SVF, Siiri päevik – veebruar 2013

01.02 Reede. Ongi veebruar käes! Kevad on ootel – ilusaim aeg aastas! No, ega teistel aastaaegadel kah viga ole, igaüks ju omamoodi! Nii nagu inimesedki – igaüks isemoodi ja igaüks omamoodi ilus, või selline nagu ta olla tahab.

Täna ei ole mul aega enamat heietada, õhtul toimub kontsert Chascomusis. Tänan kõiki, kes mulle hea sõna tänaseks õhtuks kaasa on andnud! Ilusat nädalavahetust kõigile ka kodusesse Eestisse! Ning nüüd Anneli kokkuvõte:

Tere!

Ongi käes aasta teine kuu, veebruar.

Tänane hommikupoolik läks lennates huvihariduse toas. Muu hulgas sai ära katsetatud paar moodust kilekotte kokku voltida, nii võtavad nad tõepoolest vähem ruumi kui praegu. Ja nagu ikka: sai koristatud ja sorteeritud ja jälle asju paigutatud.

Teine pool päevast asendasin Elinet poes. Nii mõnigi nägu oli ehmatanud moega, kuigi ma eilses postituses hoiatasin :) . Pole viga, saime kõigega hakkama. Isegi mannekeeni suutsin täna kliendi soovil paljaks müüa, läks kogu “kostümee” koos karvade ja helmestega :)  . Uue kostüümi valimine oli tõeline vägitükk, sest mina moevõhikuna ei ole väga julge katsetama, aga päris paljaks mannekeen siiski ei jäänud.

Ühed sõbrannad tulid endale 80date “kõige nõmedamat” kostüümi sportliku teemapeo jaoks otsima. Selle nad peaaegu ka said. Kahjuks ei olnud meil pakkuda peapaelu. Neid on meie käest küll läbi käinud, aga ahvatlevaks väljapanekuks poodi ei ole  märganud panna. Jälle üks asi kõrva taha panemiseks.

Täna kuulsin ka kurvemat uudist: meie väike särasilm Getter oli haigeks jäänud, kõrges palavikus kodus. Palju tervisi talle meie poolt veelkord!  Kurb tõsiasi, aga jah, haigused armastavad inimesi…

MM valmistaski meile täna maitsvat tatart suitsulihakuubikutega, no hellitab ta meid ära… :) Ja kevad tuleb… Njah, see tuletab mulle meelde eilset teemaarendust, et jutt käib kogu aeg suveks vormi saamisest, aga miks keegi ei püüa talveks vormi saada??? Mis häda selle kevade ja suvega küll olema peaks?  :)

Ja kui lõpetuseks vaadata oma märkmeid kaustas, siis viimande märksõna on: õhtuks kutu…. :) Ja seda ma täna ka olen. Nüüd puhkama! Teie puhake ka, sest puhanud tervisele ei hakka nii lihtsalt haigus külge!

Tervist!

Anneli.

04.02 Esmaspäev. Buenos Aires on suur linn, siin elab 14 000 000 inimest, ja uskuge, seda on tänavail liikudes ka tunda. Täna oli mul võimalus külastada Recoleta surnuaeda, kus puhkab teiste hulgas ka Evita. Tema viimne puhkepaik on tagasihoidlik, ehitatud mustast marmorist ning kuulub perekond Duarte´le. Olid inimesed sinna lilli toonud, amulette jätnud jne. Ma ei näinud ühtki teist kabelit, käisin läbi kogu surnute linna, kuhu oleks lilli sellisel kujul jäetud. Jätan ingliskeelse wikipeedia, kes soovib lugeda Evitast: http://en.wikipedia.org/wiki/Eva_Per%C3%B3n

Nüüd aga Eline kokkuvõte tänasest päevast:

Tere,

ilusat alanud veebruarikuud kõigile! Täna oli kuidagi vaikne päev, eks kuu alguses võtavad inimesed ikka vaiksemalt ja säästlikumalt, kui kulutada pole vaja, siis niisama ostlema ei tulda. Meie aga toimetame ikka samamoodi, olenemata ajast. Palju uut kaupa sai välja pandud.

Kuna reedel olin lühemat aega tööl, siis tulemusena on täna me nõuderiiulil palju uut kraami, nimelt käisin ma abiks ühte maja tühjaks kolimas. Nõusid, voodipesu, kangaid, 2 televiisorit ja üks pere saab endale ka pesumasina, mis on tore.

Ubuntu astus just läbi, kaasas 3o villast tekki. Korra suvel saime Olustverest neid, aga nüüd tuli sealt lisa.

Anneli oli veidi nukker, nad tahtsid lastega minna täna esmaabi koolitusele, aga Sirli Punasest Ristist on ikka veel tõbine ning kohtumine jäi ära.

MM oli nagu ikka köögikunn, täna saime kapsahautist ja muffineid:), homme pidime lajhemalt läbi ajama-nimelt kama süües :)

Tänane annetaja Kristiina Lehis.

Õnnesoovid me kõigi svf-ikate poolt ka Elile, kel täna sünnipäev. Eli on meid ikka aidanud vabatahtlikuna, on olnud abiks ürituste korraldamisel ja on üleüldse üks väga armas inimene!

Ilusat õhtut!

Eline

05.01 Avaldan Eline kokkuvõtte tänase päeva kohta SVFis, minu poolt head tervitused palavast Argentiinast, kus juba igatsusega kodutee mõtteid mõlgutan, ülehomme hakkan tagasi õhtumaale lendama. :)

Eline:

Tere,

tänase päeva heategu on pastapliitasi kinkimine ühele meesterahvale :) leidis tema paari teksapükse ning kui kassa juures arveldasime, nägi ta pliiatsitopsis pastakaid. Mees küsis siis tagasihoidlikult, kas võiksin talle ühe anda, muidugi. Enne lahkumist jõudis ta aga ilmselt oma peas arvutused teha ja avastas, et selle eest temalt lisatasu ei kasseeritud ning ta oli väga õnnelik! Poes pidavat ka odav kirjapulk maksma üle euro :)

Täna on olnud probleeme kaardimaksetega, üks klient helistas tagasi ja ütleski, et summa oli tema kontolt 3 korda broneeritud, kuid helistasin kaardikeskusesse ning kliendile tagasi ja loodetavasti saab probleem kiirelt lahendatud.

MM on taas köögis toimetamas, täna lubas ta meid vaid kamaga kostitada, sest eilsest oli külmikus veel alles söörikuid, mida soojendada. Aga ikka tuli ta leidudega kaubandusest ja söötis meil vatsad punni. Lisaks on lastel täna kokandustund Tiinaga, kus valmistatakse ahjuomletti ja midagi magusat :)

Mina lippan ka täna veidi varem minema, lapsel hakkab eelkool – jah, mu vanem poeg läheb juba sügisel kooli!

Homseks on tööplaanid tehtud, tahame veidi hipikappi kohendada, seal on nii palju head kraami, aga stange ei jaksa enam, vaja kuidagi midagi ümber organiseerida :)

Eline

06.02 Mitmed head mõtted peas, mida ja kuidas paremini ka SVFis teha, pakin asju, et homme hommikul pikale reisile asuda. Kodu ootab, kodu ootab koju.

Ly:

Tänasesse päeva mahtus nii annetajaid, kui abisaajaid. Suur tänu Valgu sojatoodete tehasele “Uus algus” ning Vladimir Põdrale, kes hommikul lähetasid meieni jogurtid ja taimset vorsti, mille maitse suutis küll ära petta. Kes arvas, et tegu on kalkunivorstiga, kes jälle, et sealihaga. Igatahes põnev kogemus oli.

Hommik algas mul Elinega hipikapis (tema juhendamisel) ümberkorralduste tegemisega.

Suur heameel oli üle pika aja Marist näha. Päeval käis isa ise ja ütles, et peale nelja tuleb tütrega koos. Lapsel pükse vaja. Ja tulidki.

Piia astus ka õhtueeli läbi. Tõi homseks kokkamise tunniks kolm karpi külmutatud marju.

Gerli helistas täna ja teatas, et on haigeks jäänud.

Kahro suutis täna päris tubli olla. 

Vahelduva eduga sai Anneliga ka lao poole peal tuustitud ja kastides revisioni tehtud. Põnevust jagus tükiks ajaks. Eks sai ka selle pilguga vaadata, mida ka Paldiskisse ära saata.

Parimate soovidega, 
Ly

xxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

Hommikul alustasime toimekalt, võtsime ette hipikapi. Suurelt stangelt sai osa üle tõstetud ühele väiksemale ja päeval aitas MM seinale panna mõned nagid, ridikülid sättisime rippuma. Veel on plaanis tekitada üks riiul jalanõude jaoks, aga ega kõike ühe päevaga ka suuda valmis teha.

Reedel teen ühe soodusmüügi Lelles, selle jaoks said esmaspäeval valmsi tehtud kuulutused ning täna hakkasin asju kottidesse pakkima, sest homme õhtul vaja need endal auto peale tõsta.

Anneli tütar Laura on lõunast saadik meil abiks olnud. Tema pidavat nüüd ka meil töötama ja tuli siis poodi mind abistama. Mõned killud lapse suust – Ma näen, et sul on ikka päris raske töö! Ning kui meesteosakonnas riideid üle vaatasin, tõmbas ta kätega korra üle kampsunite ja ütles – Siin on ikka päris ilusad kampsunid! – Mis mul lisada, muidugi, meil on ainult hea ja väga hea kaup väljas.

Väga palju küsitakse, mis päevad on meie kaubapäevad – no meil on iga päev justkui kaubapäev, st kaupa pannakse välja iga päev vastavalt sellele, kui kiiresti jõutakse see ära sorteerida ja sildistada. MM küpsetas nagu ikka pirukaid täna :).

Kui korra tulin mõttele, et võiks Anneliga teha mõne päeva vahetust – st tema poes ja mina huvikeskuse poolel – siis MM lubas mind sel juhul päev otsa toiduga nuumata.

Gerly oli haigeks jäänud ning lastel täna meisterdamist ei olnud, küll aga nägin tüdrukuid usinalt laua taga joonistamas.

Ja nüüd hakkame lõpetama! Kaunist õhtut!

Eline

12.02 Teisipäev. Ilmselt meie lugeja on olnud segaduses nagu meie isegi, alates eelmise nädala reede õhtust pole meie lehekülg olnud kättesaadav ega loetav ei lugejale, ega meile endile. Täna käis korraks meie meeskonnast ka väike ebameeldiv värin läbi, kui teatati, et õhus on pinget… Nagu kogu informatsioon, mis lehel kirjas oli, kogemata kustunud võib olla ja seega pole vist enam ka taastatav. Ootasime värskemaid uudiseid hinge kinni hoides… Õnneks aga leiti lõpuks siiski info serverist üles ning taasatati meie lehekülg algsel kujul. Nii et – vabandame äparduste pärast meie lugejate ees, nii nagu ka meie ees vabandati, serveris toimus suurem uuendamine ja remont. Nüüd aga ja edaspidi püüame oma lehte kopeerida igaks juhuks ka oma “tagataskutesse”, oli ju ikkagi väike võimalus, et kogu meie kaheaastane töö leheküljelt igaveseks kadunud on + andmebaas annetajate nimedega jm oluline info. Et seda ei juhtunud, on tore, läheme oma endise eluga rahulikult edasi.

Täna hommikul oli mul kokkusaamine Rapla Maavalitsuse sotsiaalvaldkonna juhataja, Tõnis Vaiguga. Arutasime, mida paremini teha võiks ning mis suunas tegevused Rapla maakonnas liiguvad. Et midagi tõesti muuta, on tarvis teha koostööd ja teada olukorda, eksole. Õnneks paistab, et kõik on kaunis hästi, ja oli väga hea kuulda, et meie peredele murede lahendamiseks ning hea silma peal hoidmiseks on tekkinud täiendavad tugiisikud, st aktiivselt on ette võetud meie hädas olevate perede toetamine ka valdade poolt! Tore, kuna nii ju olema peakski! Loodetavasti leiab riik ja valitsus rohkem rahalisi vahendeid, et kohalikke omavalitsusi toetada. Sest kui kohalikud omavalitsused piisavalt raha riigilt ei saa, kannatab kogu struktuur koos kõigi kodanikega, kelle jaoks ju süsteem alamakstuna lihtsalt vajalikul tasemel toimida ei saa. Kelle mure see esmajärjekorras on? Riigi. Kui tahame mõelda, et meie kultuur ja keel säilitamist vajab, ja tähelepanu. Inimesed ei koli mitte niisama nalja pärast siit riigist minema…

No, ja oligi nii! Kohe täna juba kuulsin ühelt meie lapselt, et Rapla vald ongi asunud abistama nende pere remondiga, kuna nad elavad ka sotsiaalkorteris. Järelikult – on plaanis viia sotsiaalkorterid nüüd veidi paremasse olukorda, ja paistab, et eelisjärjestuses kohendatakse lastega perede korterid, kus need pered ka ise püüavad hakkama saada. Minu arust on ka selline valik õige, oleme ju ka meie oma töös näinud riigi ja kohaliku omavalitsuse turjal tšillijaid, selliseid… tee/vii/too/anna stiilis tarbijaid, kes ise midagi suurt ette võtta ei viitsi, aga kiruda riiki  ja teisi inimesi taga klatšida – selleks tarkust/osavust/jõudu + AEGA!!! näib jätkuvat küll ja küll, lõpmatult! Jah, aga ikkagi – ega lapsed süüdi pole. Või on? Ega me tea teise taaka, miks kuhugi sünnitakse või mida korda saatma. Mõne jaoks palju on vähe, teise jaoks vähe aga vahel liigagi palju! Nii et – vastust teab vaid tuul.

Nüüd aga püüan järjest riputada üles kõik kirjad, mis mulle vahepeal saabunud on ja mis minu postkastis oma avaldamise aega ootasid, õnnitlen enne veel ka kõiki sünnipäevalapsi – õhtu lõpuks saime kokku oma 6 sünnipäevalast, ka minu nooremal õel Mari-Liisil on täna sünnipäev! Anneli juba arvas, et jälle mõni tähenduslik märk – nimed on meil SVFis paljudel sarnased, nüüd ka sünnipäevad kipuvad kattuma… :) Jajah! Pange tähele! :) Ja väga-väga tore on tagasi kodus olla…

Reede, 8.02

Anneli:

Jälle üks päev …

…piduliku koogiga selja taha jäänud  :) . Mis nii viga!

Eline oli täna välimüügil Lelles ja seetõttu mina askeldasin poes. Imelik oli see päev… Kevadootus hingab iga päevaga järjest tugevamini kuklasse, tundub, ja inimesed hakkavad vaikselt juba värskema pilguga oma kodusid vaatama. Sest: meie poest läks täna ära päris palju mööblit ja mõned kardinadki on lehvides uksest välja saanud. Ega meiegi alla jää: poodi on pandud välja päris toredaid riideesemeid ja seintel on veel allesjäänud mööblitükkidest nimekirjad koostatud. Hipikapp sai täna endale ka kauaoodatud väikese riiuli jalatsitele ja näeb nüüd jälle palju põnevam välja.

Lapsed olid täna asjalikult toimetanud koos MM-ga, praegugi veel kuulen kuidas Elina mängib klaveril juba tuttavat viit. Kohe-kohe astuvad nad uksest välja, lähevad oma koju ja kes veel ka trenni. Minulgi ootavad juba lapsed kodus :)  Aga meie ise ootame Siirit… 

Hääd nädälilõppu!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Täna oli natuke kummaline päev- asju viidi rohkem, kui toodi. Paljud mööbliesemed leidsid omale uue omaniku- kes viis ära lubatud asjad, kes jälle otsustas meilt osta.

Sel kuul on abi saanud juba 15 peret, üks uus pere on ka registreerunud.

Uued annetajad: Annika, Agnes, Merje, Merike ( Jürist-Tallinnast- Keilast), Madli-Mia ja Janeliis Vahtramäe, kes annetasid meile suure kotitäie oma mänguasju.

Kuna Anneli oli täna poes, siis MM-i tuli meil küpsetamise, puurimise ja saagimisega lihtsalt “jagada”. Saime edukalt hakkama.

Kahro oli pisut pahuras tujus, kuid oma igapäevased asjad tegi ära.

Paar päeva tagasi oli kusagilt Lõuna-Eestist üks kõne. Millalgi ( võib-olla kevadel või sügisel- sõltub nende projekti rahastusest vist) tahavad sealt mõned inimesed tulla tutvuma meie tööga. Eriti meeldis neile see, et meil tegeldakse lisaks kõigele muule suuresti laste huviharidusega. Huvitav küsimus oli- ” Kui palju maksab meil ekskursioon, mida neile oma asutuses korraldaksime?” Ütlesin, et tassi kohvi ikka pakume.

Aga hetkel rohkem ei tüüta oma ridadega- pikk reis ju ikkagi vist veel pooleli. Turvalist kojujõudmist.

Parimate soovidega,

Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

Täna oli poes Anneli, mina käisin Lelles müüki tegemas. Päev läks hästi korda, kella 11 paiku oli saal rahvast täis. Väikestes kohtades on tõesti mõistlik käis ja maksimaalselt 2 tundi toimetada, sest rahvas tuleb kohe alguses. Eks ta ole, ikka esimestele parim valik:) Kutsusin rahvast ka meie Rapla poodi külastama.

Pealelõunane trenn sai tehtud, kui Raplas hiljem asjad lattu tõstsime. Oleme nüüd päris suure koguse kaupa taas kõrvale pannud, loodetavasti saame selle peagi üle anda Paldiski linnale.

Kaunist nädalavahetust!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Esmaspäev, 11.02

Tere,

täna hommikul mõtlesime küll, et meie tegemistes, asjades, arvutites kolab ringi keegi koterman, kes asju vussi tahab keerata :) Terve nädalavahetuse on olnud rivist väljas me koduleht, küll jukerdavad epostkastid, kaarditerminaliga ilmnes mingi probleem ja kassa aparaat viskas ka villast :). Nüüd tundub, et õhtuks on enamik asju toimima hakanud.

Homme on vastlapäev, aga ilmselt kuklid jätame vahele. Peame hoopis sünnipäevi – meil siin neid tulemas tükki 3 – kõik me SVF töötajad ja õpetajad – Annely, koka-Tiina ja Anne Helme. Homme võib tulla õnnitlema Annelyt, teisi sünnipäevalapsi kolmapäeva pealelõunal. Kooki ja torti saame ilmselt nädala lõpuni süüa palju ja rohkemgi veel. Ka Siiri on homme lõpuks tagasi kodus ja tuleb SVF-i, me nii ootame juba :)

Toimetamist on täna olnud palju, meid ka palju. Juba igapäevaselt me 3 ja Kahro, MM. Peakokk tegi täna jälle ahjuvormi, mis oli imemaitsev, minul oli kaasas kõrvitsasupp, seega täna oli komplektlõuna-supp, praad ja midagi magusat ka :) Seepärast me siin nii rõõmsad olemegi, et kõht täis, hea olla!  

Homse ootuses,

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Teisipäev e. täna:

Tere,

Tänast hommikut alustasime sünnipäevalauluga Annelyle. Et sünnipäeval on kombeks tordiküünlaid puhuda, panime vastlakuklite sisse kapist leitud jõuluküünlad põlema:) ja läksime Lyga-lilled ja kingitus ühes Annelyt õnnitlema. Kingituseks sai Annely soojad viltsaapad (ma ei tea, miks neid kutsutakse nimega “Hüvasti noorus!”,sest need on meie arvates väga muhedad ja mugavad jalavarjud!), mis ta kohe endale jalga pani ja lubas siin SVF-is tööjalanõudena kasutama hakata. Ja siis hakkasime kohe kooki sööma :)

Kella 13 ajal saabus lõpuks ometi Siiri, juba mitu aega käisid naised piilumas, kas ta juba tuleb:) Puhanud ilmel ja päikesest pruun, nii me Siiri koju tagasi tuli. Ja jälle hakkasime kohe kooki sööma :)

Nüüd aga kõigile pikka õhtust vastlaliugu!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Täna oli meil koolis vastalapäev ja rahvamajas valla laste lauluvõistlus. Seoses sellega oli meid täna kohal vähe. Kes kohal olid, tegid sõbrapäevaks kaarte ja südameid. 
Panin lastele kaasa teated pühapäevase vastlapäeva kohta.

Tervitustega,
Märjamaa SVFikad

13.02 Tänane tööpäev nägi välja meil kiire ning täis asjatoimetusi, igal oma tegu ning mõte.     Meie mure on vahepeal olnud SVFis ka veidi isiklikumat laadi, sellest ei saa me kuigi kõvasti ja nimesid nimetades rääkida, kuid nagu selgub, on suureks probleemiks meile saanud nüüd see, et meilt kaunikesti tuima näoga asju pihta pannakse. Nüüd plaanime oma videokaamerad veidi tihedamalt ruumidesse paigutada. Näiteks – oli olnud meil hetkeks ühel nurgatagusel laual (kuni Kahro kokanduspoolt korrastas) üks ahjuplaat, mille ostis meile Mees Metsast koos tuliuue pliidiga, et lapsed kokandustundi pidada saaksid. See võeti kaasa kellegi poolt, kel meie juurde asja oli… Kahju.

Ja teiseks, oli meie laste seas ka üks laps, kes varastamisest loobuda ei tahtnud. Tema meil enam käia ei tohi. Meil SVFis on omad reeglid ning kui nendega ei arvestata, on tee meie juurde suletud. Oleme lapsega mitmel korral varastamisest rääkinud ja andnud ka järelemõtlemisaega jne, kuid siin on vanematel kodutöö tegemata jäänud, meie enamat ette võtta ei või. Et sel lapsel keelasime meie juurde tulla, saavad nüüd aga teised lapsed taas meie juures käia. Nii et – mis oleks see muu lahendus? Laps arvas ka ise, et selle otsusega me talle liiga ei tee.

Kui inimene ära ei tunne, mis on mis, siis ei saa ka keegi teine aidata. Ainult ise inimene peab aru saama, ja laps saab sama hästi aru kui täiskasvanu. Aga kaamerad paneme nüüdsest oma ruumidesse tihedamalt, nagu öeldud.

Mis veel? No täna saime palju asju aetud, helistatud ja kirjutatud ja… Pühapäeval tähistame SVFi lastega Allika talus Märjamaal vastlapäeva. Osaleb umbes 50 last. Ubuntu, Ljuda ja Märjamaa õpetaja Tiina on seekordseteks eestvedajateks. Süüakse hernesuppi, vastlakukleid ning kelgutatakse. Buss Kehtnast sõidab välja pühapäeval kl 12.00, Raplast SVFi eest (Mahlamäe 10) kl 12.20. Kes soovib osaleda, peab registreeruma, sest bussis on piiratud arv kohti ja praeguse seisuga on kohti juba vaid üksikud alles. Kuid juhul, kui ise autoga kohale tullakse, saab osaleda ikkagi, ainult et tulekust teada anda palume ikkagi, kuna ka suppi jagada ei ole meil põhjatust tõrrest.

Täna helistas ka Tiiu Paloveer, kes pakkus välja ajad, millal kevadel taas lastega matkale läheksime. Ka sügis oli juba jutuks, ehkki sügisele kevadootuses küll mõelda ei tahaks… :) Oli ju täna tõepoolest kevadine ilm, isegi linnud laulsid kevadiselt ning võsad metsade äärtes hakkavad samuti juba värve koguma. St – kas olete tähele pannud, pajud lähevad eriliselt purpurseks kevadeti, ning lepad kollakasroheliseks. Seda ma täna tähele panin, et värvid niisiis koguvad tuure – pikalt enam talvevaikust nautida me ei saa, esimesed linnud on mõne nädala pärast saabumas.

Täna pidasime sünnipäevi edasi, sõime kooke ja torte, kringlit… Ja lapsed koos õpetaja Koka-Tiinaga valmistasid täna sushit! Eriliselt hõrgud road olid meie laual, eriliselt pidulik ka meeleolu – lilled ja küünlad, lapsed olid rõõmsad, meie ise samuti. Ka Tiiu Luht astus läbi ning jäi meiega piduroogasid maitsma.

Ma pean midagi veel isiklikku rääkima. Nimelt soovin tänada kedagi, kes spetsiaalselt minule kampsuni Iirimaalt saatnud on! Millal see saabus, ei ole õrna aimugi – jõulud olid meil ju rajutööaeg! Väga armas kingitus, ja niipea kui täna selle ülisooja kampsuni avastasin, ka omale selle kohe selga tõmbasin, oli ikkagi natuke jahe meil – Kahro ja lapsed veeretasid me õuel lumememmesid, uksed käisid kinni-lahti, lahti-kinni… :) Igatahes minu poolt ilmselt siis küll hilinenud, aga seda suuremad tänud meeldiva kingituse eest.

Egas muud, eks ole meil alati palju teha. Ka täna toodi annetus Soomest, mis olla saadetud meile Pellingi saarelt, kust olla ka Muumid pärit! :) Täname tublisid eesti naisi, kes selle saadetise meie perede jaoks kokku panid, ning tänud ka Marko Lesomäele, kes annetused kodumaale ära tõi.

Ja suur-suur tänu ka Raplamaa Ettevõtlike Naiste juhile, Kaidi Mikkusele, kes meile taas Santa-Mariast tortillasid saatis. Jõudsime täna neid juba ka mitme kasti jagu peredele ära jagada, poes on selline kraam ju üksjagu kallis – praeguste hindade tõusu juures ei jaksaks meie pered neid endale lubada. Nii et – taaskord tänud Kaidile!

Kaunist õhtut nüüd minu poolt, jätkavad kokkuvõtetega tänasest päevast meie tublid naised.

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Täna lõpetasime tunni ära veidike varem, kuna tüdrukud pidid tantsima minema. Harjutati homseks sõbrapäevaks. Kes kohal olid, tegid sõpradele kaarte ja joonistasid mälestuseks pildikesi. Muidugi ei puudunud üheltki pildilt süda. Kõik tegid tööd väga salakavala näoga.

Tähistame sõbrapäeva homme ka SVFis. Küpsetame pannkooke ja proovime kookidest tordi valmistada, sööme  kommi, laulame ja lustime üheskoos.

Käisin täna Raplast läbi ja sain ära anda nimekirja abivajaja soovidega. Ly lubas paki reedeks kokku panna, siis saan perele toimetada.

Rapla SVFis tabas mind väga meeldiv üllatus – Siiri oli minu jaoks reisilt kaasa toonud kingituse, just minule mõeldes. Nii armas!!! Tänud veelkord minu poolt. Kingitus leidis endale igati väärilise koha.

Graafiku saadan reedel. Hakkasin käima soome keele kursusel ning ei jõua täna õhtul trükkima hakata.

Terviseid  ja imeilusat sõbrapäeva soovivad õpetaja Tiina ja SVFi lapsed

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Anneli:

Tere!

Täna tulen häbiga rääkima unustatud asjadest… Noh, mõnikord lihtsalt juhtub nii…

Kui täna tüdrukud tulid süüa tegema, siis teiste asjade seas valmistasid nad meie pidulauale sushit. Nii mõnigi võib arvata, et oi mis priiskamine, aga ei… Üks hea annetaja oli terve sushikomplekti (vetikalehed, marineeritud ingveri, wasabi pasta, sojakastme) puistanud lihtsalt ühte kotti riiete alla peitu koos 5minuti putrudega. Mina vist isegi sel hetkel toas ei olnud, sellepärast ei oska ma ka inimest tuvastada. Igatahes: suurepärane kingitus meie lastele! Aitäh Sulle, kes Sa iganes ka olid ja meile nii vahva kingituse tegid!

Meie usin õpetaja Koka -Tiina otsis tänaseks kohe mitme erineva maitsega sushi retsepti, üks maitsvam kui teine. Tüdrukutele selline mässamine kohe päris meeldis, aga maitsta ei julgenud paljud. Kes ei söö kala ja kes kartis wasabi pastat. Noh, selle irrrrrrrrrmsa ingveri ma maitsesin küll ära, aga ega see väga mokkamööda ei olnud. See-eest sain elamuse, mida mõnda aega veel mäletada :)

Siis külmiku kallal asjatades leidsid tüdrukud ka järelejäänud muffinid üles. Ka neist ei ole me veel lobisenud. Lea Leopard, juba meie vana tuttav, astus mõni päev tagasi, esmaspäeval,  poeuksest sisse, endal nägu naerul (muide, ta on alati selline rõõmsameelne, uskumatult reibas naine!) ja ütles: “Noh, ma ju palusin sinul ka teise tuppa tulla!” Minu küsimise peale, “Mis siis lahti ?”, ei tulnud muud vastust kui kõgisev naer. No mes sa heng ikka ütled… ja kadunud ta oligi. Kui ma poest teise tuppa lõpuks jõudsin, siis avastasin laualt suure kasti roosa-valge kreemiga kaetud muffineid. No nende pärast ta mind ju kutsunud oligi… Aitäh Sulle, Lea, nii toreda kingituse eest! Lapsed sõid, kreemivõru ümber suu ja tahtsid lisagi.

Igatahes palun mina nüüd südamest vabandust, et kaks nii vahvat asja olime unustanud teiega jagada.

Aga paar sõna lisaksin hea meelega sünnipäevadest ka. Siiri on imelisel kombel ennast ümbritsenud inimestega, kellel on ühel ja samal kuupäeval sünnipäev: Koka-Tiina, Eidapere õpetaja Anne Helme, mina, üks meie oma poistestki on samal kuupäeval sündinud :), noh ja nii mõnigi veel. Aga võib olla on ka vastupidi: et tema tõmbab meid ligi???  Ei tea, nüüd läks liiga keeruliseks. Pöörduks siis põhiteema juurde tagasi :).

Nimelt. Eile, teisipäeva hommikul, kui mina jõudsin oma koormaga SVF-i, astusid Ly ja Eline kuklitel süüdatud küünalde ja laulu saatel sisse… Mu süda pidi seisma jääma… See oli lõpmata armas. Ja armsamaks see päev veel läks… Kingipakki avades vaatasid mulle vastu Hüvasti Noorused – vildid nagu nõuka-ajal… Lukuga ja kummitallaga ja puha…  Njah, ma ju olengi juba nii vana, et neid kanda! Head kerged ja mugavad, need jäävad nüüd minu tööjalatsiks kuniks päike kõrgemal ja heledamalt paistma hakkab. Ega see 40aastase keha järelvedamine 35aastasele hingele ongi juba raske :) , peavadki kergemad jalanõud olema. Igatahes: ma tänan südamest ja kogu hingest kõiki, kes meid sellel päeval meeles pidasid! Eriti tänan lapsi, kes meile nii palju kallisid kinkisid!! Ja veel: aitäh Siirile, kes oma murjaminäoga oli meie sünnipäeva peakink! Tema ju saabus täpselt meie sünnipäevaks koju, meie juurde!!! Kodu ju ootas koju!!!

Hää om olla…

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eline:

Tere,

tänasel päevalgi tähistasime sünnipäevi. Eile ei saanud ei Anne ega Tiina tulla, täna siis katsime taas laua-lastel oli Tiinaga ka kokandustund, nii et laud sai rikkalik-soe pirukas, sushi, torti-kooki-kringlit :). Hommikupoole olime Lyga kahekesi, Annely tuli tööle pealelõunal, tema piigat vaevab kodus silmapõletik.

Kuller käis 2 korda, üks tõi paki, teine Santa Mariast suure koguse tortillasid, mida saame taas nii peredele jagada kui siin kohapeal kokkamiseks kasutada. Poe poolel ikka tegemisi jätkub, rahvast liigub, aga kuidagi vaikne tundub. Võibolla nuusutavad kliendid väljas algava kevade lõhna, tunne on küll selline, et kevad on kohe ukse ees, hommikul oli termomeetri näit +3, kui raplasse jõudsin.

Tänased annetajad Alme Piisang ja Anne Ummalas, suured tänud teile!

Kaunist õhtut!

Eline

14.02 Neljapäev. Homme on meil Eline viimast päeva tööl! Eline suundub edasi oma ülikoolis omandatud teadmistepõhisele ametipostile. Nii et – kes soovib Elinega homme veel mõtteid vahetada, teda heade sõnadega rõõmustada, astugu meie juurest läbi. Sest küllap ka Eline ise veidi homme kurb on, nagu meiegi oleme. Kuid elu on elu.

Nüüd aga kokkuvõtted, minu poolt peale kena õhtu jätku soovimist tänaseks ei tule, minu tänane päev möödus teisi toimetusi Tallinnas tehes. Ka homme mind majas ei ole, olen SVFis järgmisel nädalal kohal kolmapäeval ja neljapäeval.

Eline:

Tere,

hilja on juba, püüan siiski mõned read kirja saada. Meil on ju lugejaid, kes me tegemistel-toimetustel igapäevaselt silma peal hoiavad:) Tänane päev sai kirja mööbeldamise, jääkide hävitamise ja igapäevatoimetustega. Nimelt on meie huvikeskuse poolest saanud justkui diivanikaubamaja, seega tõstsime osa diivaneid välja ja püüame neile uued omanikud leida. Samas sai ukse tagant osa kappe tõstetud asemele, et saaks laste huvitarbeid paremini liigendada ja köögiski saaks vajalikku kraami paremini paigutada.

Jääkide hävitamise all pidasin silmas möödunud päevade pidustuste toiduülejääkide ärasöömises-tänagi oli veel sushit, kringlit, torti! Ja lastel oli Tiinaga kokandustund – nad valmistasid maitsva kana-riisi salati ning Tiina oli kaasa toonud omavalmistatud jäätisetordi, mis oli ülimagus, aga see-eest väga hea. Parem kui mistahes poejäätis.

Annelyga pidasime poe poolel plaani ja panime kirja näpunäiteid, kuidas edasi toimetada, mida vaja poes igapäevaselt teha, kuidas käib meil kauba hindamine ja poepidamine SVF-i moodi – sest kallid lugejad, järgmisest nädalast te mind enam poes teid tervitamast ei leia – küll aga ootavad teid Annely ja Siiri!

Kogu aeg on tunne, justkui oleks unustanud midagi – muidugi, täna on ju sõbrapäev! Nii mõnigi lilleõis, šokolaad ja kaart vahetasid täna vastastikku omanikke :) Nagu MM meil vahel humoorikalt ütleb: “Hommikuti tuleb ikka naised ära muljuda! (st kallistada)”, seega kallistusi vahetasime ka. Ja tänan väga oma tubli abilist Laurat!

Kaunist õhtut!

Eline

15.02 Reede. Täna oli Eline viimane tööpäev SVFis, avaldan kohe ka tema kokkuvõtte. Lisan vaid, et Eline oli tubli poepidaja meil, minu arvates talle väga sobis see töö! Ja millegipärast ma arvan, et kord Eline oma poe ka veel teeb! :) Aga meie õnnitlused ja head soovid tema edaspidise ametiposti pidamiseks on siirad ja soojad! Mingu hästi Sul, Eline! Ja suured tänud Sulle meie juures tehtud töö eest!

Eline:

Hei,

See on ilmselt minu viimane blogipostitus, kallid lugejad. Oma viimase tööpäeva õhtuks suutsin ma jääda täiesti haigeks ja seepärast olen nüüd hommikul veidi virgema olekuga kohe arvuti taga. Olin mõttes teinud endale veel viimaseks tööpäevaks pisikese nimekirja, mis võiks poes ja huvikeskuse poolel veel aidata ära toimetada, nii me siis hommikul kohe Lyga alustasime.

Pakkisime lahti kommipakid, mis olid jõuludest jäänud, piparkoogid said lauale söömiseks, kommid osa kaasa lastele pühapäevaseks vastlaürituseks. Kuna neljapäeval sai köögipoolele tõstetud riiuleid, siis üritasime kogu toidukraami ja kuivained ilusti ära sorteerida ja riiulitele paigutada, et oleks hõlpsam leida.

MM oli kohal ja toimetas peakoka ametis. Selle nädala menüüs on olnud meil 3 riisirooga-eile siis lõpetasime pilaffiga :) ja külmikus oli veel üks kook, mis ootas sööjaid.

Poe poolel sai täiendust hipikapp ja stangedele läks mitmeid kostüüme veidi volüümikamatele naistele. Aitäh ka Kätlin R, kes meile asju tõi. Eile toodi kohale ka üks pesumasin ja külmik, kuid annetaja ei soovinud oma nime kirja panna.

Enne kui arugi sain, oli õhtu käes. Päev otsa üritasin mitte mõelda sellele, et see on mu viimane päev. Aitäh sõpradele, kes mind meeles pidasid ja heade soovidega uutele radadele saatsid. Usun, et kohtume ka edaspidi SVF üritustel!

Aitäh kõigile!

Eline

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Tänane päev algas algas meil Elinega kööginurgas. Panime toiduained eile paika saanud riiulitele. Ja toidunõudele saime täna veel ühe kapi, millel MM monteeris uksed eest ning “välja tuli” meie jaoks vajalik riiul. Siblimist päeva peale oli nii mul, kui ka MM-l üsna palju. Anneligi “vilksatas” korraks läbi – olles täna teel oma väikse lapsega punktist A punkti B, arsti juurde.

Annetusi toodi ka üksjagu, kuid nimede avaldamisest suurt ei arvatud midagi. Võin lihtsalt öelda suured tänud inimestele, kes aitasid täiendada meie “hipikappi”, kui ka neile, kes tõid pesumasina ja külmkapi.

Raikküla valla sotsiaaltöötajaga sai saadetud ka paar karpi tortillasid ning maitseaineid abivajajatele. Piia ja Tiina tulid õhtueeli pühapäevase väljasõidu kohta plaani pidama ja asju juba kaasa võtma selle tarbeks. Ja lisaks muule hoolitses ka MM täna meie “ninaesise”eest. Menüüs oli taimne risotto.

Ja maitsava söögi kõrvale oli üks lahe juhtum. Uks läks meie söögi ajal lahti, kuid sisenejat ei märganud. Kuid äkki ilmus nähtavale üks pisike umbes kolmene laps, kes tuli kiirel sammul otsejoones lipu juurde- puudutas teda ja astus eemale. Siis nägime ka ema, kes teda ärakutsuma tuli, kuid poiss uudistas edasi ning äraminekust ei arvanud midagi. Lõpuks sai ema temaga ikka kaubale.

Kurb muidugi, et Elinel täna viimane päev meie seltsis oli. Kuid terve päeva jooksul ei tekkinud sellist tunnet. Ju kõike seda sai vist pideva asjatamise taha aetud. Edu muidugi talle uues ametis!!!

NB! Väike Getter tuli ju eile suure hulga õhupallidega meid õnnitlema Sõbrapäeva puhul. On teised nüüd lipu kõrval aukohal lehvimas.

Parimate soovidega,

Ly

17.02 Pühapäev. Täna pidasid SVF lapsed Vastlapäeva! Piia, Ljuda ning õpetaja Tiina Märjamaalt olid selle lustaka ürituse eestvedajaiks, ning nagu telefonitsi Piia(Ubuntu) teada andis, oli kõik kenasti ja hästi läinud, keegi lastest viga saanud ei olnud – mis on meie alatine mure, et SVFi üritused jumala eest kellelegi õnnetusi ei põhjustaks, muidu oleks keeruline meil midagi uut ette võtta. Nii et – alati oleme seetõttu eriliselt valvel, pole ju tegemist oma lastega vaid vastutame iga pere laste eest!

Nüüd aga kokkuvõte lumepeost, mille õpetaja Tiina saatis, omalt poolt lisan suured tänud Allika talule – Märjamaale, Reval Cafe´le Tallinnasse, tädi Annele Inglistele ja meie kõigile õpetajatele – Tiinale, Piiale ja Ljudale!

Õp. Tiina:

Tere!

Täna said meie lapsed osa tõelisest talvisest lustist. Ilmataat on sel aastal meie kodumaad kaunistanud paksu lumevaibaga ning vastlapäeva saanisõitu ära jätta olnuks patt.

Rapla lapsed koos õpetajate Piia ja Ljudaga jõudsid nii nagu kokku lepitud kella üheks Märjamaale kiriku parklasse, kus edasine sõit minu juhatamisel jätkus. Kahjuks on ikka nii, et peredega lepime tuleku osas kokku, kuid mõni lapsuke jääb ikka tulemata ja ei teata ka. See on kurb, oleksime ju kellegi teise saanud kaasa võtta. Kiriku juures
keeldus üks tüdruk bussi istumast kuna talle ei meeldinud bussis olev poiss ja nii ta otsa ringi keeraski ja koju tagasi vantsis. Eks ta ise tea. Ei kujuta ette, kuidas sellised lapsed, kes ainult oma tahtmist taga ajavad, elus hakkama saavad. See tänane käitumine oli Piiale, Ljudale ja mulle küll kurb vaadata. Aga nagu Piia ütles: “Eks sa ise
tead, jääd vastlakuklitest ilma”.

Meie sõit aga läks lõbusasti edasi ning ei kulunudki enam kaua kui Allika talu parklasse jõudsime. Bussiaknast märkasid lapsed kohe õues sõitvat hobust. Bussist väljudes, hakkas  Ljuda  lastele paksemaid riideid kaasavõetud kottidest otsima. Talvekindaid tuli jagada pidevalt kuna kootud kindad märjaks said. See oli väga hea mõte, et te tagavarariided kaasa andsite.

Piia seadis koos lastega sammud suure kelgumäe suunas, kus siis osa seltskonnast vastaliugu laskma hakkas. Järgemööda said kõik tunda Allika talu pererahva ja kahe toreda ratsaniku (Jane-Ly ja Regina) lõõgastavat reesõitu. Lustakaid kilkeid kõlas kaugele. Ikka ring -ringi järel. Sõitjate järjekord ei tahtnud kuidagi kahaneda. 
Samal ajal said lapsed koos perenaisega tutvust teha šetlandi miniponiga. Täpiline väike poni sai laste lemmikuks oma erilisuse tõttu ja kui Jane-Ly siis talle selga istus ja ratsutama hakkas oli naeru küllaga – poni liikus justkui õmblusmasin, kiiresti ja imetillukeste sammudega. Kõrvalt oli seda väga naljakas vaadata.

Suures lõbus, kelgutades ja saanisõitu tehes, möödus aeg kiiresti ja oligi söömaaeg käes. Piia tädi, Anne, oli lastele valmistanud suure termosetäie hernesuppi. Supp oli tõesti väga maitsev, täis suuri suitsulihatükke. Nii mõnigi palus juurde. SUUR, SUUR AITÄH TÄDI ANNELE!

Kõht sooja suppi täis, kõlas Piia vali hääl, mis andis teada,et algab vastlakuklite söömine. Siinkohal täname me kõik Reval Cafed, kes meile 100 imemaitsvat vastlakuklit küpsetas. Mina igatahes ei olnud üle pika aja nii hea koostisega vastlakuklit saanud – pehme ja koduse maitsega. Vahukoort oli pandud ikka rõõmuga ja see oli ehe vahukoor. SUUR TÄNU REVAL CAFE TÖÖTAJATELE TOREDA MAGUSA ÜLLATUSE EEST! Mina arvan, et nüüd said küll lapsed vastlakukli isu mõneks ajaks täis, kuna kõik said süüa just nii palju kui kõhtu mahtus. Piia eestvedamisel tegime kukleid süües ühe toreda ühispildi.

Lapsed said veel saanisõitu teha ja ka perenaise abiga ratsa sõita. Juba soovitigi talli telefoninumbrit, et ratsutamas käia hakata. Annan numbri esmaspäeval Ly kätte, eks siis tüdrukud ise küsivad.

 Ära tulles tuli üks vanaema oma lastelastele järgi ning tänas väga meie organisatsiooni nende toredate ürituste eest. Ta ütles, et nende lapsed ei saaks muidu kuskil käia. Sellised tänud teevad alati südame soojaks. 

Lapsed jäid meie arvates päevaga väga rahule. Täname Siirit, pererahvast, Jane-Lyd, Reginat, bussijuhti, Piiat, Ljudat ja lapsi selle toreda vastlapäevaürituse eest!

Õpetaja Tiina lastega!

18.02 Esmaspäev. Uus nädal on alanud, minu jaoks töiselt mitmel rindel. Püüame kirjutada ka ühe uue taotluse rahalise toetuse saamiseks, oleme saanud rahalisi annetusi inimestelt ja ka organisatsioonidelt huviringide toetusteks, mõneks ajaks saame nüüd nende asjadega rahulikult hakkama, kuid rahalist toetust küsime seekord oma tegevuskuludeks. Kui tegijaid ei ole, pole ju ka tegusid. Plaan on rohkem inimesi tööle meile leida, oleks tarvis inimest Eline asemele, aga ka mulle oleks abilist vaja.

Nüüd aga tänased kokkuvõtted meie tublidelt naistelt:

Anneli:

Hei!

Tänasest üksi SVF-i poes… Natuke kurb on, sest ei ole enam seda kindlustunnet, et Eline on kohe-kohe jälle uksest sisse astumas, aga noh… tööd on piisavalt, et mitte liiga kurvaks muutuda. Pealegi ei maksa vist niiväga üldse nukrutseda, sest Eline, noor inimene, sai uue, huvitavama töö ja elu läheb edasi.
Vesiroosi Gümnaasiumi 12A klassi noored annetasid täna meile riideid ja jalanõusid, tegid nad seda ühiskonnaõpetuse tunni raames. Tublid noored, mis me ikka öelda oskame! Aitäh veelkord!  

Uksetagune sai täna õgvendust, palju mööblit läks OMA koju :) . Veel mõned esemed ootavad järeletulemist. 

Tüdrukud teisel pool said täna maitsta MM-i valmistatud makaronirooga, minulegi jagus. Oli hää… Nüüd nad seal teisel pool hullavad oma kõpskingakestega (tüdrukud, mitte MM :)  ) .  

Päev on läinud asjaette, nüüd homset ootama, mis muud! 

Kõkke hääd jälki ja viikõrd! 

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Esimese päeva ilma Elineta – hakkama saime Anneliga. Aeg kadus toimetades kiirelt. Annetusi toodi, kuid uusi nimesid üles anda pole. Osad asjad jäid homseks sorteerida.

Samuti sai jooksvalt paari peret aidata. Ja ukse taga on praegu pea-aegu kõik asjad ühele perele kinni pandud, ootame, et järgi tuldaks. Üks pere viis aga oma mööbli juba täna ära.

Muidugi hoolitses MM meie söögi eest – menüüs oli makaroniroog liha lisandiga. Ega me nädala algul teda kohe väga vaevama ei hakanud, kuid ootel töödest tegime juttu küll. Lapsed olid ka kohal – Anu, Janeliis, Eneli, Kelli ja uus tüdruk Marite astus läbi.

Piia tõi õhtul ära eilse ürituse asjad. Ja minust nad sinna jäid…

Parimate soovidega,

Ly

19.02 Teisipäev. Väga palju on täna olnud minul asjaajamisi, homme aga olen SVFis ning samuti ülehomme. Saatsin ka taotluse koostöö tegemiseks SA Heategu´le. Vaatame, mis saab. Minu poolt kaunist õhtut ja kohtumiseni homme!

Nüüd aga Anneli ja Ly kokkuvõtted:

Anneli:

Tere!

Tänase päeva võtmesõnaks osutus “lasteosakond” :). Nii mõnigi klient pidi täna mind poe teisest otsast leidma, sest seal ma suurema osa veetsin. Ausalt öeldes ei ole seal veel mitte kõik korras, aga silmailu sain ikka saavutatud. Plaane on … :) 

Getry, hea laps, tõi täna meile leitud kaardid NATALIA KUGAN´i nimega, raamatukogu kaardi teisel poolel lapsekäega allkirjastatud nimega Melissa. Palume teadet levitada, siis saavad kaardid omaniku juurde tagasi. Järele võib meie juurde SVF-i poodi tulla.

Üllatus-üllatus, täna ei teinudki lapsed süüa, voltisid hoopis. Ja mida imet veel… Tulge vaatama, mis ma ikka lobisen! 

Täname ka annetuste eest, mis täna kohale toodi! 

Kohtume homme jälle!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

Tere,

Ei saanud täna õieti uksest sissegi, kui juba olid esimesed annetajad kohal. Lisaks oli enne kümmet ka mitu kõnet juba. Ja tuligi usinasti asju sorteerima hakata, ühtlasi ka peredele pakkida. Eilsest- unustasin, et läbi astusid Aare Hindremäe ja Margus Mikomägi !!!

Päev möödus taas kiirelt. Isegi Annelit teisel pool nägi harva. Õnneks oli ikka asju, mida müüki viia. Kahro ja MM olid ka kohal. MM tõi uue antenni ruuterile, mis meilt ärandatud oli. Tiina Märjamaalt tuli peale lõunat ka. Võttis kaasa ühe pere tüdrukutele riideid ning jalatseid. Lisaks mõned paarid kindaid “Pillerpalli” lasteaiale vahetuskinnasteks. Üks pere viis ära neile lubatud 2 kušetti.

Parimate soovidega,

Ly

20.02 Täna oli väga tegus tööpäev SVFis! Saime palju tehtud. Mina olin poe poolel, teised huvihariduspoolel kööki uuendamas. Minu päev möödus põhiliselt paberitöid tehes, kirjadele vastates + igasuguseid jooksvaid küsimusi lahendades. Ka muld sai vahepeal ära toodud, et meie lilled ümber istutada ning ka et – ometi juba kevade ootuses seemned mulda panna, et oleks meil omal OMA salat, till, basiilik, petersell kasvamas. Ma usun, et meie kokandustunnid, mis tänagi meil aset leidis ja millest palju lapsi osa võttis ja kus väga maitsev toit taaskord valmistati!, ma usun, et mida kevade poole, seda rohelisemaks meie toidud muutuvad! :) Tore.

Mees Metsast koos meie naistega, nagu öeldud, toimetati köögi poolel. Ja plaanime ühe annetatud pesumasinatest nüüd hoopis meile omale jätta, on tarvis! Loodame, et annetajad ei pahanda, et osa annetustest meie enda kasutada jääb, kuid tõesti – vahel on vaja ja kasutegur on mõnest asjast ka kordi suurem kui ära andes. Nt mõni pott või pann – lapsed õpivad nendel nüüd süüa tegema, vahel 10 last korraga või isegi rohkem. Teiseks nt mõni arvuti – ka meil endal on keskuses vahel arvuteid tarvis. Kapid – saame ju asju sisse paigutada jne. Et vältida segadusi, tuleks meile annetades teada anda, kui konkreetselt soovitakse, et esemed abivajajaile läheksid, nii me ka siis teeme – ei pane müüki ega kasuta ise. Selle lõigu lõpetuseks ütlen, meil on väga palju asju ja igasuguseid esemeid SVFis, meile endale jääb kasutada siiski kaduvväike osa. Veelkord – täname kõiki annetuste eest ja soovi eest meie töös osaleda või kuidas keegi tahab või saab või mõtleb – kaasa aidata.

Nüüd ühest asjast, mida tahaksin ka siin täna veelkord välja hõigata. Meie juures käib tihti üks väga kena inimene, endine ajakirjanik -praegune pensionär, kes ka ajalehtedega oma artiklite näol küllaltki agaralt koostööd teeb. Juba ammu on ta kurtnud, et tema kodune arvuti katki on, ja ta seetõttu Rapla Raamatukogus peab kirjutamas käima + oma suhtlust üleval hoidmas – meilid jne. Oleme talle püüdnud arvutit leida, aga asjatult. Linuxi programm talle ei sobi, kuna tema endised tööd kõik wordis on, siis tähendaks see talle üksjagu teisendamisi, milles ta eriti tugev ei ole – tegu on naisterahvaga. Ta ei lubanud meil tema nime nimetada… Arusaadav. Kuid ometi küsime veelkord nüüd päevikus – kui kellelgi on üle mõni arvuti, mida tema kasutada saaks, oleksime väga tänulikud, ja muidugi tema ka. Palun andke teada, kui keegi tahab mõnest arvutist kodus lahti saada – töökorras arvutist. :)

Nüüd aga “vilusoveerima” pikemalt ma ei hakkaks, tahaksin ainult öelda, et väga tore on SVFis toimetada ja seal “meie” keskel olla. Poes käivad meil toredad kliendid, lahedad inimesed lahedate mõtetega! Ja tänasest on meil ka talveriided 50% odavamad, müüme poodi tühjaks – tasub tulla vaatama, küll ka järgmisel aastal talv tuleb, ja moe pärast karta ei maksa, moes on see, mida iganes kellelegi kanda meeldib!  Homseni! :)

Nüüd aga õpetaja Tiina kokkuvõte Märjamaalt:

Tere!

Valmistasime teisipäeval värvilisest paberist riigilippe ja arutasime üheskoos, kas Eestis on hea elada. Lapsed arvasid, et neile meeldib Eestis väga ja nad ei kujuta ette, et peaksid siit ära kolima. Kuid samas lisasid juurde, kui oleks vaja ikka palga pärast Soome tööle minna, siis nad seda vist teeksid. Juba praegu käib  paljudel üks vanem Soomes tööl ja seetõttu oli teema nende jaoks tuttav.

 Meenutasime  veel meie ühist vastlapäeva, mis kõigile suurt vaimustust pakkus. Sain lastele ära jagada vastlapäevast järgi jäänud kommid.

Täna ajasime mõnda aega niisama juttu koolist ja väljaspool kooli toimuvate huviringide   osavõtmisest. Suurem osa meie kooli lapsed käib rahvatantsus, mis on ka meie ringi laste põhiline hobi. Kolmapäeval tulevad nad kohe pärast tunde minu juurde, siis peavad nad jõudma veel kodust läbi käia kuna kella viiest algab juba tantsutrenn. Kiitsin täna lapsi ja küsisin, et kuidas te seda kõike ühe päeva jooksul jõuate, vaja ju õhtul homseid koolitöid ka teha. Nemad olid kõik väga positiivsed ja ei arvanud, et see neile väsitav ei ole. Kes teeb, see jõuab.

Mängisime ringmänge ja sõnamänge. Kes soovisid, said joonistada pildi oma kodust koos pereliikmetega.

Kosutasime ennast muffinite ja magusa joogiga.

Tiina ja lapsed

21.02 Tänane päev taaskord asjatoimetustest tulvil! Meil SVFis on nii tore õhkkond… Lapsi oli täna palju, kõik toimis ning sujus nagu ühes heas “kodus” olema peabki. :)

Minul täna oli tegemist põhiliselt lillede ümberistutamisega, selleks kulus terve päev! Saime maha pandud ka seemned, nagu eile lubatud – till, salat, basiilik ning rukola. Kuna meie suure akna taga Päike täna nii soojalt paistis, arvan, et nädalaga on mõni idukene juba  nähtaval. …Ning isegi kaktused said uue mulla, ehkki neid istutada oli paras tükk tööd – vaat kus on ikka taimed, kaitsevad ennast nagu jaksavad – ei saagi mulda panna, ei tule ju kinda küljest lahti! No, aga kelle jõud üle käis? Igatahes lõpuks nad kõik pottides olid, oma uut värsket mulda nautimas. :) Tore, mingu nüüd ilusti kasvamaie!

Ly´l paistis täna palju tööd olevat, käidi abi järel ning ka abi küsimas. Ei tahtnud tema laua eest järjekord ära lõppeda… Eriti tore oli, et üks tugiisik ühele pikaajalisele töötule mehele tuli täna ning viis rõivaabi. Ning jutt, mida ta rääkis tegi väga head meelt! Nimelt on võetud Rapla vallas tõsiselt ette, et inimesed, kellele on tugiisikud määratud, et need inimesed tõesti jalule aidata: kõikvõimalik esemeline abi, aga ka töö. Antud juhul aidatakse mehel taastada autojuhiload, et ta saaks omale kohase töö, eelmisel tööl jäi ta eemale töövõimetuse tõttu (vist juhtus midagi tervisega ja ta ei saanud enam endisel kohal edasi tegutseda, nagu aru saime.) Kas pole tore?

Ning Anneli oli täna poes. Paistis, et rahvast liikus palju. Anneli koristas, võttis tolmu, pesi põrandaid jne. Kevad tuleb – tõeline suurpuhastus on meil alles ees!

Mees Metsast oli täna väga asjalik, nagu ta meil ka muidu on, aga täna ta viis ja tõi ja tegi ja ehitas ja mässas ringi nagu üks mees mässamaa peab, kui ta midagi tõesti korralikult korda tahab saada.

Gerly astus läbi, õpetaja Gerly. Temalgi oli eelmisel nädalal sünnipäev olnud, nii me seda täna ka tagantjärele pidasime – oli tort, oli Gerly küpsetatud kook, oli sünnipäevalaul, mida koos lastega laulsime, aga pärast oli töö ja töö. Gerly paigutas oma käsitöönurka ümber.

Kahro abistas täna samuti asjalikult nagu alati. Küll pesi ta põrandaid, küll aitas asju tassida. Kahrost on meil palju abi, tore et meie juures tööl on.

Ubuntu tuli jälle täna – üllatus bussis! Oli meile kaupa toodud, nii et andis tirida ja sikutada. Aga mis mina sellest tean, kes ei tirinud ju ega sikutanud? :) Kuid jah, kõrvalt vaadates oli palju tegemist neil. Homme pidi jätk tulema. Saame tõenäoliselt ka ühed kapid ning riiulid, millest osa on hea meel edasi anda sellele samale naisajakirjanikule, kellest eile kirjutasin, ta kurtis, et oli omale uue riiuli ostnud, aga kui kodus kokku hakkas panema, olid liimitud kohad kõik lahti tulnud, et oli nii vähe liimi vahele pandud… Ja siis ta arvas ja kommenteeris, et tänapäeval mööblit nii tehaksegi, et kohe jälle uue peaksid ostma! No, omamoodi õigus tal on tõesti. Aga see meie kallis ajakirjanik, kes palus oma nime mitte nimetada, on meil väga muheda huumorimeelega! :) Jutt läheks pikaks, kui hakkaksin kõike ümber toksima, mida tema meile vahel jutustab või teada annab. Ta on eesti keele filoloog ning lisaks olnud ka kooliõpetaja – keele nalju on tal palju… Nt, olla ta kord ulakatel teismelistel poistel kamandanud tööd teha sõnaraamatuga, ning otsida tema pakutud sõnadele tähendused. Seal olla siis olnud niisugused sõnad, nagu nt türatron jne. (http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCratron ) Pärast olnud palju tegemist, et poiste käest sõnaraamat kätte saada! :)

Tänaseks õhtuks kõik minu poolt, olge terve ja ilusat õhtut!

Õpetaja Anne Helme Kehtnast:

Tere

Ei ole ma kuskile kadunud, aga natuke rohkem kui tavaliselt on muresid.

04.02. toimus Kehtna ring taaskord Sotsiaalkeskuses (Noortekeskuse remondi tõttu) ja uskumatu lastele meeldis see niivõrd, et tahtsid veel teinekordki tulla. Tekkis palju küsimusi töötute kohta, kes keskuses hommikupoole käivad. Miks nad on töötud, miks nad ei lähe tööle, kas neile ei meeldi töötada, miks nad nii palju joovad jne jne. Arutada oli nii palju, paljud lapsed polnud kunagi sotsiaalkeskuses käinud, uuriti erinevaid töövahendeid, mis milleks on. Lapsi oli kuus, jõime palju teed ja sõime veel rohkem vastlakukleid sel päeval.

05.02 Eidaperes oli 14 last kahes vahetuses, tegime mosaiiktehnikas kuumaaluseid ja mõned tegid järgmiseks korraks uue pildi tagapõhja. Ka Eidaperes olid meil arutlusel rasked teemad kuna Eidapere koolis käis enne lõunat politsei peksmise pärast ja üks poiss jooksis politsei eest minema. Siis rääkisime, mis kaasneb tegudele, kokkuvõtvalt püüdsin neile selgeks teha, et oma tegude eest peab vastutama ja kui julged teha, siis peab julgema ka vastutada. Kuna eile sai keskuses kohe rohkem tehtud vastlakukleid prooviks :) siis saime ka Eidaperes veel neid süüa.

11.02 Vastlapäeva meeleolu, tegime akvarellvärvidega talvepilte ja joonistasime vastlapäevast, tuletasime meelde vastlapäeva kombeid, millest meil oli ka juba juttu olnud. Lapsi oli 5. Oli küll vastlapäev, aga tõin lastele tordi, pidasime natuke minu järgmise päeva sünnipäeva ja rääkisime ka neljapäeval saabuvast sõbrapäevast.

12.02 Sain lastega kokku juba hommikul 9.30 Paluküla mäel vastlaliugu tehes. Toimus kooli ühisvastlapäev koos vanematega. 11.30 viisin ühe haige lapse koju, kes jäi mäel haigeks ja taas kohtusime Eidaperes 13.00 ringis. Õnnitlusi muudkui tuli ja tuli, lapsed aga muudkui tegid kaarte mulle ja oma sõpradele. Joonistasime 3 meetrit pikale paberile vastlapäevast, igaüks seda, mis talle jääb meenutama vastlapäeva. Lapsi jõudis, veel peale väsitavat mäge, ringi 11. Need lapsed, kes jõudsid ringi said samuti torti süüa, sest ka neile lastele olin organiseerinud kodutehtud tordi.

18.02 Kehtnas oli 6 last, tegime täppistehnikas käsitööd. Ajasime lõnga nõela taha ja tegime muumidest tuttavatele tegelaskujudele 3D efekti. Nagu väga vanasti sai kunagi tehtud, joonistus sellele naaskliga torgitud augud ja lõpuks lõngaga neist aukudest tehtud kontuur, aga lapsed andsid sellele uue kaasaegse nimetuse 3D Muumitroll, Sniff, tädi Filibionka, väike My ja teised. Seda tööd taheti teha ka järgmisel korral kuna ilusaid pilte jõuti ainult üks teha, aga taheti ka teisi. Lapsed said veel soojasid õunarulle süüa :) siiani kui mõtlen tekivad neelud, nende maitsvate soojade õunasaiakeste järgi.

19.02 Eidaperes oli 15 last. Kõige vanem poiss oli 15, kes ajas lõnga nõela taha. Alguses küll torises natuke, et see pole poiste töö aga varsti oli juba väga kogenud vend nagu ta ise ütles. Väga tore oli ja ka siit paluti mul veel paljundusi teha, et teeme veel seda huvitavat tööd. Võtan laste tungivat palvet kuulda ja teen veel neid pilte juurde. Kahju on see, et ma ei saa esmaspäeval-teisipäeval nendega kokku kuna olen tütrega Tartu haiglas uuringutel, kuid lubasin et need päevad teeme koolivaheajal kindlasti tagasi ja rohkemgi veel. Nii, et lapsed on teadlikud, et ringe ei toimu esmaspäev-teisipäev, küll aga on lisaaeg koolivaheajal.

Ilusat õhtut soovides Anne ja loodan, et murekoorem meid kedagi maha ei suru. Pea püsti ja ikka edasi, läbi raskuste tähtede poole:)

22.02 Reede. Tänase päeva kohta pajatab pikemalt Anneli. Minu poolt kõigile kaunist nädalavahetust! “Vabariigi Aastapäeva eri” tuleb pühapäeval.

Anneli:

Saime valgustatud.

Tänane hommik algas meie majas tõelise valgustatusega :). Kõigepealt haarasin sabast kinni meie koristaja Mallel ja kontrollisin järele, millistest lülititest valgus meie koridori paistab. Siis tõi ta, hea hing, mulle treppredeli, mille abil ennast lae alla vedasin ja vahetasin ära katkise elektripirni. Teise aitas juba paigaldada meie sõber Vahur, aitäh veelkord! Nüüd on meie kristalli-klaasi vahekäik ka piisavalt valgustatud. Saab imetleda lisatud klaasesemeid pisut kirkamas valguses, sest viimastel päevadel riiulitele tekkinud tühikud täitsin täna ära. Nii et palume külla!

Samuti panin täna müüki pisut käsitööajakirju, mis meie õpetaja Gerly siia oli jätnud. Kudujatele midagi. :) Hipikappi lisandub juba peaaegu iga päev pisut romantikat-nostalgiat. Tänagi tuli selliseid kleite, et oioi… Armas…

Sojatoodete saatja saatis meile samuti valgust: vaimuvalgust, raamatu. Meie tänu lubati lahkesti edasi anda. Aitäh!

Annetajatest annan mina täna edasi suured tänud Valentina Kuzminale!

MM putitas täna teises toas masinate ja muu antvärgi kallal kohe nii et higimull otsa ees. Ja tööle ta selle pesumasina sai. Nii et esmaspäeval saame ka kohaliku pesu puhtaks, laste põlled juba ootavad. No meil hakkab olema kodu mis kodu. :)

Piigad käisid täna vaid tunnikeseks moedemonstratsiooni tegemas, seejärel suunduti oma radadele. Nüüd ongi teine pool vaikne, vaid MM askeldab veidi Ubuntu ootel veel.

Nii see päev meil jälle õhtal.

Aga meie lugejatele soovin imekena Vabariigi aastapäeva, jätkugu seda meile veel kauaks koos meie keele ja meelega! 

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

…Ja ongi töönädal läbi. Minu ajaarvamises on juba pikalt- esmaspäev, kolmapäev, reede. Üks tuttav küsis lausa, kas käin tööl ainult kolmel päeval nädalas. Vastasin lihtsalt, et aeg läheb nii kiirelt… kiirus, kiirus- ei midagi muud… kusagilt meeldejäänud rida. Ja nii ongi.

Polnud tänane päevgi mingi erand. Eilne tugiisik käis täna taas läbi. Leidsin tema kliendile sobivad asjad ja rääkisime muustki. Ta käis ja viis kliendile mittesobinud asjad Alu sotsiaalmaja inimestele. Seal olevat riietest ja jalatsitest ennekõike suur puudus. Ütlesin, et las sealne “ülemus” võtab meiega ühendust- saame aidata küll.

MM-ga saime ka pesumasinale hääled sisse. Kokkamisega ta täna vaeva ei näinud, kuna külmkapi pidime nädalavahetuseks tühjendama. Kahro oli pisut lühemat aega abiks. Tujud on viimastel päevadel olnud tal küll seinast seina, kuid hakkama oleme saanud. Ja suur osa päevast möödus lappides, pakkides, koristades….

Parimate soovidega,

Ly 

24.02 Pühapäev. Tõepoolest – püha päev, mida iga pere Eestimaal isemoodi pühitseb täna.  Siit ka meie poolt head õnnetlused kõigile Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul!

Mis mind palju kordi mõtlema ning head lootust parema tuleviku nimel tundma on pannud, on meie tänapäevaste eestlaste mõttemaailm. Minust on mõneti saanud netikommentaaride nautija! Nii nagu meie lugupeetud ajakirjanikustki, kellest oleme siin SVFi kodulehe veergudel hiljuti mitmel korral lugejatele teada andnud. Tema, kui keeleteadlane nimetab netikommentaare tänapäevaseks folklooriks, minu jaoks on need tervistavate mõtete kogumikud. Paljuski. Ja näitavad meie rahva tugevat vaimsust. :) Muidugi – mitte kõikide artiklite kommentaarid ei kutsu lugema ega kaasa mõtlema, nagu ka mitte kõik artiklid , kuid näib – mida aeg edasi, seda kontsentreeritumaks arvamused lähevad.

Nii näiteks eile oli taas mitmeid pärleid leida, ja sealjuures rõõmsalt imestada, kui teraselt asju tähele pannakse või arvustatakse! Võtku meie lugeja ise ette ning kaegu oma värske silmaga ise üle – tõesti – folkloor mis folkloor!

Kuid see selleks, igatahes sisendab kommentaaride vaimsus usku, et küllap me hakkama saame. Või nagu keegi eile taaskord natuke… möödakäivate justkui väljaütlemiste peale reageeris – “ärme norutame!”

Nüüd aga tagasikäik 1940ndate aastate lõpupoolele. Küllap ka seda lõiku, mille siia ümber toksida kavatsen, nö meelelahutuslikumaks lugemiseks, võiks ositi kommentaariks pidada. Võetagu seda kirjatükki (lõik, mille välja valisin, on kirjutatud Siberisse küüditatu mälestustena) nii nagu mõtles seda autor, Elmar Salumaa, oma raamatus “Tiib pandud aastaile õlale”.

/…/”Teiseks probleemideringiks meie keskusteludes oli Eesti ühiskonna kihistumise küsimus tulevikus: läänest võib-olla tulevad tagasi “vabastajad”, kellel on siis oma pretensioonid, idast aga “kannatajad”, kes nõuavad kaotuse hüvitamist, ja suur osa neist, kes iga režiimi ajal on püsinud kodumaal, võib seetõttu langeda põlu alla, osalt ehk õigustatult, ent osalt mitte. Nii võib tekkida hulk sisepoliitilisi keerdkäike ja raskusi. Uue Eesti ülesehitamisel tuleb nendega toime tulla.

Raskemaks probleemiks võib seejuures kujuneda nõukogude vaimus üles kasvanud noorpõlv, ent see tuleb jätta rahule ning lasta tal oma silmaga näha ja kogeda. Mis saaks aga meie riigitegelastest, kes objektiivselt osutuksid rahva reetjaiks? Süüdlased tuleb võtta vastutusele ja neid on tarvis karmilt karistada, kuid mitte ülepeakaela ja ebaõiglaselt.

Selleks otstarbeks oleks vaja luua ajutiselt tegutsev tõeline rahvakohus, mis ise võiks olla kaheastmeline, kusjuures ülema astme kompetentsi peaksid kuuluma isikud, kes olid seotud parteiaktiividega mis tahes astmel, valitsuse ja sõjaväega,  julgeolekuga jne. Kirjandus- ja kunstitegelasi, kes eriti agaralt olid propageerinud võõrast ideoloogiat, tuleb esialgu boikoteerida, kuni nad “paranevad”.

Siin oli saadaval vahel ka eestikeelseid ajalehti “Rahva Häält”, “Noorte Häält”, “Õhtulehte” ja vene lehti. Jälgisime neist peamiselt sündmusi kodumaal ja lugesime paljudel kordadel sääraseid lömitamiskirjutamisi, mis meele pahaks tegid, ülekiitmisi ja ülepakkumisi, mis kuidagi ei peegeldanud reaalset tegelikkust.

Susil, kes oli põline tallinlane, oli väga palju tutvusi kirjandus- ja kunstiringkondades, teadis neist mõndagi huvitavat pajatada. Et ta oli seejuures üks väheseid A. H. Tammsaare sõpru, siis teadis temast üht-teist pajatada. Susi teadis, et A. H. Tammsaare sügavalt kannatas oma abikaasa türannia all: sellal, kui kirjanik oli oma loometöö tipus ja kui tema sule all valmisid romaan romaani järel, pidi ta oma pingsa loometöö kõrval täitma alati koduse majapidamise ülesandeid, käima turul sisseoste tegemas jne. A. H. Tammsaare üüris enesele kusagil toa, kus ta sai segamatult süveneda oma töösse. Armukade naine aga jälitanud teda alalõpmata ega polevat kunagi mõistnud oma kirjanikust mehe loovat tegevust. Üheks kontsentreerimise kohaks olnud kirjanikul Ranna kirik, mille võtmed ta kirikuvalitsemise loal oli hankinud. 

Teine kirjanduskuju, kellega Susil olid perekondlikud sidemed, oli Marie Under. Temastki kui suurest patrioodist teadis ta huvitavat rääkida: üldiselt peeti poetessi boheemlaseks, kuid tegelikkuses oli lugu vastupidine. Susi ütles, et ta ei tundvat ühtki nii tubli perenaist ja kokka, kui seda olevat olnud just Underi! Mullegi oli see suureks üllatuseks! /…/

Vaat nii palju siis kommentaaridest ja nii palju klatšijuttu. :) Kaunist ja rahulikku Vabariigi Aastapäeva sünnipäeva õhtut! Ja ärgem siis unustagem – väga paljud meie esivanemad on aegadest aegadesse igatsedes “Kuu poole vaadanud” ning meie rahva vabadusest unistanud… Kõik nad täna seisaksid meeleldi oma parimais pidurüis ning oleksid rõõmsad meie võitude üle.

Elagu EV!

 

 25.02 Esmaspäev. Avaldan Anneli ja Ly kokkuvõtted tänastest SVFi toimetustest, ise olen Raplas “kodus” paigal homme ja ülehomme.

Anneli:

Kiire….

…kiire, kiire, just selline on olnud tänane päev. Tule nii vara tööle kui tahad, ikka kiire ajab tagant. Niipea kui peanupu hommikul müüri tagant välja pistsin, paistis juba Väino minibuss trepi ääres silma. Selge: kohe tuli hakata ladu tühjaks tassima. Päris tühjaks aga see väike ladu ei saanudki, jagus seemneks teiseks korrakski.

Peale Väino minekut tuli hakata sorteerima asju, mille laupäeval ukse tagant “päästsin”. Just päästsin, sest kurb kogemus näitab, et esmaspäeva hommikuks on kogu toodud annetuste hunnik lihtsalt laiali loobitud ja parem kraam laiali veetud, häbilugu kohe. Seega: poodi sai täna hunnikute kaupa jälle häid asju välja pandud, astuge aga ligi! Pealegi on meil jätkuvalt talveriietele allahindlus -50% ! 

Peale kõige selle möllu sai täna hing kosutust: meie Eline astus meie juurest läbi, saime mõne sõna sõbralikku juttu aetud ja mina muidugi jälle küsisin nõu, mida Eline alati lahkelt jagab. :) 

Lapsed käisid täna jooksu pealt mind ka tervitamas ja juba mitmendat päeva ilutseb minu rinnas silt :ÕNNELIK INIMENE. Ju ma siis olen, kui üks meie tüdrukutest, Janeliis, nii arvas. :) 

Teisel pool täna kuivab meil pesu… Ly MM-ga said masinale hääled sisse ja nii meil pesu pestud saigi. Küll on hea, saab kohapeal mõne väga vajaliku riideeseme puhtaks.

Selline see päev täna. 

Ummen näämi ! Palumi puuti!

Anneli

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ly:

ESIMESED TAIMED OLID TÄNA MULLAST PEA VÄLJA PISTNUD!!! Kastsin neid hoolega.

Jõudsin täna küll varakult tööle, kuid Väino Kallastelt oli veel varajasem. Kaasas lastele magusat. Jõime tassi kohvi, ootasime Anneli ära ning asusime kotte peale laadima. Kõik ei mahtunudki ära. Lattu jäi “seeme” järgmiseks korraks ootele.

Ja sorteerimist oli täna päris palju. Pood sai ka olulist täiendust. Vahepeal oli isegi Maria mul abiks. Laps magas väljas õndsat und.

Kahro tuli joonistustega. Teatas, et 27-ndal on viimane tööpäev – pildid meile mälestuseks. Ja väga kurb pidi tal ka olema. Enamuse päevast aitas laos kaste tõsta ja asju korralikult kastidesse pakkida.

MM pesi esimese pesu masinaga. Aknast oli lahe vaatepilt välja. Pesu kuivas restil titevankri kõrval. Tõeline “kodu”. Lõunaks valmistas meile maitsva boršisupi.

Tänane uus annetaja- Siret Elmi. Ja Eline külastas meid täna. Tugiisik käis ka läbi. Ühele kliendile leidsime kindad ning köögitarbeid.

Parimate soovidega,

Ly

26.02 Praeguste ilmade kohta võib küll öelda – päeviti on kevad, öösiti on talv. :) Tänagi oli Raplas lumesulamise ilm, jah – kisub kevadesse. Tore, no ja ka loogiline, veebruar hakkab otsi kokku tõmbama, kaugel need lumikellukesedki enam on. Juba ajavad lume all vaikselt oma valgerohelisi võrseid… Pange tähele, nii kui lumi läind, nii kohe ka otsad püsti! :)

Tänasest SVFist. Oli palju tegemist, aga tempo oli nö normaalne meil täna, ehkki juba hommikul kl 10.45ks oli meil kuhjaga annetusi saabunud, mis kõik ka sorteerida tuli. Ly ning Anneli sellega tegelesidki, Anneli poe poolel, Ly lao poolel. Eks nad ise oma tegemistest peagi pajata. Minul teine jutt täna!

Anneli pistis hommikul mulle pihku luulekogu, mis talle meie kaupluse raamaturiiulilt silma oli hakanud. Seda lehitsedes leidsin mitu üllatavat luuletust, üks parem kui teine. Hakkasin jälgi ajama, kes võiks olla autor, sest seda nime ma varem ei oleks nagu kuulnud. Kusjuures luulekogu on välja antud 2003 aastal, nii säravad mõtted! – kuidas mina midagi ei tea ega kuulnud pole??? No ei ole. Aga veel naljakam, googlesse sisse toksides ei anna ka palju vastust – nimi on, luulekogud (kõik kahjuks aga igal pool ära müüdud ja otsas) on ka, aga ei mingit teavet luuletaja kohta! Millal sündinud, kus, kes… No ei!

Mis ma ikka meie lugejat piinan, tegemist on luulekoguga, mis kannab nime “Meie elu” ning autoriks Robert Pajumägi. Kes tegelikult selle nime taga seisab, ei kujuta ette, sest ilmselt on tegemist varjunimega. Sellised lood. Mnjah… Kuid veelgi kummalisem, et luuletaja on oma luulekogus ilmunud luuletuste autorluse kinkinud Paldiski Rahvaõpistu Seltsile, mille olemasolust mitte keegi näi Paldiskis teavat, ehkki Googlest leidsin, et niisugune selts registreeritud on. Sest helistasin Paldiski Linnavalitsusse, oleme ju pikka aega sõbrad ja teeme head koostööd sealse sotsnõunikuga, Katrin Glaasega. Vastus – pole kuulnudki, et selline selts meil Paldiskis oleks! Siis helistasin Paldiski linna Raamatukokku, vastus sama. Keegi ei tea, ei tunne niisugust nime, pole näinud…

No, raamatukogu juhataja lubas asja uurida, ja ma uurin ka ise, sest tõesti – väga huvitav. Leidsin luulekogust ka ühe põhjapaneva luuletuse, ms mulle erilist huvi äratas, kuid siia toksin ma lugemiseks praegu ühe teise luuletuse. Miks? Sest selle teise, põhjapaneva luuletuse avaldan veidi hiljem, märtsi lõpupoole.

ÜHE ISA LAPSED

 

Meil kõikidel on väga häbi,

et meie armsal Raplamaal

õde-venda omavahel

üht tülikana kitkuvad.

 

Kuigi vanasõna ütleb:

on veri ikka paksem veest,

nad ju ühe isa lapsed,

miks nad nüüd on vaenlased?

 

On süüdi vanaisa talu

ja selle jagamata maad

ja paharet- see ühisvara-

mis end ei anna jaotada.

 

Vend eluaeg on külvand vilja

kui kodukandi elanik

ja õde aastaid pealinnas

teenind riigiametis.

 

Kui õde kuskil polnud näha

ja saabus kaunis kevade

vend kartuli siis pani maha

vanaisa põllule.

 

“Mis kartulis?! Sa vana tobu!”

Kui kõuepõlv sõts käratas.

“See minu põld on! Saad sa aru!

Ja kündis põllu uuesti.

 

Kui nüüd aimaks vanaisa

seda tegu inetut,

kui nüüd näeksid tema silmad,

kuis maad on narritud.

Ma arvan, et see luuletus ei võtnud meie lugejal silma märjaks, kuid samas räägib asjadest, mida võib erisugusel kujul näha meie ümber iga päev…

Meie juures käis täna meie lugejatele ammune vana hea tuttav ja sõber – RebaseAndres. Ärgitasin küll igati teda meiega äri tegema, aga katki meil see siiski jäi, isegi piiblit ei tahtvat ta ära osta, kuna tema ei oskavat taevasse minna. Kuid oma kingadele alla oli ta monteerinud rauast rakendid  – jäätõkestid. Selle peale ütles ta, et jah, klõbistab nüüd käies nagu veoloom! Ja meie Anneli suskas talle taskusse ka pooliku, heast südamest! Poolik tähendab poolikut pudelit lõhnavett, kuna RA (RebaseAndres) end vahel lõhnastada armastab, eriti nüüd, kui kevad jälle tulekul! :) Jah. Väga hea meel oli RA-d taaskord näha! Ja ikkagi – saime talle kaasa ka ühe raadio sokutada, mida ta oma kodus kõigepealt proovib ja siis vist meilt ikka ära ostab, homme selgub, aga kauplemine saab kõva olema!

Lastest. Täna oli meie lastel tund Gerlyga, homme on kokandus. Lapsi oli täna päris kenasti, isegi tüdruk, keda me juba pikk aega näinud ei olnud, tuli täna ja hakkas kohe teistega koos tööle. Tore. Ning ühe lapse kohta saime teada, kuidas temal nüüd koolis läheb, ema käis toidu järel, olla kodus neil kõik otsas… Saime päris korraliku toiduabi kokku. Ja täname kõiki annetajaid, kes meiega koostööd teevad/on teinud – teieta me ei suudaks kedagi aidata!

Nüüd naiste kokkuvõtted, minu poolt -kohtumiseni homme!

Anneli:

Hei-hei!

Tänane päev poe poolel oli üllatavalt tore. Juba esimene külastaja, kes harilikult meile ei satu, kiitis meie poe omapäraseid silte ja üldse meie poe toredust. Selline asi tegi kohe hingele pai :)! Meil on juba üsna kaua olnud kombeks oma külalistele kommi pakkuda, ka see olla kiiduväärt mõte. Nii ma siis täna kiituste eest kommi jagasin , mis aga ei tähenda sugugi seda, et teised kommist ilma jäid :). Külastajaid oli täna päris hulga, küllap meelitas kohale ka meie suur talveriiete allahindlus. Nii mõnigi mantel sai täna uue kodu.

Kui täna raamatute hunnikus kord lõin, jäi näppu üks tore luulekogu, Paldiskist pärit luuletajalt. Nimi ja raamatu pealkiri lehvis sujuvalt ühest kõrvast teise peast läbi…. (Siiri võib sellest pikemalt pajatada) Ühesõnaga: sirvisin seda teost ja … nii huvitav oli, et pidin ühe poodleja peaaegu “alla ajama” :). Ühtjagu aatelised ja muidu südamlikud read seal kirjas olid, nii, et otsustasin Siirile lugemist viia.

Kui ma poole tunni pärast huvihariduse tuppa läksin, oli Siiri sellest raamatust nõnda haaratud, et üks luuletus teise järel kõlasid tema suust (ühe luuletuse jõudis ta mulle ka poes ette kanda, mis tundus kahtlaselt sarnase sisuga nagu meie presidendi kõne, kuigi luuleread pärinesid aastast 2003…. ). Ja juba ajas ta selle poeedi jälgi… Vaat nii! Üks raamat võib ühel päeval olla kui rusikas silmaauku.

Selle peale ütlen mina: ei taha mina neid digiraamatuid! Ma tahan paberi ja trüki lõhna koos raamatu sisuga kogu hingest nautida. Isegi näpu lakkumine lehekeeramiseks on südamele kosutav, seda arvutiekraanil teha ei saa. Ja jälle on asi, mida meie lapsed/lapselapsed kunagi tunda ei saa, kui me laseme sellel sündida. Ei, mina ei ole nõus! Ja kes minuga liituda tahab, tulge viige meie juurest endale koju veel väärt raamatuid, säilitage neid hoole ja armastusega tulevastele põlvedele. Raamat on väärtus!

Väärt asju leiab meil ka hipikapist, nagu tänane päev meile näitas. Ly leidis endale kirbukapäevadel kandmiseks kostüümi (“nailoon-perloon”, nagu ta ise meil armastab öelda) ja mina kleidi, aga imelisi asju tuli sealt veel välja: mitu toredat pihikut, seelikuid hunnik, pluuse, kleite… Üks vahvam ja nostalgilisem kui teine. Täna oli küll tunne, et see vaene hipikapp peab meil juba varsti kummist olema, sest pidin jälle terve suure hunniku “rariteete” välja panema. Kahju, et me kogu seda ilu ei mahuta välja panema nii, et kõik tore silma paistaks. Ja kuna meestele otsest nurgakest seal ka ei ole, paigutasin mõned pitsist triiksärgid tavaliste triiksärkide hulka. Tulge aga ostlema!

Siinkohal ongi jälle aeg tänada neid inimesi, kes meid meie tegevuses toetavad ja meile oma üleliigsed asjad hea meelega loovutanud on. Aitäh annetajatele Evelin Jüürman, Inge Saar, Diana Vaarmaa! Aitäh ka kõigile teistele, kes juba meie hingekirjas on!

Mina nüüd lähen joon veel ühe kuuma tee ja määrin hanerasvaga hoolega jalataldu, sest köha tikub vägisi kallale. Mis teha, kui rumal inime jookseb mööda ilma ringi kui arulage varss, suu ammuli,  külm tuul kondab otsapidi seedekulglas… Häda siis sellel haigusel külge hakata :)  . A`haigustel ollagi komme mööda inimesi käia. Teie hoidke tervist!

Ommugu näämi, ka eluvaim iks sehen! Seniks hüvvä üüd!

Anneli.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Õpetaja Tiina Märjamaalt:

Tere!

Otsustasime lastega osaleda joonistusvõistlusel “Minu lemmikauto 2013″. Sellel aastal on vaja lastel joonistada eriotstarbelisi autosid. Täna me koos otsisime raamatukogust pilte, milliseid autosid joonistada. Kui pildi põhjal sai igaühel oma liiklusvahend välja valitud, asusid kõik kavandeid tegema. Muidugi peab igaüks oma mõtet ja loomingut töösse juurde lisama. Homme alustame piltide joonistamist A3 paberile. Tööde puhul võib valida ise, millises tehnikas teha.

Maiustasime kommide ja šokolaadiga.

Tervitades Tiina ja lapsed

27.02 Täna oli SVFis taas töine päev, nagu alati. Palju käis rahvast – osteti, annetati, küsiti nõu, andsime mitmele poole abi jne. Meie juurde jõudis ka 17 aastane poisslaps, kes kodutuks jäänud oli, täna aga sotsiaaltöötaja abiga omale sotsiaalelamise sai, et inimene päris puu all elama ei peaks. Vanaema olla poisi kodund välja ajanud, ning vanemad posist ei hoolivat.

Ly kirjutab ise, mida saime abiks anda, kuid magamisriietest kuni toiduabini me lapsele abi pakkisime. No, 17 aastane on ikka ju mitte päris täiskasvanu, ütleks viisakalt, ehkki nad ise endast selles eas ju nii palju juba arvavad. Nagu me kõik arvanud oleme, mina samuti. :)

Aga jah, kurb lugu, mida kuulsime sellest poisist ja tema vanematest, kes lapsest suurt midagi hoolinud pole. Mis sa seal lohutad või kostad… Sai öeldud siis – igaüks on oma õnne sepp, ja paistis, et poisile see ka kohale jõudis.

Täna korrastasime poodi, sättisime kevadeks ilusaks, oli ju nii tore ilm täna, vist isegi +4 kraadi, mida meie suures tööhoos nautida just ei saanud, kuid meie suured aknad on meie ruumide suureks plussiks – me vähemalt näeme, mis toimub. Ja lumi taandus meie akende alt silmnähtavalt. Ja salatid on juba korralikult meil pottides kasvamas, loodame kolme nädala pärast juba midagi hammustada saada, või nelja… Kaua ta ikka kasvab, kui paari päevaga juba mullast välja tuli, siis ka turbokiirusel suureks!

Kahro oli meie juures täna viimast päeva praktikal. Vabatahtlikuna ei tohtivat ta meie juures käia, ta ka ise oli väga kurb, silmis pisarad lahkus… Kuid loomulikult me sõime tema hüvastijätu puhul kõik koos kooki, mille nad kahekesi MMiga küpsetasid, ja jõime teed, stiilis – istume ka enne teele minekut. Jah, loodetavasti Kahro siiski vahel meile niisama külla tulla tohib ja küll me siis hoolega silma peal hoiame, et Kahro jumala eest meil midagi tõsta ei aitaks või muis asjus aidata! :)

Nii, mis veel. Nojah. Väga kena päev oli, saime hea hoo sisse, ja oi kui palju kaunist kaupa me välja panime!!! Meil on nõude osakonnas rohkelt silmailu – vaasid, klaasid, pitsid ja satsid! :) Kohvitasse on kuldseid ning kõiksugu värve. Vaagnaid – millist ihkab vaid rind! Kristalli on meil ka, väga ilusad nõud, tõesti, uurimistväärt kaup! Tasub tee ette võtta!

Hipikapp – no väga ägedaid asju leiab sealt, kusjuures mitte üldsegi ainult “vibalikele”, nagu arvatakse. Oleme juba harjunud, et naised alati kurdavad – nooooh, minu puusakusele ei leidu siit midagi, või minu rinnakusele pole pluusi olemaski! :) No on ikka küll, ja meie hipikapist leiab ka 70 aastane kooliõpetaja omale mõnusa kunstipärase rüü, kui vaid natuke tuulata viitsib! :)

Egas midagi. Näeme minuga järgmisel nädalal, olen majas teisipäeval, ainult teisipäeval järgmisel nädalal, ülejärgmisel nädalal on natuke lahedam ajagraafik mul, siis ka rohkem paigal. Kui kellelgi ikkagi tarvis küsida või nõu pidada, Anneli ja Ly kaudu saab mind kätte või sõna jätta.

Ilusat õhtut ja nüüd kokkuvõtted, ilmselt õpetaja Koka-Tiina ja õpetaja Gerly saadavad oma kokkuvõtted hiljem, seega panen üles kas veel täna õhtul või homme. Täna toimus taas lastega kokandustund – väääga maitsev frikadellisupp oli meil laual ja sõime kõik koos – suure perena, nagu me ikka oleme juba harjunud olema.

Ly:

Nagu isegi märkasite – möödus tänane imeilus juba kevadine päev lausa linnulennult. Kahrol oli viimane päev meil ametis olla. Loodan väga, et tal sellest siinoldud asjast tulevikus ka väheke abi on. Olime tema toimetamistega päris ära harjunud. Eks homsest peab asju jälle teistmoodi korraldama. Muidugi MM võttis vaevaks sel puhul paar maitsvat kooki ise küpsetada – Kahro auks ja meie kõhtu.

Muidugi ei saanud me hommikul Anneliga taas ilma hipikapita. Võrratult lahedaid asju leiab sealt. Mina kuulun muidugi sinna vanuseklassi, kus pea iga ese tuletab meelde konkreetselt midagi mingist asjast. Täiesti NOSTALGIA. Ja nii ongi !!!

Uus annetaja (tegelikult küll eilne) – Helen Hints, kes juhtumisi ka Raikküla valla Noortekeskuse juhataja. Mõnipäev tagasi lähetasime ka sealsetele noortele tortillasid. Tulevad ju koolist- kõhud tühjad. Hea on ampsata midagi.

Heameel on ka selle üle, et suutsime ühele noorele mehehakatisele täna elu alustamiseks esmavajaliku koheselt kokku panna. Siinjuures tahaksin tõesti südamest suured tänud öelda kõigile neile annetajatele, kes pole paljuks pidanud meile tuua jätkuvalt nii toidu-, hügieeni-, kui muud abi. Saime aidata nii toidu-, riiete-, söögi-, jalatsite-, pesemisvahendite-, voodiriiete abiga.

Anne Kehtnast külastas meid ka. Saatsin sealsetele lastele magusat. Ehk neil siis tunnis vähe lõbusam olla ka.

Parimate soovidega,

Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

28.02 Neljapäev ja veebruar läbi! SVFi päevast räägivad meie naiste tänased kokkuvõtted, minul läks tänane terve päev asjaajamistele Tallinnas.

Ly:

Ja ongi veebruar läbi… ikka kiirelt. Eks igaühelegi on tuttav tunne, kui hommikul tuleb iga minutiga võidu joosta. Kuid minul jäi hommikul aeg nagu pisut seisma. Peale seda, kui poja oli kooli saadetud, avastasin kannus veel tassitäie kuuma kohvi, mida asusin diivanil rahulikult nautima, kui korraga kuulsin koputust. Esmalt mõtlesin, et kes küll nii vara hommikul ukse taga… kuid lähemal vaatlusel selgus, et teispool akent oli suur kirju rähn kogu oma hiilguses. Aknast välja vaadates oli kummaline vaatepilt – ühel pool oli loojuv täiskuu maadligi puude okste vahelt paistmas, teiselt poolt tõusis päike ja keskel rähn… ja siis kostus raadiost… “me vaikides ootame võidu, et kummal on õigus… lihtsalt vaata enda sisse ja tõuse üles…” Oleksin tõesti nagu nädalaid olnud tõusmata selles hetkes. Ja siis veel… “soovin rahu sulle sinu teel” – ja tee viis täna taas SVF-i. Tänan Sind, Siiri,  hommikuste soovide eest läbi raadio…

Tänased uued annetajad – Siiri Mets, Galina Ozornina, Riina Reedi, Medispirit OÜ (300 karpi vitamiine lastele). Üks osa nendest sai kohe ka laiali jagatud. Tiinaga sai Märjamaale 30 karpi saadetud; osad meie lapsed said, kes täna kohal olid. Lisaks oli ka meie töötajatele igaühele kingituseks karp. Suured tänud !!!

Ja Aare Sinijoki koos abikaasaga külastas meid taas. Oli meie tegemistega hästi kursis nagu alati. Kaasas oli neil nii riide-, kui toiduabi. Tänud ! Sorteerimist oli palju, kuid õhtuks õnnestus enamusega hakkama saada. Maria oli täna ka meil pisut abiks. Lisaks oli paarile perele ka pakkida. Selle kuu kokkuvõtte saadan üles panemiseks homme.

MM keetis lõunaks suppi. Valmis just Aare tulekuks. Sõimegi kõik koos.

NB! Igaks juhuks kontrollisin järgi – meie vihikutes pole seda nime ülestäheldatud, kelle kohta Siiri hommikul küsis.

Parimate soovidega, Ly

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Mida Siiri küsis? No, lugu oli nii, et keegi noor naisterahvas olla meie kodulehelt välja uurinud ühe rahalise annetaja meiliaadressi, nii oli ta siis meie annetajale oma hädast pika kirja kirjutanud ja loomulikult – raha palunud. Aga kahjuks nii need asjad meil ei käi. MEIE poole tuleb pöörduda oma muredega, vaatame kuidas aidata saame. Meie nimekirjas aga seda inimest abisaajana ei ole, järelikult ei ole meie poole ka pöördutud. Annetaja, kes minuga kontakti võttis ja meile kirja edasi saatis, leidis ka selle noore naise pildid internetist, ei paistnud just väga “õnnetu” üksikema moodi see naine…

Nüüd aga Anneli kokkuvõte:

Tere! 

Sel nädalal on päevad olnud nii kiired, et tagumist poolt saame toetada vaid söögipausiks. Meil on nii palju tegemisi: Siiri värskendas meie poodi kevadisemaks, kaupa on viimastel päevadel aina liikunud, taaskord suured tänud annetajatele: Ruth Illak, Riina Parnabas, Helena Vanatoa ja Anni Aasamägi. Toodud on riideid ja mööblitki, mille eest oleme väga tänulikud, sest viimasel ajal oleme pidanud leevendama päris paljude perede magamisasemete probleemi. Poes on jätkuvalt talveriided poole hinnaga ja ostlejaid käib tublisti. Kiidetakse kaupa ja toredat poe väljanägemist, see on pai meie kõrvadele. 

Täna käis külas jälle meie vana tuttav Aare Sinijoki oma abikaasaga, suured tänud temalegi! MM pakkus külakostiks oma uut tör…. misiganeska… suppi :) .

Lapsed tegid täna kiiruga jäätisekokteili ja MM soojendas eilset suppi, nii see päev jälle õhtusse sai.

Anneli. 

Veebruari lõpetuseks, nagu ikka alati kuu lõpul, anname teada, et sel kuul said SVFist abi 37 perekonda ning ka lapsed eraldi, kes meie poole pöördusid. Meie vabatahtlikud SVFi abilised korraldasid lastele ka Vastlapäeva Allika talus, Märjamaal – see oli meie suurem üritus sel kuul. Huviharidustunnid toimusid aga plaane mööda, nii Kehtnas, Eidaperes, Märjamaal kui Raplas. 

Tänud meie poolt kõigile annetajatele ning ilusat algavat kevadet!

Siiri ja SVF meeskond

 

 

 

 

 

 

This entry was posted in Uudised. Bookmark the permalink.

Comments are closed.