SVF, Siiri päevik – oktoober, 2012

01.10 Esmaspäev. Tagasi kodumail! Hoolimata sellest, et mu auto üles ütles, plaanin homme SVFi jõuda ja seal ka terve päeva olla, lastele on reisilt kommi kaasa toodud jne. Küllap kommi juba oodatakse! :) Lapsed meil ju väga maiad. :)

Nüüd aga Eline tänane kokkuvõte:

Tere,

tänane hommik algas kohe töiselt. Kella poole 9 ajal helistas Väino, kes Kallastelt varahommikul Rapla suunas sõitu oli alustanud ja juba mind ootas aadressil Mahlamäe 10. Õnneks olin ka ise kohe-kohe tööle jõudmas ja kella 9-ks oli meil juba koorem auto peal ja oli aeg hetkeks maha istuda ja teed juua. Väinol oli laupäeval 60. juubel ja tal oli hommikul kaasa võetud suur kringel, mida siis sõbralikult täna jagasime kõigiga. Veidi magusat oli tal ka laste jaoks kaasas ja mõned tordipõhjad, millest saame siin latega ise kooke meisterdada :)

Kallastele saatsime riideid, jalanõusid, beebitarvikuid, mänguasju, veidi tortillasid ja muud kraami, kuna buss sai täis, jäid nõud järgmiseks korraks. Meil on nüüd kindel koht, kuhu saame asju saata, see on tore. Ja peale Väino minekut hakkasin end korra panga poole sättima, kui uksel tervitasid mind järgmised külalised. Ka meile tuttav vanapaar Soomest Eila ja Jyrki Martovuo, kes ka täna asju tõid, annetajana läheb kirja nimi Kirsikka, nemad olid vaid transportteenuse osutajad, aga tore oli neidki näha. Kuna kohvikann alles pooleldi täis, istusime aga taas kohvilaua taha ja pakkusime külalistele kringlit.

Tänased annetajad- Laine Sindonen, Terje Edur, Kairit Nurmik, Triin Vare Tänud ka Aivarile ja Rainile, kes Järvakandist mööbli ära tõid, sektsiooni ja diivanvoodi ning ühed suusadki kauba peale. Aitäh Maire Urbus.

Üritasin täna poes veidi jopedele-mantlitele ruumi juurde tekitada, seega tuleb jälle kuskilt otsast midagi kokku pakkida v riiulitesse hunnikutesse tõsta, aga mis teha, ka praegune poeruum võiks olla poole suurem, et kõik kaup välja mahuks. Aga saame hakkama. Ly ja Anneli toimetasid laos, kunstnikuproua Aili käis meid tervitamas, Kahro oli siin, lapsed jooksevad veel praegugi teisel pool ringi. Aga nädala esimene päev on õhtus, kojuminek!

Terviseid,

Eline

02.09 Tore päev SVFis!Terve hommikupoole arutasime naistega, mis ja kuidas SVFis veel paremaks muuta annaks. Üldiselt ongi meil kõik hästi, kuid näib, et killustatus kahe ruumi vahel, nagu meil nüüd pood ja huviharidus/abi jagamise ladu ruumiliselt lahku on viidud, on ses mõttes naiste jaoks uus ja harjumist vajav, et ei pääseta ju enam omavahel kuigi tihti infot vahetama. Varem olime kõik ühes ruumis, kõik olid kõigega kursis, nüüd on igaühel “oma pill” ning kuna “liiklus on tihe” rahva poolest, ei ole aegagi maha istuda ja omavahel juttu ajada. Nii see elu kord juba on, ja ma ei tea, kas olla selle üle õnnelik või õnnetu, et meil palju tööd on… Ühest küljest on hea, et meile kaupa tuuakse, et meie poodi kiidetakse jne. Teisest küljest on aga kahju, et on nii palju lastega peresid, kes Eestimaal viimases hädas elama peavad. Selliste perede arv SVFi nimistus igatahes pidevalt kasvab. Jah, aidata on hea ja saame seda heal meelel teha, kuid ideaalis oleks siiski ju kõige parem, kui keegi abi küsima ei peakski.

Et mida mina arvan lastetoetustest? Avaldan kõigepealt 29.septembril avaldatud Reformi erakonna avalduse:

Täna Tartus kogunenud Reformierakonna volikogu kiitis heaks lastetoetuste tõusu, mis kahekordistab abivajavate ühe ja kahe lapsega perede toetused.
Kolme ja enama lapsega perede lastetoetused suurenevad aga kõigil peredel. 

Sotsiaalminister Hanno Pevkur rõhutas, et lastetoetuste tõstmise reformi eesmärk on vajaduspõhine lasterikaste perede tõhusam toetamine.

“Rõhutan üle, et praegused lastetoetused jäävad kõigile alles. Lisanduvad täiendavad toetused neile, kes seda enam vajavad ja neile, kellel rohkem lapsi. Reformiga väärtustame riigi poolt ka sellist erakordset sündmust nagu kolmikute sünd ja sel puhul makstav toetus tõuseb seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni,” ütles Pevkur.

Koalitsioonierakondade kokkuleppe kohaselt tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 euroni ja kahe lapsega peredel 76,72 euroni kuus.

Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,9 euroni. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Samuti ei arvestata lisanduvaid lastetoetusi toimetulekutoetuste arvestamisel sissetulekute hulka.

Kokkulepitud reform on kombinatsioon universaaltoetustest ja vajaduspõhistest toetustest ning hõlmab ligi 70 000 last.

Reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Värvisin tekstis “kes seda enam vajavad” punaseks, kuna paljud abivajajad ei kuulu nn alla vaesuspiiri elavate perede hulka, sellisesse kategooriasse paigutamisest võib vahel vaid mõni euro “puudu” jääda! SVFi tööga seoses teame mitmeid selliseid juhtumeid ja peresid – meeletu kombineerimine, et kuidagigi hakkama saada. Nende jaoks ei muutu midagi. Kuni nad pole kukkunud all “punase joone”. – Mis ehk isegi oleks sellisel juhul kasulik, sest siis saaksid nad vähemalt abi! Nii et – kavandatuga soodustab riik taas inimesi leiutama kahtlaseid kombinatsioone, kummalisi süsteeme jne.  Selliste otsustega õhutab riik inimesi vassima. Tegelikult oleks väärikas tõsta lastetoetuseid kõigil samaväärselt, 19 eurot on ikka tõesti ajast ja arust, ja piinlik.

Kui vaadata muid numbreid, siis ei saa muud arvata, kui et – elame valusalt vastuolulises maailmas! Ka “patsiendid” peaksid streikima hakkama.

Tänasest nüüd. Ootasin meie lapsi, kommid kotis. :) Tavaliselt on nad meil platsis kohe peale kooli, kella 15 paiku juba. Täna ent ei kippu ega kõppu. Hakkasime siis õpetaja Gerlyga kangastelgede jaoks ruumi ümber paigutama (Harry Potteri kleepsukaste ümber tõstma), et oleks rohkem valgust ja lahedam tööd teha. Korraga.. kusagilt ilmusid välja terve meie fuajeetäis SVFi lapsi! Lilled peos, pidulikult riietatud… Ja laulsid sünnipäevalaulu. Mis ma kostan?! Olin kaunikesti tumm mis tumm.

Lapsed olid tõepoolest väga viisakad ja kenad, ulatasid lilli ja kallistasid ja soovisid häid soove. Ise olid nad sealjuures üliväga rõõmsad, ja kavalate nägudega. :) SVFi naised samuti – kavalad ja muhedad. :) Olid päeva jooksul suutnud neli torti valmistada, minuga samas ruumis viibides! Ma pean nentima – olen kohe päris pime vist! :)

Ja siis saabus veel meie sõpru- Eli, õpetaja Tiina Märjamaalt, teised lapsedki, kes meil vahel käivad jne. Algas ettevalmistatud kava, mille idee autoriks ja eestvedajaks oli Piia! Piia oli lastele luuletused välja otsinud ja need olid ka enamvähem kõigil pähe õpitud. Kaunis luulekava, millest ükski laps polnud välja jäetud. Igaühel oli midagi meelel või ette kanda. Ka minu mõni luuletus oli sekka võetud, Markus luges “Tunnid kuluvad, hundid uluvad”, milles tuul kalgi asemel hoopis jälgiks oli saanud, jne. :) Väga liigutav. Ja liigutav oli ka klaverimäng, mida kandis ette meie üks tüdruk. Ja ilus oli poiste loetud “Must lagi on meie toal”…

Tänuks jagasin kõigile reisilt toodud kommi, õnneks mul neid ikka jagus! :) Ja siis tordile! Naised olid ka pitsat toonud ja morss voolas, ja tee ja kohv. Nagu ikka üks sünnipäev.

Teate, ma pean tõesti selgitama, ma olen enda sünnipäevade suhtes pigem eemalolev, minu arvates ei ole see midagi suurt ega erilist, kui inimene vanemaks saab. Kuid meeldiv oli täna lastega ja kõikide SVFikatega koos pidutseda. Ja nii me paika panime, et varsti tuleb meil DISCO! SVFis ikka! Vot nii on lood, siis tantsime kohe nii, et maa on must! Laitse lastelaagris sai juba kogetud, isegi 5 aastane tantsis meil ringi sees, nii et meil kõigil suud imestusest pärani olid, ja pikaks ajaks selleks ka jäid! :) Jah. Meie lapsed on väga toredad, head lapsed. Ja sain kuulda ka juba paljutõotavatest hinnetest, mida vahepeal koolis saadud on ja millest meile täna nii õhinal ette kanti! Ja Eli pilti tänasest koosviibimisest ma üles panemata jätta ei saa, eksole. :)

Kõigepealt tänan muidugi selle eest, et me kõik kokku (ka meie lugejad) nii tore ja isemoodi pere, või ühiskond oleme! Tänan ka kõiki, kes meile vahepeal sokke kudusid ja kudumas on – need on tõesti väga kenad ja hoolega tehtud! Oma silm on kuningas – täna ise nägin, täna ka ise tänan! Tänan kõiki, kes meile vahepeal lilli olid toonud ja saatnud, need kaunistavad nüüd meie “kodu” – SVFi! Tänan magusalaari eest, mis mind SVFis täna ootas, osa nüüdseks on juba ära mugitud!:) Tänan SVFi meeskonda – kõik on meil kontrolli all ja heas tuules edenemas! Tubli töö, tublid inimesed.

Ja nüüd Eline kokkuvõte:

Täna hommikul oli enne kella 10 juba Siiri SVF-is, rõõmus ja täis tegutsemisindu. Kuulasime veidi muljeid tema tööst ja puhkusest ja maitsesime reisilt kaasatoodud söögipoolist. Tänane annetaja Milvi Leinaru. Päeva suurem aur kulus täna saladuse hoidmisele, sest oleme pikka aega plaaninud Siirile pisike üllatuspidu korraldada, kuna tal vahepeal sünnipäev oli. Õigel päeval saatsime talle Saksamaale kontserdile lillekimbu, ise kangesti närvis, kas kuller ikka koha ja õige inimese üles leiab. Aga saadetis jõudis pärale!

Eile toodi meile SVF-i mõned tordipõhjad, millest täna siin käigupealt tordid valmistasime, aitäh Elile, kes oma kööki laenas (aga mikseri võiks Eli küll välja vahetada, sest vahukoort see vahustada ei tahtnud:) ja Annelit marjade eest. Kapist leidsime nõukaaegsed nääriküünlad ;) ja neid kasutasime tordiküünaldena, tuleb ju kitsastes oludes leidlik olla ja see on tavaliselt ka meil siin SVF-is esimene lahendus.

Kella 5 ajal hakkasime kõva häälega sünnipäevalaulu laulma ja võtsime õnnitlemiseks järjekorda, hetkelgi käib teises ruumis pidu, lapsed on end pidulikult riidesse pannud ja hullavad seal. Mina sulgen poe.

Siiri räägib ehk pikemalt….

Kaunist õhtut, Eline

Ja õpetaja Tiina kokkuvõte Märjamaalt saabus samuti:

Tere!

Täna oli meil vaikne ja rahulik päev. Kohal olid tüdrukud ja üks poiss. 
Ajakiri Täheke ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis kuulutasid välja joonistusvõistluse “Euroopa rikas loomariik”. Osalema on oodatud kõik lapsed vanuses 4-12. Otsustasime oma lastega joonistusvõistlusel osaleda. 

Oma tänast tundi alustasime raamatukogus loomaraamatute uurimisega. Igaüks mõtles ja valis, millist looma just tema oma pildile joonistada soovib. Erinevate loomadega tutvust tehtud ja lõpuks oma lemmik välja valitud, asusime oma ruumi laudade taha joonistama. Lapsed joonistasid suure huviga. Tore oli lugeda hiljem piltidelt laste põhjendusi, miks just on valitud pildile joonistatud loom.

Üks tüdruk, kes joonistas jänese, oli lisanud teksti – MINA VALISIN JÄNESE SELLEPÄRAST, ET TA SAAB VABALT MÖÖDA METSA RINGI JOOSTA JA TAIMI SÜÜA. TA ON KA VÄGA TÄHTIS LOOM TOIDUAHELAS.

Laps, kelle pildil oli pruunkaru, oli kirjutanud- MINA VALISIN PRUUNKARU KUNA TA SUUDAB TÕUSTA KAHEL KÄPAL VÄGA KÕRGEKS LOOMAKS. SAMUTI ARVAN MA, ET PRUUNKARUSID TULEB KAITSTA. OLEN KUULNUD, ET KLIIMA SOOJENEMISE TÕTTU EI SAA ENAM KARUD MAGADA KORRALIKULT TALVEUND. MA OLEN SELLEPÄRAST VÄGA MURES, KUNA PRUUNKARU VÕIB JU NII LOODUSEST VÄLJA SURRA.

Lapsed oskavad väga tähtsatel teemadel huvitavalt ja asjalikult arutleda. Loodame, et meie tööd aitavad looduses olevaid loomi märgata ja kaitsta.

Ilusat õhtut!
Homne tund toimub raamatukogus. Hakkame voltima. Ole kohal!

Õpetaja Tiina ja lapsed.

03.10 Kuna mu auto täna paranduses oli, ei olnudki võimalik mul täna millegagi SVFi saada. Kuid ega päev raisku läinud, oli mul ka arvutis SVF raamatupidamist tarvis teha niikuinii ja klaveri tagagi on hetkel üksjagu asju pooleli, nii et endamisi saan küll öelda – oli sisukas päev!

Aga üle pika aja oli oi-kui hea meel saada kirja Anne Helmelt, kes Eidaperes ja Kehtnas meie huviharidustunde eest veab! Siin temalt teilegi lugemiseks:

Tere ilusat sügisõhtut!

Hilinenud õnnesoovid minu ja laste poolt, need ju kõikse rohkem õnne toovad! ;) Võiksin öelda, et Sa võiksid natuke ennustamisega tegeleda, nii nagu ütlesid, on see aasta Kehtnas teisiti. Oligi nii, esmaspäeval alanud ringis oli 5 poissi, kellest ainult ühega olime kohtunud eelmisel aastal. Enne lõppu liitus meiega veel kaks I klassi poissi, kes järgmisel korral pidid varakult kohale tulema.

Esmaspäeva hommikul küpsetasime sotsiaalkeskuses 3 suurt kringlit rosinate ja ššokolaadiglasuuriga. Kolm sellepärast, et ma ei teadnud ju kui palju võiks lapsi tulla, nii et üks läks Kehtna poistele ja kaks Eidaperre. Uskumatu, aga 19 last olid kohal nagu viis kopikat: noorem rühm oli kohal 13.00 ja vanemad 14.30.

Olin korjanud eelnevalt lastele kastaneid ja tammetõrusid, et meisterdada vahvaid loomi ja linde, fantaasiat jagus ja nimedki tulid huvitavad neile. Mõned näited: meisterdetektiiv Blomkvist, vanaaja sõdalane, siniste silmadega ufosiil, jne.

Proovin ka ise sel aastal natuke teistmoodi ringi üles ehitada, tuli mõte et lastel võiksid olla õpimapid, rääkisin sellest Elinele ja nii me kahe peale saime Saagu Valgusest 17 töötavat kiirköitjat, nüüd on küll veel natuke puudu, aga küll ma leian ka need puuduvad veel nooremale rühmale. Tund oleks siis nii, et kõikse pealt otsene käeline tegevus, siis õpimappi lisame saadud teadmisi või lahendame mõne nuputamisülesande või ristsõna, siis kui aega jääb veel natuke mängu ja siis söömine.

Palavad tervitused,

 Annelt.

Vahepalaks ütlen omalt poolt, et oli meil Annega juttu Kehtna huviringi laste vähesest osavõtust eelmisel aastal, lohutasin teda, et sel aastal saab teisiti olema. Seda ei teinud ma ennustamise tuules, nö, vaid puht loogikale toetudes, esimesest aastast ei saa palju nõuda, kõik võtab aega ja inimeste arusaamad vajavad ka settimist. Oli palju neid, kes meie tegevuse peale skeptiliselt vaatasid, nüüd on see pigem möödas. Meie head õpetajad on ennast küll tõesti hästi tõestanud, lastele paremat tahta ei võigi! Minu arvates. Sest! On hea, kui on lastel ka kusagil väljas, nö kodust eemal turvaline olla. Ma ei ütle seda sugugi ilma asjata, soovitan soojalt hoida oma lastel silma peal, kus ja kellega nad käivad, ja millega tegelevad. Siin Raplas eilse muu meeldiva kõrval just tore uudis ees ei oodanud, võttis kananaha ihule ja mul on hea meel, et meie lapsed pole kannatada saanud!

Nüüd kokkuvõte õpetaja Tiinalt:

Tere!

Tänases tunnis alustasid eilsed puudujad joonistusvõistluse tööd. Ülejäänud lahendasid sõnamängu. Mängus oli vaja leida täherägastikust 20 sõna, mis on seotud leivanädalaga. Näiteks olid sellised sõnad – rehepeksumasin, vikat, rukis, rukkipea, koot, rukkijahu, leivaahi jne. Lastel kulus terve tunnike, et kõik sõnad üles leida. Kõige kiiremaks osutus 3kl tüdruk.

Tunni lõpus panime oma teadmised proovile teraviljadest. Oli vaja ära arvata, millisest teraviljast erinevaid toiduaineid valmistatakse. Kõige vähem teati makaronide valmistamiseks vajaminevat teravilja. Pakuti kaera ja rukist. Nisu kuuldes tegid kõik suured silmad.
Rühmatööna joonistasid lapsed odrapea,rukki, nisu ja kaera. 

Märjamaalt käisid eile Raplas SVFis mõned inimesed. Kahjuks hakkas üks tüdruk mossitama ning jäi autosse teisi ootama. Autost saalis ta edasi ja tagasi õue vahet. Auto tagaistmel oli aga mobiiltelefon, mis tõenäoliselt välja kukkus. Kui keegi leidis valge  telefoni, olge head ja viige Rapla SVFi.

Tervitades,
Tiina

Nüüd Eline kokkuvõte, millel nimeks “Mahlategu”:

Tere,

täna on hea päev õunamahla tegemiseks.. Miks? Sest meil on siin kausitäis õunu ja köögis vanakooli mahlapress, millel vahetasime pistikuotsiku ära Paka Metsa töömehe abiga ja proovisime. Kuldrenetimahl, see on ju puhas luksus! Jäi selline rohekat värvi ja väga magus ka :) Kas tuli juba isu peale?

Hommikupoole tegin sooja saamiseks siinpool veidi tõstmistrenni, mööbeldasin taas veidi. Üks kohvilaud sai nö poe nõudenurka juurde sätitud ja nõud sellele ka, siis on poe osas rohkem käimisruumi. Tänane annetaja Made Kensapä. Tänud!

Lapsed on siin, tüdrukud sätivad end trenniminekuks. Eneli on vaid kahvatu, vist on haigeks jäämas, viin ta varsti koju. Tüdrukud, Britsu ka Kiku tegelesid veidi ühe pappkasti tuunimisega, et saaks asju sisse panna, mis kangastelgede juures riiulis. Pakime peredele, peame poodi, suhtleme, sorteerime – see me igapäevane töö.

Kaunist õhtut!

Eline

Ent tänase päeva lõpetuseks tuletan meelde, et meie huvihariduse lehekülg kodulehel samuti pilgu heitmist vahel ootab, ka täna panin sinna üles uue ajagraafiku, mille alusel hakkavad käsitöö ja kokanduse tunnid Raplas SVFis lastele toimuma! Seda oli hea meel üles panna, loodan aga sinna kõrvale veel üht-teist tekitada. Ja oktoobri 27. kuupäeval toimub meil huviharidusõhtu “Hariv õhtu”. Kes külla tuleb hõikan välja siis, kui kindel olema saab.

Veel. Selles riigis elades siin, tean, mida üldiselt arvatakse Edgar Savisaarest. Ma pean ausalt ütlema, et ma ei ole samas paadis üldsusega, tundes ja teades natuke ajakirjanduspoliitikat. Ütlen, ma ei ole seisukohta ajakirjanduses väljaöeldule toetuvalt tema suhtes nagu võtnudki, ja isiklikult ma temaga olen vaid paar sõna vahetanud, mis pole kaugeltki piisav selleks, et radikaalseid hinnanguid endas kujundada, või seisukohti võtta. Aga artikkel Delfis on küll kaunis teravalt kirjutatud, soovitan lugeda. Huvitav oleks ka ise uuele eelarvele pilku heita, aga see pole mitte kõigile kahjuks kättesaadav selles etapis, nagu see praegu on. Eilse Reformi lastetoetuse avalduse põhjal, mille tagantjärele leidsin (kuna olin reisil, seetõttu ei olnud aega süveneda Eesti meedia teemadele), pani küll mõtlema. Isegi kahel korral on avalduses märgitud toetuse suurenemist kolmikute sünni puhul, kuid palju seda ikka ette tuleb, statistiliselt on selliste sündide arv väheldane. Et siis, selline… veidi suurustamise mulje jäi sellest. Tõesti, lastetoetust tuleks tõsta kõigil lastel. Ja veel: “Kokkulepitud reform on kombinatsioon universaaltoetustest ja vajaduspõhistest toetustest ning hõlmab ligi 70 000 last.”, nagu annab teada toosama avaldus. See arv on arvatavasti liiga väike, abivajajaid on, mulle tundub, kordi ja kordi rohkem. Võtkem juba ainuüksi Narva linn, kus inimesed suurel hulgal ja korraga töö kaotasid, millises keerulises olukorras need pered ju on – see on see karm reaalsus, eks, nende jaoks seal. Pluss mujalgi need, kes “rea” peale ei saa, ega hakkagi niipea saama. Need pered ja nende lapsed vajavad abi. Või, võtame nüüd veel kasvõi õpetajad, kõrgharitud inimesed, kelle töökohad kaduma kipuvad, nagu koole ju nüüd siin-seal suletakse! Jne. Aga nagu Savisaare artikkel väidab, vähendatakse uues eelarves toimetulekutoetuste mahtu. Mida arvata? No eks aeg näita. Nüüd aga E. Savisaare artikkel, lugejale ise edasi uurimiseks ja mõtlemiseks, ja küllap tuleb nendel teemadel artikleid ja sõnavõtte veel küll ja küll: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/edgar-savisaar-esimesed-tahelepanekud-2013-aasta-riigieelarve-projekti-kohta.d?id=65051294

04.10 Nii. Mis siis täna SVFis toimus? Eks ikka töö, töö ja veelkord töö! Enda tänasest panusest ma ei hakka lobisema, sain olla seal vaid üürikest aega, aga naistel tegemisi jätkus kõvasti. Oli meile ikka kohe mitmete kastide jagu annetusi toodud, üks kõrgem virn kui teine. Sorteeriti siis, samas pakiti ka abipakke, tegeleti inimeste muredega vastavalt kohaletulnuile + jooksvalt jne, jne. Nagu meil ikka elu käib. Minu tee viis aga täna seoses homse Õpetajate päevaga muusikalistele radadele ja nii ma täna ühel kenal tänuüritusel viibisin. Ja meeldiv oli, et üks nooremapoolne meesõpetaja, kellele sealse valla juhtkonna poolt tänukiri ulatati ning lilled, küsis tänajatelt: “Mille eest?”. See oli sedavõrd ilus hetk, et kui vaid saaksin, jagaksin seda teie kõigiga. Jah, “mille eest” kaunistas seda õpetajat 1000-nde kordselt ja kaunistaks vist iga inimest, kes oma tööd südamega teeb ja oma tööd enda kutsumuseks peab. Kuid kindel on see, et tähelepanu ja kiitus ka meeldivalt mõjuvad ja tiivustust/julgustust edaspidiseks annavad. Lihtsalt nii on ja nii sellised asjad toimivad. Me kõik peaksime rohkem julgema kiita, mis kiitust vajab, ja avalamalt hea sõna ütlema, kui asi seda väärt on. Ausalt. Vahel näib, et inimene nagu tahakski midagi ilusat öelda,  oma hinge jagada – aga miski nähtamatu sein on ees, ei söanda. Miks see nii on, peame küsima oma juurtelt vist.

Noh, ega ma nüüd pikalt jälle arutama jää, kes jaksaks  kõike är´lugeda, mis meelel ja keelel mõnel mõlgub! Nii et avaldan nüüd järjest kokkuvõtted, mis mul avaldada on. Kaunist õhtut ja olge ikka otsekohesed, kui on ilus, tuleb öelda, et on ilus. Ja vastupidi samuti.

Eline:

Hei,

täna on suurim osa klientidest käinud just viimasel tunnil. Rahvast ikka liigub, tore. Nagu ikka, kes otsib soojemat jopet, kes stiilipeoks kostüümi. Täna on ülemise korruse saalis mitu trenni toimunud, paras müdistamine käib pea kohal.

Kui eile sõime siin mannavahtu, siis täna tõin kaasa laari õunamahla, mille eile õhtul valmistasime. Lapsed tahavad ikka peale kooli midagi hamba alla saada. Annetajaid on ka käinud, nad meile kõik juba tuttavad, aga siiski-suured tänud kõigile!

Eline

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Tänane päev möödus meil tegusalt. Kohal oli meid 11. Alustuseks rääkisin lastele leiva ajaloost, seejärel joonistasid lapsed A3 paberile suure leiva, mille kõrvale joonistati rukkipead. 
Töödele kirjutasid lapsed erinevaid lauseid: JÄTKU LEIBA! AUSTA LEIBA,  LEIB ON VANEM KUI MEIE. Nüüd avanes igaühel võimalus välja mõelda üks leivareklaam. Uskumatu, kui andekad ja sisukad reklaamid suutsid kõik esitajad esitada. Üks tüdruk oli  lausa helde ja reklaamis, et seoses leivanädalaga on Maximas kõik leivad 100% odavamad ehk täiesti tasuta. Tore oli ka reklaam, kus kutsuti sööma rukkileiba, kuna see tagab inimesele heaolu ja tervise. Kahju, et meil ei olnud võimalust etteasteid videole võtta.


Rääkisime ka  toidupüramiidist. Lastele oli üllatuseks, et just teraviljatoode leib asub püramiidi esimesel põhikorrusel.
Mängisime ringmängu “Me lähme rukist lõikama”. Tants ja laul ei tahtnud kuidagi lõppeda. 
Kui meie mängisime, valmistas Tiina Kokemägi meile pliine. Kõhud täitsime magusate pliinide ja rukkileivakoorikutega.

Ilusat õhtut!

Soovin lastele, et olge ikka head koolilapsed ja armastage ja hoidke oma õpetajat!

Tiina

05.10 Reede. HEAD ÕPETAJATE PÄEVA kõigile õpetajatele, aga eriti meie omadele! 

Tänasega on paika pandud, et 27.10 toimubki meil “Hariv õhtu”, palun vaadata huvilistel meie huvihariduse aknasse! Ja on ka otsustatud, et sel päeval kl 15.00-19.00 meie lastele disco toimub! Seekord mitte siis klassikalise muusika järgi ei tantsita, nagu meil SVFis tavapäraselt ainult klassikalist muusikat mängitakse, vaid disco puhul teeme erandi – puhas ja raju pop! :)

Nüüd Eline kokkuvõte:

Hei, täna on käinud suhteliselt palju külastajaid/ostjaid. Eks on käes pensionide ja toetuste/palkade maksmise aeg ja maarahvas tuleb ikka Raplasse sisseostusid tegema. Saime ühele perele ära anda neile komplekteeritud paki (prk. X)

Eile õhtul tõi Ubuntu ära Ave Heinsalu annetused, täname. Täna lisan meie annetajate nimistusse Marioni. Kuidagi tuttav oli ta nägu, kui SVF-i sisse astus ja tuli välja, et oleme kunagi koos ühes ettevõttes tööl olnud.

Kuna sebimist on olnud palju, pole ma täna väga huvikeskuse poolele jõudnud, küll aga nägin, et Kahro ja Renee käisid läbi. Kehtna huviõpetaja Anne käis tundide jaoks materjali võtmas.

Kaunist nädalavahetust kõigile!

Eline

 09.10 Tänane päev SVFis kulges tavapäraselt, st igaühel olid omad tegemised, tööasjad pooleli või ajamisel, abipakid pakkimisel, telefonitsi aeti asju jne, jne. SÜDAMLIKUD ÕNNITLUSED LY´LE (kes meil laos abi komplekteerimisega tegeleb) VANAEMAKS SAAMISE PUHUL! :) On vast õnnis olek olla vanaema! Igatahes seda olemist Ly meil täna oli, ja loomulikult õnnitleme ka tema tütart emaks saamise puhul ja tütre meest omakorda isaks saamise puhul! Aga Gregorit, kes meil tihti oma emmega (Ly´ga) kaasas käib, õnnitleme hoopistükkis onuks saamise puhul! Vaat nii on lood. Tore.

Lapsi käis meil täna päris palju, kuid kolm SVFi tüdrukut käivad nüüd Raplas tantsutundides, nii et täna nad kuigi pikalt SVFis ei peatunud, läksid aga trenni edasi. See neile paistab meeldivat, näib nii. Kuid homme on nad lubanud kõik kohal olla, sest homme kl 15.30 algab meil Rapla SVFis esimene kokandustund. Selleks otstarbeks käis õpetaja Tiina (see on küll huvitav tõesti, kuidas SVFi tegemistega seoses nimed meil kattuvad, ent sellest veidi hiljem), jah, õpetaja Tiina käis läbi, vaatasime, mis meil köögis olemas on ja mida veel tarvis oleks. Leidsime ühe vana kahe plaadiga pliidi, mis isegi “hääled sisse” võttis, leidsime ka rösteri, mikserid jms. Aga lubasin Tiinale, et panen hõike üles – kellel oleks meile ära anda kahe rauaga pliit + küpsetusahi (selline, mida saab laua peale panna ja mis nagu mikroahi välja näeb), oleksime väga tänulikud! Tiina lubas hakata lastele ka õpetama, kuidas “igavatest” komponentidest maitsvaid toite valmistada. See on väga teretulnud, sest paljud meie pered saavad ju toiduabi – herkulad, manna, jahu, nuudlid jne. Kaua sa ikka ühemaitselist herkulaputru sööd, eksole, kui aga nt õuna sisse lõigata ja natuke kaneeli lisada, on juba hoopis teine tera!

Homme igatahes valmistatakse sooje võileibu, ja salatit kõrvale. Siit veel üks hõige: kui mõnel talunikul tekib soov meie tegemistes kaasa lüüa, on meile vägagi teretulnud porgandid, kapsad, kaalikad ja kartulid. Muidugi mitte koormate kaupa, kuid mõnest väiksemast kotist me küll ära ei ütleks. Nimelt õpetab Tiina lastele ka värskete salatite valmistamist, teisisõnu – toituma tervislikult.

Nüüd veel üks palve meie lugejaile, kui äkki keegi teab kedagi, kellel oleks ära anda 3 rulli klaasvilla, 5 rulli tapeeti ning lahtikäidav diivan, siis ühele viie lapsega perele oleks neid asju praegu hädasti tarvis. Oleksime väga tänulikud.

Homme olen ka ise alates kl 11-st SVFis ja olen seal terve päeva, kui kellelgi just minu juurde asja peaks olema.

Jajah, pidin nimedest rääkima: Eline, Eli, Gerly, Ly, Anneli, Anne, Tiina, Tiina. Teiste SVFikate nimed kahjuks kukuvad “tähemängust välja”. Aga ammune lugeja ehk mäletab, olid meil ka Liisi1, Liisi2 ja Liisi3. Nostalgiaga meenutades jääme kõiki Liisisid külla ootama! :)

Nüüd head õhtut minu poolt ning Eline meeleolukas kiri meie päeva lõpetama jääbki:

Tere,

hetkel on vaikne ja hea aeg päevased mõtted siia blogisse koondada. Hommikul saabudes avastasin huvikeskuse ukse tagant mõned kotitäied asju, sekka ka ribikardinad, aitäh Sulle, anonüümne annetaja. Tänased teised heategijad Kersti Ojamets, Merike Ant ja Kristi Vokksepp, täname teid kõiki!

Täna leidis üks kena värviline kostüüm endale õnneliku uue omaniku, rippus teine juba pikalt-pikalt ja nukralt stangel, mitmed proovisid isegi selga, aga pidasid liiga eriliseks ja eristuvaks, ega julgenud osta. Aga uuel kevadhooajal lehvib keegi ringi rohelisetriibulises kostüümis ja on rahul :)

Tänase päeva võib julgelt nimetada ka saapaostupäevaks, mine tea, kas rahvakalender soovitab uusi käimasid soetada või mis, aga pakun, et müüsin täna poest julgelt pooled saapad ära. Mis on ju hea, sest sügis tuleb ja saapahooaeg on alanud. Üks vanaproua vaatas mitu aega üht pruuni jopet, proovis selga ja peatus siis iga külastaja juures, et kuidas sobib. Justkui selga valatud ja ostuks läks.

Aitäh Elile, et ta leidis veidi aega appi tulla ja sättida laste poolel. Et lihastele veidi trenni teha, liigutasime ka mõne kapi asukohta, et ruumi ja mööblit otstarbekamalt kasutada ja kaupa paremini esile tõsta.

Eline

09.10 Tänast päeva ei õnnestuks mul ka parima tahtmise juures paari lausega edasi anda, niivõrd palju toimus, sündis, leidis aset. Et võtku nüüd kannatlik lugeja aga aega, ikka tassike õhtust teed kõrvale vms, ning pandagu vaim valmis – läheb pikemaks lugemiseks.

Hommikul algas poes käiguga, kokanduse tunniks sai valmis ostetud kõik, mida õpetaja Tiinaga kokku leppinud olime. SVFi saabudes töö juba käis, ei hakka üle seletama mis kõik, eks ikka no meie igapäevane tegevus: telefonid helisesid, abipakid said üle antud, annetused vastu võetud jne, jne. Ly oli juba kella kümneks palju asju jõudnud korda saata!

Kl 11 paiku saabus meile külaline Tallinnast, Enn Kauts. Leppisime kokku, et veel sel nädalal saame küünlad Florast kätte ning tasapisi saaksime hakata siis küünalde leti ülesseadmisega tegelema. Kuna meil poe poolel nüüdseks ilmselgelt ruumi juba vähevõitu on, siis ilmselt paneme kauni leti üles huvihariduse poolele. Vanast ajast on meile sinna jäänud veel kangaid jms, mis müügiks mõeldud, väike küünlalett lisaks vaid ilu. Reedel lähen siis Tallinnasse küünlaid ära tooma. Ühtlasi kutsus Enn mind ka Estonia Seltsile SVFi töödest ja tegemistest rääkima. Leppisime kokku, et see saab toimuma 11. veebruaril.

Inimesi saabus veel ja veel, ka töötud, keda Töötukassast meile aegajalt grupina abi saama saadetakse, tulid ja olid rõõmsad, et Ly neile juba ühtteist ka pakkinud oli. Nüüd aga üleskutse – vajaksime hetkel poistele välisriideid, ja sooje jalatseid kõigile, juhul, kui on kellelgi ära anda.

Kella 12.15 paiku saabus meile aga Mees Metsast, kaasas suur pappkast! Suures pappkastis aga küpsetusahi, mida alles eile välja hõikasime, et juhul kui… Ja oli see pliit meil siis täna ka täiesti uus! No tegelikult, nali naljaks või tõde tõeks, aga eks me kõik jälle üllatunud olime. Meeldivalt üllatunud. Mitte ainult sellepärast, et annetus, aga sellepärast, et meie ettevõtmised inimestele selliselt korda lähevad, et nii kiiresti reageeritakse, leitakse võimalusi jne. Täna olid meil lastest kohal: Getter, Regina, Elina, Anu, Jane-Liis, Gregori, Birgitta, Karina, Mariel, Maria ja Eneli. 11 last said täna selles ahjus sooje saiu valmistada, noorim neist viiene. Mis ma ütlen? Muidugi tänud, eks, Mehele Metsast, meie poolt. Aga julgen ka laste poolt tänada, teades meie lapsi ja nende taibukust – et mis on mis ja millega mida mõeldud.

Õpetaja Tiinaga klappis lastel väga kenasti, nagu juba eelpool mainisin. Oli tunne, kui oleks varemgi kohtutud, ei mingit võõrastamist või tarvidust enamaks tutvunemiseks. Kohe esimestel minutitel Koka-Tiina lastel juukseid juba patsi sättis, et need toidu valmistamisel segama ei hakkaks jms. Teisel minutil oldi üksmeelse toreda perena laua ääres, kõigil põlled ees ja valmis tegutsema. Kusjuures mitte kordagi ei kõlanud nägelemist või midagigi taolist. Tõesti, oldi õnnelikult neid meie saiu valmistamas, algusest lõpuni, kuni lõpuks söögilaud kaeti ning kõik nohisedes oma pala sööma asusid. Kiideti kõike, mida oldi valmistatud – ka kapsa-porgandi salatit! :) Ja väike viieaastane arvas, et kõik, mida täna valmistati, tema tõeline lemmiktoit on! :) Armas olemine see tänane meil oli, ja ilmselt jätkub kõik nii homme kui ülehomme, mis tunnid toimuvad.

Aga sai täna ka kokku lepitud Tiiu Luhaga Raplast, kes üks äärmiselt huvitav inimene on, endine ajakirjanik (kirjutab vahel nüüdki, kuid mitte enam nii aktiivselt), palju reisinud ja kaugetel mägimatkadel osalenud, Antarktikaski käinud jne, et 26.10, reedesel päeval, kui lastel veel vaheaeg kestab , et siis tuleb Tiiu lastele sokkidest kasse meisterdama, st lapsi õpetama, et nad ise neid teha oskaksid. Otsustasime täna koos Tiiuga, et paneme selle huviharidustunni nimeks ” Jõulukingituste valmistamine”. Sellega ühtlasi alustame huviharidustundide sarja nimelt, mida alustabki Tiiu ja vahel ehk veel meie lastega maha istub, aga on meile ka pakutud Tallinnast, et oleks võimalik lastele küünalde valmistamist õpetada. Sellegi tunni saaksime selle sarja all teha, ning on teisigi mõtteid veel õhus, tarvis vaid igale oma aeg leida.

Plaanime ka novembris ühe sisekirbuka korraldada ning detsembris jõululaada. Lapsed saavad oma näputöid siis kas kinkida või müüa, või kuidas keegi soovib. Nendest üritustest lähemalt kirjutan oktoobri lõpul.

Nii. Mis veel? Mh, mh. Ahaa! Ka Mihkel astus täna läbi, palju kõhnemaks jäänud. Mihklile omase huumoriga teatati meile, et nõnda olla palju kergem joosta! Tegelikult oli Mihkel pikalt haige, nüüd aga õnneks kosumas. Ja on meilgi kosumise/tervenemise üle hea meel, sest teda polnud me juba pea pool aastat meie juures näinud ja väike mure oli õhus küll. Nüüd aga on kõik hästi, Mihkel lubas peagi uuesti meie juurest läbi astuda.

Vist ongi kõik, jääb veel lisada Eline ja Märjamaa õpetaja Tiina kokkuvõte. Homme on Rapla SVFis õpetaja Gerly tund, algusega kl 15.30. Lastel veel õhtul ka tantsutrenn. Päris korraliku vungi on me lapsed omale sisse saanud + hinded on ka paremaks läinud, pingutatakse! Millise uhkusega üks tüdruk täna mulle teatas, et tema inglise keele kontrolltöö 4+ oli! Küsisin, et mis siis viie miinusest puudu jäi? Lubati edaspidi veidi rohkem vaeva näha. :)

Ahah, ja veel. Oli mul kokku lepitud, et täna õhtul Paplitalu Jaagu pere juurest kartuleid tooma lähen. Kolm SVFi tüdrukut tahtsid kangesti kaasa, sai siis mindudki neljakesi. Jaagul laudas kassil pojad – arrrmsamatest arrrmsamad. Oma tund aega neid nurrutati vist, mida seal laudas kõike ära tehti ja nähti, mina ei teagi, kuid lapsed hakkasid nuruma, kas saaks ka vaheajal kohe paariks päevaks Jaagu juurde tallu tulla. Jaagu kange ja asjalik naine lubas nad kõik vastu võtta, ja olgu ja mängigu lammaste või kasside või kanatibudega, peaasi, et lastel tore oleks! Neil 15 voodit, küll lapsed ka õhtul tuttu saavad! :) Ja oooo mis kauni riiuli Paplitalu pere poeg ise valmistanud oli, tõesti ilus töö! Peab olema andekas käsi ja hea maitse, et midagi taolist kokku sobitada. Ei jää muud, kui õnne sel puhul soovida, sest mitte igaüks ei mõista nii kaunist puutööd teha! Loodetavasti see anne ka laiemat kõlapinda kord leiab!

Meie mure on see, et meie lapsed liikuma ei pääse, oleks muidu nii poistele kui tüdrukutele tegevust küllaga – õppida siit ja sealt ja käia vaatamas, kuidas taluelu elatakse või puutööd tehakse. Eksole. Kuid seda lubasin ma küll, et kui Jaak oma perega meie kolm tüdrukut kaheks päevaks vaheajal enda juurde “lauta uurima” lubab, toon lapsed ise tema juurde ära, ning Jaak lubas seepeale omalt poolt lapsed ise pärast kenasti kodudesse ära viia.

Head õhtut!

Eline:

Hei,

tänane tööpäev hakkab lõppema, aeg kirjutada mõned read. Täna tõesti mõned, sest siinpool poe osas on olnud selline nö tavaline tööpäev, kuid huvikeskuse poolel on päev otsa käinud külalised ning lastel hakkas tänasest uus huviring – nimelt kokandus ja häid lõhnu sealtpoolt on tulnud juba mõnda aega. Eks Siiri pajatab, mida seal tehti.

Tänased annetajad Juta Blande ja perekond Tamsalu. Et poe poolel ka põnevam oleks, riputasime täna üles kõik siidisallid, et ei peaks kastis tuhlama ja oleks silmailuks ka.

Kaunist õhtut!

Eline

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Küll aeg ikka läheb kiiresti – jälle on käes uus töönädal ja käsil uued tegemised. 
Täna toimus meil Märjamaal usin ristsõnade lahendamine. Igaüks istus vaikselt oma nurgas ning muudkui ragistas ajusid ning täitis ruute. Aega oli 45 minutit. Kui aeg otsa sai, asusime tehtut kontrollima ning välja selgitama võitjat. Võitjaks osutus kolmanda klassi tüdruk. Tal jäid lahendamata ainult kaks küsimust. Väga laia silmaringiga koolilaps. Palju õnne!
Mängisime veel  mõistatamismänge ja küsisime üksteiselt vanasõnu.
Kõhud täitsime keeksi ja porganditega.

Homme toimub meil kokkamine.

Tervitades,

Tiina ja lapsed

10.10 Kolmapäev. Minu SVF-tegutsemine on täna kulgenud administratiivses plaanis: ürituste kuupäevad, suhtlemine, kooskõlastamine jne. Telefon helises mitmes liinis pea terve päev ja selgeks sai räägitud nii mõndagi. Ütlen vaid, et ka novembris on meil plaan üks kirbuturg korraldada, detsembris jõululaat, ning loomulikult kuulub detsembrisse ka meie laste jõulupidu. Püüame teha nii, et saame jõulupeoks ka transpordi, millega lapsed suurematest keskustest üle Raplamaa peole tuua + pärast tagasi viia. Et kõik hästi laabuks, tuleb maas istuda ja… mõelda ja kirjutada ja rääkida. :)

Sellest nädalast lubati hakata kütma meie ruume, kahjuks ei ole veel tänase seisuga “mootoreid” sisse lülitatud, seega oli SVFis ülikülm – nii lastel kui kõigil, kes täna meie juures peatusid. No loodame, et ehk siis homme.

Täna sai ka paika pandud, et alates 20. novembrist kuni 15 detsembrini on kõigil soovijail võimalik meie lastele tuua jõulukingitusi, korraldame jõulukingituste kogumiskampaania. See tähendab: annetatud kingitused peaksid olema uued ja kasutamata, vanuserühmale alates beebist kuni 18nda eluaastani. Lapsi on meil palju ja sel aastal püüame ka igaüheni jõuda, et keegi jõulukingitusest ilma ei peaks jääma. Kuna meil asjalik meeskond on, saame hakkama ka kingituste kättetoimetamisega, kui pere ise järele tulla ei saa.

Praeguste plaanide kohaselt toimub SVF jõulupidu 22.detsembril. Kuid sellest lähemalt siis, kui üritus kätte jõudma hakkab. Palun anda tagasisidet, kui kellelgi on teada, kust võiksime odavamalt verivorste jm jõulutoitu hankida. Plaanime lastele ikka korraliku pidusöögi oma peol korraldada. Ma usun, väga vahva oleks meil kõik koos pika laua taga maitsvat jõulutoitu nautida! Lapsed on lapsed, mitte midagi, mis tore ja hea tulevikus meenutada, ei tohiks olemata olla!

Täna toimus ka õpetaja Gerly tund lastega. Kuidas see möödus, saame aimu homme, kui ma jälle SVFis olen. Homme olen majas alates kella 12.30 kuni päeva lõpuni, 18.00.

Nii palju minu poolt täna. Õpetaja Tiina, kes meile Raplas kokanduse tunde nüüd annab, on saatnud mulle oma esimese kokandustunni kokkuvõtte eilsest ning ka väikese üleskutse, avaldan need mõlemad:

Tere!

Eile toimus SVFi lastele kokanduse ring. Algas see üllatusega! Eile unistasime Siiriga pliidist ja ahjust ning täna oli see laual olemas! Suured tänud heategijale! 
Esimest korda lastega kohtudes vaatas mulle vastu kuus säravat silmapaari. Saime omavahel tuttavaks, leppisime kokku kodukorras ja asusime tööle. Väikese Getteri, Ragne ja Maria käte all hakkasid valmima soojad juustusaiad. Ahju jõudsid neil erikujulised saiakesed, mille lapsed ketšupiga omale meelepäraselt kaunistasid. Nii valmisid naerusuine kuu, punase põllega tüdruk, hulgaliselt punasetäpilisi lepatriinusid ja karumõmmisid. Igal juhul meie poolt võivad jõulud juba tulla, vormimine on lastel käpas! 

Pikapeale tuli lapsi juurde ja tüdrukute hulka sattus ka poiss Gregori, kes meestele kohaselt võttis liha e. viinerite valmimise enda hoolde. Gregori valvsa pilgu all valmisid imehead ahjuviinerid. Kiku (kahjuks ristinime ei mäleta) koos Eneli ja Anuga moodustasid salatitoimkonna. Kiku valmistas porgandisalati astelpajumarjadega, mis hiljem osutus üldsuse lemmikuks. Enelil ja Anul valmis punase kapsa ja porgandi salat, mille kastme maitse timmimine usaldati endast vanema Elina kätte.

Viimaks kaeti laud ja ühine söömaaeg võis alata. Taldrikud tühjenesid helikiirusel ning asjalik kaheksa aastane Maria võttis lauakoristamise ja nõudepesu juhtimise enda hoolde. Nii see esimene kord meil läks. Neljapäevaks leppisime kokku, et teeme midagi tummisemat.

Lisan nüüd ka Tiina üleskutse:

1. Kellel on sügavkülmikud marjadest pungil, et uks ei taha enam kinni minna, siis meile kuluks vahel need ülejäägid ära.
2. Kellel on õunu liiast, siis meil kuluks need taas ära, et ahjuõunu magustoiduks teha või midagi head-paremat küpsetada.

Tänud ette ja kohtumiseni,
Tiina

Ning Eline tänane kokkuvõte, millel nimeks “Külm kolmapäev”:

Hei,

täna on majas KÜLM, kõik otsivad sooja, kas siis riideid selga juurde pannes või sooja teed sisse rüübates. Õnneks saab peagi koju. Kui homme on samasugune ilm, siis pean ilmselt poe poolel soojapuhuri tööle panema. Aitäh Sirje Kaivola, kelle kaudu jõudis meieni mitu kastitäit kotte, mida saame siin jagada ning vihmavarjusid, millelt leidsin tuttavad logod, nimelt olen sellise nimega ettevõttes kunagi töötanud.

Gerly tegi täna huvitunnis lastega taimetrükki. Hommikul käis Ljuda meid tervitamas ja Hanneli tõi lauale magusat, Mihkel käis kohvi joomas, nii et palju külalisi. Taas.

Kaunist õhtut!

Eline

11.10 Tänane päev SVFis möödus kaunikesti lõdisedes. Kütma hakatakse meie ruume alates 16.10, seega enam kaua oodata jäänud ei ole, elame üle. Rahvast summis meilt läbi täna palju, küll annetajaid, küll ostjaid, küll abisaajaid. Ka Raikküla sotsiaalnõunik astus meilt läbi, arutasime olulisi asju, mis puudutavad tema valla abivajajaid. Hea meel, et saame koostööd teha, minu arvates on küll imelikud need vallad, kes oma abivajajaid meile ei suuna, see on ju hättasattunute olukorra parandamise võimaluse äravõtmine või mahasalgamine. Vot millest küll tuleneb, et mõni ikkagi nii teeb? No aga teeb. Kahjuks. Ja pole sinna midagi parata, lihtsalt imestama paneb.

Täna oli Rapla SVFis taas kokanduse tund, kuid jätan kokkuvõtte Koka-Tiina hooleks. Ütlen vaid omalt poolt, et laste valmistatud tatra puder oli vägagi maitsev. Ja juhtuski see, mis juhtuma pidi – üks laps, kes esialgu keeldus tatraputru söömast, kuna ta sellist toitu ei söö, ja kellele ma siiski soovitasin lusikaotsaga ära maitsta, et kas ikka tõesti ei söö, otsustas peale maitsmist, et sööb aga küll! :) Ja ütlen veel, et lapsi oli meil täna rohkem kui eelmisel korral, 12 last.

Paigutasime täna ruume veidi ümber ja koristasime. Kõik olime tööd ja tegutsemas ja kõigil oli tuju hea. :) Ka Ly väikest 5 päevast lapselast saime näha, tudus vankris. Me hoidsime kõik oma vesised ninad viisakasse kaugusse, kiikasime eemalt, laps oli/on tõesti armsake. Nagu ikka sellised väiksed ju on – haprad ja kaitsetud, õrnukesed. No, pikk elu ootab ees, õpib hakkama saama, enda eest seisma jne, aga küllap õrnaks mingis mõttes jääb igaüks meist, olgu elu milline “taevas” tahes.

Nõndaks. Täname aga kõiki tänaseid annetajaid, suur tänu ka ühele toredale mammile, kes meile ikka ja jälle vahel kooki küpsetab, täna tõi ta lastele rullbiskviiti. Saime ka ise natuke kõrvalt maitsta, :), väga mõnus mahlane ja magus oli! :) Lõpetuseks nüüd ka Eline kokkuvõte, selle järel Märjamaa õpetaja Tiina oma. Koka-Tiina kokkuvõtte lisan homme, sest see jõuab minu postkasti täna vist hiljem. Minu poolt siit sügiseste rõskete rabade keskelt head õhtut!

Eline:

Tervitused poe poolelt, kui lõin lahti oma märkmiku tänase päeva kohalt, haigutas seal suur tühjus. See ei tähenda muidugi seda, et midagi pole tehtud, vaid pigem seda, et muid tegemisi on olnud väga palju. Kuna suvest on saanud sügis, otsustasime hommikul naistega huvikeskuse poolel kardinad ära vahetada ja samas tekkis idee, kuidas veidi ruumi ümber tõsta, et lastel oleks oma huvitundides mugavam toimetada. Tööde maht paisus nii suureks, et osa kappe tuli ka poe poolele (kingad said riiulisse )ja huvikeskuse poolel sai osa asju ümber sätitud. Nüüd tervitavad seal ukse juures kohe värvilised kangad ja hall hommik toob kohe värvid :) Poe poolele sai juurde toodud kodutekstiili, kel huvi, tulgu vaatama!

Keegi leidis hipikapi poolelt mingi huvitava riideeseme, ühel hetkel kuulsin aga proovikabiinist kommentaari, et – haned on sel aastal juba ära lennanud, ära sa seda küll selga pane! :)

Kaunist õhtut!

Eline

Ja õpetaja Tiina:

Tere!

Tehniliste probleemide tõttu jäi mul eilne päev kirjutamata. Tundub, et minu arvuti on hakanud streikima ja lülitab ennast ise välja, millal aga tahab.

Eile käis suurem osa meie lastest Paides Euroleiva tehases. Saime näha , kuidas valmistatakse leiba  ja tutvuda pagari tööga. Enne kui leib meie lauale jõuab, kulub kolm päeva ettevalmistust. Pagari elukutse nõuab 12 tunnist tööd. Tööl tuleb käia ka öösiti, et värske leib hommikul poodi jõuaks. 
Täiskasvanud inimene peaks sööma vähemalt 6 leivaviilu päevas. Tehnoloog oli mures, kuna meie igapäevane leiva tarbimine aastatega järjest väheneb. Ta pani lastele südamele leiva söömise. Tuleb vältida suure hulga küpsiste ja saiakeste ning pirukate tarbimist oma päevamenüüs. Kõik said maitsta sooja seemneleiba ning põrandaleiba. 
Kes kaasas ei käinud, said õpetaja Tiina juures pannkooke küpsetada.

Tänases tunnis sotsiaalabikeskuses meisterdasime lastega paberist õunu. Kui kõik olid omad ubinad valmis saanud, mängisime õunapuid. Keha oli tüvi ning käed oksteks. Osa lapsi laulsid ning kujutasid ette, et nad on tuul. Mida kõvemini laul kõlas (tuul puhus), seda tugevamalt hakkasid puud õõtsuma ja õunu alla raputama. 

Hiljem sättisime oma õunad raagus puuoksale ja jätsime sotsiaalabikeskusesse kaunistuseks.
Lapsed pidasid maha veel ühe toreda lauluvõistluse “Märjamaa otsib superstaari”. Kõik osalejad said kollase kaardi ning pääsu järgmise nädala teatrivooru. Koduseks ülesandeks jäi valida laul ning esitada see ilmekalt teistele.

Lõpuks sõime kommi ja õpetaja Tiina küpsetatud pannkooke pohlamoosiga. Pannkoogid on meie laste lemmiktoit- neid soovitakse ikka ja jälle.

Ilusat õhtut ja kosutavat nädalavahetust!

Õpetajad Tiinad ja lapsed

12.10 Tänane päev kulges siinkirjutajal Tallinnas asju ajades, muude tegemiste vahele käisin taaskord ka Flora laos, küünlaid valimas + ära toomas. Ja taaskord oli sealne seltskond väga meeldiv, jõime kohvi ning arutasime asju. Kauaks ei õnnestunud meil aga jutustama jääda, neil omad kliendid, minul omad teed. Kuid suurim tänu meeldiva pärastlõuna eest kogu Flora sõbralikule seltskonnale.

Nüüd selline teade kõigile, kel küünlahuvi: Alates kolmapäevast on meie küünlalett valmis seatud, usun, et küllap natuke odavamate hindadega saab meilt neid osta, kui poodides müügil on. Tasub tulla uudistama. Ja küünlad on väga ilusad, sain ise valida, siis loomulikult valisin ma ilusaimad! Minu arvates. :) Kuid samas ütlen, Flora poodi Tallinnas võib igaüks minna ja omad ostud sealgi sooritada, valik on loomulikult laiem. Kauplus asub neil Mustamäel, Laki tänaval.

Nii. Ent nüüd panen üles õpetaja Koka-Tiina eilse kokkuvõtte, õpetaja Anne ülevaate toimunust Kehtnas ja Eidaperes, ja Eline kokkuvõtte samuti, mis tänast päeva SVFis kajastama jääb. Pean ütlema, et kõik meie ettevõtmised sel nädalal said hästi tehtud/aetud, selle eest tõsised tänud kogu meie meeskonnale! Mitmed-mitmed pered said abi, paljud töötud jne. Ülevaade abisaanutest on meil nüüd Ly käes, mina saan kokkuvõtet näha alles kuu lõpul. :) Ja tänud ka meie annetajatele kiire ja asjaliku osavõtlikkuse eest! Usaldus meie tegutsemise vastu ja abivalmidus on meile tegelikult suureks toeks ning annab jõudu väiksemate muredega toime tulla! Loodetavasti hakatakse alates teisipäevast meie maja kütma.

Kaunist nädalavahetust!

Õpetaja Koka-Tiina:

Tere!

Teisipäeval antud lubadus teha kokanduse tunnis midagi tummisemat võttis tatrahautise kuju, mille Birgitta (alias Kiku) nimetas tatraploffiks. Eks see natuke sedamoodi välja nägigi – tatrapuder, kuhu sai lisatud vokitud porgand ja sibul ning pruunistatud hakkliha. Putru e. ploffi maitsestasime ketšupiga. Igaljuhul juhtus nii, et tatrapudru mittesööja palus endale tatraploffi juurde tõsta. See on ju kokkadele, kelleks olid Anu, Elina, Birgitta ja Janeliis, suurim tänu! 
Salati toimkonda kuulusid väike Getter (kelle käes oli tomati tükeldamine nagu mäng), Riko võttis sibula hakkimise enda hooleks ning Maria hakkis kurki ja jälgis, et salat ikka korralikult maitsestatuna ja serveerituna lauale jõuaks.
Magusaks roaks tegime oma headuses tuntud kohupiimavahtu. Kohupiima sisse sai vahustatud hulgaliselt vahukoort ja veel hõrgumaks muuutsid vahu sügavkülma vaarikad. Kohupiimavahu serveerimiseks võlus Siiri meile vahvlitorbikud. 

Laua kattis Riko 15-le ja Siiri e. meie pereema võiski toitu jagama hakata. Peale head isu soovimist täitis ruumi vaid mõnus nohin.

Kõike ilusat,
Koka – Tiina

Õpetaja Anne ülevaade:

Tere,

 Esmaspäeval oli Kehtnas peale poiste ka kolm tüdrukut, kokku oli lapsi 9. Muidu sujus kõik hästi, väljaarvatud, see et poistele ei meeldinud, et tüdrukud ka nendega liitusid. Teisipäeval Eidaperes oli 17 last jälle kahes vahetuses. Järgmisel nädalal lähevad osad lapsed teatrisse, kuid mitteminejad pidid kõik mulle külla tulema.

Selle korra teema oli “Sügislehed”. Esmalt käisime õues otsimas endale sobivat sügist värvilist lehte ja siis selle järgi lõigati välja erinevaid sügislehti värvilistest paberitest. Töö raamiti pusletükkidega ja lisati jällegi õpimappi. Seekord said lapsed süüa Evelin Ilvese retsepti järgi tehtud kooki. Rääkisime ka, kes on Evelin Ilves, üldiselt teati seda, et ta on presidendiproua. Siinkohal esitaks ka retsepti, sest lastele väga meeldis see kook.

Vaja läheb: 5 dl nisujahu 1 dl jämedaid kaerahelbeid 4 dl suhkrut 1,5-2 dl magustamata naturaalset kakaopulbrit 2 tl soodat + natuke sidrunimahla 1 tl küpsetuspulbrit 1/2 tl soola 1 tl jahvatatud kaneeli 4 muna 3,5 dl taimeõli 7,5 dl riivitud kabatššokki 1,5 dl purustatud pähkleid või mandleid soovi korral värskeid või kuivatatud marju (mina lisasin ühele koogile peale mandlilaaste ja teisele röstitud pähkleid).

Ilusat sügispäeva soovides,

Anne koos lastega.

Ning Eline kokkuvõte:

Tere,

just tundus, et hakkab vaiksemaks jääma, kui äkki mingi delegatsioon maja vallutas. Pidavat toimuma miski arhitektide ringkäik, rahvast muudkui vooris uksest sisse. Kahjuks keegi meie poodi ei jõudnud.

Tänased annetajad Epp Tambi, Kirsti Rosenberg. Aitäh teile!

Sattusin mingil hetkel lattu naiste juurde ja avastasin neilt kastidest palju vahvaid kampsikuid, kahmasin siis sealt sületäie, sest sooje kampsuneid ja pusasid otsitakse väga.

Kehtna huviõpetaja Anne astus läbi, andsime talle kaasa veel tarbeid tundide jaoks ning otsisime talle õhtuseks peoks kleiti. Ta veel ise tegi nalja, et tänasel Eidaperes toimuval Kukerpillide peol on tema väljaviskajaks ning peab seetõttu veel eriti hea välja nägema. Meie muidugi hätta ei jäänud, leidsime talle nii kleidi kui ka sinna peale sobiva salli.

Kahro ja Renee käisid korra läbi, aga lahkusid kiirelt. Elina ja Eneli mängisid huvikeskuse poolel kaarte ning tuunisid paar pappkasti värviliste ajalehtedega tugevamaks, et saaks asju sisse panna.

Eline

15.10 Ilusat uut nädalat kõigile! Täna õnnestus mul veel üks kaunis sügisene sõit mööda Eestimaad ette võtta, kella 11ks hommikul olin kutsutud Pala Rahvamajja, kus toimus koolilaste A. Haava nimeline luulepäev.

Muidugi on praegune aeg looduses väga ilus, puud on värvikirevad, puistamas lehti, samas veel rohendavad põllud ning aasapealsed. Kaunis tõepoolest. Ning Vooremaalt läbi sõites tundus maastik ning kauguses sinavad künkad veelgi ilusamad… Jah, oska ilu näha, nagu öeldakse! Õnnestus mul täna küll ja sellised hetked on ju ikka nagu hingele kosutuseks. Ent ei tasu unustada – porimülkaks alles läheb, peagi-peagi – eks ole selleski oma ilu, võlu või valu. :)

Ja väga tore oli tänane luulepäev Palal! Lapsed olid tõepoolest hoolega kavad ette valmistanud, pikad-pikad luuletused peas, üks sügavama sisuga kui teine. Kodu ja isamaa olid teemaks. Väga vahva oli ka jälgida julgeid deklameerijaid, loeti ilmekalt, hääldamine sorav, silmad säramas jne. Mõni esinemine võttis žüriil hinge küll hellaks, olime seal päris mitmekesi täna ja oli väga rõõmustav jälle vanu tuttavaid Jõgevamaalt kohata, ka Liina Olmaruga ei olnud me juba aastaid kohtunud. Nii et – niisugune hea päev. Kuid igaüks võib ise enamat Pala valla kohta lugeda ning ka Anna Haava kohta, kellelt tõesti ju väga kauneid luuletusi tunneme (“Ei saa mitte vaiki olla”, näiteks jt):

http://www.pala.ee/index.php?lang=est&main_id=138,720&PHPSESSID=1a419d039ba483d1d5c01dae516556fe

http://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Haava

Ja veel. Tegelikult on tõesti tähtis, et väikestes kohtades nagu Assikvere oma haridusselts on! Helgi Vaga paistis küll üks imeline inimene olevat, kohe päriselt – ilma liigse emotsioonita, sest ta ajab oma asja siiralt ja tulihingeliselt, ning temast õhkub kindlat veendumust sellesse, mida ta teeb! Et meie luuletajaid sellise imetlusväärse innuga lastele tutvustatakse, on kindlasti oluline, tean seda omast käest – mida õpetajad koolis õpetasid ja ikka tõsiselt väärtustasid, jäi külge küll. Mhm. Kogu eluks jäi mul meelde üks esinemine, see oli Ellen Niidu luuletus “Väike vend”, mida ma teises klassis võistlusel esitama pidin, ning samas oma lontis sukki kogu esinemise jooksul hoolega kinni hoidsin, et need päris alla ei vajuks. Õpetaja ei lubanud sukkpükse jalga panna, pidid just need paksud ja rasked valged sukad olema, mis alati otsekohe välja venisid, nii kui jalga said, :), – eakaaslased küllap mäletavad neid isegi, juhul, kui oli sundus neid kanda. :) Aga võidu tõime ära, vot nii olid lood! Küllap tegi mu esinemine tookord žüriile ka nalja vast… :)

Homsest nüüd. Olen homme ka ise SVFis kohal, alates kl 12-st ja terve päeva. Homme on meil taas kokandustund Raplas.

Nii. Ja Eline kirjutab tänase kohta: “Särts käis ära!”:

Tere,

jälle uus töönädal. Täna hommikul istusime veidi aega pimedas, sest elekter läks ära kogu majas ja ilmselt ka suures osas kogu Raplas. Põletasime siis küünlaid ja lõdisesime radiaatori ääres, kuniks ka see külmaks läks. Samal ajal käis palju annetajaid ning meile toodi ka kastitäis küpsiseid. Annetajatele suurimad tänud – Iti Ärmpalu, Algi Rande, Kairi Aaren, Annika Laas. Täna pakuti meile ja üht pesumasinat ja diivanit, õnneks asuvad need siinsamas lähedal.

Kaunist õhtut!

Eline

16.10 Teisipäev. Ilm oli täna soe ja päiksepaisteline, panen selle kirja sellepärast, et mõni inimene vahel loeb meid tagantjärele, ja siis on talvel kunagi mõnus lugeda, külma ja rõske ilmaga, et näe, oli kord soe, oli Päike… :) Ilus sügisilm, kaunite eredate värvidega. Oktoober. Saab see mööda, algab minu arvates üks aasta süngemaid kuid – pime, lund veel ei ole, maa mustab ja lopja sajab alla, rääkimata lõikavast tuulest.

Kuidas seda sama, minu eelmist lõiku, sõnastaks Kristiina Ehin, oleks huvitav lugeda. :) Täna  igatahes astus ta meie poolt läbi ja üle pika aja oli südamest hea meel teda näha. Meie tegusad SVFi naised pärast märkisid, et Kristiina olla kui haldjas. …Juhtusin hiljuti kuulma üht raadiosaadet, kus rääkis Einar Laigna. Saade oli väga huvitav ja sisukas. Ta seal mainis, et inimeste keskel elavat ka teised taevased olendid. Kristiina on siis üks neist, ja ma selles ka ei kahtle. Ja siit soovitus ka lugeda tema luuletusi. Panen igaks juhuks lingi, kelles huvi ärkab: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin

Saime Kristiinaga saata ka Viljandi Walldorfi lasteaiale kardinad, selgus, et sealne ruumide olukord sugugi kiita ei ole. Nüüd üleskutse – kui on kellelgi kõrgete ruumide pakse kardinaid, ja loomulikult juhul, kui need enam endal kasutust ei leia, siis oleksime rõõmsad, kui saaksime need Viljandisse edasi anda.

Kristiina lubas meie poole veel ja veel sisse astuda, ning meie lastele ka muinasjutte rääkida. Meie jääme külaskäiku vägagi ootama, eks ole siis näha, kuidas ning mis vormis me muinasjuttude kuulamise korraldame. Mulle küll meeldiks meie ruum selleks puhuks  õdusaks kujundada, suured padjad (neid meil on, tegime ise! :) ) lastele põrandale panna, küünlad põlema ja vaikselt-vaikselt lasta end juttudest kanda. Ilmselt vist isegi mitte ainult lapsed naudiksid sellist “lendu”, aga ka vanemad inimesed, kes sellistest vaimsetest üritustest lugu peavad. Mhm… Peame mõtlema, ehk annab korraldada.

Ütlen ausalt, natuke tunnen ma, et jääb ikkagi käsi, jalgu, suud ja sõnu väheks, et ajada kõike, mis ajada tarvis oleks. Ei jõua rohkem, kui jõuame! Kas sellest kõigest ka asja lõpuks on, seda me veel ei tea, loodame. Tänased jutud laste tunnistuste kohta tegid ikkagi meele rõõmsaks, küll mõnel olid veel halvad hinded sees, aga seeeest paljud hinded hoopis paremad, kui eelmisel aastal. Ka õpetajatega ei saada läbi, see on ka lastel probleem. Tean seda oma poja pealt, et niisugune asi võib tõesti kõik ära rikkuda.  Minu arvates peaksid õpetajad ikkagi püüdma mitte muutuda isiklikuks. Teatud mõttes meie seda püüame, ehkki ei ole kerge – vahel kohe mitte üldse. Inimene on inimene, kõigi oma emotsioonide ja tunnete merega. Nii et, on meilgi vanast ajast väiksed okkad hingel. Kui nüüd lugeja mõtlikuks jäi, siis täpsustan – mina konkreetselt olen vahel küll öelnud nii, et on öeldud. Või võib-olla isegi tõesti pidanud ütlema, sest alati jääb küsitavaks, kas ikka tõesti pidid, oleks ehk teisiti saanud… No, kas siis ei osanud või ei olnud hetk selleks valmis. On tulnud selliseid asju ette, ja ükskõik kui õige või vale oma nö “õigust” nõuda ka polnud, alati on endalgi midagi sellistest ebameeldivustest õppida. Jah. Või nagu Konfutsius on kunagi öelnud: ” Kõlbeline inimene on kui vibulaskja, kui ta sihist mööda laseb, pöördub ja vaatab enesesse.”

Nüüd põhiteemasse tagasi. Lugu on nii, et ehkki lubati kütma hakata, oli tänagi külm. Nii külm, et meie väike viieaastane Getter lausa diivanil teki sees istus. Aga külm oli tegelikult kõigil… Ma ei saa aru, mis toimub ja miks. Nüüd lubati homsest. Loodame ja ootame. Kohe tõsiselt. Ise veel kuidagi, aga lapsed…

Täna üllatati meid ka Mamma poolt! Iiris Viitmaa koos oma kolleegiga astusid läbi, tõid meile 30 kg kartulisalatit! Ning lastele magusat maasikakisselli, ning porgandisalatit, ning peedisalatit, ning krabisalatit! Meil jäi ka homseks külmkappi korralik kogus laste jaoks, kuid täna saime nii mõnelegi perele ja lastele koju kaasa anda. Suurim, suurim, suurim tänu!!! Väga kena, et meie lapsi ja peresid selliselt aidatakse, uskuge, see on tähtis. Kui ikka kodus süüa lastel ei ole, on ikka nukker küll… Nagu olen varem öelnud, meie ei kaeva põhjustes, me tegeleme tagajärgedega, püüdes neid leevendada ja üritades selleläbi ka üldist olukorda paremaks muuta. See on meie töö.

Nii. Tänane päev oli suur üllatus ka ühele SVFi tüdrukule, kes klaverit õppida igatseb. Hetkel on ta Rapla Muusikakooli ootelehel, et kui keegi välja langeb, saab tema sisse. Paistab, et soov klaverit õppida on tüdrukul tõepoolest suur, kuna täna viidigi talle klaver koju. :) Ehk mäletab lugeja kevadist lugemist, kui toodi üks süntesaator, meie selle parandusse viisime, ning kui siis selgus, et see ei olegi pill kodus mängimiseks vaid sobib ainult stuudios töötamiseks. Kui õnnetu oli meie laps! Nüüd aga on tal päris klaver, parem võimalus musitseerimiseks igal juhul! Ning meie täname Elon Oravat  ja kõiki tema abilisi, kes klaveri annetasid ja perele ka ära viisid.

Ja täna toimus ka kokanduse tund. Ma ei hakka ise kirjutama, kuna Koka-Tiina sellest  lähemalt sõna lubas võtta, ei ole mõtet meil dubleerida. Ütlen vaid, et lastele tund Tiinaga väga-väga meeldib! Ja paistab, et ka Tiinale meiega meeldib. Tore.

Minu poolt nüüd head õhtut, Eline jääb lõpetama. Ehkki ka Märjamaa Tiina peaks kirja saatma, kuid nagu ta täna telefonitsi teatas, olla tema arvutiga probleeme, saame kokkuvõtte nädalast reedel. Kohtumiseni homme, olen majas ise alates kl 13-st.

Tere,

täna olen mina eriti lühikese jutuga. Tuju tegi heaks Kiku jutt tänasest magustoidust. Nimelt on täna huvitunniks taas kokandus, see on päris populaarne. Pitsasaiad olid super, aga magustoiduks oli täna-buberteet marjasupiga (bubert tegelikult ;)

Ja me poes on nüüd müügil väga kauneid Flora küünlaid kinkepakendites, tulge uudistama!

Kaunist õhtut!

Eline

17.10 Täna meil veel ei köetud. Külm oli. Aga saime jälle ikka päevaga mööda ning lubati nüüd homseks. Tegelikult juba tänaseks õhtuks lubati, aga lugu on nii, et soojenemine võtab aega. Küllap ehk nii ongi. Tahaks inimlikke tingimusi, aastal 2012.

Võib-olla ongi 2012 palju keerulisem aeg teatud mõttes, kui nt 1944. Kuid nalja ei ole viisakas sellistel teemadel teha, ometi… Imelikult keeruline aeg tundub praegu olevat, mil poliitikud julmalt valetavad, ilma et neil juuksekarvgi peas liiguks. Kummaline. Täna kirjutas Delfi, et üks tipppoliitikuist olla öelnud, et piraadid alati oma tegevusega raha taotlevad. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/piraaditorje-ekspert-jaanus-rahumagi-piraatide-motiiv-on-alati-raha.d?id=65127120 See mõte sobib minu arvates ka Eestisse väga hästi. Kui Riigikogust rääkida, siis ei ole ühtki neist ju karistatud, isegi mitte elamislube müünuid, ehkki oli ilmne, et tehingud vast ausad ei olnud. Aga ei ole mina uurija. Ikkagi – imelikul ajal elame, seda ma tajun küll ja tunnetan, “mahhviat” meil ei näi peatavat miski.

Või nagu täna mulle üks hea tuttav märkis, et tema sõidab heleda autoga, et ta olla seega valgetest jõududest, aga mõni on jällegi sedavõrd must, et talle vastavat tumedat autot ilma peal nagu ei leidugi.

Nuta või naera, eks. Ja veel teine asi, mis veel nagu tahaks väljaütlemist, on see valijate häälte teema, taaskord – no on ju kohalikud valimised ka kohe-kohe ootel, kevadel! Et vanem siis vastavalt laste arvule hääli valimistel juurde saab. Hakkasin mõtlema, kas nad ei karda, et sellisel juhul nii mõnigi üksikkandidaat ka Riigikokku pääseda võiks, kes neile ju kõvaks komistuskiviks võiks osutuda, ega nad muidu nii hirmul enne eelmisi valimisi oleks olnud, ja mäletatavasti rahvale lausa igal hetkel meeldetuletavad, justkui poleks üksikkandidaatidest suurt midagi loota, ja tühja visatud hääled jne. Aga hääli enda tagatubades loetakse küll niisuguse hoolega, et isegi poolest häälest oleks kahju ilma jääda. Nüüd siis ka beebihääled kaalul. :) Või on äkki sellega kaasas hoopis õilsam, iibe tõstmise plaan? :)

Nooo, aga kuna mina konkreetselt ju ka praegu SVFis suurte peredega tegelen, siis võiksin samuti ma ju teoreetiliselt hääli ka meie peredelt loota. Pole ju välistatud. Siis võiks ehk minu eelmistel valimistel saavutatud tulemuse ju mõne vägagi arvestatava arvuga korrutada. Või oleks siis seadus kuidagi selliselt kirjutatud, et ainult parteide nimekirjades olevatele kandidaatidele laste hääled laieneksid. Ma ei imestaks sugugi sellise käigu üle, arvestades praeguste selle teema eestvedajate huve. Eks loodetakse omale enamat seljatagust, aga tegelikult vist ei mõelda asju ka läbi mitte. Vähemalt mitte eetilises plaanis. Ja loomulikult on ka valimisea muutmine selliseks, et lapsed valida saaksid, üksjagu julm idee, see annaks ju võimaluse/õiguse valimiskampaaniatega koolidesse tungida, st laste koolitööd segama asuda. Väga inetu plaan. Eriti olukorras, kus niigi lastel suur koormus + õpetajatel samuti, nüüd muutu häälte kogumise sihtmärgiks ka veel. Kusjuures riigi kulul igati. Kummaline, kummaline aeg.

Ja siis ongi nii, et suurtel peredel tõstame laste toetuseid, ühe lapsega perele aga tuge ei anna. Pole vist siis huvi, kuna ju ainult ühe lisahääle vanem anda saakski.  – Loodetavasti pole neil plaanis selliste tagamõtete/ohvritega oma valimishääli lugema hakata. Oleks ikka äärmiselt julm.

Mis teha? Imelik aeg. Ja võib-olla kõlab ka minu arutelu sel teemal vildakana, aga tegelikult on lugu kurb, ja pole siin midagi ironiseerida. Kahetsusväärne olukord lihtsalt. Ilmselt pole ma ainus, kes asju selliselt näeb.

Ent nüüd tänase SVFi juurde. Olin seal ka ise, ja meie kõik nagu ikka: Eline, Anneli, Ly, Eli ja kes kõik veel meilt läbi astusid. Oli igati asjalik päev, lastel taas kokandus jne. Kokandusest kirjutab Koka-Tiina homme, et siis ühtlasi kogu selle nädala kokkuvõte tema poolt. Homme aga toimub SVFis Gerly tund. Ja homme olen ka ise taas majas, alates kl 14-st.

Nüüd aga Eline kokkuvõte:

Tere, meie blogi lugejad!

Täna tuli Eli mulle appi, koos toimetasime lasteosakonnas – säti seda, kuidas parem, aga ikka on justkui ruumi vähe, kaupa palju ja raske orienteeruda. Panime siis osa jalanõusid veel kastidesse, et riiulitele ruumi juurde tekitada. Lihtsalt lasteosakonnas osteldes on vaja aega, et rahulikult ringi vaadata, tegelikult on meil seal väga hea valik – kõike.

Violante mööblist toodi meile 6 suurt kotitäit täitematerjali, saame nüüd ise siin SVF-is nt patju teha ja ka käsitöölised-huvilised-andke endist märku, jätkub ka teile.

Helistas Väino, Kallastelt. Ehk juba järgmisel nädalal tuleb ta korra taas me ladu tühjendama, lubasime sel korral kaasa anda ka toidunõusid. Vastutasuke lubas ta siis tuua miskit ka meile, sh ehk ka kartuleid, siis saaksid lapsed kokandustunnis need ära kasutada. Ning ehk ka spordivahendeid.

Märjamaa õpetaja Tiina käis, tallegi leidsime huvitundideks kleepsumaterjali. Temal juba ideid jagub, mida lastega põnevat meisterdada.

Kleepsumaterjali eest täname Candille OÜ-d, kel neid ribasid üle jäi.

Tervitades,

Eline

18.10 Üks päevadest, mil õnnestub kodulehte täiendada veel SVFis viibides. Lapsed tegutsevad ümber oma töölaua, täna on neil tund õpetaja Gerlyga. Kokkuvõte laste tehtust tulebki Gerlylt, et me üksteist ei dubleeriks.

Tänane päev oli tore, meid külastasid taas meie head sõbrad Soomest, perekond Sinijoki. Oli meil veidi aega ka istuda, kohvi ja teed juua ning mõne sõna juttu ajada. Pean ausalt tunnistama, mulle on alati meeldinud soomlaste must huumor, tänagi saigi kõvasti naerda! Nimelt jutustas Seija, et tema lapselaps lasteaias olla ükskord öelnud, et tema vanaema oskab vaid tuletikku joonistada! :) Ja siis olla ta teinekord jälle kindlameelselt väitnud, et tema vanaema olla siia ilma mitte sündinud, vaid puu otsast kukkunud. :) Seija ongi ise mõnusalt rahulik ja muhe inimene, võis lapsel selline mulje jääda küll. :) Vaat sellised lood. Ja ikka jälle – suurimad tänud annetuste eest nii toredale perele kui nende hoolivatele sõpradele.

Nüüd meist. Oleme võtnud käsile meie arhiivi korrastamise, ehk siis tegeleme sellega, et paneme abisaajate nimistud valdade kaupa kaustadesse ning osalt tuleb ka uuendada andmeid, kellel uus telefon, kes üldse ära kolinud, kes ja kuidas ühesõnaga. Parasjagu toksimist ja süvenemist. Selle töö võttis enda peale Ly. Anneli on aga terve päev rakkes, kus parasjagu midagi teha tarvis, seal tema teeb – tubli inimene!

Nii, mis veel. No poe poolel on minu arust kõik hästi, väikse Rapla kohta käib meil rahvast palju, hinnad on tõesti madalad, samas kaup viisakas. Soovitan meid külastada, ka neil, kes juba jõulukinkidele mõtlevad. Ja Eline on ka väga armas müüja meil, ei ole nii, et küsid ja  saad siis sealt tuima või mossitava vastuse, nagu vahel teistes poodides juhtub olema. Meil on kõik väga sõbralikud inimesed, üks kuni viimseni. Ja laste eest, kes meil käivad, seisavad kõik samuti nagu lõvid – üks kuni viimseni. :)

Anneli käis ükspäev meil välja niisuguse huvitava mõtte, et on emasid, kes lõvisuppi on söönud. Eks sellest meie naised “lõvid” ka ise on. Täna küll väisas meid Leili, leopardimustriline mantel üll, ja soovis omale meilt osta tiigri pildi, mis kaunilt raamituna meil juba tükimat aega puutumata seisis. No soovitasime tal siis minna tänavale ikka kohe nii – tiiger kaenla all! Et näe – seljatasin! :)

Kuid jah. SVFist nüüd. Kütmata ruumid kipuvad paneelmajas ka niiskust sisse võtma. Täna alustati lõpuks kauaoodatud kütmist, ruumid alles koguvad soojust, kuid tunne olla on juba teine, ei ole enam nii, et nina on külmast punane ja sõrmeotsad sinised.

Nüüd aga Eline kokkuvõte, ning Gerly oma samuti, minu poolt aga kaunist õhtut.

Tere,

Hakkame valmistume jõuludeks…..kui üleeile panime müüki kaunid Flora küünlad, siis täna käidi juba otsimas jõuluehteid, neid meil õnneks on ja 3 suurt karbitäit endile omaniku ka leidsid. Veel läks täna loosi palju vinüülplaate. Kel neid kodus ülearu, siis võtame meeleldi vastu. Kutsun inimesi üles meile ära tooma ka seismajäänud lauamänge, otsisin ise neid taga ka vanavaralaadalt, aga mida polnud, seda ei olnud. Aga kindlasti kellelgi veel kapinurgas ootavad, et keegi nendega mängiks.

Ühe jaki taskust tuli välja veel 1977. aasta kutse üliõpilaste õhtut veetma, osalustasuga 5 Soome marka, sõbra võis ka kaasa võtta :) ning samas taskus leidusid ka Gaudeamus igitur noodid ning sõnad-siinkohal tervitused kõigile üliõpilastele! ;)

Tänane annetaja Mirjam Tammepuu. Ka Aare Sinijoki abikaasa Seijaga käisid täna meid külastamas, tuues kaasa palju asju, nii nõusid kui riideid. Kunagi ei unusta nad aga lapsi, ikka veidi puuvilju ja magusat nende jaoks ka.:) Pidasime nendega koos maha ka ühe kohvipausi ning läksime laiali.

Eile tegid lapsed kokandustunnis maitsvat leivasuppi, kuna sellest osa veel tänaseks alles jäi, vahustasime sellele lisandiks vahukoort ja kohupiima ning tulemus sai õige maitsev :)

Ja nüüd kodu poole :)

Eline

Ja õpetaja Gerly:

Tere!

Täna võtsime kõigepaelt telgedelt maha kootud vaibakesed ning Anu ja Eneli hakkasid vaibakeste narmaid sõlmima.  Olime jätnud vaipadele üpris väikesed vahed nii, et narmad jäid lühikesed ja nende sõlmimine oli paras pusimine. Aga tüdrukud said sellega kenasti hakkama. Samal ajal tegid teised –Maria, Getter, Regina, Mariel ja Birgita lehtedest pilte, selleks kleepisid nad papile puulehti, moodustades neist  mingi kujundi või mustri. Kui Anu ja Eneli said narmad sõlmitud, tegid ka nemad pilte lehtedest.

Maria oli aga väga kärme tüdruk, olles valmis saanud oma kaks pilti , kudus ta veel ka kaks vaibakest!  Ühe vaibakese suurus on meil ~40×40 cm, selline mõnus istumisalune, mida saab kasutada toolipadjana. Seda on ka hea suvel murul istumisel istumisalusena kasutada.

Päev venis meil päris pikaks, kui mina kell pool seitse lahkusin jäi Anu veel vaipa kuduma.

Kõike kaunist!

Gerly

19.10, reede. Täna teeme teistpidi, kokkuvõtted kõigepealt ja siis alles tänasest! Nagu juba olen eelpool maininud, nii toimuski – Koka-Tiina saatis meile koondkokkuvõtte kogu nädala kohta, st kahe tunni kohta, mis toimusid teisi- ja kolmapäeval. Pean vaid lisama, et tõepoolest meie huvitunde väga armastatakse, aga kokandust kuidagi eriliselt, sest siis saab ju ka süüa, pealegi väga maitsvat toitu! Ja lisan veel, et siht on võetud Koka-Tiinal sellele, kuidas võimalikult odavalt võimalikult tervislikku ja maitsvat toitu valmistada.

Tere!

Sel nädalal algas meil kokkamise tund taas üllatusega: “Mammast” oli toodud erinevaid salateid ja marjasuppi. Kokanduse tunni alguses tuli planeeritu unustada ja kiirelt ümber orienteeruda – mida head võiks teha salati kõrvale ja millega serveerida marjasuppi. Lõpuks valmisid meil minipitsad rõstisaia põhjal ja marjasuppi otsustasime serveerida bubertiga. 

Buberti nimetasid lapsed ümber buberteediks. :) Nagu buberteedile kohane, näitas ka tüdrukute poolt valmistatud magustoit iseloomu. Nimelt kippus bubert (alias: buberteet) põhja minema ja vahepeal tuli pottigi vahetada, et kõrbe maitset juurde ei tekiks. Lisaks pidi Koka – Tiina pidevalt jälgima, et bubert enne lauale minekut otsa ei saaks. Kõik lapsed tahtsid seda magustoitu väga maitsta ja järjest suuremaks lusikad läksid, millega proovima tuldi. Aga lõpp hea, kõik hea! Pitsasid serveeriti kartulisalatiga ja natuke bubertitki sai igaüks marjakisselli sisse.

Teine kokatund oli seekorda kolmapäeval. Eilsest jäi meil üle röstisaia ja “Mamma” toorsalateid, siis tegime seekord teravaid viineripirukaid. Anu ja Maria rullisid röstisaia viilud tihkemaks, väike Getter aitas neil saiu sinepiga määrida ja lõpuks keerutati sinepised saiad ümber juustuviilu ja viineri. Getter pani igale “pirukale” veel juustuviilu pealegi. Nii need ahju läksidki, kus krõbedaks küpsesid.

Magustoidu väljamõtlemisega seekord probleeme ei olnud – Siiri tellis leivasuppi ja nii see tehtud saigi! Leivasupi meistriteks olid Eneli ja Kiku. Kuna nad pidid enne supi valmimist trenni minema, siis supi keetmise võtsid neilt üle Janeliis ja Getry. Supp tuli imehea! Väike Getter lõpetas söömaaja päevalausega: “Mulle maitsevad kõik toidud, mis me siin teinud oleme.”

 

Maitsvaid toite kõigile,

Koka – Tiina

Tänane SVF oli samuti toimekas. Lapsi küll nii palju meil kohal ei olnud nagu tavaliselt, kuid see-eest need, kes olid, nendele oli meil ka asjalik tegevus leitud. Õpiti jõulukaarte valmistama. Kui need nüüd esmaspäevaks kuivanud on, saame ka mõne näite siia üles panna, enne kahjuks ei saa aga lõppviimistlust kaartidele teha, kui jah – kuivamisprotsess lõppenud on. Seekord oli mul hea meel, et sain ka ise lastega kaasa meisterdada. Ja pean ütlema, kokku meil tuli üsna mitu kaunist jõulukaarti, nendest osa plaanime jõululaadal ka müüki panna. Oleks kena, kui keegi ikka mõne laste kaardi ka ostaks. Ma ise plaanin seda kindlasti teha. :)

Anneli ja Ly toimetasid taas laos, poes ja kus parasjagu tööd teha tarvis oli. Rahvast käis meilt läbi täna üksjagu, annetajaid ja uudistajaid ja ostjaid samuti. Kuid Eline kirjutab oma kokkuvõttes ise lähemalt, mis täpsemalt poepoolel täna aset leidis, paistab, et samuti tore päev! Selgub, et mitte ainult meie SVFi naised ülimalt lahked ja sõbralikud on, aga ka meie ostlejad! Kuid tegelikult pole see meil sugugi uus tähelepanek, nii tegelikult käib me elu SVFis iga päev! Üks hoopis teistmoodi ühiskond on see, mida ma saan SVFi kohta öelda ja on väga hea, meil kõik nii hästi toimib. Ärgu lugeja aga arvaku, et meil muresid ei olegi või väikseid arusaamatusi, seda ikka tuleb vahel ette, kuid üldiselt on kõik taoline enamjaolt tühi-tähi.

Ruumid on meil nüüd samuti enam-vähem soojapoolsed, täitsa talutav olla juba, ehkki kraadi võrra võiks ikka soojem olla veelgi. Eks nüüd maja kogu, kogu…

Mis veel. Ka õpetaja Tiina kokkuvõte Märjamaalt peaks saabuma, praeguseks, kl 20.34, see aga tulnud veel ei ole. Loodetavasti sai ta arvuti korda… Kui mitte, siis pole parata, avaldame siis tagantjärele. Rahulikku nädalavahetust minu poolt kõigile, ja nagu öeldud – kiri Elinelt:

Õhtust,

täna hommikupoole tegin sooja raamatukastide tõstmisega. Üritasin veidi meie “raamatukogu” sorteerida ja ladusin osa teoseid sarjade kaupa riiulisse, ühte raamatut on meil suisa 5 eksemplari, nii et võime öelda küll, et pisi-raamatukogu.

Tihtipeale võtavad emad oma võsukesed poodi kaasa, eile üks väike Rasmus tuli ja küsis emalt, kas võib mulle kommi pakkuda ja lahkudes ütles poiss, et tahab mind kallistada. Mis mul selle vastu olla saab, lapse kalli on alati siiras ja vahva. Täna käis üks beebikõhuga ema, tean, et tal on siiani peres 4 poega kasvamas…..ja 5. on kõhus, no ei anta tütrekest :), aga ju siis on Eestimaale neid mehepoegi tarvis. Ja uhke on ju ikka öelda ka emana, et mul on 5 poega.

Üritasin veel veidi pükse osas korda luua, pükse on meil palju ja ilmselt ostetaks neid ka enam, kui nad paremini esitletud oleksid, aga kõik võtab aega, puutöömeistril on ka iga minut arvel, kuid küll ta jõuab ja annan siis teada, kui ka püksistange valmis on. Võib-olla talve poole ongi sobivam aeg miniseelikud kappi uut suve ootama pista ja hakata pükse kandma, kes teab.

Võtke siis nädalavahetusel aega puhkamiseks, nautige sügisande ja -lõhnu, külastage sõpru ja hoidke oma peresid!

Tervitades,

Eline 

22.10 Esmaspäev. Täna pidin mina kahjuks Tallinnas käima, seetõttu sain SVFis viibida vaid viivu. Oli seal 3 last, üht neist pole pikka aega näinud – Karli, kui meie lugeja mäletab varasemast. Ilmselt hakkab ta nüüd jälle tihedamalt läbi astuma, jäi mul selline tunne lahkudes. :) Homme on aga taas kokandustund, oletatavasti on siis ka lapse rohkem kohal.

Saime Paplitalu Jaaguga kokkuleppele, et viis meie tüdrukut kaheks päevaks tallu appi lähevad. Kolmapäeval viin lapsed sinna, juba praegu nii ootavad… Muudkui maale ja maale. Tahetakse loomadega koos olla ning maal toimetada. Väga kena, sest loomadega ongi väga meeldiv koos olla, kui nad just pahuraks ei muutu. Jääb üle meil siis loota, et mitte juba esimeseks õhtuks maailust väsinud ei oldaks. :) Ja, ja – just ilust! :)

Täna helistati ka Paldiski linna sotsosakonnast, et meie kevadel antud abi on nüüdseks viimseni ära jaotatud, sealsetel inimestel oleks aga talve saabudes vajadus uue abi järele. Lubasime novembri teiseks pooleks abi kokku komplekteerida, sel nädalal tullakse pakitud asju ära viima Kallastelt. Üleskutse siit – kes soovib just Paldiski inimestele esemelisi annetusi teha, astugu läbi. Tuletan meelde veelkord, palume mitte katkiseid, haisvaid, räpaseid ja pesemata riideid ning jalanõusid tuua! Abi andmine tähendab ikka seda, et tõesti abi annad, mitte lootusega oma rämpsust lihtsamalt lahti saada. Ütlen nii – otse, ja ärge palun pahaks pange. Aga tõesti, Paldiski inimesed on hädas, neil on väga vähe tööd inimestele anda seal, samas on pensionäride arv suur, pered elavadki pensionäride sissetulekutest, mis me teame ju mitte piisavalt kõrged ei ole. Nii et – abi on igati teretulnud.

Lõpetuseks ka kõigile tänastele annetajatele – suurim tänu! Ilusat õhtut minu poolt ja nüüd Eline tänane kokkuvõte:

Tere,

uus nädal on poe poolel alanud jälle toimekalt. Hommikul käis meil kohe kella 10 paiku esimene annetaja (Heili Uustalu, aitäh!) ning peagi saabus meid külastama, kohupiimakoogitükid kaasas, me kunstnikuproua Aili. Teda lubati veidi jalutama, muidu on ta hetkel haiglas turgutamisel. Ja siis ta tuleb ikka meie juurde, et juttu ajada, ostelda, niisama ringi vaadata.:)

Üks teine klient täna ütles, et võttis kohe vaba päeva, et meie juures rahulikult ringi vaadata ja meelepäraseid asju osta. Ja ta muidugi leidis ka :) Ja ühele teisele kliendile ütles kaasas olnud kolleeg, et ega sa riidepuu ole, et peale vaadates kohe otsustad, kas asi selga sobib või mitte, tuleb ikka proovida!

Mingil hetkel toodi Anneli juurde kotitäis retroriideid. Mina keetsin endale samal ajal teed, kui Anneli neid sorteerima hakkas ja nurga tagant kostis vaid ooooo ja aaaa ja valju naeru, no tõesti olid retroasjad. Hipikappi muidugi!

Aitäh ka Elile, kes taas abiks käis ja lasteosakonnas riiuleid täitis ja korrastas. Pole parata, üksi kõike ei jõua ja on tore, kui on abikäsi. Siirad tänud sulle, Eli!

Kaunist õhtut!

Eline

23.10. Tänase SVFi kohta kirjutavad nii Eline kui õpetaja Koka-Tiina, selgus et kahjuks jäi kokandus meil täna ära, kuna lapsi ei ilmunud kohale. Põhjus – Punase Risti laager kestab ka täna neil.

Ka õpetaja Tiina kokkuvõte Märjamaalt saabus mulle täna postkasti, nii et saab lugeda, mis nad ja kuidas. Kuidagi hakkas silma, et üks vanem ühel lapsel Hispaaniasse puhkama sõitis, ei maksa selle peale lugejal kulmu kergitada, meil on küll vaesuses elavad pered, keda me oma tegevusega toetame, aga kunagi ei tea, milline õnn sind tabada võib, võib-olla vanem võitis reisi, võib-olla midagi muud. Palun ärge nii mõelge, et ai-ai, raiskamine. Tore, et Tiina aitab, ja tore, et keegi puhata saab.

Nüüd aga järjest kõik kokkuvõtted, minu poolt – kohtume homme, kellel meie poole asja on, või siis nagu alati – õhtul, siinsamas.

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Kahjuks oli minu arvuti eelmisel nädalal paranduses ning seetõttu jäid meie tegemised kajastamata. Nädal oli kiire ja tempokas, hakkas ju läbi saama esimene veerand ning lastel oli veel viimane võimalus hindeid parandada. Teisipäeval mängisime raamatukogus lauamänge, kolmapäeval kokkasime ja neljapäeval meisterdasime. Juttu ajasime ikka ka.

Üks kolmanda klassi tüdruk oli väga mures oma tunnistuse pärast. Tal pidi tulema matemaatika kolm ja nüüd kartis koju minna, kuna ema oli keelanud kolmega  tulla. Lohutasin siis teda ja küsisin, kuidas ema õppis. Tüdruk vastas, et on ema tunnistusi kodus näinud, seal pidi olema palju kolmesid. Siis ma talle ütlesingi., et mine koju ja ütle emale, et olen ju oma ema laps. Küll need tänapäeva lapsevanemad ikka nõuavad oma lastelt palju, alla viite justkui üldse enam õppida ei või. Ja on nad siis ise kunagi ainult viielised olnud??? Las ikka laps õpib oma võimete piires. Kui oled hoolas ja püüdlik, kuid võimed puuduvad, ei saa ju paremat alati saavutada.

Täna olid kohal ainult kaks väikest tüdrukut. Läksin nendega õue sügist ära saatma. Riisusime kooliaias veel viimaseid puulehti ning sõime õunu ja õunakooki. Tuletasin lastele meelde, et ööl vastu pühapäeva keerame kellad talveajale. Alles me seda ju tegime! Aeg lendab nii märkamatult.

Üks meie huviringi tüdruk on mõned ööd minu pool. Tema vanem sõitis Hispaaniasse puhkama. Palusime tal tagasi tulles meilegi kotitäie sooja päikest kaasa tuua. Päike kuluks marjaks ära. 

Teie kokkamise päevi lugedes,  hakkab mul alati suu vett jooksma. Küll te teete seal põnevaid toite. Ka meie lapsed armastavad väga kokandustunde ning seetõttu on meie ringis lapsi just nendel päevadel kõige rohkem. Ainus töö, mis toidab, on ju söömine.

Olge terved!
Kosutavat vaheaega Sulle ja Sinu perele!
Õpetaja Tiina

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Koka-Tiina:

Tere!

Kui täna Octa Centrumisse  jõudsin, oli maja kahtlaselt vaikne. Saagu Valguse ruumidesse jõudes selgus, et lapsed on Punase Risti laagris ja tervitamas olid mind vaid Anneli ja Lii. Seekord siis sedamoodi.

Kõigil, kellel on koolivaheaeg või sügispuhkus, nautige seda!

Koka – Tiina

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Päev algas SVFis hästi. Segisti vahetati. Kohe hea oli sooja voolava vee all nõusid pesta. Tutvusin ka arvuti hingeeluga. Google sain eestikeelseks. :) Ka osad abivajajate perede nimed jõudsin kataloogi ära trükkida.


Tänased uued annetajad olid- Eha Janno, Krista Lumiste, Hille Tammlaan. Tänud!

Parimate soovidega,
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne Kehtnast ja Eidaperest:

Tere!

Nagu ma reedel rääkisin, suudeti Kehtnas mind ära rääkida, ;) et võiks ikka koolivaheajal midagi rohkem teha ja võiks teisel päeval veel. Nii siis kohtusime esmaspäeval Kehtnas (kuus tüdrukut ja kolm poissi), teisipäeval Eidaperes (kuus tüdrukut ja neli poissi) ja kohtume ka kolmapäeval uuesti Kehtnas. Kehtnas tegime pimedale ajale mõeldes ja lasteohutust silmas pidades ise helkureid, neid mida me ka eelmisel aastal tegime – prosshelkureid. Esimene nõel küll läks esimesel minutil katki, et poisist oli tõeliselt kahju, kuid hellemat suhtumist ja töö valmis ja lõpuks kõik õnnelikud :) Lubasin lastele ka kaasa võtta valmislõigatud materjale, et saaksid ka kodus ema valvsa silma all juurde teha kingituseks sõbrannale või vanaemale.

Täna sõime lõuna ajal tehtud õunamuffineid (õunu tõi meile keskusesse tädi Silva, aitäh talle).

Eidaperes oli võrreldes eelmise nädalaga rahulikum, lapsed olid rahulikumad ja oli tunda, et on aega, aeg justkui seiskus. Tegin lastele loteriid, paberite peale olid kirjutatud erinevad värvid, linnud, loomad, silmad, prillid, jne. Igaüks sai pimesi valida ühe loteriipaberi, kus oli siis midagi kirjas, olid ka olemas tühi paber, kus siis laps sai ise valida, mida ta otsima hakkab. Lauale oli pandud ajakirjad, erinevad broššüürid, käärid ja liim. Ja siis sukelduti loteriis saadud asju otsima. Kes otsis punast, loosi läksid kleidid, kingad, ehted; kes otsis loomi; jne jne.

Kui nn aardejaht lõppes, siis lapsed tahtsid mängida, lükkasime lauad kokku ja hakkasime kokku panema SVFist toodud puslesid, neid jätkus põrandale kokkupanemiseks ja laua peale. Lapsed oli küll alguses natuke kurvad, sest neljal puslel olid tükid puudu ainult kahel olid kõik tükid alles, kuid kurvastus läks mööda ja hasart tekkis, et kõik oleks tahtnud kõike kokku panna, aga suurematel soovitasin ikka koostööd teha, siis on ka rõõm suurem.

Kui ka pusletamine ja muu töö oli lõppenud, siis hakkasime sööma pitsat. Kaks poissi küll keeldusid söömast, üks ei söö tomateid ja teine ei söö pitsat, mis ei mahtunud ka teistele lastele pähe, aga teised said selle võrra rohkem süüa, nii et enamus võitis jällegi. Nii, et sellised on minu kaks koolivaheaja päeva olnud lastega, ootan juba homset Kehtnas, lubas ju igaüks veel oma tuttava ka kaasa tuua, eks näis.

Anne.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

täna tuleb taas lühike jutt. Kui hommikul tööle tulin, olid Ly ja Ljuda juba kohvitamas. Ljuda tõi laste huvitundide jaoks mingit nahamaterjali. Ühele kaltsuvaibakudujale saime ära anda mitu kotitäit T-särke, mida me kuhugi kasutada ei saa, mis ühele peavalu (nö prügi), see teisele kulla väärtusega algmaterjal, millest valmivad kaunid vaibad :). Tänutäheks kinkis vaibakuduja meile kauni omatehtud märkmiku.

Tänane kokandustund jäi ära, sest lapsi polnud kohal, muidu oleks täna saanud frikadellisuppi ja õunakooki :), meil naistega hakkasid suud vett jooksma ja lubasime, et läheme koju küpsetama. Üldüldse vahetasime siis Tiinaga mõtteid, milliseid toite lastega teha võiks, et ühtlasi oleks maitsev, aga ka soodne valmistada. Kõrvitsa püreesupp, kapsa-makrasalat, kihiline kohupiima magustoit – kuidas tundub? Päris maitsev menüü, kas pole! :)

Nüüd siis koju süüa valmistama!

Eline

24.10, kolmapäev. Nüüd äkki ma polegi kindel, kas täna ikka on 24… Küllap ikka on, kuidagi väga kiirelt on tänane päev sujunud, palju asju tehtud, palju kirju vastatud jne, jne.

Lapsed viisin Paplitallu, oldi väga rõõmsad, ja väga kaunis on nende tuba, mis neile kasutusse anti. Neli last saavad siis täna õhtul lehmi lüpsta, ehkki nad ise teel olles välja pakkusid, et nad lehmi ka pesta sooviksid. :) Jaak, talu peremees, arvas, et seda siiski teha ei tohiks, lehmad võivad ju külma saada. :) Minu lahkudes lubasid tüdrukud aga kenasti käituda ning oma enda pisikest peakest kasutada, et midagi loomadele kahju ei sünniks ja et neid järgmisel korralgi tallu lubataks.

Tagasi SVFi jõudnuna asusin tööle, nagu kõik teisedki “oma rida” ajasid. Helistasin läbi peresid, teavitasin meie laupäevasest üritusest jms. Tuli ka kirjadele vastata. Üks kena inimene Tallinnast, Kaari on tema nimi, pakkus meile välja, et tema ja tema sõbrad võiksid meile jõulukingitusi koguda. Selle üle oleksime tänulikud! Ütlen ka siin veelkord üle, kes soovib kingitusi lastele teha, palun võtke arvesse, et need peaksid olema uued asjad, kasutatud asju nad meilt saavad ju koguaeg, mõni asi, eriti jõulukink võiks olla ka midagi niisugust, mida veel keegi kunagi kasutanud ei ole. Ja ma lisan igaks juhuks veel, et oodatud on lastele muinasjuturaamatud, tähtede ja numbrite õppimise raamatud (kuna paljud lapsed lasteaedades ei käi, kodus oleks siis võimalik tööd teha), värvimisraamatud, lauamängud jms. Alati on vajadus ka värvipliiatsite ja muude joonistamistarvete järele. Ning meie naised palusid mul ka kirjutada, et kindad-mütsid-sallid on samuti väga oodatud, igas suuruses.

Homme toimub meil SVFis kokanduse tund. Lapsed toon Paplitalust tagasi just selleks ajaks, kui Koka-Tiinagi meile saabub, nii et homme on taas lapsed kohal ja töö käib! Tänasest aga veel nii palju, et nüüd on selge, mis toimub meie novembri “Harival õhtul”. Vt huviharidusaknasse – hakkame küünlaid lastega valmistama, kusjuures õpetaja Sigrid Evisalu lubas õpetada erinevaid tehnikaid, ka marmorküünla valmistamist. Saab põnev olema.

Loodame palju käsitööd detsembri jõululaadaks lastega valmistada, ka küünlad saavad olema siis kindlasti üks meie kaubaartiklitest. Peame ilmselt eraldi aja selleks võtma, et kõik lapsed saaksid midagi omatehtust müügile panna, praegu on nii, et mõnel on mitu asja, mõnel mitte ühtegi. Ühesõnaga paar tulist meisterdamispäeva on tarvis ette võtta! Pluss, juba sel reedel tuleb Tiiu Luht sokkidest kasse meisterdama, eks saab sealtki midagi sellist õppida, mida ka üksi kodus edasi pusida võib. No vaatame, ühesõnaga.

Mis on selle mõte, et müüki panna? Et miks lapsed niisama teha ei võiks? Võivad ikka ja enamasti ongi teinud, kuid me tahame omalt poolt anda tunnetust, mida tähendab, kui saad ise mingi väärtuse luua ja seda siis müüa, see ju ongi omateenitud raha, või palk. Tore ju, ja kasvatab samas ka arusaama, et on võimalik kõigest kõike teha, peab vaid pealehakkamist olema.

Minu poolt tänaseks kõik, nüüd kokkuvõtted meie teistelt SVFikatelt:

Eline:

Tere õhtust,

justkui ei oskagi kuskilt alustada. Tänane päev on toonud me juurde palju häid inimesi. Toredaid kliente, annetajaid, tänud teile kõigile!

Panime Siiriga paika mõned sündmused. Nimelt toimub veel sel aastal 2 kirbuturgu. Esimene neist juba 10. novembril, teine aga 8. detsembril, nii et pange endile varakult kalendrisse kirja, et parimaid pakkumisi maha ei magaks. Detsembri turule ootame eriti kõiki käsitöölisi oma toodetega kauplema, kutsu ühes ka teisi meistreid lähemalt-kaugemalt.

Aitäh Elile ja Triinule, et abistasite poe poolel.

Ja nüüd kodustele toimetustele!

Eline

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Täna tegutsesime meie sotsiaalabikeskuses. Kui me majja jõudsime, kutsus Tiina Kokemägi meid alla ruumi vaatama, kuidas valmivad rahvariided. Tiina valmistab enda tantsijatele Lihula rahvariideid. Küll oli põnev vaadata, kuidas Tiina šabloonide abil lillemustreid punasele riidele kandis. Mäletan oma kooli ajast, kui tüütu oli eelpistet kasutades mustreid riidele kanda. Teinekord võttis mustri kandmine kaua aega, mistõttu kadus lausa tööisu ära. Nüüd on tehnoloogia edasi arenenud ning muster kantakse riidele valge pliiatsi abiga. Pidi olema ka selline valge  pliiats, mille värv tikkides ise riidelt ära kaob. Meie ajal oli  spetsiaalne valge kriit, kuid koolis seda kasutada ei tohtinud.

Tiina käe all valmis kiiresti õis, õie järel. Ootame huviga ja jälgimine seda pikka ja põnevat rahvariide valmimise protsessi. Ehk tantsib selle rõivaga nii mõnigi meie lastest.

Lapsed ise täna lõikasid ja kleepisid õunu. Eelnevalt tuli õunad rasvakriitidega joonistada ning näpu abil kriit paberile laiali kanda. Tegutseti vaikselt ja suure hoolega. Kuna lapsi oli vähe, ei mindud ka üksteisega sõnelusse. Seda juhtub meil ikka aeg-ajalt, kuna koolist tulles on lapsed nii mõnigi kord kurjad ja pahurad. Pean siis jälle lepitama ja klapitama. Aga eks ole ju nad ka inimesed oma tujude ja rõõmudega.

Katsume kindlasti kui vähegigi  õnnestub osaleda SVFi laupäevasel “Harival õhtul” ja diskol. Mäletan kui õnnelikud olid kõik, kui said onu Andruse juures Laitses diskot tantsida. Ootavad ju meie omad Raplasse tulekut  ka sellepärast, et teisi lapsi näha. Nii mõnigi on leidnud teie laste hulgast mõne poisi või tüdruku näol endale uue sõbra või koguni sõbrad.

Tervitades,

Tiinad ja lapsed

25.10 Täna sadas esimest lund! Lapsed olid väga rõõmsad, tuli endalgi lapsepõlv meelde, esimeses lumes oli ju alati midagi erilist ja kaunist. Pärast juba harjusid, oli isegi võib-olla tüütu! Ela must-valges maailmas, tuleb lõpuks isu ka värvide järele. Niisamuti kevad… esimesed lilled, pärast ei pane enam tähelegi. :) Täna Tallinnast Raplasse sõites jäid silma kobarõielised valged lilled teede äärtes, nüüd oktoobri lõpul veel õitsevad ja neid oli kohe palju. Huvitav, mis lilled need olla võiks? Ega ma oleks vist muidu osanudki neid näha, aga et lund sadas, muutus maailm romantiliseks, ilmselt mitte ainult SVFi laste, aga ka autojuhtide jaoks, kes täna teel olid. :)

Tallinnas sai käidud täna ka Flora kaupluses, uus küünlapartii on nüüd SVFi poes taaskord saadaval! Ilusad küünlad, ent käisin vaatasin korraks ükspäev ka Rapla Tiimarisse, polnud pooltki neil nii kauneid, aga hinnad olid kõrgemad kui meil. Niisiis? Vot nii. :)

Flora seltskond oli nagu alati meeldiv ja sõbralik, kuid täna ei olnud meil aega jutustama jääda, oli neil väga palju rahvast ruumis, ja oli ka minul kiire. Kl 15.00 pidin olema Jaagu ja Lii juures Papli talus, et lapsed peale võtta. Ja enne veel käisin läbi Sirje juurest, kes Jaagu naabruses elab, tema annetas meile õmblusmasina, ikka korraliku tööriista, mis nüüd SVFi teenima jääb. Seda masinat me ära ei anna, on meie naistel tihtipeale mõnel jopel tasku kinni lasta või mõned püksipõlved parandada, enne kui abivajajatele edasi lähevad. Sirjele aga suur tänu vajaliku annetuse eest!

Lastest. Nad olid ikka väga õnnelikud, et said Papli talus olla, neljakesi jooksid mulle vastu, kõigil põsed punased, silmad säramas! :) Ja oli äärmiselt hea kuulda, et Jaak ja tema naine, Lii, meie laste töökust kiitsid! Eriti töökas olla olnud Kiku, kohe pidurdatamu töökus! :) Ja teised lapsed samuti! Oldi seal siis riisutud, ja mis kõik ära tehtud. Piltide järgi, mida koos vaatasime, tundus, nagu oleksid lapsed Jaagu ja Lii juures koguni nädala olnud – niivõrd palju mahtus nendesse kahte päeva. Ja kui kurb oli lastel ära tulla! Oldi juba koeraga sõbraks saadud, kassiga, lammastega, lehmadega juttu aetud, nüüd hakka äkki lahkuma… Täna olla isegi üks tibupoeg munast välja koorunud, poolmärjana olid tema esimesed sammud meie laste pihkudel. :) Armas.

No sai siis Jaagu ja Liiga kokku lepitud, et suvel lapsed tallu appi lähevad, ehk isegi natuke pikemaks ajaks kui paariks päevaks. Aga seda vaatame siis, kui kevadel tunnistused käes, kuna Papli tallu saavad vaid parimad, ikka nagu preemiaks. :)

SUURED TÄNUD PAPLITALU PERERAHVALE HEA TOIDU JA SÕBRALIKU VASTUVÕTU EEST! TÄNAME, TÄNAME, TÄNAME!

Saime siis SVFi tagasi, olid tüdrukud juba kokanduse tunniks valmistumas. Täna oli neid palju ja nagu aru sain, oli frikadellisupp valmistamisel. Kuna mina aga varem lahkuma pidin, ei tea ma, mis maitsega supp neil õnnestus, kuid sellest räägib kindlasti õpetaja Koka-Tiina oma kokkuvõttes.

Üks asi veel, enne minu tänast “head õhtut” ütlemist. Head lugejad ja meie sõbrad! Poliitilised teemad ühiskonnas lähevad mulle korda, seetõttu ärgu pandagu mulle pahaks, et vahel neis asjus ka siin lehel sõna võtan. Minu arust peab neist asjust rääkima, et tähelepanu pöörata ja panna ka teisi mõtlema. Minul ei pruugi olla sugugi õigus oma vaadetes jne., kuna eks minugi maailm ole kitsas, mida näen ja tajun, kuid vähemalt oleme lugejale mõtlemisainet pakkunud, ja teda omi vastuseid otsima pannud. Või mingi arutelu kodudes algatanud. Me ei peaks olema meie oma ühiskonna suhtes nii ükskõiksed, et küll keegi kuskil…

Nüüd aga tänased kokkuvõtted, kaunist õhtut minu poolt!

Ja! Ja veel. Homme läheme lastega Rapla “Tantsud tähtedega” vaatama. See algab Rapla Kultuurikeskuses, kl 18.00! Kel huvi, tulge vaatama, see on üks südamlik ja tore ettevõtmine!

Eline:

Tere,

täna hommikul jõudsin tööle väga täpselt.  Avasin poe ukse ja mind tabas suur ehmatus, poes oli meeletu vinguhais ja hetkeks arvasin, et ehk unustasin mõne elektrilise asja töösse ja see kärssab. Päeva peale küll hais taandus, aga ka kliendid küsisid, mis juhtunud on.

(Kommentaar: Juhtunud oli see, et meil asub samas hoones ka töökoda, ventilatsiooni kaudu oli sealt imbunud nende proovikäivitamiste vingugaas ka meie ruumidesse. Püüame lahendust leida, et seda enam ei juhtuks. Ka radikad olid täna ülimalt leiged, kütmine on meil hoones praegu veerandi vinna peal, st et meie ruumid on ikka veel jahedad! Mida teha… Püüame ikka lahendust leida. )

Hommikupoole võttis üks vahva proua kotist välja mitu pudelitäit omatehtud mahlasid ja moose, aitäh Imbi Tedresalule. Kuna lastel täna kokandustund, siis saab joogiks mahla kohe kõrvale teha.

Meilt võib leida ka tõesti häid kaubamärke, täna riputasime stangele meeste Hugo Bossi ülikonna. Tihti võib naiste osast leida Ivo Nikkolo, Kairi Vildersoni ja teiste Eesti tuntud moeloojate loomingut.

Üks esimese klassi poiss veeris meil täna kokku lauset – “Kogu müük heategevusse!”  ja küsis emalt, mis see heategevus on. Ema siis selgitas, et see on hea tegu, kui aitad kedagi. Näiteks annad ära asjad, mida sul enam vaja pole, aga teistel on. Või kui oled juba suureks kasvanud, siis annad oma vanad terved mänguasjad teistele lastele mängida. See oli väga armas selgitus. Lahkudes küsis poiss minu käest jälle, kas võib mind kallistada. No ikka võib! :)

Teisest toast on kuulda nõude kolinat, ju siis on toidud valmis kokandustunnis ja lastakse hea maitsta. Lähen vaatan ka, mida head täna pakutakse!

Kaunist õhtut!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Koka-Tiina Raplast:

Tere!

Täna jõudsin Okta Centrumisse koos esimeste lumehelvestega. Ka lapsed olid maalt kenasti kokanduse tunniks Raplasse jõudnud. Nad olid muljetest nii tulvil ja igaüks tahtis KOHE enda jaoks kõige põnevamat rääkida. Muljed muljetatud, asusime keetma frikadellisuppi. Loomulikult tegime ise ka frikadellid! Suppi tuli väga – väga palju, aga järgi ei jäänud tilkagi.

Magustoiduks tegime seekord õunakooki. Õunte puhastamine ja tükeldamine võttis meil parasjagu palju aega, et koogi sain ahjust välja alles siis, kui SVF hakkas oma uksi sulgema. Õnneks lapsed magustoidust ilma ei jäänud, kuna Papli talu perenaine Lii oli saatnud külakostiks kaasa ka ehtsa “vanaema” pärmitaignal õunakoogi. Maiustasime siis täna sellega ja homseks jäi laste küpsetatud õunakook. Näis, kumb kook siis parema hinnangu saab?;)

Kõike ilusat,
Koka – Tiina

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne Kehtnast:

Tere,

Ei jõudnud eile enam kirjutada, aga siit see tuleb! Lastele vastutulek tasus end igati ära, sest lapsed ootasid tõesti väga järgmist töötuba koolivaheajal. Lapsed olid juba tund varem ukse taha ootama tulnud, et saaks ikka meisterdama tulla. Uskuge või mitte, aga lapsi oli eile Kehtnas 17, see on ainult rõõm ;) Meisterdamiseks olin valinud maskid, kuna tulekul ju varsti mardi- ja kadripäev. Maskid tegime rebimis-kleepetehnikas ja kaunistasime veel kes tahtis karraga, teise maski said teha kas rasvakriitide või värvipliiatsitega. Terve toa täis maske, kes liblikas, kes kuningas, kes salapärane kass. Lapsed jõudsid järeldusele, et kuna maskid on nüüd valmis võiks minna eelmarti jooksma, et äkki keegi ikka kommi annab.

Rääkisime, et tavadest tuleb ikka kinni pidada ja maskid tuleb nüüd panna sellisesse kohta, et need enne jooksu ära ei kaoks. Peale maskide tegemist tuli noortekasse üks tore tädi Birgit, kes rääkis henna joonistustest ja siis võeti telefonid appi ja helistati loa saamiseks, et kas tohib lasta ka enda ihu peale joonistada. Minu teada, ei jäänud ükski laps ilma joonistuseta, nii et maksimaalselt neli nädalat on lapsed maalinguid täis. Läksin noortekasse kell 13.30 ja lõpetasin 17.30- oli ikka tore pärastlõuna.

Nüüd jääme siis ootama kohtumist laupäeval.

Anne.

26.10 Milline lumi! Tulime Raidiga Raplast üle tunni, ehkki sõita oli natuke üle 30 km ainult. Aga kõigest järgemööda.

Täna hommikul võtsin Raidi tee äärest peale, kes mitte kuigi kaugel minu kodust elab. Sõitsime kahekesi Rapla poole, ta pole meile SVFis saanud juba pea kolm nädalat! Mainiti mulle sõidu ajal, et päris kõva igatsus olnud meie järele… :) No eks nii ka meil, eks nii ka meil.

Raplas ootasid meid juba tüdrukud, samuti Tiiu Luht oli varem kohale tulnud. Panime aga kohe rattad käima, st kes kuhu mida tegema. Tiiu ja lapsed valmistasid sokkidest kasse (huh… kahjuks unustasin foto valmis töödest teha, tuli palju asjatoimetamisi meil samal ajal ajada, nii et seetõttu!), igatahes väga tulemused olid vahvad-üksjagu hullud! :) Aga Tiiu ise on rahulik, seletab lastele kõik üksipulki ära ja näitab, minu arvates saavutati kasse valmistades mingi väga hea meditatiivne aura nende töölaua kohale, lapsed lausa nurusid, et saaks veel mõnel reedel kokku! Tiiu lubas tullagi, järgmisel korral võetakse koerad ette! Papist. :)

Korraga telefon. Laps helistab. Et kus me Raplas täpsemalt asume, et ta tuleks meie juurde. Mõne aja pärast astus uksest sisse 12 aastane tüdruk. Tore tüdruk, koolis nelja-viieline – see paistis ära ka tema silmadest, poleks olnud tarvis küsidagi. Kuid jah. Tüdruk tuli nende perele abi küsima. Kolm last, teised temast nooremad, õed. Ema haigeks jäänud… Panime kõik kirja, mida pere abiks vajab. Kuid tüdruk küsis, kas võiks meie juures nii kaua viibida, kuni hambaarstile saab. MUIDUGI! Siis aga selgus, et laps polegi söönud… Hakkasime süüa tegema. Nii kaua sai tüdruk koos meie Anneliga laos riideid valida+pakkida. Üsna tubli mitu kotti saime kõigile kõike, va samale arukale tüdrukule talvesaapaid ei saanud, nr 40 – ei ole meil nii suuri laste saapaid, ei saa ka naiste kontsadega saapaid anda, kuhu läheb 12 aastane niisugustega… Seetõttu küsin, kui aga on kellelgi üle…

Pakkisime lapsele koju kaasa ka süüa, mis meil anda oli – toiduõli, makarone, jahu, tortillasid – mida ikka veel jagada saame, ja mille eest ikka veel suured tänud Santa-Mariale ning Kaidi Mikkusele, ning saime anda ka moosi, mahla jne. Natuke leevendust…

Tüdruk küsis ka koolitarbeid, pidi olema õdedega jagada neli värvipliiatsit, isegi värvid luges laps mulle üles, ning üks pastapliiats. Ka selle mure saime lahendatud. Anneli otsis ja pakkis kohe südamest, nii pliiatseid, joonistusplokid, vihikud, pastakad jne. Ka mõne ilusa lasteraamatu saime kaasa anda.

Pakke sai nii palju, et tuli laps koju toimetada. Tee oli küll vilets, mitu autot kraavi libedaga käänanud. Aga saime hakkama. Ka väike Getter oli auto peal, temaga kahekesi läbi lume tagasi Raplasse sõudsime. Kl 18.00 oli ju Rapla Kultuurikeskuses Raplamaa “Tantsud Tähtedega” algamas! Jäime natuke hiljaks, kuid teised meie lapsed olid juba kohal ning meilegi kohti kinni hoidnud. Nii me kohe toredasse üritusse sukeldusime.

Väike viieaastane Getter, ei saa veel lisamata jätta, arvutas teel Raplasse, kui palju sõpru temal kokku juba olla võiks. Selgus lõpuks, et koos päkapikkudega, kes varsti juba kodudes ju käima peaksid hakkama, on sõpru kokku tal umbes 130! :) Getter on üks väga tore laps, terane ja asjalik mõtleja. :) Aga sünnipäev, meenutagem Laitses juulis mulle mainitut, olla Getteril 39 septembril! :) Väga, väga tore, et saime sedaviisi septembri natuke pikemaks venitatud, et märtsis Getteri sünnipäeva pidama hakkame. :)

“Tantsud Tähtedega” oli taaskord väga armas ja liigutav üritus. Seekord oli meil fotograafiks Rait, nii et – pildid temalt! Kahro tantsis väga kenasti, samuti Renee, ning nende võluvatele partneritele, muidugi Kahrole ja Reneele ka, viisid meie lapsed igaühele ilusa roosa roosi. :) SVFi e. omade poolt. Ja tantsisid hästi kõik paarid, oli palju harjutatud, vaeva nähtud kostüümidega jne. Ilus oli vaadata. Ja kaasakiskuv. Ja väga kena õhtujuht oli, kelle nimi oli vist Deniss, aga perekonnanimi… Jääb mul ütlemata, ma kahjuks lihtsalt ei tea. Väga asjalik töö tema poolt, ei oldud niisama “pulli” tuldud tegema, oli nauditav tema lähenemist tantsuteemadele jälgida. Tore. Ja žürii oli samuti asjalik, igati – igati tore õhtu! Tänud kõigile korraldajaile ja osalejatele!

Ja siis võtsime Raidiga kodutee ette. Lund sadas otsekui oleks tee ära lõigatud, mittekuimidagi näha polnud, nii me ka korraks põllule sattusime, aga sõitsime 20-ga, vahepeal isegi aeglasemalt, nii et polnud hullu. Rait jälgis, et loomi auto ette ei jookseks, mina jälgisin teeäärt, et aimata, kus tee minna küll võiks… Sellist lund nägin viimati kord 2007ndal, kui pidin Tallinnast Vastseliina sõitma, öösel… Oli üks meeldejääv sõit, mis kestis kokku mul vist koguni 7 tundi!

Nüüd Eline tänane kokkuvõte:

Tere,

teistel siin on kiire, nad sätivad end Kultuurikeskuse poole, sest seal hakkab 5. hooaega Vahtra tantsud. Ka meie sõbrad Kahro ja Rene astuvad tantsudega üles, soovin neile kõike head!

Täna hommikul toodi meile raamatuid, osa lektüürist on kindlasti kooli kohustusliku kirjanduse hulgast. Ning toodi ka hunnik õudusfilme ning arvutimänge, seega huvilised-start on esmaspäeva hommikul! Kel soovi, tulgu läbi.

Tegelesime taaskord vingu peletamisega, Siiri teipis ventilatsiooniavad kinni ning vehkis suure õlasalliga, et tuult teha, et ruumist paha hais välja saada. Abiks käis ka Andrus (Anneli abikaasa), meil on ikka nii, et osaleme SVF-i töös perekondlikult :), no et lapsed ja mehed ka appi, kui vaja.

Tänane annetaja Helle Arik. Proua ütles, et ta nimi on kindlasti oma korda kolm juba kirja pandud, aga meie täname ikka! Aitäh ka kõigile teistele annetajatele! Täna meil küll kokandustundi polnud, kuid ühel hetkel leidsin Siiri, põll ees, lastele süüa tegemast. Kuna meil siin SVF-is ikka kapinurgas ühtkomateist leidub, sai lauale valmis superroog-makaronid hakklihaga ja võileivad kurgiga, sekka eilset tüdrukute küpsetatud õunakooki.

Nüüd aga soovin kõigile kaunist nädalavahetust!

Eline

Nüüd veel. Suured tänud kõigile meie toredatele SVFikatele: Elinele, Ly´le, Annelile, Elile, Piiale, õpetajatele – lihtsalt selle eest…  et saame hakkama. Aitäh!

Kaunist õhtut kõigile ja toredat nädalavahetust! PS! Ka homme on meil üht-teist uut siin õhtul lugeda, kuna homme on SVFis “Hariv õhtu” Margus Mikomägiga. Kindlasti saab see kohtumine huvitav ja mõtlemisainet pakkuv üritus olema!

27.10 Laupäev. Tänane “Hariv õhtu” kujunes väga huvitavaks kohtumiseks, nagu eile ennustasin. Kuid kõigest järgemööda!

Hommik üllatas oma külmakraadidega, kuidas nii, et kohe nii äkki -11! Alles üleeile olid plussid… Aga näe, saab ka nii ja nõnda just oligi. SVFi sõites mets sätendas kui muinasjutus, künkad ja aasad oma püstiste kõrtega näisid lummate skulptuuridena, Päike säras, taevas oli külmkarge sinine… Mul oli veidi kiire, muidu oleksin vist küll pildistama jäänudki. Sain ikka aga mõne kaadri poolsõidupealt ära tehtud. Ikka kisub pildistama, kui midagi nii kaunist vaatevälja ilmub..

Lapsed tee äärest peale võetud, kimasime edasi. Ettevaatlikult muidugi, sest tunda oli, et tee libe oli. Jõudsime Raplasse, kohe otse poodi! Sealt purgisupid, viinerid, leivad, õunad jne. Edasi SVFi. Ka teised lapsed juba ootasid. Meil ei olnud mahti niisama käsi kokku hõõruda, sest ruum oli meil jälle veidi nagu jahedamapoolne, panime end kõik aga kohe tegevusse. Ka Ly saabus peagi ja nii me ruumi selleks korda sättisime, et Margus varsti külla tulla võiks – Margus Mikomägi.

Lastele teed, morsid, küpsised jne lauale pandud, küünlad põlemas, saabus Margus, kitarr seljas! Väga kena, oli siis laule oodata! :) Saime kõik omavahel tuttavaks, Margus tegi ettepaneku, et lapsed alustuseks veidi endast räägiksid, mida meeldejäävat neil meenutada oleks, mis ikka tõesti midagi toredat oleks olnud, või säravat, või kõige, kõige paremat – mis kohe meelde tuleb! Oli vaikus. Keegi ei  sõnagi. Üks tüdruk aga sosistas mulle kõrva:” Meil tuli täna isa Norrast töölt koju!” See oli küll midagi, mis tõesti rõõmustav oli, nii palusin ma seda ka Margusele öelda. Margus arvas samuti, et SEE nüüd küll tõesti väga, väga tore on, siis muidugi imestasime kõik koos, kuidas tüdruk ja tema vennad üldse meile raatsisid tulla, või miks isa kaasa ei kutsutud… No, armas oli kuulata, millise austusega lapsed oma isast rääkisid.

Margus rääkis oma tööst, tõekspidamistest, raamatutest, oma maakodust, oma reisidest. Loodusest rääkis, eesti keelest ja kultuurist samuti, teatri rollist tema elus rääkis ta muidugi ka, sest see on ju tema põhiline pärusmaa, olles teatrikriitik ja ajakirjanik. Lastega olime kokku leppinud, et püüame tõesti kuulata ja tähele panna, nii ka oli, keegi ei jutustanud ega seganud teisi kuulamast.

Loomulikult Margus ka laulis, ja laulud on tal imekenad. Ehkki lastele võib-olla natuke keerulise sisuga, aga ma panin tähele, et kuulati ja ka taibati. Ei ole tarvis lapsele kõike ära nämmutada, nad saavad ka ise ridade vahelt ja üldisest atmosfäärist nö tõe kätte.

Küsimise voorud küsiti nii palju, et saime kaunikesti laiahaardelise pildi lõpuks kokku: Margus on kirjutanud umbes 10 000 artiklit, lugenud umbes 3000 raamatut, jalanumber on tal 40, reisinud on ta umbes 50 korda, lennukiga sõitnud palju, palju… Mis veel. Üldiselt kirjutab Margus iga päev ja talle meeldib tihti käia looduses. Ta on VIIE meetri kauguselt isegi merikotkast näinud! Edasi: Margus on istutanud oma maakoju puid, nende kasvatamine on talle hingelähedane ja oluline tegevus. Ta ei kirjuta luuletusi! Margus suitsetab. :( Tal on üks laps, ja talle meeldib väga ikka veel muinasjutte lugeda, ehkki ta juba üle 50ne on! :)

Loomulikult räägiti ka muudest asjadest, kõike lihtsalt ei hakkagi edasi andma ega ümber jutustama. Küllap lugeja taipab isegi. Aga Margus luges raamatust meile mitu luuletust, ja meie lapsed lugesid ka Margusele – kusjuures peast! Anu luges pika luuletuse Viidingult, Margus vist päris imestas, et Anul talle kohe samuti Viidinguga vastata oli! :) Jah, on meie lapsed tublid ja vahvad. Aga seda nad on päris tõsiselt.

Täna ma taas selles veendusin! Kui hästi nad kõik omavahel läbi saavad, lapsi oli meil täna ju taas palju, vist umbes 20 ümber. Ilma pärast olin ausalt öeldes isegi üllatunud, et nii palju lapsi täna kohal oli. Kui Margus lahkunud oli, ja loomulikult ka ühispildi ära klõpsasime ja loomulikult ka Margusele laulu laulsime, ning otse loomulikult Margusele ka tänud öelnud – asusime discot korraldama. Lauad toolid seinte äärde, makk keset platsi ja tuld! :)

Samal ajal meie teiste “tädidega” püüdsime süüa valmistada, mis paistis, et ka väga hästi õnnestus! Taaskord tänud Mehele Metsast, kes meile pliidi annetas, sest muidu ei saaks me niisugust luksust endale lubada, et ka sooja toitu valmistada. Ent tänagi olid mõned lapsed taaskord söömata meile tulnud. Nii et supp+võileivad+morss+tee+õunad+arbuus – kõik võeti täie tänuga vastu ja kõik peaaegu ka ära söödi, paar purki suppi andsime lastele ka koju kaasa – ja otsas oligi.

Tunnen, et on väga kehvasti, et maakonnas meil laupäevane transport nii vilets on, lapsed lihtsalt ei pääse tulema, pole pärast tagasi millegagi sõita jne, jne. 1000 probleemi. Ma usun, et ka need lapsed, kes tulla ei saanud, oleksid hea meelega meiega täna koos olnud. Ja siit tekibki halb harjumus – mitte kusagil kultuurses kohas üldse käiagi e. mitte midagi uut ja harivat ka maailmast teada saada. Info, mida koolist saab, on küll oluline, aga et millegi vastu veel huvi võiks tekkida või et teada, mida maailmas VEEL tehakse, kuidas ollakse, mida räägitakse jne, selleks tuleb ikka vahel “õues” ka käia. Kuid jah, kahjuks ei pea seda ka laste vanemad tihti tähtsaks. Seda enam oli tore täna näha, et üks beebiootel emme oma pojaga meile ikkagi kaugelt kohale oli tulnud, hoolimata külmast ja libedatest teedest – kuna laps nii-nii väga seda meie üritust oodanud oli! Tubli emme, kes sõidu ette võttis! Tervitused temale ja tema perele meie kõigi poolt!

Diskotati täna ikka kõvasti, peab ütlema! Lauldi ja esineti ka vahele, mängiti mänge ja igasugu uut tegevust leiutati. Peitust täna me aga ei mänginud, mille kohta ma pean ütlema, et olen ka ise osa võttes märganud, kui vägagi loominguline tegevus see mäng ikkagi on! :) Võrratu. Tasub mängida. Ausalt. Aga jah, täna tantsiti peamiselt, ja ei antud ka meile, “tädidele”, asu. :) Millest meil ka puhas rõõm oli. :)

Keda tahame tänada? Kõigepealt kõiki meie SVFi õpetajaid, kes täna lastega kaugelt kohale olid tulnud, õpetaja Tiinat Märjamaalt (kellel ka lisaks väike haigusvimm sees oli, aga ikkagi kohale tuli!) ning õpetaja Annet Kehtnast! Tänud Ly´le, kes tööst vabal päeval appi tuli ning kõike tuhatnelja korraldas, mida teha tarvis oli! Tänud Piiale, kes lastega tegeles ja mänge korraldas! Tänud MARGUS MIKOMÄGILE, kes meil külas käis ja kes meile kindlasti üksjagu mõtlemisainet kinkis! Täname ka minu õde, Lead, kes samuti kaugelt kohale tuli, koos oma tütre ja tütre elukaaslasega, koogi eest suur aitäh neile!!! See maitses lastele ülihästi ja pureti ära viimse raasuni! :) Ja tänud ka Triinule, ühele toredale emale, kes meile omatehtud pontšikuid saatis, ka need kadusid “kuhugi” meil kui tinatuhka!

Selline õhtu oli täna meil, laupäeval! Kaunist olemist nüüd kõigile me lugejaile siit külmuvate rabade vahelt, kohtume peagi!

29.10 Esmaspäev. Ehkki peaks veel pigem sügis olema, kestab siiski hoopis talv. Lumi ära ei sula, aga juurde ka pole tulnud. Kui vaadata lehte: http://www.yr.no, siis saab märgata, et varsti peaks veidi soojemaks minema, seega ka lumi sulama. Maa saab jälle mustaks, siis ongi kõik must. Ja porine ja vesine. Ja peagi algab pikk ja veniv november, oma muutlike tuulte ja raske hämarusega. Nii et – pigem võiks lumi ruttu maha tagasi sadada, lombid jäätuda jne, oleks veidi kaunim ja rõõmsam. :) Et miks just lombid jäätuda? Oleks meiesugustel maainimestel mugavam autoga sõita, jäätunud lombid muudavad kõrvalteed ju tasasemaks. :)

Tänane päev möödus minul paberite keskel, samuti ka homseks konverentsiks ettevalmistumisega. Homme toimub Tallinnas huviharidusteemaline konverents, ka SVF on seal esindatud.

Nüüd aga tänasest päevast Rapla SVFis Eline kokkuvõtte läbi, minu poolt head õhtut!

Tere,

täna on kuidagi kummaline päev olnud. Kella keeramine on meile kõigile mõjunud ja üritame nüüd end ümber lülitada talvisele graafikule. Hommikupoole oli vaiksem, kliente käis vähe. See-eest läks loosi üks 12-inimese kohviserviis, täiskomplekt, selle pakkimisega kulus juba omajagu aega ning klient käis sellel järel mitu korda, sest pelgas libedat. Loodan, et ta jõudis sellega kenasti siiski koju.

Tänane annetaja Ruth Osmin. Poe poole toodi veelgi annetusi, kuid mõni soovis jääda nimetuks, mõni teine aga juba on me nimekirjas olemas. Aitäh teile kõigile!

Hommikul panin veel välja raamatuid, ladusin aga kastidesse. Kordan siinkohal veel, et meil on tõesti väga head kirjandust siin. Otsimas käiakse ka teatmeteoseid, ENE-sid ja EE-sid, mõnel jäi omal ajal mingil põhjusel tellimine pooleli ja nüüd sooviks oma kogu täiendada. Palju on ka kooli lugemisvara, seega kui raamatukogust on teos otsas, võiks siiski ka meie juurest läbi põigata, ehk siin on :)

Anneli ja Ly toimetasid lao poolel, mõlemad kurtsid täna, et sealne ruum tundus ka jahe, aga vaatame, mida toob homne päev. Hipikapp saab täiendust retrojalatsite poolest, neid toodi täna terve kotitäis.

Homme peaks tulema selline nö trennipäev, sest kokku on lepitud Väinoga Kallastelt, et saadame sinna abi. Oleme Kallaste jaoks pannud valmis suure portsu asju, nii riideid kui nõusid ja muud kraami, mida meil siin lahkesti jagada on. Ja trennipäev seepärast, et aitame siin ise koorma komplekteerida ja tassime asjad laost välja õue. Meie naised suudavad, jaksavad :)

Kaunist õhtut kõigile!

Eline

30.10 Täna toimus Tallinnas konverents http://eestihuvijuht.blogspot.com/2012/09/konverents-inspireeriv-opikeskkond.html. Huvijuhte üle Eesti oli kokku tulnud palju, arutati teemade üle, kuidas huviharidustööd veelgi viljakamalt rakendada saaks, mis on tänased probleemid ja millised võiksid olla lahendused. Üldiselt jõuti sellele järeldusele, et inimesest endast sõltub palju, kuid mainiti ka vana tuttavat ilmingut – koolides õpetajad ei taha uusi tulijaid kuigi soojalt kollektiivi vastu võtta, enne peab ennast tõestama jne. Ehk siis – eelarvamused, mis on meie rahva üks suur ja tume “kiiks”. Või vaidleb lugeja vastu? :)

Ma eile nö enda jaoks uurisin veidi statistikat, üle poole eesti noortest tegeleb huviharidusega, kusjuures kolmveerand aktiivsetest noortest on tütarlapsed. Millega tegeleb teine pool ja millega enamik noormehi, jääb küsimärgi alla. St – peredel kas a) ei ole arusaama huvihariduse tähtsusest, b) või ei ole võimalik rahaliste jm probleemide tõttu osa võtta. Ma millegipärast kaldun arvama, et paljuski jääb osalemine just raha taha.

Kuid minu osa konverentsil oli rääkida meie eesmärkidest SVFis ning sellest, kuidas me toimime. Üldiselt pika jutu kokkuvõtteks ütlesin, et peamine eesmärk SVF töös lastega on kasvatada neist inimesi, kelle kutsumuseks oleks armastada oma kodumaad. Kui ühiskond, milles laps kasvab, on hooliv ning nö õlga pakkuv, siis küllap hoolivus ka neisse inimestesse edasi kandub. See ongi peamine ja kõige tähtsam ülesanne. Kuid andekuse avastamine, teadmiste avardamine jne, käib peaeesmärgi saavutamise nimel toimuvate tööde sisse.

Ka Neeme Kuninga sõnavõtt oli väga huvitav – “Elu on teater”. Pakkus mõnusat mõtlemisainet kõigile. Siit link inimestele, kes Neeme Kuninga kohta rohkem teada soovivad: http://et.wikipedia.org/wiki/Neeme_Kuningas

Nüüd aga SVF täna. Avaldan järjest kõik saabunud kokkuvõtted. Homme olen ka ise Raplas, alates kl 13st, kel soovi asju arutada, astugu julgesti läbi! Head õhtut nüüd siit, lumiselt suikuvate rabade vahelt! :)

Eline:

Tere,

täna hommikul kihutasime kohale, igaüks eri suunast, sest Kallastelt pidi tulema Väino asjadele järele. Keda aga kokkulepitud kellaajaks polnud, oli Väino. Tuli teine paar tundi hiljem ja hoopis mingit muud kaudu, läbi Rõngu, seega meile jõudes oli tema buss juba üle 300 kilomeetri maad mõõtnud. Kaasas tal ikka laste jaoks magusat, veidi sporditarbeid, mida palusime, natuke kohvi ja teed külakostiks. kuna poes oli hetkel rahvast rohkem, aitasid Ly ja Anneli täna koorma peale laadida, hiljem istusime veel hetke hingetõmbamiseks kohvilaua ääres. 

Täna toodi hommikul kastitäis lasteraamatuid. Ja ilmselt on praegu koolikirjanduses just Naksitrallide lugemise aeg, just seda raamatut küsiti täna 3 korda. Raamatu sai muidugi esimene õnnelik :) Päkapiku lasteaiale saime anda mitu kotitäit materjali, mida saab istumis- ja meisterdamisalusteks kasutada. Kuna naised tulid lasteaiast jala, arvates, et need on pisikesed kotid, läksid nad siit justkui jõuluvanad, pambud seljas. Õnneks suur kott ei tähenda alati rasket kotti :) 

Loodame, et killud toovad õnne! Minul on paari viimase päeva jooksul kukkunud poes katki mitu teekruusi ning täna pillas üks klient kildudeks lambi. Õnneks on need vaid asjad ja asjad saab alati asendada.

Ubuntu tõi Tallinnast ära annetused Pille Parindi poolt, täname mõlemaid! 

Lastel on kokandustund. Tüdrukud suutsid enne toiduvalmistamist juba osa tooraineid nahka pista, seega vormiroas oli rohkelt leiba, aga veidi viineritükikesi :) Just hetk tagasi jõudis minu ette aga ports magusat- tunnen hamba all õunu, küpsisepuru ja veel midagi head … Aga nüüd toimetama! 

Kaunist õhtut kõigile lugejatele. 

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Siuhti, ja valmis! 

No oligi kohe selline päev, ei olnud aega lobisedagi :). Hommikul ootasime pikisilmi Kallaste Väinot, kes meilt aeg-ajalt riidekaupa ka omakandi rahvale viib, aga keda ei olnud, oli…..  Tulemata nad ka ei jäänud! Kambakesi  kauneimaid jõu- ja ilunumbreid näidates oligi koorem varsti peal. Vahetasime kohvilauas viisakusi ja tegime isekeskis nalja, et Väino jäetud kingikotid järgmiseks korraks tuleb meil täita…  No ei saa kohe ütlemata jätta, et on toredad inimesed need Väino ja tema küljeluu… :) Poolel teel koju oli neil meeles veel meile sooje sõnu südamest ja tänu saata.

Täna tahaksin mina südamest tänada kahte prouat, kes meile terve kastitäie head laste lugemisvara tõid! Suured-suured tänud! Vaat selle hää komplekti pehmete kaantega nõuka-aegseid muinasjutte panin mina oma käega meie muuseuminurka raamaturiiulile meie oma lastele lugemiseks-sirvimiseks. Tegelikult tuli mul sellega seoses ka üks plaan: nimelt reeded on meil sellised vaiksemad, lapsed pikast koolinädalast väsinud. Ehk võtaks kätte ja loeks igal reedel lastele ühe muinasjutu? Kes tahaks kampa lüüa ja meile lugema tulla? Mina võin olla Siiri järel essa  :)

Hommikul lasteaias kuuldud mure sai ka täna lahendatud. Nimelt tundis minu lapse õpetaja hirmsat puudust nendest roosadest ja mustadest istumisalustest. Neid on lastele hea kasutada “naaskeldamiseks” ja “traageldamiseks”  :) Eline juurest tagatoast leidsime terve hunniku roosat paksu materjali. Nüüd saavad “naaskeldada” ja “traageldada”  (naaskliga hea selle paksu materjali peal asjatada, kui naaskel sisse läheb, ei ulatu veel laua sisse ja on palju lihtsam välja tagasi tõmmata. Traageldamine on lihtsalt peal siblimine, enamasti istudes :)  ) 

Õhtul juhtus nii, et Koka-Tiina jäi veidi hilja peale. Leppisime kokku, et ma panen lapsed ise tööle. Tüdrukuid täna vaid kolm oligi: Britsu (Brigitta), Eneli ja Anita (üks uus tüdruk, keda vahest ehk ka edaspidi meie juures askeldamas võib kohata). Igaüks sai tööotsa kätte ja nii see kokandustund meil algas. Tiina tulekuks olid meil etteantud tööd valmis ja tõelise askeldamise võttis ta ise üle. Kuna tüdrukuid vaid kolm oligi, said igaüks ise ühe toidu ka valmistada. Terve maja oli õhtuks head toidulõhna täis, kõrvalboksi töötajad kiskusid ninaga õhku ja küsisid, mida head meil küll tehakse…  Ja kui maitsev see jälle oli…. mmmm…. Ja kui tublid tüdrukud olid: kõik nõud pesid ise täna vastuvaidlemata ära!  Selle eest said nad täna lugematu hulga kallisid.

Ja siis Kahro ja Renee astusid läbi ja Piia pojaga ja….. Homme näeme jälle kindlasti palju toredaid inimesi meie juurest läbi astumas, eksole? Me ju ootame!

Nii ta päiv õdagusse saiki, heng om õkva tsälka saanu. :)  Homme on jälle Tiina tund, Gerlyt kohtab meil ülehomme. 

Homseni, mis muud!
 Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Meie tund toimus täna raamatukogus. Koos meisterdasime
isadele kingituseks lipsu. Iga laps valis enda isa lemmikvärvi. Kui me
seal koos vaikse jutu saatel tööd tegime, tehti järsku uks lahti ning
meeshääl küsis, kas tema õde võiks meie huviringis käima hakata. Meie
muidugi ütlesime” jah” ja kutsusime uustulnuka sisse. Saime siis kõik
uue tüdrukuga tuttavaks. Tundub tore ja vaikne tüdruk olevat.
Kui lipsud valmis said, arutasime veelkord jõulupidu. Panime kirja kuupäeva
ja kellaaja (siis saavad lapsed varakult kodus rääkida ja omi plaane
teha).

Tiina ja lapsed

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Anne Kehtnast:

Tere ongi lõppemas tihe oktoobrikuu, koos on Eidaperes käidud selle kuu jooskul 5 korda ja Kehtnas patuga pooleks kuus ;) (hes mõttes muidugi), sest kuues kord oli lastele vastutulek koolivaheajal, et nad tahaks midagi meisterdada rohkem koolivaheajal. Nii see kuues kord tekkiski.

Laupäevasel Harival õhtul käies tekkisid mõtted nimest, kui sellisest, mida kannab endas lapse nimi. Sellest tingituna tegime nii Kehtnas kui Eidaperes lastega nimemängu. Lapsed kirjutasid oma nime ja iga nimetähe kohta tuli leida omadussõna, mis käis enda kohta. Aitasin muidugi ka lapsi, sest tänapäevalastel on ju nimedes Z, C, Y, mis jäid ka minu poolt leidmata, aga teiste tähtede kohta leidsime ikka omadusi. A- aus, armas, abivalmis; R-rõõmus, rikas, rahulolev; L-laisk, lõbus; N- naerusuine, naeratav; jne.

Teise tööna illustreerisime oma nime, mõned tähed sain mummulised, teised tähtedega, värviti mitmevärviliselt, nii kuidas ideid tuli, nii need ka realiseeriti.

Kehtnas oli lapsi 9, Eidaperes 15. Lapsed said süüa viineripirukaid ja kaneelisaiakesi.

Kohtumiseni järgmisel korral,

Anne.

31.10 Kolmapäev. Tänasega saab oktoober läbi, tore, nii kevadele lähemale nihkume!  Pangu meie lugeja aga hoolega tähele – ei lähe kaua, kui varsti taas märts on! :)

SVF oli täna töine nagu alati. Või nagu meie meeskond täna arvas – hommik alles oli, juba õhtu – põle saand aega mahagi istuda! Nii tõesti ka oli, va mina, kes oma töölaua taga asju ajama pidin. Kuid täna saime ka nö füüsilist trenni – tõstsime taas oma ruumi ümber, klaver niiskuse käest ära, laste tööriiul seega teise seina jne. Oli koristamist, oli nihutamist, oli tolmude võtmist. Lapsed aga samal ajal meie õpetaja Koka-Tiinaga asjatasid oma poole peal, st nende suures ja õdusas kööginurgas, kust peagi oi-oi mis häid aroome tõusma hakkas. Eks Tiina ise võta kokku, mida head ja paremat seal valmistati, võin vaid kiita – tulemus oli väga, väga maitsev!

Eilse konverentsi järel on laekunud meile mitmeid huvitavaid ideid, vaatame, millega suudame kaasa minna. Kuid täname kõiki, kes meiega kaasa mõtlevad ja võimalusi välja pakuvad. Ka üks kena kiri saabus ühelt annetajalt Tallinnast, kes soovib meie tegevusega liituda, lastele talveks jalanõusid hankida. See on meil praegu tõesti küsimus nr 1!

Selle kuu kokkuvõtteks ütlen, sai aidatud oktoobris SVFi poolt 30 pere, töötuid kokku 6.  SVF huvihariduses osales kokku 100 lapse ringis, tunde (mis sisaldavad vähemalt korraga kolme tundi tööd lastega)  kokku üle Rapla maakonna toimus 34 + Hariv õhtu Raplas koos Margus Mikomäega + laste osalemised teistes ringides, milledest osavõtte tasub SVF + väiksemad meie ettevõtmised. Päris korralik tulemus, peab ütlema, ja SVF on kõigile asjaosalistele tehtud töö eest väga tänulik. Suur tänu ka annetajaile, vaid teie panustele toetudes üldse midagi korda saata suudame! Nii et veelkord – ühenduses peitub jõud. :)

Nüüd Eline ja õp. Tiina kokkuvõtted tänasest, minu poolt ilusat õhtut kõigile ning head algavat novembrit. Homme olen taas Raplas alates kl 13st, kui lapsed koolidest saabuma hakkavad. Aga alati oodatud on ka kõik meie teised sõbrad, astuge läbi ja tundke ennast koduselt! :)

Õhtust!

Väljas on juba pime-pime, aga tööpäeva veel mõned minutid jäänud. On mõnus viis lõpetada päeva, kui tuuakse soe õunamagustoit, nimelt on lastel taas kokandustund.

Täna tänan taas Elit, kes abiks käis. Homsest on ta ametlikult tööl mujal, kuid lubas vabatahtlikuna ikka meile üritustele ja muidu appi tulla, kui aega leiab.

Tänane annetaja Kai Leuska, aitäh!

Ja ongi taas üks kuu lõppemas, homme tervitame novembrit :)

Tervitades,

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina:

Tere!

Täna oli meil Märjamaal mängude päev. Raamatukogutöötajad on meile juba mitmeid kordi pakkunud lastekogus olevaid lauamänge. Täna me valisime mängimiseks laste mälumängudoomino ning  kaardimängu vanasõnadega.

Alustasime mälumänguga. Tekitasime põrandale suure ringi ning jaotasime mängukaardid viieteistkümne lapse vahel ära. Mina jäin küsimuste esitajaks. Lapsed ragistasid oma ajusid ning olid ikka hoolega asja kallal. Teadmiste proovilepanek tekitas nii mõneski jonni, kui vastust ei teatud ning mängukaart tuli laualt tagasi võtta. Püüdsime siis üheskoos selliseid tujutsejaid lohutada, et alati ei ole tähtis võit, vaid väga oluline osa selles mängus on just uute teadmiste saamine. Minu jaoks üllatuseks oli see, et lapsed ei osanud vastata, kuidas  on meie presidendi naise nimi. Vähemalt teavad seda nüüd kõik meie lapsed, kes täna kohal olid.

Mälumäng mängitud, hakkasid osad niisama omavahel juttu ajama ning üks osa jäi vanasõnadega kaardimängu mängima. Oli jälle väga huvitav ja hariv mäng. Selle mängu tootja on kirjastus Avita. Soovitan siiralt jõuluvanadele kingikotti erinevaid Avita ja Koolibri kirjastuse kaardimänge.

Lõpuks istusime ja sõime vaarikamoosiga saia. Ise oleksin küll parema meelega mett saiale peale määrinud (köha ja kurguvalu ei taha sel korral kuidagi tagasi anda).

Tundub, et külmad ilmad ja pime aeg hakkab meie hulka uusi lapsi meelitama. Täna käis jälle üks 4kl tüdruk küsimas, et kas ta võib meie ringis käima hakata.

Sellised lood olid täna meie pool.

Ilusat õhtut!

Tiina ja lapsed

 

 

 

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.