis. Raikot täna ei ole, Raiko vanaemal on täna sünnipäev! :)

Oleme Liisi2 kahekesi, saan olla ainult lõunani, sest Tallinnas kl 16 hakkab Metsatölliga proov. Koristan ruumi nr 32 ja pakin seal viimaseid asju, saame varsti välja kolitud ja ruumi tagasi antud.

Sain vastuse, et XXX pakutud bussiteenus oleks tasuta, kui meie siis oma kaupluses allahindlust neile teeme. :) Muidugi teeme! Ja nende firma logo paneme ka kodulehele toetajatena üles, sest sõidud ei ole odavad ja võtavad aega jne.

Sõidan linna proovi ja saan asjaliku/südamliku telefonikõne, mis tõesti head meelt valmistab! Nimelt Kanal 2 produtsent, kes on hoopis Kristi Nilov ja kes on meie kirja lugenud, teatab, et nad tahaksid aidata seda pere, kellest kirjutasin. – „Näib, et meie jõud käiks kirjas kirjutatud oluorrast üle küll ja saaksime ehitada ahju ja korstna ja muugi! Meile on tulnud üle 4000 kirja, kus abi palutakse. Juunis tuleksime vaatama peret, kellest kirjutasite,  ja kohta ja lepime kokku, kuidas ja millal täpsemalt remondi ette võtame.“ — Nii, nii, kuidas nüüd pere nõusse sellega jääb? Vaatame.

Peale proovi sõidan Tallinnas Mati ja Angelika Rumesseni juurde, kes tahavad annetada vanaaegse pianiino. Nemad on minu sõbranna, Katrini ja tema mehe Priidu, tuttavad ja lähemegi sinna kõik koos, nende laps, väike Marek, samuti kaasas. Saan teada, et klaveri omaniku, Mati, vanaisa on mänginud kunagi tšellot teater „Estonia“ orkestris ja et ema õpetab tänaseni klaverit. Aga ometi kodus klaverit ei mängita ja nüüd võiks ju keegi seda siiski mängida, mis ta ikka niisama seisab! Proovin mängida, täiesti särav heli ja peaaegu hääles ka. Korralik klaver. Istume veel veidi, sean end minekule, tarvis veel ju ühte kohta jõuda õhtul!

Kaiu valda, head teadet ja uudist Kanal 2 vastusest viima, mille pärast mu süda kogu päeva kiiremini löönud on, jõuan alles õhtul kümne paiku.

12.05 Kl 12 saan Raplas kokku Thea Paluojaga, räägin klaverist, et korras ja hääles ja et omanik selle heal meelel Raimond Valgre tuppa annetab. Lähemegi koos – Thea, kultuurimaja juhataja Age ja mina, Valgre tuba vaatama. Muidugi on see sobiv koht – seintel on noodipaberid, Valgre pildid ja ta elulugu kirjutatud, klaver ongi just puudu veel. Lepime kokku, et Kultuurimaja ise organiseerib äratoomise ja ka inimesed, kes klaveri bussi tõstavad, vähemalt 4 meest peaks olema, klaver on ju raske.

Käin SVFist läbi, Raiko ja Liisi2 on seal. Neil paistab tore olevat ja nad klapivad väga hästi. Liisi2 on rõõmus nagu alati ja töö laabub. Mina kiirustan koju, paberimajandus on tarvis ära teha.

Saan kirja isalt, kes küsib riideid oma neljale lapsele ja ühte voodit, väga viisakas kiri on. Kutsun nad SVFi, peaksid ise valima, mida neile saaksime anda.

Raiko helistab, asju on toodud ja kõik laabub ja Raiko oli pesnud 32 põranda puhtaks ja täna Okta Centrumi juhatajale, Maiule, võtme ära andnud. Sellega on korras nüüd. Saadab ka mulle hiljem kokkuvõtte oma päevast:

12 mai

Olen poes ja hindame asju koos Liisi2-ga ja koristasime ja nii edasi ,siis astus meile poodi naine kes nuttis .Mina küsisin ,siis naiselt ,et miks te nutate ja tema vastas mul on nii Minul on täna nii negatiivne päev olnud, eile kaotasin raha ja täna läksin mehest lahku ,mina ei osanud midagi muud öelda ,et elu on liiga lühike ,et nutta ja siis ta löpetas nutmise ja ütles ,sa oled nii tore ja ilus poiss ,et nüüd paneme mulle uued riided selga ja ma lähen siit poest uue inimesena ära nina püstis :) Köigepealt leidis se kuntsnikust naineendale kingad pani kohe jalga ja viskas oma vanad kotti ta oli nii röömus nende kingade üle siis tahtis maksta kingad ära jne siis ta avastas ,et pole raha .Siis küsis ta ,et kus on lähimautomaat Liisi2 vastas ,et Maximas Mina ütlesin Naisele Liisi2 viib teid sinna ja toob tagasi ,siis saate ka kleidi ja pluusi selga osta ,nii ta läkski ja olid tagasi 10 pärast .Siis leidsime talle kleidi ja pluusi 1 tund oli ta meil poes uued riided seljas löpuks ja postiivsust täis Tänas meid ja soovis meile edu 20 korda vähemalt kui mitte rohkem kallistas meid ja ütles et Ta sai täna bemmiga söita ja ilus poiss poes pani teda riidesse lubas meile külla jälle tulla.:)

Jöin kohvi ja uksest astus sisse Kati Vatman vist oli tuntud Kati
Murutarina tutvustas end ja küsis kas sina oledki se Raiko vastasin ,et olen jah nii andsime käest tere ja tutvusime temaga ja siis meesterahvaga kes tal kaasas oli .Pakkus meile riideid korras ja puhtaid 1 tonn riideid on meil mina vastasin ,et meil pole ruumi tonnide viisi asju vötta vastu ,et tooge meile homme üks kott
ja vaatame kuidas me saame siin minema ,et siis toote juurde nemad olid nöus lubasid homme kell 9-10 paiku tulevad ja toovad asju .

Oli aru saada ,et nad olid töölt arvatavasti tulnud sest hobuse ja lamba löhna oli tunda terves poes ,siis kui Kati oli läinud lasime
Liisi2 öhuvärskendajat aga ega se midagi suurt ei aidanudJ)

Vot selline päev oli täna meil SVF keskuses .

13.05 ja reede! :) Hommikul kl 9 sõidan SVFi ette, valged suured kilekotid meil ukse taga. Nii. …Kes need nüüd siis siia tõi? Tulen autost välja, lähen ukse juurde, mitu, mitu kotti vastu seina toetamas. Mõtlen, no.. meil on ukse peal silt, ära jäta kotte ukse taha. Kui niimoodi ukse taha hakatakse jätma, siis lõpeb meie heategevus üsna pea, sest nii saab teiste elu ja tööd samas Okta Centrumi hoones häiritud, eksole. Olen päris nõutu ja ausalt öeldes.. nördinud, sest kilekottide väline räpakus ei tõota head. Avan just esimese koti suu, kui saabub oma autoga kohale ka Raiko. Jõuame ühise järelduseni, kes need asjad tuua võis, küllap annetaja, kes eile Raikole lubanud oli, et toob kolm kotti jalanõusid ja siis veel mõned tonnid riideid. :) Ongi täpselt kolm kotti jalanõusid. Tassime kotid ukse tagant teise ukse taha, ehk siis meie siseukse taha, mis viib majas olevasse tagumisse koridori, mille kaudu me oma kontori ja müügisaali-lao vahet traavime. Valame jalanõud põrandale, paneme kindad kätte ja püüame selgusele jõuda, mida meile toodud on. Sealsamas paneme need asjad kotti tagasi ja püüan helistada, et tuldaks asjadele järgi, sest me ei võta vastu musti, pesemata ja katkiseid asju. Telefon ei vasta.

Aga Samal ajal tuleb üks naine, kuna üks kleit talle silma hakkas, mis õues stangel rippus, naine tahaks proovida seda. Mina just räägin Raikole, et ei oskagi suhtuda nüüd, segadust tekitab selline annetus, nii ju ei tehta!

Naine ütleb, pahaseks pole küll mõtet saada, lihtsalt imestada tuleb! Küsin naise nime, kes nii targalt ütles – „Heli.“ Kuldsed sõnad HELILT alatiseks meeldejätmiseks:

ÄRA PAHANDA, HOOPIS IMESTA!

:) Ja me nüüd aina imestamegi Raikoga, kui kotte edasi läbi vaatame. Aga mõne aja pärast helistatakse tagasi  ja mõne aja pärast viiakse kotid ära.

Terve päev tegeleme mitme asjaga korraga, kes kuidas. Liisi1 on ka tööl. Jälle sama ring, annetatud asjad sorteeritakse, mis, kuhu ja kellele. Lähme Raikoga üles, teisele korrusele kontorisse, mis samuti lao moodi meil juba välja paistab. Kirjutan Rapla Teatajasse kirja, kas nad ei võiks tulla meid külastama ja oma lehte meie tegevusest kirjutada, sest Märjamaalt näiteks käiakse palju abi saamas, aga Raplast vaid vähesed, ometi on Rapla vallas raskustes elavaid peresid rohkem veel kui Märjamaal.

Tuli Marge koos pojaga Märjamaalt, et telekat ära viia, mis poisile spetsiaalselt osteti. Raiko annab selle üle meie kontoris, ema ja poeg on väga õnnelikud, aga ei tea, kuidas tänada ja meie ka ei tea, mida muud peaksime tegema, kui üle andma ja seda me siis teemegi. Eks nad ole päris vapustatud sellisest kingist ja meil on hea meel poisi üle. Tervisega ei ole küll hästi, aga nüüd saab mängida, playstation on, telekas ka, mängud ka ja enam ei pea üksinda kodus olles igavust tundma.

Tuuakse asju. Korraks astub läbi ka Juuru vallavanem, Margus Jaanson, kes kõrvalt poest omale muruniidukile osi ostmas käis, tuli vaatas meilegi sisse, kui siinkandis juba. Näitan ruume, seletan, kuidas süsteem meil käib ja toimib. Ta ütleb: „Ise tehtud, hästi tehtud.“

Ootan veel isa, kes nelja lapse kohta mulle kirjutas, et nad tuleksid riideid valima ja muud vajalikku, aga nad ei tulegi.

Tuleb hoopis üks pensionär, kes on invaliid ja valib omale mõned tasuta riided, on asjade üle väga rõõmus. Ega meil enam viletsaid riideid ei olegi, kõik, mis tuuakse, on täiesti kõlbulikud  asjad.

Ja! Tuuakse ka üks laste jalgratas! Naine, kes lubas tuua, tutvustab ennast Sõbrana, lisaks toon ta täiesti uue paari sügissaapaid ja veel ühe paari jalatseid, mis otsustame müüki panna, sest need on korralikud ja ilusad samuti. Jalgratas läheb jagamisse, meil on ootel palju peresid, nüüd vaatan, kes saab ja kelle lapsele see ratas paras oleks. Tänud aga Sõbrale!

Ja.. ostetakse ära ka meie muusikakeskus, millest vaikselt Bachi kuulasime ja Vivaldit ja Mozartit… Nüüd enam ei kuula! L

Siis tuuakse, nagu kokku lepitud, ka kirjutuslaud ja tool ja lamp. Need lähevad kohe Raiko autosse, kellega koos me asjad täna veel Kaiu valda viime. Võtame peale ka kaks kotti kohendamistvajavaid riideid, Eda juurest tarvis kaks kotti puhtaid ära tuua. Teeme siis vahetust. :)

Kl 18 paneme SVFi lukku ja lahkume. Eda juurde kõigepealt, kes elab neljandal korrusel!!! Tassime kotte. Eda tahab ise ka üht-teist annetada ja meil on hea meel, sest asjad sobivad ja on näha, et küllap need kauaks seisma ei jää.

Ning sealt edasi sinna Kaiu perre, kellest juba nii palju kirjutanud olen. Tõstame õuel asjad maha ja Raiko aitab suuremal poisil viia tuppa ära. Pereema kallistab mind kõvasti, paistab, et on leppinud sellega, et TV koju tuleb, ja paistab ka, et ta on väga rõõmus ja täis uut lootust. Ja Kanal 2 nende elu ka teiseks teeb, kui kõik hästi läheb.

14.05 Käis Tiiu Kaiust, nagu meil kokkulepe oli ja valis tüdrukule riideid. Kuna tütar veel eile õhtul kirvega omale kogemata kätte lõi, siis on tüdruk kodus ja haige. Tiiu ütleb, tahtis tüdruk emale meelehead valmistada ja puid lõhkuda, aga juhtus õnnetus…

Vaikne päev, vihma sajab. Aga üks naine tütrega tuleb poodi ja ostab kaks pusa. AGA – pärast sain sellise kirja temalt:

Tere Siiri!

Käisin lapsega täna SVF poes ja ostsin lapsele kaks dressipluusi  ja  laps valis endale veel ühe toreda roosa karu. Teil oli seal tore. Ja kogu teie ettevõtmine on väärt suurt kummardust …

Koju sõites tekkis väike mõte, et äkki saan kuidagi teile kasulik olla.

Mõni aega tagasi lugesin teie kodulehelt, et soovite tegelema hakata ka huvitegevuse ja ringitööga ning vajate kangastelgi.

Juhendan Rapla linnas käsitööringi ja mul on olemas ka kahed kangasteljed. Ühed on mul küll pidevalt töös aga teised suurem aeg seisavad niisama ja tore kui keegi neid ju kasutaks

Ära anda ma neid küll päris ei taha(kuna need on minu vana-vanaema omad) Võib-olla saame kuidagi oma jõud ühendada.

Õpin ise ka Viljandi Kultuuriakadeemia avatud ülikoolis rahvuslikku tekstiili-… seega oskan erinevaid tehnikaid  ka  õpetada

Tervitades

Gerly  Karu

PS. Hetkel on meil üle ka üks värviprinter. Saab kasutada ka siis kui panna sisse ainult must tint. (kui värve pole vaja ja nii on ka odavam)

Äkki on kellegil vaja.

Jah, väikseid imesid juhtub koguaeg, SVFil on põhjust nii arvata ja öelda kuhjaga! Ehk saame ka imega ruumikitsikusele leevendust! Siis saamegi huviharidusega alustada.

Minu vastus talle:

Tere Gerly,

Nii-nii, suur tänu heade sõnade eest ja abi pakkumise eest. Loodame laieneda ruumidega õige pea, kangastelgi oleks siis kindlasti tarvis ja võiksime need meie uutesse ruumidesse üles panna, oleks väga vahva, kui saaksime kasutada ja oleks inimene, kes juhendada oskaks. Kui suured teljed on, kas saab ka vaipu kududa? Peale selle on tõesti plaanis liikuda sinnapoole, et õpetada vanu tekstiilmaterjale ümber töötlema. Selleks meil konkreetset õpetajat praegu ei ole, me võiksime kindlasti koostööst rääkida, loodame edeneda ja olla varsti valmis niisugusteks tundideks nii ruumiliselt kui rahaliselt. Meil ei ole niisugust mõtet, et neid tunde õpetaja jaoks ilma rahata läbi viia, ikka tasu eest, aga osavõtt oleks ilma rahata. Usun, et tundidega võiks alustada sügisel, aga sinna on veel aega ja vaatame, kuidas kõik sujub. Aga siis on tore, et see asi nüüd ka paistab paika loksuvat, olemas teljed, olemas õpetaja. :) Mul on tõesti hea meel.

Printeri võib tuua meie keskusesse, me jagame sinna kuhu vaja.

Tänuga,

Siiri

Ja saan vastuse: Jah, telgedel saab vaipu kududa.  Olen igati valmis abistama ja juhendama.

Kas suuremad ruumid on juba silmapiiril ? Sealsamas okta centrumis ?

Andke aga teda kui asjalood niikaugele et saab teljed kuhugi üles panna.

Tervitades

Gerly

Vaat niisugune laupäev meil.

Liisi2 on väga tubli, jäi täna poolest päevast üksi SVFi, tulin lõunast ära, kartuleid maha panema. Aga täna avastasin, Liisi2-st meil galeriis pilti veel ei olegi! Tuleb nüüd järgmine kord pildistada.

Liisi2 helistab ja teatab, et on asju toodud, korralikud ja võiksime kohe edasi annetada.

Raikol täna kartulipaneku päev vanaema juures. Ja pool põldu kartulimaal sain minagi korda ja seemned mulda, kuigi sajab, sajab, sajab, muda, muda, muda.

15.05 Toodi asju, osteti samuti. Keegi ei käinud abi saamas. Imelik.. Rapla toimetulekutoetust saavad pered vist ei teagi, et tegutseme. Eks kõik võtab aega, ka info levimine. „Rapla Teataja“ ei ole veel mu kirjale vastanud.

Selle kuu üüri sain kenasti makstud ja kõik on korras.

16.05 SVF täna suletud, on esmaspäev. Raiko oli siiki seal ja tegi tööd, mis teha tarvis oli.

Täna otsustasime Raikoga, et toetame perekonda Raikkülast, kes meile helistasid, tahaksid sõita perepäeva pidama ja sportima Piritale 22.05, kus on rulluisuvõistluses lastele. Raiko ostis Raplas ära neile rongipiletid, et nad sõita saaksid.

17.05 Raiko oli terve päeva SVFis, mina täna seal olla ei saanud, proov Tallinnas ja intervjuu Raadio 2. Sain rääkida ka SVFist.

18.05. Olen kodus täna. Lõuna paiku helistame Raikoga, kes on SVFis, (mina kodus kartuleid panemas) ning Raiko ütles, et on üks korralik noorukite voodi ära anda ja üks köögilaud. Helistasin Piretile Märjamaale ning teatasin, et voodi on olemas ja jalgratas samuti, mida nad oma väiksele tütrele küsisid.

Arutasime Raikoga ka toidupanga teemat.

19.05 Olen kodus ja valmistun homseks kontserdiks. Raikoga telefoni teel arutame ja vahetame infot.

Raiko saatis oma päeviku sissekanded:

13 mai

Nii ,meil oli kokkulepitud ,et  Siiriga ,et saame kell 9.00  hommikul   kokku  keskuse  ees . Mina jöudsin  2 minut peale Siirit  ,kui olin jöudnud  keskuse  ette  imestus oli suur ,kui nägin Siirit seisis   hapu näoga, koos  valgete suurte ja  koledate kotidega,  mina mötlesin ,et mis  asi nüüd  lahti on?

Aga  oh imet  meile oli toodud  riideid ukse taha  ,hais käis üle pea  ,kui sorteerima hakkasime  olime kurjad Siiriga ,sest  riided olid  rottide poolt ära näritud  jalanöud olid  sitased  ja haisesid  ja  aluspesu  oli sinna pandud mida me kahjuks ka edasi ei anna .

Siiri  helisatas  riiete  omanikele ja  löpuks saime omanikut kätte ja  riided viidi meilt  ära .  Imestasime veel ikka  päris kaua ,et kuidas selliseid riideid meile keegi üldse anda vöib.

Siiri ,Liisi1  ja mina  olime terve päev all  ja tegutsesime  seal ja saime  täitsa ilusaks seal   Käisin  ka   Sandra  poes mille omanik on  Reet , Palusin tema käest stangesid   laenuks jne  ja oli meile  ka  riideid pannud  kasti täie .

Öhtul   kui poe kinni panime  käisime meie pesunaise juures viisime   riideid pesta ja vötsime pestud  riided kaasa   ,käisime ka Tiiu juures  kellele  viisime  kirjutus laua.   Oli  tore ja töökas  päev. :) /…………………/

18 Mai

Olin jälle ise tööl kuna Liisi 1 on koolis palus, et kas ma vöiksin minna tööle, kuna ta ei taha koolist poppi teh, loomulikult tulin kool on tähtis. Meile pakuti  diivanit, köögilauda  ja veel Siiri helistas, et keegi lahke inimene pakkus meile kartulaid. Kas pole tore? Siiri helistas ja arutasime asju jne  helistasin naisele kes lubas trandsporti meile pakkuda  tasuta, küsisin kas saaks ühe diivani Märjamaale viia, lubati helistada tagas, nüüd ootan könet ehk saab ka  kartulad toodud kehtnast. 18 .00 Panen poe  kinni ja söidan vanaema juurde. Helistan Soome tuttavale kellega koos töötasin poes ja lubas abi meile pakkuda sügisel ,jahu, suhkur, makaronid, riis, jne niiet, varsti saame ka toetada toidupoolisegaJ

20.05 Täna, kui võimalik, kohtun meie teamiga ( Raiko, Liisi1 ja Liisi2) SVFist Rockaffes õhtul, siis vast kuulen, mis täna SVFis toimus ja kuidas oli päev. Raiko naine, Aive, tuleb ka täna, Raiko ütles, et teevad selleks puhuks nii ilusaks meie keskuse, kui veel üldse võimalik! Raiko on tõesti superinimene, veendun selles üha enam ja enam. :)

Rapla Teataja vastas täna, et nad juba on meist kirjutanud, aprilli algul, kui avasime. Ja kui tarvis, siis heal meelel kirjutavad veel. Tore. Tuleks kirjutada ju küll, sest Rapla vallast käib vähe abivajajaid.

Sain täna veel niisuguse kirja Juurust:

Tere Siiri!

/………./ Minu haldusalasse on kolinud noor pere, kus kasvab praegu kolm eelkooliealist last ja neljas on sügisel sündimas (ma loodan, et sünnib, sest emal on rasedusega komplikatsioone). Pere elab vanas ja lagunenud majas. Maja on nii viletsas seisus, et ma ei kujuta ette, et seal on veel lapsed. Püüan nendele leida paremat eluaset. Ema ja isa on tublid- ei tarvita alkoholi. Perele oleks hädasti vaja RIGA tüüpi pesumasinat, et ema saaks pesu pesta (see on ema suurim unistus). Ema tahtis lastele saada riidekappe ja kirjutuslauda. Minule jäi aga silma laste voodid, mida ei saa voodiks nimetada- voodipesu ei ole ja tekid on madratsiteks, mis on kulunud ja jube mustad. Vaatan oma kodus ringi ja otsin mööblit, mida perele viia. Kahjuks ei ole mul enam järgi ei  tekke, patju ja voodilinu. Tean, et on mänguasju, mida plaanin neile viia.

Seega soovin saada perele kiiremas korras pesumasina ja lastele voodiriideid, et oleks, kus magada. Tulen teisipäeval Raplasse ja astun läbi ehk saab neile ka mõnda riiet viia.

Kaunist päikest!

Maiu Kalmus

Juuru

Hakkame kohe sellega tegelema ja voodipesud on meil ka juba olemas ja tekid samuti. Jah… vooditega on probleem, aga vaatame mis ja kuidas laabub. Igatahes, töö ootab ja tahan juba kangesti SVFi minna!!! Aga täna õhtul tuleb mul hoopis oma puuslik selg (kartulipanek!) lavale tirida, kontsert.

Aga saatsin Egonile juba edasi, et paneks üles kodulehele, mida nüüd veel hädasti tarvis oleks, kui kellelgi ära anda on.

21.05 Mina olen kodune, võtsin nüüd nõuks veidi puhata.

Liisi1 on SVFis, Raiko koos oma naise, Aive ja ka meie fondi ühe soomlasest annetaja Sonjaga on Türi lillelaadal. Palusin Raikol mulle sealt ploomipuu osta, ei ole mul aega olnud ise kuhugi laadale sattuda. Eilne kontsert oli pikk, sain koju öösel, kl 2.30. See, mida tegid Metsatöll ja RAM, oli minu jaoks elamus, ei usu, et teist nii head bandi siinkandis leidub, nagu seda on Metsatöll, tõesti, pole ammu midagi nii head kuulnud!

Täna helistas mulle Andrus Kerstenbeck, kunagi oli Eestis niisugune heavyband nagu T-klaas, Andrus oli selle bandi trummar, aga samas ka eestvedaja. Ta elab juba ammu Stockolmis. Oli kuulnud täna, siin Eestis viibides, raadio 2-st kordussaadet, milles rääkisin SVFist, ja Andrus pakkus, et Rootsist saaks tuua jalgrattaid ja mida meil veel tarvis oleks. Nüüd tuleb transport leida meil.

22.05 Käisin hommikul SVFis, igatsus on selle koha ja nende inimeste järele. Raiko oli tööl ja kassas, palju on toodud vahepeal riideid jm juurde, ruumikitsikus on ilmne. No eks ole näha, kuidas hakkama saame. Raikoga arutasime, kuidas Rootsist asju ära tuua.

Annetati muusikakeskus – mu hea tuttava, Erkki Otsmani annetus. Ja hea, et selle keskusega saab ka vinüülplaate kuulata. Jätame SVFi praegu, saame ise nüüd Vivaldit, Bachi ja Mozartit kuulata! Aga sügisel saaksime sellega korraldada muusikaüritusi lastele, plaatide kuulamise õhtud koos mõne asjaliku kommentaariga mõnelt teadlikult inimeselt. Niisuguste harivate õhtute seeria võikski meil ju olla. Ja nimi võikski sel õhtul olla: „Hariv Õhtu“

23.05 Esmaspäev, SVF kinni. Leppisin kokku, et homme kl 18 saan kokku ühe oma hea tuttava, Pille Kalmusega, kes aitab meil kirjutada projekti, et saaksime toetust tegevusele. Uut ruumi oleks tarvis ja seega ka raha ruumide laiendamiseks. Kirjutasin täna kõik olulisemad projekti puudutavad küsimused üles, nägemuse + tegevuse + kalkulatsioon. Ma küll ei näe põhjust, miks me toetust saama ei peaks, segavaks asjaoluks võiks olla ehk vaid see, et nii vähe aega praegu tegutsenud oleme. Samas, ju sellega, mis meil praegu on, saame hakkama ka kitsastes tingimustes, väikselt tegutsedes, jõuame koguda ka aega ja ajalugu kui sedagi, kas ja kuidas meie eesmärk täidetud saab. Eks jõuavad ka projektid meieni kord. :)

Täna oleme ka Raikoga tegelenud sellega, et saaksime sel nädalal transpordi, et ära tuua annetatud asjad ja viia voodi sinna, kuhu tarvis. Homme SVFis vaatame, mis saab, Juurust tullakse uuele perele riideid ja voodipesu viima.

Täna tõid ka Rapla Kultuurikeskuse inimesed Valgre tuppa klaveri ära. Tore, sellega on nüüd korras. Helistan ja tänan veel seda perekonda. Age, kultuurimaja juhataja, saatis rõõmsa kirja ja Thea oli ka öelnud, et klaveril on hea kõla. See on tõsi, on jah hea ja särava kõlaga klaver. Tänud Matile ja Angelikale ja kogu nende perele!!!

24.05 Tõsine tööpäev SVFis – panin ladu korda, Liisi1 ja Raiko toimetasid poepoolel ja panid asju müüki ja tegelesid ostjatega jne. Lõunapaiku tuli Maiu Juurust, valisime tekke, voodiriideid, rätikuid, patju, nõusid jm. Püüdsime organiseerida transporti, inimene, kes meile lubas aegajalt vedusid teha, ei saa neid siiski teha muudel aegadel, ainult pühapäeva õhtuti, nagu nüüd selgunud on.

Maiu püüab ise Juuru vallavanema, Margusega, rääkida homme, kas saaksime mingi kaubiku, et voodid ja kapid Tallinnast, Rein Einasto juurest ära tuua. Küsimus on nüüd ka see, kuidas saame köögimööbli Kärust ära tuua ja Alust veel ka suure riidekapi. Küllap lahendame, osad asjad on tarvis viia Märjamaale, ehk saame Märjamaa vallaga kaubale… Homme helistan Märjamaale. Meil oleks tõesti vaja juba oma sõidukit.

Kella 15 paiku käisin Kose koolis lastega näidendiproovi tegemas. Sealt tagasi Raplasse, SVFi. Pille (naine, kes on kirjutanud projekte nii, et Pilistvere küla nüüd ilusaimaks külaks nimetati) tuli kl 18.30 paiku, arutasime kl 20ni projektide kirjutamise võimalusi ning näitasime Raikoga ruume ja rääkisime, kuidas ja mida teha tahame.

Pille arvas, et raha taotlemiseks oleks meil tarvis valdade kaaskirju, mis näitaks, et vallad näevad meie tegevuse kasulikkust ja mõtet ja et nad tahavad meiega koostööd teha. Ma ei saa seda küsida kelleltki ju enne, kui tulemusi näha on, mõnedest valdadest pole meil veel kedagi käinud, nt Kohila või Käru… Hea küll, meil on tarvis ruume, on tarvis kaubikut, aga samas me saame ka nii siiski hakkama, nagu oleme praegu. Ma usun, et aeg ja töö teeb rohkem kui sõnad ja küll need projektid ka kirjutatud saab. Pille igatahes näitas mitut kohta, kuhu meie just oma tegevusega toetust küsima sobiksime.

Õhtul kl 22 intervjuu Maire Aunastele, tema Vikerraadio saatele. Rääkisin SVFist.

25.05 Täna olin hommikul kl 8.30 st SVFis. Selgus, et Juuru ei saa transporti täna ja seetõttu ei saa ka mööblit linnast ära tuua. Variant oleks ju ka käru autole taha panna. Ehkki ma ise ei oska käruga sõita, võib-olla on nüüd see aeg käes, kus tuleb ära õppida. J No näeme, mis homne päev toob. Ega see mööbel ära jookse ja abivajaja ka mitte, tegeleme lahendamisega. Raiko lubas homme ühe kušeti ise oma autoga ära tuua.

Terve päeva olin täna laos. Käis üks kena vanem naine, kes annetas mõned raamatud: „Loomade tervis 1“, „Loomade tervis 2“ ja „Loomade tervis 3“. Siis veel vana köite „Kalevipoeg“ ja veel paar lihtsamat lugemist. Naine enne äraminekut oli meie vastu tõesti armas ning soovis, et meil kõigil hästi läheks.

Ja üks teine tore naine tõi täiesti korralikult pestud riided, triigitud ja sätitud. Jalanõud olid nii ilusad nagu uued. Oli tunda, et tõesti taheti head teha. See ei jätnud ju ka meid puudutamata.

Pakkisime Raikoga asju kokku, sõidame Tartusse Maire Aunaste korraldatud kirbuturule.

Täna helistasid ka Irina ja Natalja Raikkülast, tänasid ja olid väga rõõmsad. Nad olid veetnud suurepärase pühapäeva Pirital.

Noorem tüdruk oli tulnud võistlusel neljandaks! Ja suurem tüdruk 16ndaks. Päris korralik tulemus ja ka meie oleme rõõmsad, et kõik hästi läks. Hea oli kuulda. Lubasid meile saata pilte lastest ja üritusest. Ja mina omakorda luban need meie kodulehele üles panna. :)

 

Eda juurde viisime riided pesta, Jost (mu poeg) aitas üles tassida, ikkagi neljas korrus.

26.05 Aeg lendab nagu nool vuhinal läbi õhu, et tempos püsida, tuleb lihtsalt rahulikuks jääda ja teha seda, mida on tarvis teha ning teha mitte neid asju, mida pole vaja. Täna käisin linnas, andsin kaks intervjuud. Kuku raadios rääkisin heategevusest ja SVFist. Ülle Madise oli saatesse kutsunud ka Vootele Hanseni, kellega oli väga meeldiv tuttavaks saada. Vootele Hansen lubas ka SVFi tulla külastama ja tuua ka annetusi. Tore. Niisugused inimesed, kes aru saavad meie tegevuse sisust ja sõnumist, on alati oodatud meile.

Teine intervjuu läks Riina Luigele, kes kirjutab selleaastasest laulupeost.

Ajasin täna transpordiga seotud asju, esmaspäeva õhtul saame ära tuua köögikapid Kärust ja võtta siis SVFist peale ka voodi ja jalgratta, need lähevad Pireti perele Märjamaale. Üks hea inimene, Ferry Puhm, kes Alus metallitöid teeb, lubas meile oma käru, mida saame tasuta korraks laenata.

…Kartul, mille üle juba rõõmustasime, müüdi siiski maha, sest me kohe järgi ei läinud. Kohe ei pidanudki/saanudki ju minna, sest meil ei olnud transporti. Nüüd õpin, et inimestel on alati mitu plaani ja hoolimata sellest, et tahetakse üht, võib siiski teisiti välja kukkuda, normaalne ja loogiline asjade kulg. Teinekord tuleb meil aga selgemalt kokku leppida ja täpsemalt üle rääkida.

Järgmise nädala kolmapäeval saame vast ka Juuru perele mööbli linnast ära toodud, saime Ferrylt laenata käru sellekski õhtuks ja Rein Einasto helistab esmaspäeval, mis kell täpsemalt ta kodus on ja meile oma annetuse üle annab.

Raiko ja Liisi 2 täna terve päeva SVFis, pakkisid asju kaasa, Tartusse, kirbuturule.

27.05 SVFis palju tegemist. Hommik algab sellega, et pakime asju, kes mida.

Kella 14 paiku, suundun kontorisse, koristan, täna toimub siin Tõnise vastuvõtt. Tuleb hoopis Taimi Nõlvak, Raplamaa Ettevõtlike Naiste Ühendusest. Räägin, miks ja kuidas me tööd teeme ja mis on meie eesmärgid. Räägime ka Thea klaveriprobleemist. Ja kui Taimi lahkub, helistan Vello Kuurale, kauplus „Muusik“ ning uurin, mis müügil neil ja milliste hindadega. Hinnapakkumine saabub õhtul mulle meilile, saadan selle kohe edasi Taimile.

Kušett, mille Raiko annetajalt ära tõi, on väga korralik, nagu uus. Kui selle ära viime, siis on selle perega korras ja nad on saanud abi enamikes asjades, millest neil puudus oli ja mida nad vajasid.

Tõnis tuleb paar minutit enne nelja. Kl 16 täpselt! J  saabub Valerik, kes on kõik oma paberid korda saanud ja ootab nüüd esimest kuud oma kauaoodatud invaliidsuspensioni. Tõnisel pole enam milleski nõu anda talle, pigem õnne soovida, et asjad nii kiiresti korda on saanud.

Kl 16.30 saabub teine abivajaja. Tõnis teeb kõik üksipulki selgeks, kuhu ja kuidas ja kas. Täiesti ilmne, et lahkudes ei jää midagi arusaamatuks ja edasine tegevusplaan on paigas ja selge. Minu arvates just nii tulebki inimesele nõu anda, muidu ei ole ju tolku ega veelgi vähem – mingit kasu ei inimeste siiakäigust ega asjasse pandud energiast.

Kl 17 paiku saabub SVFi mu vend, Urmas, oma naisega. Ostavad mõned riided, vaatavad ringi ja ajavad niisama juttu. Urmasel on homme tema uue teose esmaesitlus Pärnus ja meilt nad sõidavadki Pärnusse edasi.

Täna toodi ka annetusi ja kõigil meil oli päev täis töid ja tegemisi. Koju sain kl 20. Homme kl 6 hommikul hakkame Tartusse sõitma, Raiko ja Liisi 2 Raplast, mina oma kodust.

28.05 hommikul kl 05.15 äratus, hommikukohv ja teele. Maire Aunaste korraldas kirbuturu Emajõe ääres. Kl 10 – 16 esindasime SVFi nii nagu oskasime ja suutsime ning oli tore päev.

Päike paistis, ilm tõesti kena ja soe, rahvast liikus palju, võib-olla umbes 2000 inimest, nagu Maire hiljem arvas. Ja kella kümnest neljani jagasime selgitusi, keda ja kuidas oma tegevusega toetame, mida vajatakse, kuidas saab annetada jne. Kõik kolmsada voldikut, mis meil enda tegevuse kohta kaasas oli, jagasime ära paari tunniga. Meil oli hea meel ja ka inimestel oli tore.

Tegime tööd nagu jaksasime ja olime lõpuks rampväsinud. Ka Tartu enda abivajajad käisid meie juures, uurisid ja küsisid. Palusin neil meiega ühendust võtta, aitame, kui saame ja on võimalik, sest Tartust niikuinii hakkab nüüd ju tulema infot, kes tahab midagi ära anda, eks siis teame, kes sealkandis jälle millestki puudust tunneb. Viime nad nö kaugjuhtimisega kokku.J AGA TARTU VÕIKS KA OMALE NIISUGUSE ORGANISATSIOONI LUUA!

Tagasi sõitsime taas Raplast läbi, laadisime asjad maha. Koju saime üsna õhtul.

OLULINE: Täna turul sain tuttavaks toreda naise, Kai Innosiga, kes mulle soovitas vaadata kodulehte www.juured.ee, kust leiab aiahuviline näpunäiteid, kuidas maad kaevamata kartuleid jm kasvatada. Proovin nüüd, sest jõuan veel, kuigi mul on juba tunne nagu oleks suvi ammu käes – ent on ju siiski kevad alles!

Ja veel. Käis üks eakas daam meilt turul dresse ostmas, tema on 70 aastane ja oli sõitnud 60 km alates hommikul kl 5-st, et tulla Maire Aunaste kirbuturule. Oli väga südikas ja õnnelik ja elevust täis. Ja samuti mainis meile, et jalgratas, millega ta sõitis, oli tavaline naistekas ja et nüüd hakkab ta varsti tagasi koju sõitma, ehk siis teine 60 km otsa! Õhtuks koju! – nagu ta lõpetuseks lisas. … „Endine apteeker!“, nii ta ennast meile tutvustas. :)

29.05 olime Raikoga SVFis ning pakkisime asju lahti, aga ka meie keskus oli avatud nagu ikka pühapäeviti. Hommikul käis üks vana mees, kes korjas maast suitsukonisid, kutsusin ta meile ning andsin mõned paremad riided talle. Mees oli tänulik ja viisakas.

Vastas täna mulle meilile rõõmustavalt ka Karl Multer SEB pangast. Karli ja SEBga tegime aastaid koostööd, kui koolide valgustamisega tegelesime. Ja Karl, ehkki ta on vahetanud vahepeal oma ametit SEB-s, andis siiski lootust, et saame pangaga jutu peale, et saaksime kaardimaksesüsteemi SVFi ja samuti kõikide ülekannete pealt soodustasud. See on hea uudis ja kindlasti väga vajalik meil nüüd ära teha. Loodan, et läbirääkimised lähevad hästi.

Täna käis palju rahvast meil, aga ka üks noor perekond, mees oli just paar päeva tagasi tulnud Afganistanist. Uurisin, kas mees tuleks meile sügisel külla, korraldaksime ühe õhtu poistele ja kuulaksime, mis ja kuidas seal, kaugel Afganistanis. Oleks siis järjekordne „Hariv Õhtu“ meil. Mees oli nõus ja leppisime kokku, septembris suhtleme sel teemal uuesti. (Aga mehel oli militaarne randmepael vasakul käel, selle peale oli kirjutatud „Afganistan“, kui see tal sügisel ka veel käel on, siis ilmselt on see kogemus talle olnud enamat väärt kui keegi seletada suudaks. Usun, et siiski sõnadega saab üht-teist ikka edasi anda, mis meilegi korda läheks, ja ses mõttes.. on kindlasti hariv õhtu neile, kes kohale tulevad.)

Tallinnast tuli täna kiri:

Tere,

sain Tiina Ristmäelt sinu kontaktid. Me oleme oma naabritega korjanud riideid ja jalanõusid. Tiina soovitas otse sinu poole pöörduda ja kokku leppida,millal sa saad asjadele järgi tulla. Ma arvan, et tulevikus ka inimesed panevad kotid kokku ja ma võin sulle meili saata või helistada kui oled veel huvitatud.

Tervitades,

Anneli Chhabra

Raiko pakkus välja, et toob teisipäeval annetused ise Tallinnast Raplasse. Aga homme läheb Raiko soome heategijatega kohtuma, kes Eestis juba tükimat aega alkoholiprobleemides vaevlevaid mehi ellu tagasi aitavad. Ja mina homme Kärusse ja sealt pärast Märjamaale. SVF on homme suletud, esmaspäev.

30.05 Hommik algab sellega, et leian postkastist kirja:

Tere,

kohtusime teiega Tartus kirbuturul. Saadan teile edasi ühe lugeja kirja. Saadan lugejale-abipakkujale ka teie enda kontaktid. Kui tema pole teiega ühendust võtnud, siis võtke temaga palun ise.

Head soovides,

Maarius Suviste

Õhtulehest

________________________________

Saatja: Laine  xxxxxxxxxxxxxx

Saadetud: 30. mai 2011. a. 9:25

Adressaat: Maarius Suviste

Teema: Tartu kirbuturg – Siiri Sisas

Tere päevast,

lugesin tänasest Õhtulehest Teie artiklit Tartu  kirbuturust, kus S. Sisask soovib leida perele pesumasinat Riga. Meie soovime ära anda täiesti uue Riga pesumasina, mis asub Tallinnas. Peale selle on veel ära anda öökapp, peegel koos aluskapiga ja veel üht-teist. Soovin saada ühendust Siiri Sisaskiga sel teemal. Palun andke mulle tema kontaktandmed(tel. nr., e-mail).

Ette tänades,

Laine Tullus

xxxxxxxx

Helistan kirja lõpus (kus praegu on xxxxx, sest SVF ei avalda telefoninumbreid) antud numbril ja lepimegi kokku äratoomise. See jääb kolmapäeva õhtu peale.

Helistan kohe ka Juuru, Maiule, kolmapäev peale kl 20 sobib temalegi. Lepime kokku, et helistame, saame kokku Juurus, abivajaja pere koduõuel, kus koos asjad maha tõstame.

…Natuke isegi kummaline, et kellelgi võib olla alles vene ajast uus kasutamata Riga pesumasin, lisaks selgub jutukäigus, et Laine ongi otsinud, kellele seda ja muud ülearust ära anda.Vähemalt enamik nimetatuist on vajalikud esemed, mida meilt on küsitud.

Helistatakse ka Pärnumaalt, samuti on ära anda pesumasin, samuti peaaegu uus. Meil on ka sellele juba kasutaja olemas. Ka sel perel on ära anda veel üht-koma-teist muudki. Neljapäeval lubas annetaja helistada, mis täpsemalt ja kuidas organiseerime veo.

Õhtul sõidame Kärusse, Jost aitab sõita, (mina ei oska käruga manööverdada). Sealne perearst, Katrin, annetab köögikapid ja veel tuuakse mitu kotti riideid ja üks nõudekast kõige lõpuks. Siis sõidame Tõnise juurest ka läbi, Tõnise pere annetab lõimelõngu meie käsitööringi jaoks, mida sügisel plaanime alustada. Lõimelõngad on aastast 1940 seisnud kirstus, tubaka sees, et koid ära ei sööks ja nii need lõngad lõhnavadki – väga omapäraselt. Ja vaadates neid tekib tõesti tunne, nagu antaks kättpidi tere kusagilt ammusest hämarast ajast, kui vanavanaemad veel tegelesid ketramise ja muu säärasega.

Sõidame Raplasse, paneme sealt kušeti peale ja jalgratta ka ja lähen veel kontorist läbi ning valin tüdrukule (kellele see voodi läheb) mõned tütarlapselikud voodipesud ning ilusa lilla teki. Siis Märjamaale. Ostan meile teele kaasa kaks jäätist ja on meil üsna huvitav sõit, arutame, milline maailm tegelikult olla võiks ja kui suure osa maailmast inimene ise endale ette kujutab. Jost ütleb, ei tohi liiga palju ja liiga sügavalt mõelda, tõde ja vale on need, mis ajavad inimese hulluks. :)

Märjamaal anname abi üle, tüdruk õuel on rõõmus, sest talle voodi väga meeldib. Väike, nelja aastane tüdruk seisab trepil ja uudistab jalgratast. Ratta esikumm on tühi, aga pereisa, kes on olnud keevitaja, oskab seda parandada, nii et probleemi ei ole. Uusi asju on meil ju harva jagada, see on ka loogiline, sest miks peaks keegi uusi asju ära andma.

Koduteel viime tagasi käru ning koju jõudes saan Raikolt kirja, milles ta saadab oma päeviku:

25 mai

Helistasin ühele  vanaisale, kes pakkus meile  voodit,  läksin sellele järgi oma autoga, sain selle Raplast  kätte. Oli tore mees  ja väga lahke, tänu temale saab nüüd üks laps endaale voodi.

28 mai

Hommikul  kell  5.30  hakkasin söitma laadale, v6tsin kaasa Liisi2 ja suunasime Tartu poole, Siiri tuli oma autoga. Kell 8 olime Tartus, pakkisime asjad  lahti ja kell  9 olid juba k6ik asjad ilusasti väljas ja esimesed huvilised juba tiirutasid meie ümber.  Jagasime umbes 350 flaierit  tunni ajaga laiali, siis hakkas Siiri  h6ikkama”Ostes siit  toetate vaesete laste huviharidust”, Kui teil on iganes midagi, mis on terve, korras ja kasutuskõlblik ja kui te annate need asjad meile, siis me anname need vaestele lastega peredele. Kus neid asju väga-väga vajatakse,”  “Hädasti oleks praegu vaja Riga-tüüpi pesumasinat – on üks pere kolme lapsega, neljas laps sündimas, neil ei ole mitte kusagil pesu pesta. Oleks vaja just sellist masinat, sest neil pole majas vett sees.”

Meil oli tore päev saime ilusasti hakkama , jäime köik selle päevaga rahule.

30 mai

Tänaseks oli kokkulepitud, et lähen külla Petrula  kodusse .Se on heategevuslik kristlik  kodu  kuhu  vöetakse mehi , kes ei saa oma eluga hakkama ja  kui nad järje peale saavad  lähevad nad iseseisvalt elu jätkama,   möni on seal isegi  2 aastat enne  kui näevad , et nüüd on ta uueks eluks valmis.

Niisiis  selle perenaine Alina Nykänen  helistas ükspäev mu vanaemale  ja küsis kellegi tuttava  numbrit , siis tuli kuidagi jutuks , et tema pojapoeg teeb  ka heategevust, nii helistas ta mulle 6htul ja kutsus  mind enda juurde külla kella 14-ks.

Kohale j6udes  tutvustati  seda imeilusat  kohta mulle ruttu , kuna seal on range kord ja sööma aeg hakkas  kell 14. Täpselt kell 14 istusime lauda, lausuti  söögipalve ja hakkasime sööma, söögiks oli hakklihakaste ja kartul ja magustoiduks  mingi  valge asi ja rabarberi kissell oli peal ja moosi ka,  kaste ja kartul oli väga hea, aga  magustoidust ma eriti vaimustatud polnudJ Kui oli söödud, rääkisid nemad enda asjadest kuidas nad teevad ja mida nad teevad. Mina rääkisin natukene SVF  ajaloost ja siis ka tänapäevast , se oli minu elu esimene  selline esitus  30 inimese ees , jalad värisesid ja  olin närvis aga kui rääkima hakkasin , sain hakkama ja väga hästi, ning mul oli väga tore ja rahulik olla kui olin l6petanud.M6tlesin endamisi tubli Raiko said hakkamaJ

Kui ma hakkasin ära minema, siis  kutsus Alina, meid Siiriga 6 juunil laagrisse, kuhu on oodata  soomlasi, rootslasi  jne.Palus , et äkki Siiri laulaks meile paar laulukest  ja rääkiksime jne, ütlesin  et arutan Siiriga seda asja, ning  loodame , et saame  tulla  aga pead ei saa anda, sest tegemist on palju .

31.05 Helistati ja pakuti peaaegu uut pesumasinat, mis pole küll Riga, aga midagi taolist. Tänasin ja lubasin veel sel nädalal ära tuua. Tore, ASJAD LIIGUVAD. :)

Terve päeva koos Liisi1ga SVFis

Tulevad kaks sõbrannat meile poodi, kes lugesid meie olemasolust Õhtulehest. Jutuga pooleks valivad nad omale meelepäraseid riideid. On väga rahul ostuga, lubavad ka ise annetada ning tulla jälle meid külastama.

Raiko toob Tallinnast ära mitu kotti annetusi. Vaatame neid läbi enne sulgemist veel ja mis kuhu läheb. Osa annetustest Edale pessu, osa poodi, osa jagamisse, osa … ka äraviskamisse.

Kõik lahkuvad kl 18. Jään veel asjatama ja päeva lõpetama. Kl 18.30 tuleb väga meeldiv telefonikõne. Helistajaks Tiiu Paloveer Eesti Looduskaitse Seltsist. Tiiu on teinud juba kokkuleppe bussifirmaga, kes teeks sõidu meie poolt otsitud peredele 100 € eest. Buss on kahekordne, mahutab 75 inimest ja sõidaks meiega terve päeva. SEE BUSSIFIRMA, KES MEID NII ODAVALT TERVE PÄEVA SÕIDUTADA ON LUBANUD, ON „TULISILM OÜ“! Jõuame tänada veel, kui päev käes ja sõit toimuma saab.

Nii. Lepime kokku, et sõit toimub 10 septembril 2011 ja pered võetakse kaasa hommikul Raplast ning tuuakse päeva lõpul tagasi Raplasse. SVFi organiseerida jääb toit, mida metsa kaasa võetakse. Looduskaitse Seltsist tuleb giid kaasa tasuta ja kogu päev on heategevuslik selles mõttes, et peredele see ei maksa midagi. Otsustame Tiiuga kohe joonelt, et selle 100 € me jagame omavahel pooleks, mis bussifirmale maksta tuleb. See raha on meil juba praegu sihtotstarbeliste annetustena laekunud ja saame selle päevaga kindlasti hakkama. Järelikult – sellest üritusest saab SVFi huvitegevuse arendamise avaüritus ja mul on just hea meel, et esimene meie koostöö toimub EESTI LOODUSKAITSE SELTSIGA! Miks? Kes siis veel loodust hoiab, kui mitte me ise!

Saan õhtul veel ühe meili, et veel üks täiesti uus Riga pesumasin on ära anda. Muidugi me toome selle ära, sest tegelikult on mitu pere, keda ma tean, et neil vett sees ei ole ja nende pesupesemine on komplitseeritud.

Ja märkan õhtul, et Õhtuleht on meist tänagi kirjutanud veel ühe väikse „nupu“, see on selle kohta, kuidas eile nende lehelugeja, Laine, Juuru perele masina annetas. Tore, tore. Nii need asjad ja esemed liikuma saamegi – ikka sealt, kus liiga palju, ikka sinna, kus liiga vähe!

Aga lõpetaksin hoopis maikuu päeviku sissekanded meie oma inimese, Liisi2he ilusate mõtetega, mis ta mulle täna meilile saatis:

Nonii, võtsin end lõpuks kokku, et sulle kirjutada. Tahtsin kirjutada, mida on mulle andnud Saagu Valgus Fondis töötamine. Alustan siis :)
Saagu Valgus Fondis töötamine on mulle väga palju andnud. Nüüd oskan ma rõõmu tunda väikestest asjadest. Nähes neid inimesi, kes saavad toimetulekutoetust ja tulevad abi saama, on see nii mõnedki minu eluväärtused ümber kujundanud. Ka nemad on inimesed nagu meie, neil on lihtsalt natuke keerulisem elulugu. Neil teeb tuju rõõmsaks juba see, kui nad tulevad meie poodi. /………/

Pluss veel nad saavad palju-palju ilusaid riideid! Nende tänu on siiras. Ennem ei osanud ma sellistele inimestele tähelepanu pöörata. Nüüd tean, et neil ei ole palju vaja, et õnnelik olla. Nad on ka väikse abi eest tänulikud.


Veel olen ma muutunud palju sallivamaks ükskõik milliste inimeste suhtes. Tegelikult mitte ükskõik milliste. Bemmivennad, kes punaste laikudega pükse toovad ja niisama fa-fa vennad on… nende vastu ma küll salliv ei ole. Aga eks neilgi ole oma mihklipäev. Ükski HEATEGU ei jää ju KARISTUSETA :)

Veel on hakanud mulle üha enam meeldima väiksed mudilased. Ennem käisin ma nendest suure kaarega mööda, kui nad poes emaga jagelesid, kas osta kommi või mitte. Nüüd, kui nad emadega meie poodi tulevad, tahaks neid kohe katsuma minna. Nad on nii nummud! Ega nemadki põhjuseta pahurad pole. Neil on oma väike maailm ja oma tillukesed probleemid, mille pärast häält tõsta.
ÜHESÕNAGA… mul on väga hea meel, et saatus mind teiega kokku viis. Ma olen nüüd palju õnnelikum inimene! :)

Alati teie Liisi 2 :)

———

Kokku sel kuul andsid annetajad ja SVF abi 12 perele, ühele kodutule, Rapla Kultuurimajale annetas Mati Rumessen oma perega klaveri. Ja Valeri sai oma pensioni korda! Selline meie maikuu oligi, nüüdseks juba ajalugu.

 

 

 

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.